[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

pude1 pude Käi Phl JMd JJn Sim Iis Trv, g -da Hlj Khk /n pudõ Khn/ HJn Amb Koe Kad Pal Ksi Lai(-va) VlPõ TLä, -ja Kuu; pute Hel Võn Rõn San, g pudeda Nõo Kam Ote; putõ g pudõda Kam Ote; n, g pude Pöi, putõ Ote San V(g pudõh|õ Har -a Lut); p pudõhõt hajusalt V

1. lagunev, purunev, mure siel oli kohe kadaja tüng viel `täüeste `tunda, aga - - päräst läks pudejaks Kuu; sukad ning `kindad on pudedaks jäänd Khk; Jää on pude - - `päike teeb jää pudeks Pöi; Odraleib lähäb ruttu pudõdas Khn; mõni riie oo `seoke pude Aud; männad tehatse kuusest, mänd ei ole ea, sehuke pude Vän; lońdi keerutamises `võeti ropsitakud või pudedam sort linu Saa; pienike pude sõńnik, ia `kapsa `muale `panna; alumised paĺgid on kõik pudedaks läind Koe; `kindapaar jäi sügise kuuri `alla `niiske kätte - - läks pudedast Kad; kui vill `liiga lühike, saab pude riie Pal; küll oli pude puu Lai; põle seda ramu [maal], tahaks ramusad `mulda ja pudedad sõnikud `panna; vahel old leib nii pude, olema kot́ti ää lagunend Plt; noore looma soolikad on pudedamad KJn; paekivid - - mõni pudedamb, mõni kõvemb Ran; ku mollin olli karva`võtmine, siss es tohi sia kõtul kavva `laske kuuma vi̬i̬ sehen olla, peĺläti, et sooliku lähvä pudedass Puh; meil om `väega jahutse `kartuli, nii pudeda, et ei püsivä ku̬u̬n Nõo; liivatse mulla omma pudõda Kam; ta `väege pute saanu (pudrust) San; üt́s soŕt miʔ aia ubinit ommaʔ `väega putõʔ Kan; vihm om näet kińni löönü, kõvass, piat maad liigutama ägligaʔ, saa pudõhõp Har; Nu̬u̬˽ligunu kuusõ ossaʔ `oĺli `hüäste vedrutanuʔ, nu̬u̬˽tu̬u̬ maa putõss `oĺli tennüʔ Rõu; lat́ik om sääne putõ kala, minole tiä nii `väega‿s `mi̬i̬ldü Plv; vanaesäl küdüse olli˽sõgla pääl, raputedi tuhk päält, nu̬u̬ oĺli˽putõ˽ja hüäʔ Vas; kartohka˽jo `veiga putõʔ, ma `veiga taha pudõhõt kartohkit Se
2. nõrk, kohmakas (inimesest) küll oled sa pude, kukud maha KJn; nii pude ma ka ei ole, et ma enäp kust oeda‿i saa Ran

pude2 pude g -me Iis; pl pudemed Kuu Khk Trm Plt, pudeme Nõo, pudime Krk hrl pl raas, osake, kübe pudemed kukuvad `kanga küĺlest maha Iis; viĺja pudemed Trm; pudime puha, säält ei saa `paika ka `kustigilt; tõine pudistess `rõõvatüki ärä - - pudimit kiḱk kotuse täis Krk; Peni kõtutab lavva all, kui süvväss ja oodab noid pudemit Nõo || (looma siseelunditest) Eks pudemed `kelbavad ka jo `süüä Kuu; lehma pudemed on kopsud-maksad, sooligad Khk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur