[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

peerikene peeri|kene Kan, g -kse Kad; `pierike|ne Hlj, pierike VJg(-ke|ne) Iis, g -se

1. toit kuumutatud piimast ja õllest `enne `pulmades `antud `soendamise rohuks naeste`rahvastele `pierikest Hlj

2. muu toit õllest õlle peerikene `tehti, õlut kiedeti ja saia pudid `sisse, `juotudel `juodi ja `süödi Kad

perilde perilde Urv Har Rõu Plv Vas päripidi Panõ˽puŕk perilde - - põhja pääle Har; Oĺli˽`säntse `väikese˽käsikaaŕsiʔ, ku˽noid `kaarssõ perilde `tõmpsi, sõ̭ss nu̬u̬˽`hamba lasi˽`hinne nigu˽mahaʔ Rõu; `Tõrdu saiś `keldreh perilde, noʔ om arʔ habrastunu Vas

perile1 pärale Lobuks `enne süä-üöd `saadi perile Kuu

perile2 perile Har Se

1. päripidi käänä ruuhv perile, sa˽käänät kummula Har

2. järele, rahule riśtesä es tahaʔ minnä, a toolõ ka perile es jätetäʔ Se

persilde peŕsilde Urv Har Rõu Se/-ĺ-/, peŕžilde, -dõ Lei perseli, istuli peŕsilde˽sattõ maha Urv; ma istu peŕsilde maan, midä teten ma väsü Rõu; ḱüḱäss peŕsild́e `maahha Se || tagurpidi, tagumik ees `tuĺli peŕžildõ tagaž́di Lei

persile peŕsile Urv Har Plv, persüle Vas perseli, istuli Ma sattõ ummõtõ ussaia pääle˽peŕsile mahaʔ Urv; Nigu üte paugu `rindu õgvõńd, oĺl tu̬u̬ peŕsile Har; istuss peŕsile inne `maaha, ei viisiʔ `kõńdi Plv; ma `mõt́li, et ku istuss ka˽persüle `maahha Vas

pervine pervine Rõu Plv

1. kaldaline Kaasikjäŕv olnuʔ suuŕ jäŕv, pervine Plv

2. ebatasane `väegä pervine maa, rassõ um `niitä Rõu

poe|riie poest ostetud riie mo mihel oli sinine poe`riidest ülikond Jäm; Poeriie oli ikka sakste riie Pöi; änamasti need (pluusid) olid linasest `riidest, ega poeriiet polnd paĺlu Rid; kui nüüd `leeri `lähtad, siis oo poe`riided Mih; kuuendikumehed `lasksid õmmelda oma`kootud `riidest, kis sis pueriiet `osta sai Kos; iljem, siis akati juba pue`riidest õhukest `püksi suveks tegema Amb; kõigil olid linased särgid, ega‿s pue`riidest ei `tehtud Koe; nüid kroogivad ja korsivad teised [seelikuid] ike juba poe`riidest Lai; `Voĺtidega `kampsun `oĺli seĺläs ja körtsik `oĺli vist poe`riidest KJn

priilane `priila|ne Kaa Pöi, `riila|ne Pha Vll Pöi, g -se lahkusuline Kes menda teise pisemase usku läksid, priilased, paptiistlased ning teised Kaa; oli `riilaseks akkand Vll; `priilased `ütlevad, et nad on `õntsad ja jumala lapsed puhas Pöi Vrd priiline

priiline `priili|ne g -se Khk Phl/-le|ne/ lahkusuline kas sεεl pool mete kedagid pole, kas metotistisi ka ei ole ja `priilesi Phl Vrd priilane

purimane purima|ne g -tse Puh Nõo Kam Ote; purima|nõ g -tsõ, -dsõ hajusalt V; purema|ne g -se Kod = purimine puremase `ammid oo all ja üleväl Kod; miul ei ole naaru `ambit, ei ole purimatsi `ambit kah Nõo; ei ole mitte ütte ammast, purimatse `amba ka om ärä tulluva Ote; Lat́s om sääne viŕril, no tulõva vaest purimatsõ˽`hambaʔ Urv; ede`hambaʔ umma˽päält teräväʔ - - takan purimatsõ `hambaʔ, päält tasadsõ Rõu; latsõl olõ‿i purimaidsi `hambit Plv

purimine purimi|ne Hää Saa Lai Trv Hls Krk(mi|n), -me|ne Mär Hää Juu Ksi Plt, g -se; purimi|ne g -tse San Har Lut; pl purimõdsõʔ Krl adj < purema (purihambast) lasin ühü purimese `amma `väĺla tõmmata Mär; purimesed `ambad on närimese jaus Hää; kummaki pool on neli purimist ammast Saa; taga on ikke purimese `ammad Juu; ees on esimesed `ammad, siis on purimesed `ammad Plt; tagumise laia `amba, ni̬i̬ õigatse purimise ammastess Hls; üit́s purimin ammass om vi̬i̬l Krk; purimit̀́siga õks sü̬ü̬t Har Vrd purimane