[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit

aprik `apri|k g -gu üle leiva lõigatud viil, käär – Lei

-arik Ls kana|arik

erik eri|k g -gu „halb ja nuriseja inimene“ – Urv Vrd eris, hõrik

orik1 orik jäme palk jämme tala orik Ote

orik2 → orikas1

paik1 paik g paiga S Kse Han Hää Saa Ha JMd JJn Koe Kad Rak VJg IPõ Plt M Võn Ote San V, `paiga hajusalt R, paega Muh L Juu VMr Kad Trm Kod Pal Äks VlPõ Trv Hel T, paaga (-ǵ-) Nõo Võn Rõu Vas Räp Lei Kra; `paika g `paiga VNg Vai

1. (üldisemalt:) maa-ala, piirkond, koht maastikul, looduses; asu-, elu-, toimumiskoht; ka maja, ruumi kohta kerikud ikke `pietässe pühäst `paigast Lüg; Ei tia seda `paika Jõh; `sündimise `paika Vai; üks pisine löugas oli soo sihes, `söuke pisine paik; seda `paika‿o vöimata künda, paĺjas kivi raun Khk; See olla vana sõja pidamise paik; Ikka `sõuke, et soa oma jalaga paigast `teise Pöi; anna maad kääst ää - - `kohta `paika põle siis `eesel `ühti Mar; see mo `süńdimese ja kasumese paik Mär; tä `rändäb ikka paegast `paika Tõs; üksainuke kuju paik on einamas veel, keik on vee all Saa; taha kusagile `minna, igä üks eläb isi `paikas Juu; vanemad on ka ühes `paikas old HJn; siin on `luomadel ia paik küll JMd; `kamblikala elab `rohkem muda `paikades Trm; tuli õma kodo`paika surema; ei aset ei `paika, käi ja ulgu Kod; üks paik oli teise meelest ia, teisel ei kõlvand kuhugi Lai; see on teesest paegast - - siia tulnd Pil; temä on siin paegas `süńdind; igävese paega `piäle läks (suri ära) KJn; küll saa ka siut egäss `paika; `mõtle, kui paĺlu `paiku ta läbi käinu om Krk; viige te miu iki `mõnda alambade `paika, `koeki popsi `tarre Ran; ma ei mõśta küll `piḱset peĺlätä, temä saab jo egäst paegast kätte Puh; riatati - - kasvava rian, mõnen paegan om na sedäsi sõõrin; kolm tütärd, nu̬u̬ vedäsivä mu `kõ̭iki `paiku Nõo; tu̬u̬ om ää paik, sääl saa äste `viĺlä; tõne talu, tõne taaŕ, egän paigan om iks esi mu̬u̬d Ote; ku perän `surma saasi iks `ääde `paika, ku `alva `paika saat, ma `peĺgä iks tu̬u̬d Krl; ma˽küńni alasi uma maad sügäväste `ümbre, aga ega egan paigan sükäv küńd hää ei olõʔ; sa˽panõ õks uma tütär rikkadõ `paika mihele Har; ku inemine `rändäss paigast `tõistõ, sõ̭ss eḱkä `paika `kaotass midägi ärʔ Rõu; egah paigah olõ õi˽lagõhõt, om paks mõts Vas; `tõiste `paika lät́s `ti̬i̬nmä Räp

2. kitsam piirkond, (määratud) koht a. (kehal, esemel jm) `Kartsin, et rikkub `kella ära, aga kõik rattad ja `kruuvid `mõistas `paigale panna IisR; rahud (neerud) oln ikka oma paega peal alles Muh; [tuusti] keedäd katest paegast `kinni Ran; tõene `aasta `lasti kõjole `tõisi `paika mulk; `kaibab, et üten paegan om valu ja tõesen paegan valu, aga arsti manu ei lähä; tol lehmäl mõnen paegan `oĺli `karvu veedike Nõo; `si̬i̬pi tõmmati `käisse `värdlile ja kaaltagutsele, ega ekkä `paika es tõmmata Ote; ku ma raamatut loe, siss ma saa egast paigast `arvo Plv b. (ruumis) rehe ahju ees oli lee, selle ees oli `istumese paik Plt; vanast pidinu pruut mehekotun panema egäde `paika vü̬ü̬ Nõo; ku kuu`vu̬u̬luss `oĺle, sõ̭ss tu̬u̬ verine hamõh `pańti `sääntsehe `paika, kos tedä `kiäki es nuŕgiʔ Plv

3. töö- või teenistuskoht kas teite sulased jäävad koa paegale (jätkavad töötamist) Mär; minu sõsarel õli kakstõisskümme last, kõik saed paega `piäle Kod; hää paik sai tälle Se

4. (kohakäänetes) märgib õigel, ettenähtud kohal olemist, sellele kohale asetamist või kohalt liikumist vahel sai `palke nädälä kaks kolm `aetu `müöda jõge, `enne ku saab `paigale Lüg; `eigä see kala `paigal `seisa ku paar üöd Vai; Kukkus jala luu `paigast ära IisR; `tohter akkas mo luid `paika panema Khk; Töstand eesel naba paigast ää Kaa; Nii külm, või paigal ka seista mitte Pöi; nüid paneme `korsna jala paegale; emabu juba `paikas Muh; ea on, kes `äste tansib, parem veel, kes paegal seisab Mar; mud́o ei saa `rauda paegale, lõegatakse `kapja Kul; `muŕdis kää ää, `tohter pani jällä `paika Mär; `pialmesed `ammad `seisvad paegal PJg; lähä selle `juure, kes nikatuse sõnu `oskab, et ta mu jala paigal paneb Hää; jää paigale Ris; ma tulen `aitan sul paja paigast `tõsta JJn; mitu nädalad ei suand paegastki ää VMr; vanaeit ei ole old puusärgis paegal Kad; tämä õli `niske laps, et pudelin kua ei seesä paegal Kod; käsi oli paegast ära Plt; ta ei maga `ü̬ü̬śsi ka paegal KJn; ega tal muud änäp kedägi ei ole, muudku paigal `jäämine (suremisest) Krk; jala om `aige, ega edimäld ei saa paegald Puh; tolle suure irmuga es saa paegastki; Keeri mõtsan `eĺli üits vanainimene, tu̬u̬ - - `mõistse naba `paika panna Nõo; parts, kellega `paĺki `paika lüvväss tapi `otsa Ote; kui är lät‿kotust, siss kodu jääss õks paigalõ Krl; noʔ om tel kõ̭iḱ joonõn, hainakõsõ paigal, sitakõnõ veet́, `maakõnõ künnet Har; ma‿i˽liiguda˽hinnäst paigast Rõu; kala käü `päivä lajalt `väegaʔ, a `ü̬ü̬se om paigal Vas; süĺlem oĺl paaǵah tükü `aigo Räp

5. paigale panema 1. tallele, tagavaraks seadma pöie `aigus rohi - - vanad inimesed `korjasid, panid paigale; See pane oma jäuks `paigale Jäm; Selle kausi tääve notti paneme oomikuks paigale Kaa; Oli omal [õunad] paigale pannund Pöi; [Tal] om ik raha ka paigale pant Hls; kudass rot́t ja iir korjassive `endel söögivara ja talvess paegale pannive Hel; sańt käis kõ̭ik ilma läbi, ta kuuld ja näi ja pańd kõ̭ik kõrva `taade paegale Puh; ma pane ni̬i̬ lapi paagale, tõenekõrd om vaja Nõo; Tu̬u̬ `pańti tõõsõss `aastas jäl˽paaǵalõʔ Rõu 2. sõjaväkke võtma mina võttin ka pahema `käega [liisku]- - õlin `viies mies `paigale `panna Lüg 3. hakkama panema, ära raiskama sie on juba `paigale `pandud (ära varastatud), kuri käsi üle lüönd Lüg; `Massinad kõik `paigale `pandud `viina iest; Kõik isa elamise `mõistas `paigale `panna IisR; Mõ̭nistõ `mõisan oĺl ollu üt́s perhheimäńd, tu oĺl `pandanu riihhetävve `lat́si paigalõ (ära surmanud) Har; paigal pidama kusagil püsida laskma; kohal püsima; kohal hoidma sa `ühte `aśja paegal ei pea, kõik sa ää vääd ja kannad Mär; voki kedre, mis `värknad peab paigal Kad; piä näpu paegal, ütte `viisi näpp suun Nõo; ei piäʔ paigah, kohe midägi panõt Plv; täl süä piä‿s `kohki paigah (süda valutas, ei olnud rahul) piltl Se || (varastamisest) ei pea teiste `asju paigal Hää; taal käpä mu̬u̬d - - tõsõ `aśja paigal es piaʔ Urv; suuŕ varass tä ei olõʔ, a `väikeist `aśja midägi paigal ei˽piäʔ Plv; paika panema 1. tagavaraks seadma linnasse jalad pannasse `paika ja kui lehm `poegima akkab, siis pannasse neid `jalgu jooma `sisse Muh; pu̬u̬ĺ `saia pańd ar `paika, tõõsõst kõrrast Se 2. kohale määrama, ametisse panema Niid oo küll öige mees sönna paika pandud Kaa 3. hakkama panema, ära raiskama Old sääl enamb kedagi isa tüö`riistadest `alles, kõik oli jo `paika `pandud; `Karda sa jah, et raha `palju, küll `lapsed `mõistavad `paika `panna IisR; paika pidama 1. püsima, elama; kohta pidama nie `kollased `väikäsed `aŋŋerjad, mes siin `aesta läbi `paika pidäväd Kuu; Kus ta‿s paha peremes on, `karjatsed sial iga suvi `paika pidaned ja IisR; si̬i̬ on üks `uĺkja, `koskil ei pidä `paika Kod 2. tõele vastama Kas su jutt piab `paika vai `viskad `villast IisR; See jutt es pea ühtid paika Kaa

paik2 paik VJg Äks Lai Pil TMr, g paiga hajusalt S, Mär Hää Saa Hag JMd Iis Hls Krk hajusalt V, `paiga Kuu Jõh, paega Muh Rid Tõs Vän Tor Trm Kod KJn Trv Ran Nõo Rõn, paaǵa Nõo Lei Kra

1. parandamiseks või tugevdamiseks kasutatav lapp, riide-, naha- vm tükk kui auk sies, siis - - paik `pääle Jõh; sa pidid paiga nii suure panema, et see augu pidi ära kattama Kär; `pükstele pannakse `paiku `peale Vll; `Katlale `pandi punase vase paik `põhja, käis küll Pöi; [tal] oo püksi `põlvede `otsas paigad Muh; `pasle paik oo nahast Mär; kolm tööd oli, ahju luud `otsa siduda, püksi arude vahele paik aada ja sõrmkinnas kududa, siis võis mehele `minna Tõs; mõnikord pannakse lootsikule `paika `peale kah, ku `auku on Vän; kördil mitu `paika pääl Hää; `pükse paigates võid neid `paike mitu tükki kõruti panna, ülestiku ka, kui vaea on Saa; pane `suapale paik `piale JMd; panevad [pastlale] `kanda ehk `ninnä paega Kod; mis [nahal] servad jäid, sai `paikadest Äks; ärä nii suurt `paika pane KJn; paik põlve otsan Trv; kust ma `püksel `paiku saa Krk; sepp pańd vahel paega kah, kui kandsu pu̬u̬ld `lahki läits (vikatist) Ran; paranda, ku mulk `väike om, peräst lääb mulk nii suuress, et ei ole `kostegi seräst `paika võtta Nõo; temä käip nigu trüpiss, põllel om ka paega pääl Rõn; nii `hõelõ˽püksiʔ, et paik oĺl paiga pääl ja nu̬u̬˽ka es püüsü˽koon Krl; täl om paik nigu siĺm taga otsah Plv; paiga panõ kura poole pääle, hüä poolõ päält kõrutadass Vas

2. laik musta kirjud on ju ka, musta koorega ning `valged paigad sihes (kartulist) Khk; kui [lehm] paik`külgiga `oĺle, siss oĺl Jutik Plv

perik peri|k g -ku kaherattaline käru perikul on rattad ja telg - - ruamil on taga pu̬u̬l laadikud, kos kruam piäl; vedimä perikuga `einu suvvel, panima kaśti `piäle Kod

piik- piik- Jäm Ans Kaa Pha Vll soola- piikliha, ilma `keetmata, soolatud; sai ikka piik`turska `söödud - - oli `kangest soolane, aga see oli väga kena levaga `süia Jäm; piikkalad, soolatakse ja ilma `keetmata süiakse, räim vöi mis tahad, piiklestad [näiteks] Ans; Kauss piikräimestega oli renni pεεl Kaa; piikkala, soolvee sehest vötad, toores kala Vll

piik1 piik g piigi Jäm Khk Vll Pöi Emm Kse Tor Saa Juu JMd Koe VJg Iis Trm Kod KJn Trv Hls Puh Rõu Plv, `piigi R(n `piiki VNg Vai), piiga Muh Hää, piigä Tõs; piiḱ g piigi Trv Krl Har; peek g peegi Mar Mär

1. muistne torkerelv kui mina `tienisin sõaväes, siis `kassakatel õlivad `piigid, õli `varre `õtsas üks kolm `mietri pikk Lüg; esimine rida ikke oli `piigigä, tagarias, siis ei old `piiki Vai; piigid oo ühed söariistad ka Khk; peek oln suur pikk, nendega olid inimesed läbi torgand Mar; piigäd olid suured sõja mõõgad Tõs; Koĺlati piigi vaŕs oĺli nõnda jäme kui mede lõnga poom Saa; sõjamestel on odad - - odad ja piigid Juu; piigiga tapeldi vanast Iis; piigigä raiuti `vaenlase piä maha Kod; pikä piigi kähen Trv; ku `sakslasõ - - `sisse `tuĺli, siss piigiʔ ja mõõgaʔ nu̬u̬ `välkü ennedä Har; tu̬u̬ pagõnu jõkkõ ja `haino ala ja siss‿oĺ ot́situ ja piigiga oĺl timä jala si̬i̬rt haavatu Plv

2. tuur mei `käime siit kolm-neli kilu`mietri ära `tursa`oŋŋel, kui jää on, siis `raiuta `augud `jäässe `sisse `suure `piikidega Jõe; `muidu ei saand juo `auku `sisse, `piigiga pidid juo `raiuma Kuu; piigaga raiutass jääd Hää

3. raudpolt, -varb Paĺgid on `piikidega kogu `löödud Jäm; Neid `piikisi ollandi [tuuliku] `sisse tiab kui pailu äi läind Pöi; Piikidega kinnitakse laeva välised plangud kaarte külgi kinni Emm

4. oga, astel `tääglid on niisugused kalad, neil on teravad `piigid `küljes Jõe; `Pistligu `piigid kohe `torkivad `jalgu Kuu; örelaisel on piik taga, teräv nuel kohe VNg

5. pl okaspäitsed pane `piigid nina `piale Jõe; `varsal `panna - - `piigid nenale, et ema `alla `tissima ei saaks VNg

6. kitsas ruum laeva ahtris ku mõni mi̬i̬s `vasta akkab või `riidleb, siis `pantaks `piiki Hää

piik2 piik g piigi Khn Hää, `piigi VNg(n `piiki) purje kahvli välimine ots; kahvelpurje ülemine välisnurk `piikikasa on `kahvli `piigis `kinni VNg; Panõ piikvaĺl `naagli taha, setsime `piiki ülemäle; Tagumise `purju piik kolõ loha Khn

piik3 piik Kad, g `piigi Hlj ogalik piik, jões paelu ei ole Kad

piik4 → piiga

priek priek g priegi Jür JõeK pidu, jooming tegime ühe ea priegi Jür; piavad pidusi ja `priekisi JõeK

prii prii üld(rii hajusalt S L VlPõ M)

1. vaba a. (sõltuvusest, orjusest, vangistusest vm rõhuvast) talupojad `saivad `mõisast priist, `enne õlivad ikke `mõisa käsu all; ma `käisin `kohtos ja kohos `muistas mu priist Lüg; tämä on nüüd prii, tämäl ei ole `kengi, ken saa `kinni pidä Vai; prii loom peab ennast `toitama, see jääb metsa varale `jälle Khk; kui inimene pole kellegid käsu all mette, siis ta on üks prii inimene Vll; mina olen sest süist prii, ei mo ing tea sest süist `ühti Mär; mede rahvas sai riiks Tor; Mõnes kohas oli sia`lautu kaks, ühes olid orikad ja prii emised, teise sees põrsastega emised Kei; prii vars õli, `ju̬u̬ksi `mõisa `iärberi taha Kod; si̬i̬ mõestetud `kohtos priis KJn; ma naka pia priiss `saama umast `orjusõst Har; mõistõtõ priist, vabastõdi Se b. (tööst, teenistusest vm kohustustest) oleks mul prii `aiga, siis mina vadiseks VNg; `Lapsed `suured, nüüd oled prii inime, mene kuhu tahad IisR; ta sai roonust priiks Khk; Ta on nüid poest rii, ju näeb, kus `jälle lihab Pöi; põle `kuśkilt prii inimest võtta suve `aegus kodu `oidjaks Mär; Sulasõd said luada päävä ikka priiks Khn; olid `puhta priid, tüöd ei tein Ris; sui pidime kell viis omiku mõesa õue pial olema ja `õhta kell kaheksa saime priiks Kos; kui sul prii `aega vahel on, siis tule `meile JMd; oli soldatist tõńe, nüüd sai priist Trm; ega lapsed priid olnud, alati `tehti tü̬ü̬d Pal; miul ei ole üteki rii `tunni Hls; ennevanast es ole lugeje prii, neid `pańti tühe Hel; õdagune aig ollu `tü̬ü̬lised priid joba `mõisan ja tulluva `lämmäle `rehte Ran; mõni sulane tei kaoba suve `pääle, suvel `ti̬i̬nse, `talve `olli prii Nõo; kui `oĺli õtak, siss `saite tü̬ü̬st priiss Ote; `vaŕsti lastasõ˽kooli˽priiss, siss tulõ nuil prii elu Har; kõ̭gõ olt sa˽ka varrõh, olõ õi˽prii kunagiʔ Vas; ku opõtaja är˽käve, sõ̭ss oĺliva latsõʔ prii Räp c. mitte kasutuses olev; vabalt võtmiseks `Saagirikkamal `päiväl oli `tarvis viel `neljät `paati, prii `paati, kes siis kalad `maale toi Kuu; tal on prii maad kääs Khk; Moa ja mets keik oli rii, et vöta ja tee Kaa; kui jõulupühad olid, siis oli kohe prii liha, siis igaüks võis kohe niipailu võtta, kui liha oli Pöi; äi sεεld vöeda `ühte puud ega sene sees käi kedagid, see on prii mets Käi; nende köögi `kõrvas‿o üks prii`kamber Mar; `Aapsalu oĺmi pial, sial nisuke prii koht, lehmad käisid sial `süömas Ris; kuredik oli pime koht ahju taga, `senna `pańdi prii aśsad, mida iga pääv ei pruugita Nis; prii`riided on, mis `seĺgas [enam] ei käi, ära `kantud Hag; mul läks vikati lüsi kat́ti, kas teil on prii `lüśsä Juu; võta siit, siin on üks pot́t prii JJn; muad kõik süädin ja priid Kod; `laube `õhtu lätsiv [õitsilised] puha ütess kottel kokku, kus `rohkep rii maad olli Krk; talu `pernane, sul `olli prii kõ̭ik `endäl võtta Nõo; sääl kabeliaian om vi̬i̬l prii platsi, `sinna `ki̬i̬gi ei istuta Ote; siss jäi seo kõŕts jälle priiss, pu̬u̬l `aastege saiss prii San; matusõ aian om meil prii matusõ plat́s Har; ku sul pot́t prii jääss, sõ̭ss ma keedä ka `hindäle Räp || piltl vallaline Ta on rii mees, naine läks minema, elab üksi Pöi; prii inimene oo üks poissmees Mar

2. tasuta sie on prii `süöma pääl Lüg; Mis tal viga, `kortel prii, puud priid; Pia `lõuvad, `muidu `lennad siit prii `küüdiga piltl IisR; Elasime prii lobi otsas Jäm; kooli öpetajal oo `kolter prii Khk; söömad joomad on prii Phl; need, mes `enni `vangi `viidi, nende `kohta inimesed `ütlesid: nüüd ta läks prii leiva `otsa Mar; tal oo ikke prii `söömene Mär; muna oo ikke sul prii Tõs; ja siis veel need priisõidud ka, käisid mööda küla `sõitmas, [hobused] olid ikka üsna `vahtus ees, kui nad koeu läksid pulmast Nis; lehma karjamoa oli mõesa poolt prii Kos; prii leiva pial teine nüid (vangis) Koe; `ańti `neile piim ja liha prii VMr; sulasel oli prii söök, prii riie, kõik maea pidamine oli pereme poolt Lai; prii kütus ja prii lobi Pil; mes mul viga `põrgun olla, söögi joogi prii, tule palava, kõ̭ik illuss `valge Puh; nüid om prii ku̬u̬l, ei massa `kiäki kooliraha Nõo; meil koolijuhatajal om prii küteʔ, prii tuli kah Har; ega minno ei tarvitõda, nüüd nakka nigu lat́s prii `leibä `sü̬ü̬mä Räp

prii- vaba Eks õle `nähto `aigu, `orjust ja tüöd, nüid pian prii`põlve (vabadust, puhkust) Lüg; priimehed (vabad talupojad) ei teind küüdi `voori, sillatükki ka ei teind Vän; `täämbäne päiv om mul priipäiv, ma või noʔ minnä kohe taht; vanast ku mõ̭ni poṕs `võeti, tu̬u̬d kutsuti priirahvass Har; ma sulanõ es olõ, ma `oĺli priimi̬i̬s Rõu

prikk1 prikk g priki Jäm Käi Rid Aud

1. tooder noordi ja süidi prikk on, annab `märku, kust `külgest `mööda peab `söitma Käi; prikk, laevatee `ääres, `näitab teed Rid

2. talvetee tähis teeprikid, pannaste `ölgi, lage pεεl kadagu oksad Jäm; prikid pannasse `sinna, kus oo kardetavad kohad jões - - kuuse oksad `pantse `püsti Aud

prikk2 prikk Hlj Mar Hää, g priki Rei Phl, prigi Kuu; n, g prigi VNg Vai

1. kahemastiline purjelaev `Ennemb olid prigid merel `soitada Kuu; kahe `mastiga prigi, molembis `mastis olivad raad Vai; prikk, vanasti `oĺli `tihti, nüid `sõuksi ei ehetada Hää

2. priit purjo prikk, mes üleväl `püsti oiab Mar

-priks Ls vihma|priks

priks1 priks g priksi purjekas `väikse priksi õõruva sääl juba pu̬u̬ĺ `päivä Ran

priks2 priks Kuu IisR Rei Hää San annab edasi praksatust, prõksatust Priks-praks `läksivad `kresla `varbad `katki IisR; Nömm`oksi on ea `murda, ikka priks ja priks; Pisist allirebud linnud laulavad priks, priks enne vihma Rei; priks ja praks tuli praksub Hää Vrd riks

priu priu Pöi Rei

1. nutt, tönn Kui teina sind ka lööb, külap siis varsti priu väljas Rei

2. lonks Pane kohe ea priu Pöi

3. onomat Vedru `pääses mo näppude vaheld `lahti ja läks priu Rei

puik1 puik Tor HMd Kei Hag, g puigu Khk Mus Kaa Krj Mär Plt, puegu Mih/-o/ Tõs Hää, poego Juu; pl puiga Hls (taim) puigud, pitkad laiad `lemmed, `koltsed `öitsed Khk; puigud kasuvad pajude `ulkas - - paju maade sees neid `puikusi pailu Krj; Soo pealt sai käidud iga kevade puiku kiskumas Mär; suur `valge ilus pehme puik Tõs; puegu juured ummisses `ki̬i̬ta, on `langetõbe `vasta Hää; puik - - aĺli `peaga rohud ja loomad sõid neid `easti HMd; puik on üks niisugune varane taim, paari toĺli pikkune, kasvab rabas Hag; poegol must peä Juu

puik2 puik g puig|u PJg Krk, -i Pst Hls, -a Hls

1. (parasiitputukas, hrl puuk) loom naa `puika täis PJg; lepa puigi tükive ihu `sissi, ku na ihu pääle putuve Pst; eläjel mõnikõrd naha sehen puik Hls; puik, kes tükiss ligi, puide otsast tule, must pää otsan Krk

2. kratt puiguss ja pelliss sedä kutsuti, sedä `tońti Krk

3. (vihasest, kangekaelsest olendist) vihane ja kuri ku vana puik Hls; aa `vastu ku üit́s puik; tükiss ku puik kunagi, [öeldi] ku eläjess tükiss `viĺlä Krk

puik3 puik g puegu korrastatud mets tulin puegust läbi Pil

purik → purikas1

põik põik g põigu Rõu; g põegu Vig

1. põikijoon, vööt köib sedäsi üle seĺlä, `valged põegud Vig

2. painard Ütele `ri̬i̬le lätt neli `põiku Rõu

pöik pöik g pöiga (paksust, tugevast materjalist) Nee kiŋŋad - - on igavesed pöigad `tehtud, `söukste `pöikadega `keimine teeb jalad `aigeks; Ma tegi - - igavese pöiga püksiriide, ju siis peab vastu Kaa