[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
helt elt g elda Sa Muh Phl/h-/ Rid Mar; pl eldad Han, -äd LNg
1. hrl pl (kuke, kana) lokuti, lott – Sa Muh LNg Rid Mar kukel on eldad. kanal on pisised eldad ka kurgu all Khk; kuke eldad o punased, rippuvad ühna maeni, kui ta teri nokib; kuke elt ja ari verised Muh; kukel eldad seal koono all Mar Vrd ildad
2. riietuse osa a. pl kirikuõpetaja valge kaelasideme otsad, lõkad – Pöi Muh Mar luteruse õpetajal oo `valged eldad kurgu all Muh b. lehv(i ots) lindi paelale `tehti eldad; [juukselindi] teene elt jähi `teisele Muh c. reväär eks riietel ole koa eldad, ega elma `elteta `tehta; palito eldad; `kargas tä `elta `kinni ja `tõmmas `lahti kohejoonega sabani Mar
3. helves, ebe; lible, leheke; (rukki) tolmukas; kest, tupp kase eldad (tohu pealiskihi lahtised ribad), mis tükkis öhune; kurdi seemestel eldad taga; `pähke sika eldad; roo eldad Khk; `lehmadele es tohi pühusid anda, odra eldad (ohted) akkasid `loomadele keeliku `kinni Mus; Ma `pühkisi `eltu, mis kibuspuu `öitsest olid maha `langend; kaera `üiges oo `eltade sehes Kaa; Omiku rugi `öitses, pead olid `eltas ja pöld `tolmas; Kuke eldad mis rugis kasuvad, punased eldad noagu kukel Pöi; mõega rohud - - pitkad varred ja eldad `otsas Muh; lome helt Phl Vrd elles
4. (millegi suurema külge kuuluv väike osa) kaks `oime oo aŋŋεral. pea `juures oo koa kaks pisikest `elta; `kirve elt (keel, nipp); [hundioda] Elt (tiib) Muh; `Lõika naha küĺlest need eldad (jala, pea või saba tükid) ää Han Vrd õlt
1. hrl pl (kuke, kana) lokuti, lott – Sa Muh LNg Rid Mar kukel on eldad. kanal on pisised eldad ka kurgu all Khk; kuke eldad o punased, rippuvad ühna maeni, kui ta teri nokib; kuke elt ja ari verised Muh; kukel eldad seal koono all Mar Vrd ildad
2. riietuse osa a. pl kirikuõpetaja valge kaelasideme otsad, lõkad – Pöi Muh Mar luteruse õpetajal oo `valged eldad kurgu all Muh b. lehv(i ots) lindi paelale `tehti eldad; [juukselindi] teene elt jähi `teisele Muh c. reväär eks riietel ole koa eldad, ega elma `elteta `tehta; palito eldad; `kargas tä `elta `kinni ja `tõmmas `lahti kohejoonega sabani Mar
3. helves, ebe; lible, leheke; (rukki) tolmukas; kest, tupp kase eldad (tohu pealiskihi lahtised ribad), mis tükkis öhune; kurdi seemestel eldad taga; `pähke sika eldad; roo eldad Khk; `lehmadele es tohi pühusid anda, odra eldad (ohted) akkasid `loomadele keeliku `kinni Mus; Ma `pühkisi `eltu, mis kibuspuu `öitsest olid maha `langend; kaera `üiges oo `eltade sehes Kaa; Omiku rugi `öitses, pead olid `eltas ja pöld `tolmas; Kuke eldad mis rugis kasuvad, punased eldad noagu kukel Pöi; mõega rohud - - pitkad varred ja eldad `otsas Muh; lome helt Phl Vrd elles
4. (millegi suurema külge kuuluv väike osa) kaks `oime oo aŋŋεral. pea `juures oo koa kaks pisikest `elta; `kirve elt (keel, nipp); [hundioda] Elt (tiib) Muh; `Lõika naha küĺlest need eldad (jala, pea või saba tükid) ää Han Vrd õlt
klats n, g klatse Emm Rõn(l-); lat́s Muh, g latsi Ote
1. a. reväär latsi `tahtva ka `triiki Ote b. seeliku alläär kõige peal `olli `ümbrikul riibuline `värgel. siis `olli must jägu põlve silmast saadiki ja siis `tullid riipsud. siis `tulli lat́s; `ümbrikul `olli kahe sõrme `laiune lat́s Muh c. lstk pudipõll Muistmata lastel peeda ikka klatse kurguall, muidu aeb ennast sodi täis Emm
2. keel (jalanõudel) – Rõn
1. a. reväär latsi `tahtva ka `triiki Ote b. seeliku alläär kõige peal `olli `ümbrikul riibuline `värgel. siis `olli must jägu põlve silmast saadiki ja siis `tullid riipsud. siis `tulli lat́s; `ümbrikul `olli kahe sõrme `laiune lat́s Muh c. lstk pudipõll Muistmata lastel peeda ikka klatse kurguall, muidu aeb ennast sodi täis Emm
2. keel (jalanõudel) – Rõn
*rabatt raba|t g -ti IisR, -di Kuu; g rabati Lüg Jõh, rapati JJn; pl raabatid Lai reväär, käänis `kuue rabadid Kuu; võttab `rindust `kinni, `pintsaki rabatittest, rapputab ikke kõvast Lüg; Sie ei ole suur asi `rätsep, ei `mõista `ästi rabatid teha ega varukaid `otsa `panna IisR; rapatitega jakk oli, poiśs võt́tis rapatist `kinni JJn Vrd rapats1
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|