[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
kõrik1 kõri|k Hel Rõn Krl, g -ku Pst Krk(kõõ-) San Kan, -ka Trv Urv Plv, -ke Kod, -gu Har(-ga) Plv Lei Lut, -gõ Plv Vas Se(kõõ-); kõŕk San Plv muistne rõivastusese a. kokkuõmblemata vaipseelik undrukad kutsuti kõrik, õli `kanga õtsass tükk, vü̬ü̬ piäl; poesid võtid kõrike serväss `kińni ja tõmmasid; suvel kääsid [naised] tü̬ü̬l kõrikitegä Kod; kõõrikul om ollu tina `ehte all Krk; nimä `kutsõva mi vanõmbaʔ `uńdriku kördiss ja kõrikuss Kan; kõrikaʔ oĺli˽villatsõst `rõivast, mustaʔ; kõrikaʔ oĺli `ümbre kihä mähitüʔ, päält `vü̬ü̬ga˽kińniʔ Plv; kõrik, sääne villanõ, toominõ (toimne) villanõ rõivass, `valgõ vai hahk, mähiti `ümbre kihä nigu `ündrik, pussusõglaʔ oĺli kõrigõ pääl Se || ehi ehi `mõŕsakõnõ, seeni‿gu `ehte tuvvass, lepätse liniku, `kõotsõ kõrika rhvl Urv b. sõba, suurrätt kõrik, lapanõ `villanõ rõivass, `olgõ˽pääle `võeti `säärtseil `rõivõil; Võt́t kõrigu `olgõ˽pääle ja `astõ kerigu poolõ Har; kõrik, ka‿kui hõĺsti võtiʔ `pääle - - mu maama kõneli Lut || pruudilinik kõrik olli `ümmer pää nagu räti i̬i̬st, kõrik olli `siante `valge rõõvass; laulatse poisi võtive siss pääle laulatust kõriku pääst ära piitsavarrega ja visasive üless parsile Pst c. villane (katte)vaip (pulmas) mine jo võta kosilanõ kõrigõ pääle; kosilanõ tulõ rattelt `maaha, `viskass ega nulga pääle raha, kess`paika kah, siss lätt üle - - tu̬u̬t `kutstass tu̬u̬ kõrik, [hiljem] tu̬u̬ viiäss jäll `kirsto, tõõsõlõ `tütrelle; kõrik kutsuti, [kosilase] hopõń oĺl kińni˽katõt kõrigõgaʔ Se
lattu n, g lattu Lüg(n latt) Jõh
1. pruudilinik, uju `Nelja`päiva `õhta `pandi `pruudile latt (rät́t) päheje, `pandi sõlega ehk `preesiga `kinni Lüg; lattu `pandi `silmile Jõh Vrd lattuk
2. tütarlapse müts `ümmärgune lattu pääs; menest sie lattu õli `lapsel Lüg
1. pruudilinik, uju `Nelja`päiva `õhta `pandi `pruudile latt (rät́t) päheje, `pandi sõlega ehk `preesiga `kinni Lüg; lattu `pandi `silmile Jõh Vrd lattuk
2. tütarlapse müts `ümmärgune lattu pääs; menest sie lattu õli `lapsel Lüg
linik1 lini|k Hää Hls, g -ku Hlj Jõh(`liini|k) Saa Juu Trv Krk Võn San Krl, -gu Kuu Krk Hel Urv Se Lut(-ga, -gi), -ke Kod Hel Kan Plv Räp Se, -ge Rõu(n -ḱ) Vas Se; linni|k Var, g -ku Kos Lai Hls, -ge Vas; lińnik Kod MMg, g linigu Lut; liini|k Mih Sim Rõn Se/-ḱ/, g -ku Mar PJg Iis San; n, g linika VNg; lińk Räp, g `lińke Se
1. pea- või õlakate a. linik kutsuti õhukest `ümmer õlade `võetud rõõvast Saa; linnikutel ja suurrät́ikutel [on narmad] Lai; vanast olli linnik, `narma otsan ja kirja otsan Hls; Pruudil - - inne `pulmõ olli˽`vaĺmis `koedu˽säärtse˽liniguʔ ja˽`kindaʔ Urv; vanast `kańti linikut pääl ja `ümbre `olgõ Krlb. pruudilinik, uig ku noorik söögi mant ärä tuli, siis tõmmati linik pääst, visati parsil ja - - ämm ütelnu: uneta uni ja mälete mälu, pia mehe kaldsa meelen; linik olli noorikul pähä pant, noorikut ei oole näüdet, et ärä nõiuts Krk c. pikk setu naise pealinik linikeʔ oĺliva˽pääh, pikäʔ ilosa `väega, nigu käterät́iʔ, `vällä ummõldo Räp; mi naisil omma liniǵeʔ. üle olõkõrrõ ei tohi minnäʔ, kui liniḱet pääh ei olõʔ, s‿tu om suuŕ patt; liniḱ, mäh́k `ümbre pää, hanna takah, linige hannaʔ; `tütrugul õi olõ linikit Se; lińnik um sääne rät́t lina langast kuõt Lut
Vrd lina
2. a. otstest kaunistatud käterätt vana`aegsed liniked on nagu meie käteräted, punased kiŕjad õtsan; linik õli `valge pitk rätt, moagetsi kiri servan Kod b. u väike kaunistav lina `Liinik `pandi `lavvale lina `pääle Jõh; laudlina on all, sis linik on peäl, `väĺlä õmmeldud kõik Juu; liinik põimitasse ja pannasse laua `piale, õmmeldasse liinik `välja Iis; lavval om linik pääl Krl
3. peen linaseriide tükk, millest tehti särgi varrukad `Käüse rõ̭õ̭vas `koeti - - säält lõigati kaasikilõ liniguʔ; meheimä, tu̬u̬ piĺl noid linikit nooĺõ kaasikillõ (pulmas) Rõu
Vrd linukas, linuke
1. pea- või õlakate a. linik kutsuti õhukest `ümmer õlade `võetud rõõvast Saa; linnikutel ja suurrät́ikutel [on narmad] Lai; vanast olli linnik, `narma otsan ja kirja otsan Hls; Pruudil - - inne `pulmõ olli˽`vaĺmis `koedu˽säärtse˽liniguʔ ja˽`kindaʔ Urv; vanast `kańti linikut pääl ja `ümbre `olgõ Krlb. pruudilinik, uig ku noorik söögi mant ärä tuli, siis tõmmati linik pääst, visati parsil ja - - ämm ütelnu: uneta uni ja mälete mälu, pia mehe kaldsa meelen; linik olli noorikul pähä pant, noorikut ei oole näüdet, et ärä nõiuts Krk c. pikk setu naise pealinik linikeʔ oĺliva˽pääh, pikäʔ ilosa `väega, nigu käterät́iʔ, `vällä ummõldo Räp; mi naisil omma liniǵeʔ. üle olõkõrrõ ei tohi minnäʔ, kui liniḱet pääh ei olõʔ, s‿tu om suuŕ patt; liniḱ, mäh́k `ümbre pää, hanna takah, linige hannaʔ; `tütrugul õi olõ linikit Se; lińnik um sääne rät́t lina langast kuõt Lut
Vrd lina
2. a. otstest kaunistatud käterätt vana`aegsed liniked on nagu meie käteräted, punased kiŕjad õtsan; linik õli `valge pitk rätt, moagetsi kiri servan Kod b. u väike kaunistav lina `Liinik `pandi `lavvale lina `pääle Jõh; laudlina on all, sis linik on peäl, `väĺlä õmmeldud kõik Juu; liinik põimitasse ja pannasse laua `piale, õmmeldasse liinik `välja Iis; lavval om linik pääl Krl
3. peen linaseriide tükk, millest tehti särgi varrukad `Käüse rõ̭õ̭vas `koeti - - säält lõigati kaasikilõ liniguʔ; meheimä, tu̬u̬ piĺl noid linikit nooĺõ kaasikillõ (pulmas) Rõu
Vrd linukas, linuke
nukk6 nukk Lut, nuku Har pruudilinik vm naiste peakate om pruudil nukk pääl, kae nuku alt Har; pandass nukk pää päle, `säändseʔ vereväʔ siiʔ krumbataduʔ `ümbre Lut
nuku|rätt pruudilinik nuku rät́t `võeti ärä peigmehe kodus Har
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|