[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

mure2 mure Jõe Ran TMr, g -da Kuu(g -ja) Lüg Jõh Vai Rei Mar Mär Var Tõs Tor KPõ TaPõ Plt KJn Trv Nõo Kam/n murre/ Ote, murre Puh; n, g mure hrv Jäm Muh, Pöi Hi(mo-); murõ g -da Kam; murõh Kra; pl `murred Vai, murrõʔ Räp kergesti murenev, rabe, pude meriärg - - neil on ia mure liha ka Jõe; kivije `pääle siis `temmati kohe verk ja siel siis `praadis `toise (meremuda) `üästi murejaks, siis kätte vahel sai [lahti] `ierutud Kuu; `kartulid on `ninda muredad, et süö kõhe `lusti perast Lüg; maa on mure Vai; `Kangesti kenad mured käkid olid, isuga söö Pöi; nee oo nii mured `tuhlid et Muh; tainas ni mure, ei kinnida künast `välja vötta Rei; muld oo elos mure, `pehme ja rabamene Mar; ea apu mure piim oo, kui piima tükid‿o suured ja `pehmed sees Mär; kalad läin jo na muredas, `pehmes kõik. apud teesed koa, alvas läin Tõs; ilusad muredad kartulad, ei kannata kaua `keeta Tor; see on `niuke rabe ja mure moa Juu; kevadine jää on mure, ei tohi `peale `minna HJn; paakspuud on irmus muredad puud Amb; raud kivid lähvad põletamisega muredaks Koe; `kangest oli ia `süia sie mure piim, nõnna nagu kardule pudru VMr; `lehtsel einal on nisukesed tedre madalad ulgas, kõiksugu `lehte ulgas. kui `liiga ei kuiva, ega siis muredaks ei lähe Sim; Need kivid on paremad, mis nii nagu soodest leiti ja mua seest, mis päeva põle suanud - - ei õle muredad Trm; leib on jäenud muredast, ei õle iast kastetud, kui `nuaga `leikad, pudeneb Pal; mua on pude, mure `künda Ksi; muredad õõnad KJn; ni̬i̬ om üits ää mure `kartuli, mis jahule tummale lääve, ku na keedetess Trv; Ni̬i̬ on äste mureda krõbuski vai präänigu Nõo; väegä murre raud, es kennätä `ki̬i̬tä Kam; mureda vorsti ja ää mure sai Ote; ma˽`tahtsõ `kartolt `väega `ohkõsõlt `ku̬u̬ri, et sõ̭ss saava˽hää˽murrõʔ, aga `saiva siĺmikatsõʔ, nii et es `tihka˽lavva pääle `pandagiʔ Räp; murõh ole eiʔ Kra Vrd murejas, murekas2

murune2 muru|ne g -se Jäm Khk Pha mure, pude, rabe Kui köik [kartulid] keend muruseks, siis `pandi settima `külma Jäm; paju maade sees (madalal, vesisel maal) `kasvand, murused puud Khk; väga murused `tuhlid, jahusemad, kui nad kuivaga kasund Pha Vrd murus

murus murus Kär, g -e Jäm Khk Kaa Pha, -a Jäm Ans Khk

1. mure, pude seebikivi `keetis rasva murusaks; pahakspuu on murus, keige murusem murda Jäm; juurikukoŕv ei seisa niikoua mitte - - ta on murus, lääb `katki Ans; sai on nii murus, ikka pailu vöid `sisse `pandud Khk; kuda see nii murus asi on, keik ära kärisend Kär; pöld on murus, kui kenasti lagub Pha Vrd murune2
2. mõnus, meeldiv `ahjust kεib nii murus ais ära Khk; Kena muruse `näuga poiss Kaa

mäda1 n, g mäda Jõe Lüg S(g mäja Khk Rei, mäea, mäa Rei) Kul Mär LäEd hajusalt (g mää Mih) K, IPõ Pal; mädä g mädä hajusalt R, Rid Mar Tõs Juu Kod KJn Kõp Vil Trv Hls TLä, mää Tõs Khn eL

1. mädapõletikust tekkiv eritis siis vajotasin, kui nie `paised juo mädäl õlivad, sene rahaga, mädägä `võisin raha üle ja vein panin tie `pääle Lüg; `paise akkas mädä `juoksema Vai; möni köhib mäda, möni köhib rüga, see on ullem, kui mäda köhib Ans; lapse silmad mäda täis Khk; koera nailad on vahede `pεεdega, pisine mäda nupp on tal pεεl Kär; verist mäda `tulli villist `välja Muh; `lastele `pantaks `röuged, öhe pεεld `vöedags mäda Käi; Varsigu `lehti `panta mäja ja palaviku `pääle Rei; nendel `rõugedel, kis ülesse `aavad, nendel oo küll mädä sees Mar; muhul mäda pea peal, kül‿ta `lahti lööb Mär; aav lööb mädäle, mädä täis Tõs; Uab läks ukka, üsa lökötäb `määgä Khn; kui mäda `väĺla tuleb, sis pole enam viga kedagi Vän; aavale pannas soolast sia liha, `valged liha - - see kisub aava mädast `puhtas Saa; kõrv akkas mäda ja vett `joosma HMd; mädä tuli `väĺlä `selge sorinal Juu; `lammal maks jusku mäda ploodu kohe Kad; mädä one ärä `kuivnud, `niske aĺl vesi Kod; küll lõigutab, akkab mäda tegema, ei anna `sulle öörahu Lai; mõnel aav mädaneb kaua, aab mäda `väĺla Plt; siĺm om `määge Hls; `kuiva mädä ei oleki, mädä om kikk `pehme ja like Krk; üits igävene tihnuss inimene - - ta‿i anna küüdse alt mädä ka `sulle Puh; paese läits `ju̬u̬skma, ai mädä `väĺlä ku jäĺe, `amme tei mul `määga kokku Nõo; ku mädä `vällä ju̬u̬śk, siss läit́s valu är kah San; kõo lipõnd pandass haava - - `pääle, kui ei nakaʔ mätä `ju̬u̬skma Urv; ega˽ta pind enne `ussõ ei tulõ˽ku `määle lüü; saʔ olõt haavilõ mua `sisse `laskõnu minnäʔ, ta nakass jo mätä tegemä Har; rääǵ um sääne paks, mää `karva Rõu; siĺmäkeseʔ `ju̬u̬skva mätä Plv || mädapõletiku tekkeks soodne nüid ei sua lõegata, et mädäkuu õlema, uav minemä mädänemä Kod; ku kuu vi̬i̬l täis ei ole - - ku kuu om maon, siss om mädä aig, siss ei või `põrsit lõegata Nõo; ku˽no˽liha jääss mädä ao pääle - - siss lätt hukka - - tu̬u̬ õks noorõ kuu seehn om, tu̬u̬ mädä aig Har
2. pehme, tüma (koht, maapind) sie kõht on `nõnda - - mäda, et ära mitte `päälegi mene Lüg; mädä suo - - `enne on `õlnud järv, ta `kiigub IisR; sedine mäda maa, paĺlas mäda, karet pole pεεl mitte; Lehm oli `jalgupidi mädase `kinni jäänd Jäm; tarn `aitas obuste `alla panna, mädad järved kasvavad sellega `kinni Mus; Obu tuli koodist `saati ropates mädast läbi Kaa; oh sa irm, kui mäda `sisse läks, aga `tömmasime köidega sodist läbi nii kaua kui köva `pääle Krj; mäda eenamua Kse; läksi rabast läbi, mädä maa, `ühte `jalga tõstad, teine vaeub Var; mäda maa, `seuke mes õiete ei kanna Aud; kus kige mädam ja `pehmem, sääl porsud kasvavad Saa; mädä soo ees, egä sa seält läbi sua Juu; põllud on koa tänavu mädad JMd; eenäm nõnna mädä ja vesine, aga nüid näed `üste `piiska ei õle; kuusk kasvab mädemä mua piäl Kod; [kuhjalava] kõva maa pääl seesab, mäda maa pääl kõduneb ära Äks; poisiksed käisid `kompadega läbi kõik mädad maad SJn; ei tää, ka puśs tulep, ti̬i̬ om mädä Krk; sääl olna jõe `kääre, jäle sügäväd, mädä põhjaga Ran; ennembide olli su̬u̬ `kange mädä, obest es kanna, siss kärruga kõ̭ik käsitside tulli `aada Puh; karjuss `tulli kodu, et tulge appi, avitage lehm mää seest `väĺlä `kisku; vanast Nabarsu̬u̬ `olli mädä su̬u̬, es kanna inimest ei eläjät pääl Nõo; mädä pääl olli su̬u̬ ain korrõ, nigu tarna `mu̬u̬du Kam; lehm angib ennäst `vällä mää maa seest Ote; `Sääntse mää su̬u̬‿päl jääse eläjä˽`sisse, sõ̭ss olt elu hädän Urv; [põllu] ala vi̬i̬ŕ oĺl ni mädä ja pehmekene, et hopõń vaoss põĺvini `sisse Har; ku jäŕv koolõss, nu̬u̬˽veereʔ omma˽jo `väega määʔ Vas; soe tõlvaʔ `kaussõ mäti kotussede pääl Räp; hainamaaʔ määʔ, piät `hindä `perrä rukka vidämä Se || märg ma sai [töötades] igavese mäda naha Khk; kui kaš́š `salvas `aina, saava mää aja Lei
3. a. riknenud; mädanikust haaratud sie on `nõnda mäda `kartul - - vajutad `nõnda kui `keidetu `kartuli purust Lüg; abu piim, nönda abu, et mädaks minemas; `värske kala lεheb mädaks, kui ep `panda `soola `pεεle mette Khk; olime `möisa moonakad, saime mädad `vilja `möisast, levad lagusid `ahju ära Kär; ane munad olid mädad, paljas löga oli sehes Vll; Õundel on mäda maik sihes Pöi; Ää lask liha määks `minnä Khn; munad läksid mädase Aud; `pillusid mädu mune Tor; mia neid rääbakid sibulid küll ei taha, mädad ja vigased Saa; Ikka mäda, kui täitsa rikkis oli - - ikka läheb mõni asi mädaks Jür; tämäl ait mädu `õunu täis Kod; kolm tõistkümme `poiga aus `väĺlä, kaits muna jäi määss Nõo; ma `ütlesi Juulilõ, et sukkõ käü ku mää munagõ `ümbre San; vesi om mädä, ais Lei || Mis kallis, see kaunis, mis odav, see mäda Han b. pehkinud; pude, rabe kus on mädä puu, `sinne tehä `auku ja `panna puust lappi `pääle Vai; [sõidad] üle sülla, rummi puu lihab katti, on mäda Jäm; see oo ää `audund, see pole kuigid viss änam, see üsna mäda, olga keis, vörk Khk; vana mäda ukse lääv Pha; Parand nii mäda, kerstu jalg läind läbi; Mäda puu änam `sooja äi anna Pöi; lõŋŋad‿o mädad Muh; Äi see käiakrenk `kölba änam - - jälad mäead ja longub Rei; `aknaraamid kõik olid määd Tõs; Uava südämed enämiste määd; Läbi vanadõ mädäde sende puhub `külmä tuult läbi Khn; see riie oli na mäda ja apar, et ei kannatan midagistki Aud; puu on päris mäda Koe; paĺgid nii mädäd kui pori; mädä raud ei kannata, ku `tulle paad, tükid kukuvad küĺjess ärä Kod; ku on - - mädad puud, si̬i̬ ti̬i̬b ka nõrga ahju, mädal puul ei ole `võimu Äks; si [pakuhunnik] oĺli ni mädä, et `ki̬i̬gi tedä kätte‿i saand KJn; [kuhja] lavad seesävad ikka alles, kui ein ärä `veetässe, kui - - varrass mädäss lähäb, `pantse uus Kõp; mis te selle va mädä kobaskik teede Hls; igävese mädä puu ku sandi Krk; mia ole nigu mädä puu - - nii nõrk Nõo; taa vana mädä käüdse rõibõʔ, ei˽saa ma˽`taaga `ku̬u̬rmat `käütä Har; pessoʔ omaʔ mää kõõv́o küleh Räp; määʔ langa, kakkõsõ Se c. piltl (haigustest jm ebatervest olekust) lammastele sai [kailusid] keededud, kui lammastel maksad mädad, lutigud sehes; kis pailu köhib, selle `kohta `eetasse: jo selle kopsud mädad on Khk; Vana inimene on nii mäda, kui pulk jala ede jääb, kaĺts `pitkali maha Pöi; pea oo nii mäda, see pea `kinni midagid Muh; si̬i̬ onegi `niskese mädä kehägä, ei kannata kedägi `toito Kod; š́üä om mädä (iiveldab) Lei || halb, paha d́os ta las (kui ta oleks) üte mää sõ̭na talõ ülnuʔ; mädä mi̬i̬ĺ Lei
4. habras; pehme mäda jää, mis sa teed, `pääle ei saa Krj; Sügisene jää on `sitke, kevadine jää on mäda, ports ja ports läbi; `Purjus inimene on ikka mäda küll, mitte änam `püsti äi seisa Pöi; särjel mäda leha Kse; Tämä oli `raskõ mies, iä mädä, nda kui `kõrva astub, saab `sisse Khn; nagu mädad ni̬i̬d käed, kui tüäle akad Kod; põllu kivid olid, kõvad, mäda ei `tohtind ollagi, vaid pidi kõva kivi olema Äks; juhtsarja põhi tetti toomõ pinnudest, pajo olliva mää Kam || viimast aega rase ta naane ka jo mädä, ńauss, kunass tä ar lagonõss Se
5. hõlbus, kerge, laabuv See asi aa meite kεε mäda Emm; Perenaine Taali on igavene tragi eit - - töö on kõik mäda tema käes Trm; tämä ei mõessa rehkendätä, tõesel‿o rehkendus mädä Kod; Selle inimese käes on töö mäda Lai
6. (kirumissõna) äga näd (mustlased) ka, mädad, naĺla rahaga - - räägi `suule (sulle); mis sa mäda sii `aeled Aud Vrd mädand

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur