[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kaera- 1. (kaera osadest) kaera libled `aeti padide `sisse Muh; `lusted nagu suured kaera aad rukkis Vig; kaera keast keedetasse apurokka Kir; kaera agad o päris tuttis; kaera agudel oo terad sees; odra ehk kaera `kõlkad Kse; vanast oo mõned tedrekud kaera leblest ennastele `patju teind Mih; kaera agud nõnda suured juba Hää; nii pikk kaer oli, et venitas kaera ibikesed, kaera aod maha Juu; on rukki aganad, aga kaera `kõlkad JõeK; kaera kied, nied mis kaera tera `ümbär on IisK; kaera terade küĺjes on õhukesed libled Trm; looma toit oli odra põhk ja kaera põhk Lai; söövad kaera aod ära Pil; kaera agu ju väĺläs KJn
2. kaerte jaoks `kaeraküna on `veikene, `sinna `panna obosele `kaerad `sisse Lüg; Üks väli jäi `kaeramaast; Rukkimaa pidi õlema `puhkand ühä suve, [rukis] `tehti `tõise `aasta `kaera `maaje Jõh; Menel ool (hobusel) oli sehike sańt moed, et es andand karjamaal muidu käde, kut pidi kaeramat́t seltsis olema Kaa; `Kerge just kut kaera kot́t, äi koalu midagi Pöi; Obusel oli `söötmes pisike kaera küna, kaerad kallati künase, obuse ede; [hobust] meelitakse kaera matiga; Võta `põesast kaera mat́t küll siis [hobune] edesi lihab hum Pöi; kaera kärajad o uta ata; teine odra sali, teine ruki sali, ise oo kaera sali Muh; üks oli ruki põld, teine odra, kolmas kaera põld Mar; piits oo ikke obuse kaera vakk, kui mehel piits peos siis `ütleb, et mool oo ikke kaeravakk `juures Mär; pane kaera torp obusele pähe PJg; kui pikk kaer oli, siis `tehti kaerapoisid. need olid akkjala `moodi, nihukesed `veiksed olid; võta kaera `vooder koa `juure, se pidi siis piits olema hum Juu; viĺjaaidas olid salved sies ‑ ‑ kus oli rukki saĺv, odrasaĺv, kaera saĺv Koe; kaeravihud nied said [ahtmisel] sedasi `lahti raputatud VMr; tuul ajas kaera akid kõik segamine Iis; rukki akid õlid, ja nisu akid, vahel kaera akid kua Trm
3. kaerast, kaertest valmistatud, kaeru sisaldav `kaera `taŋŋud, mis kanadelle saab Jõe; Ku `kaera `kiisli süöd, saad `kerra üle püst`aia hüppädä ja `onnigi koht `jälle tühi Kuu; sie oli siis `niisugune `maius toit sie `kaera `kiissel VNg; Siis `piigistedi pihudega sie `kaera tumm jahudest vie `ulka Jõh; kui sa loomale keedad kadaka vett see oo paelu änam kut kaera jahu anda Kaa; Jahund `kaeru ja keetnd kaerajahust suppi; Ma nägi eit tegi kaerapudru nõnda. Ajas vee `keema, näpuga pani `soola `sisse, `püuga pani taŋŋud `sisse, labjaga liigutas, lasi tükk `aega `kiia ja oli `valmis; Tuulinguga äi taha ead kaera`tangu `soaja, kesi jääb `ömber; Nii `peened ja purused just kut kaerataŋŋud Pöi; apurokk keedetse kaerajahudest; `tuhli rokka `tehti, kaera rokka koa Muh; kaera tangod `lähtväd `easte `pehmeks, saab ea `pehme pudro Mar; kaerakile on ikke etem kui lebakile Mih; üsä vanad inimesed `ütlesid kaera apurokk, aga nüid `üitasse tänd kaera kile Tõs; kaera kile, süiatse rõõsa piimaga. võid `sisse, siis on nii tore et Aud; kaera jahu `keśsa täis; kaera kile oo apu ja ea Tor; kaera tumm on `aigele `kerge `seedi Vän; kaerajahule `pańdi kiev vesi `peale, `tõmbas piimale selle vie JJn; kaerajahu köŕt Kad; kaer niidetasse `aĺjalt ära, `ernega segamine. sie on kaeravikk IisK; kaerakama, mis apu piima `sisse tehasse kui `köŕti VJg; kaerajahu `kiissel, silm piass, piim kõrvass; kaeratangu supp Iis; vanaema kasvatas [varsa] kaera piimaga. `vaata kaera jahu pit́sita ärä, siis jääb nagu piim Pal; kaeratangupudru tihasse enamast piimaga. mõni ti̬i̬b kah rasvaga Äks; kaerajahu kile KJn
Vrd kaara-, kakru-, kaura-
kudrus1 kudru|s g ‑se Sa L(g ‑ Khn) Ha Sim, ‑sse Muh LäPõ(‑o|s LNg Mar) Iis, ‑kse JMd ViK; kudru|ss g ‑se Lai Plt, ‑ssa Trv; `kutru|s g ‑se VNg, ‑kse Kuu hrl pl väike klaas- või kivihelmes Vanal ajal `neuluti neid `kutruksi `riiete `külgi Kuu; kudrused, pisigeised kut oleks läätsad olad, kivist sedised Jäm; kudrused oo eige pisised `elmed Khk; Vanast olid emastel pühade aega kudruse roŋŋid kaelas Kaa; põll `olli `piipre·ĺla ja kudrussid täis Muh; krõĺlid `kaelas ja kudrossed riiete peal LNg; kudrussid oli igäte `karba Vig; Vanaste oli kudrustest `tehtud kurdid ja jäkid olid kaela `ümmert ja eest kudruse paelaga ilustud Han; naesed `kantsid kudrusid PJg; kudrused olid `piened nagu raheterad Hag; kudruksed õmmelda `rindade ette ja kaela `ümber VJg; kudrussid õmmeldi tanude `küĺge ja jakkide ette Lai; kudrussed nõelutasse õhukse naha `piale Plt; `Amba ilusa ku kudrussa Trv|| kuljus kudruksed olid `uostel kaelas, tore pulmasõit VMr Vrd kudru2
kudrus2 kudru|s Tõs Ksi, g ‑se Pöi, ‑ Khn, ‑sse Muh; kudro|s Mar, kudru|ss Trm Lai, g ‑sse; pl `kutruksed Kuu
1. s (villa)kähar, säbru Ne `kutruksed on `sendä `oite `pehmed; `Talle `kutruksist saab ilusa `laŋŋa jakki jauks Kuu; kähäräd nagu kudrusõd olid `juusõd, nagu karunõ koer oli Khn; veke tallekesel on `kräśsis vill nigu kudruss Lai|| anetõberoho kudrused, `pissed `valged korrad kasude `küĺge, see oo tänav`aastane kasu Aud
2. a lokiline, kräsus küll oo elos kudros vellaga lammas Mar; kudrus villad oo `äste koos Tõs; kel ästi peeniksed `juussed, siis `üeldi kudrus, nigu `lammal Ksi; `kangest kudrusse villaga tallekene, lühelane ja `kangest käharas, `kruśsis; mõni lammas on kudrusse villaga, mõni `lahke villaga Lai|| tiheda keeruga nii kena kudrus keer, ta teeb ikka `seikse kena kudruse keeru Pöi Vrd kudris

mis|sugune 1. milline oli se ilm messugune taht, tä‿i jättänd `käümättä `Viinistu vahet; ega maamihed siis ole `oskand `ennemäld vahet tehä sis, messugune on sie `värske kala ehk mes juo seist kala on Kuu; nüüd juo on inimistel `laual `saiad ja keik, missugune elu nüüd on VNg; linnurada - - see läheb ühes kohas kahearalikuks nink säält peab niid se `talveaeg `paistma, missugune ta on Ans; missugune siga ei töŋŋu `päeva, see töŋŋub `öösse (inimesest, kes ka ööajal tööd teeb) Vll; jumal oetku, messugune mõisa aed oo Rid; `põtru olli ka paelu, nüüd põle sii mette missugust (mitte ühtki) Hää; tahaks viel `enne `surma ühekorra näha seda süvendud jõge - - et missugune ta nüid piaks olema Koe; messugune väits ja `saapa tal olliva Puh; näis, mes nä nüid ärä teevä sääl, messugutse liina lageda `maale istutava Nõo Vrd mida|sugu(ne)

2. (tugevdab hinnangut või osutab kellegi või millegi täisväärtuslikkusele ) `Astjaks `uetud `tühjäks saand `viina `ankur, `pohjus `lüödud `otsast ärä ja `asti messugune Kuu; kala pole ju mette missugust ka Khk; Kena laavapakk, sellest saab laudi missuguseid Kaa; `naabrumes tuli tegi meile vasika ja missugune vasikas (kunstlikust seemendamisest) Iis; Ja õligi mänd `vaĺmis, võis pudrusid teha missugusid Trm; sammal `oĺli ja kase koored oĺlid ja viha lehessad, `tehti väŕvid missugused `väĺlä Vil

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur