[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

istutama istutama eP(-o-; -da- Emm Rei) eL(-mma V; -eme M San; -õm[m]õ Krl), `i- R(-mma); estotama (-u-) LäLo Kul Kir; jõstutama, imps jõssutassõ Khn; issutama Kod(-o-), -mma Se; `issutam(m)a van RId(-da- Vai); `iusatam(m)a Räp; tud-part estutud SJn, `iustõt Plv; tgn istuteje Pha; tn istutõmine San
1. kasvama panema a. (taimi, noori puid jne) istutama ja `kapsad `istutetta vana kuus ja `kaalid `nuore kuus Jõe; `issutettu `metsäd Lüg; `Issutamise aeg ei tohi `issutajale `anda `jõudu (taimed ei lähe siis kasvama) IisR; istutud ~ istut mets Jäm; änamasti o `keikidel pakki (tubakat) istudud Mus; eks neid `roośa istutakse Mär; `kaapsa jada, kui `kaapsad jõssutassõ Khn; oo kuu kaduv aeg – siss ei istuta puid Tor; siin `ühte marja `oksa ei old istutud Kei; ikke `enne püöri`pääva olgu `kapsad istutud Amb; `kändas juurtega puud on ia istutata Kad; kui issotad `kapsid, ärä issota kapsass nõnna, et `puutub tõese `külge Kod; vanaisa istutand kase, kui poeg `süńdis Pil; mina nägin kui seda `metsa istuti SJn; kolmabe es istuded kapustit, sõss kasvass tuhapäid Krk; põhja `tuuli `vasta istutime selle kuuse eki Ran; ma istuti nu̬u̬ murdenu `kartuli idu maha; vanast üteldi et, kui pääle pööripävä `kapstit istutad, et kapst ei käänä pääd; põhja tuulega istutedi `kapsta, siss ei ole `maokesi ja mardikit `kapstil pääl Nõo; naa ommava minu istuteduva Kam; ku tsia om üless `tsońgnu [puhma], siss iks istutedass `kartulid Ote; puu om är istutut; `kapsta omma ärʔ istutudu Krl; hulga `maaśkit oĺl istutõt Rõu; ku esä istut́ `uibuʔ, siss esä teḱk `ümbre pistülise aia; oi˽`heldekene, kos na˽noorõ˽mõtsa˽kõ̭iḱ istutõdasõʔ Vas; ploomiʔ `iustadass aid`vi̬i̬re pit́i; `Iustõt mõts Räp; pad́astõ ala istutu Lei; mitägi või eiʔ kuu smeenal istutaʔ Lut Vrd issundamma, istama b. kartuleid panema Ku no˽naid `kartold nii`viisi edesi istutõdass, sõ̭s saa õi˽naa˽joht sügüseni˽mahaʔ Rõu; kos mi sullõ kardoka istuda Vas; Keväjä om kardohka `iustamine Räp; ku kartohka ar ommaʔ istutõduʔ, siss `aetass [vagu] kińni Se; istutama ubinit Lei; `buĺbit istutass `virksile Lut c. seemneid mulda tippima kevade istutati üks [oatera] `seie teine `seie [vao sisse] KuuK; keväde saeme sääld seemet ja istutime seemet `metsa; kui istutime sedä `mõtsa siss, temä kajoss `audu ja, mia panni `si̬i̬mnit Puh; Neegre (türgi oad) oma ärʔ iustõdu Räp d. fig (ehal käimisest) poisid läksid türa `varsi istutama; türa `varsi istutamas `käima Kaa; tamme istutama tiritamme kasvatama – Nõo Har Rõu Plv Se `poiske istutab `tamme, aab jala `piśti ja pää `alla, saesab pää pääl Nõo; jala˽`piśtü ja˽pää alan. tu̬u̬ om `tammõ istutamma Har
2. asetama; korda seadma a. paigutama, panema kae, kohe ma uma toosikõsõ olõ istutanu Har b. (hrl leotatud linapeosid; hv ahetud viljavihke või turbapätse) püsti kuivama panema – L spor , VMr spor TaPõ, KJn SJn Trv Hel u Ran Ote San ruki istodadi `püsti, tüigas oli parde peal LNg; siis tuuasse näd (linapeod) merest `vällä, ja estotasse söödi maa `peale maha, eloste `püsti Mar; Pandi neli pätsi püsti ja viies peale. See oli turbaistutamene; tegime selle maa eest libedamas ja siis istutasime raba (turbapätse) õuesmaale [kahekaupa kuivama]; lenad tulevad jõest `väĺlä, sis istutasse maha nad Vig; naa paelo sai neid `vihka `senna (partele) `pandud, istutud Mih; linad istuti maha [peode kaupa] Vän; istutati linu, `löödi peo laiali, ladva ots jäi ülesse, side lükati ladvasse Pee; meie `ümbruses siin on ikke `rohkem näha istutud [kui maha laotatud] linu Koe; linapihud issutatse mua piäle, perse laiali; `talgusega kisuti linu. issotasid linad `auna ja akasid sugema; õdra vihud issuta kahelt kõrralt paŕsile Kod; nüid istutatasse linu Lai; sõss `võeti [linad leost] `väĺlä ja istutide maha. sidema tõmmassit ladva poole, sõss istutit maha Trv; peo istutedass `püsti Ote c. võrgulina püügikorda seadma võrk om vaja ar istutaʔ – pandasõ nu lõstuʔ `külge ja kiviʔ `külge; ni istutadass nigu võrk nõud, mõ̭ni jago kolmanda jao pääle (nt noodal 20 m võrgulina, selist 14 m), mõ̭ni poolõ pääle (meresil 20 m võrku, selist 10 m); määne võrk, nii piät issutamma, kuiss parembihe kalla võtt; noot istutadass [selle järgi] kui kos kalla om, ku om hõrrõmbast kallo, siss kolmanda jao `pääle; suurõlõ kalalõ piät nõrgõbahe issutamma Se
3. istuma panema [nad] istutasid mu sial kohe `vankrisse HMd Vrd issitama
lugema lugema R eP(lugõ- Khn) M T, lugõma V(- Krl); (ma) loe(n) eP eL, luen R JõeK KuuK Amb ViK Iis Trm, luke(n) spor ; (ta) lugeb Jõe Kuu, luge VNg Krk Hel Võn Kam Ote, lugõ San V, lukko VaiI.
1. a. kirja(teksti) endamisi mõttes või valjusti (ette) lugema `poiga luge `aabitsa VNg; mie luen `kirja Vai; loeb raamadud Khk; ää lugeg, silmad rikub ää; ma `kuultsi teda lugevad Kaa; meie poiss loeb juba üsna kenast `peale Jaa; Kodu ema luges ede, siis poiss luges `järge; Neid oli küll, kui `leeris lugema `pandi, `oskand mitte sõna Pöi; εε loe pimes, teed silmad `aigeks; lugegu mette nii tasase εεlega, ma‿p kuule jo siis medad; leht veel lugemata Käi; lapsed lugevad Rei; laps lukeb `poolisõnu (veerides); eks raamatud ikke `loetasse Mar; ta räägib ja lukeb, aga `seoke jõuetu Mih; aavitsad ikke `luetse; laps akkab `tähti kokku lugema, sõnu kokku `ütlema Tõs; [ta] lugõdõ egä pühäbä `piibelt Khn; `sääduse järele `loeti rahv ette, süi oli `kirjas ülal ja sealt luges ette Aud; kiriku vüör`münder õpetand ema lugema Kei; nad jo `eśteks loevad koolitajale, ega omale `tarvis põle; loe nüid sõnad iluste pikkamisi kokko, `aega on küll Juu; küll ma `lueksin iga pää Ann; kiri piab läbi `loetama Koe; kui ei saand `selgest ehk lugetud, `pańdi `ernete `piale põĺvili VMr; luges `tähti, õppis lugema Iis; ruamat one kuaness kuaneni läbi `loetud; lugemiss ma alati lugin Kod; Loeb ruttu nagu rätsepä masin Vil; ku `vi̬i̬ŕmin `seĺge, sõss akkass kokku lugeme; loe sina si̬i̬ kiri üless, loe `vällä si̬i̬ kiri Krk; mä kah vi̬i̬l loess neid raamatit külländ, aga ei näe Puh; mia lugesi esäle ette nigu võrab; lugeden jäi lavva man `suikma Nõo; minu oma küll ei `loeva `piiblit; si̬i̬ om `loetav raamat, sedä immustava kõik lugeda Rõn; tähiʔ opati `seĺgess, sõ̭ss nakati kokku lugõmõ Krl; sa˽loet nigu sańt `nulkõ `mü̬ü̬dä (öeld lapsele, kes veerib); lat́s lugõ aavitsõt; sa˽loe esi iihn, siss saa lat́s takan lukõʔ; ku˽ma nuid `kiŕju `loie, siss oĺli mul `väega halv Har; na raamadu umma mul kõik läbi loeduʔ Rõu; maʔ `loesiʔ, no om `aigu külʔ, a olõ‿õi inäp näǵemist Vas; lugemas ~ lugemisel käima oma lugemisoskust pastorile näitama oli tä see `aasta lugemas (leeris) Khk; Ennem käisid kergul lugemas kui laulatama läksid Pöi; vanaste ikke `köidi õpetaja `juures lugemas, pruut paar - - `lastud lugeda koa, kas `oskab või ei Tõs; kiriku ärräle mia lugõsi käde (ette) Khn; `Enne `üiti `kihlamas `käimist lugemas `käimine. Kui ei osand lugeda, siis ei pand `poari koa Kei; `lauba `mińdi kiriku `juure lugema ja pühäbä `ööldi esimest `korda maha Juu; `mindud `kihlama, `laśti lugeda, kui ei osand, `ańti uuesti `aega õppida Pee; paarid lähvad lugema õpetaja ette VJg; tüd́rikukesed lugemata (leeris käimata) Kod; kui pruut́poar lugema läksid, õpetaja küsis `käskusid Pal; kui sain lugenud (leerist lahti), läksin `linna lihuniku `juure [tööle] Äks; lugemen kävväss enne, siss kirjudets `sissi, siss õigats kirikust maha. ku viimäst kõrd õigati, siss tulli pulm Krk; pruut́ ja `peigmis om lugemen ärä käenu joh, siss õegates üless San; paarirahvass käü lugõmah Plv b. (pähe) õpitud teksti esitama Mõni oli peast lugemise peal tark, aga raamatust äi täädnd midagi Pöi; lapsed lugesid oma saĺmid ülesse Juu; viis piä`laalu pidid `mõissma piäss ärä lugeda, ku `õptaja tuli `katsma Kod; raamatust ma‿i näe lugeda, aga ma loe pääst, mul om `palve pään Nõo; ni̬i̬ illuss laul oĺl, et `õkva pidi lugõmõ Krl; opõtaja laśk mul teŕhve veŕsi lukõʔ, tu̬u̬ pedi pääst ümbre lugõma Har || omandama, ära õppima sie `piiblilugu on mul jo pähe `luetu Lüg; `anti tüḱk kätte, tolle pidit sa `seĺgess lugema Nõo c. fig (kassi nurrumisest) kaśs luge sedäsi, `kirve `ku̬u̬si, `erne `varsi Krk; mõni kaśs loeb `niŕsi `noŕsi, vabarna `vaŕsi, õle`kõŕsi Ran; kaśs lugõ kurr karr, `nu̬u̬ri `naisi ja `väikesi `lat́si ja `nüśku `kaasi ja niidse kerri Kam; kaśs lugõ nii: `hiŕsi, `paŕsi, nõgõsõ `vaŕsi Har; ku kass hüäl meelel um, latsõ man maka, sõ̭ss lugõ Rõu; kaśs lugõ orsilõ-parsilõ Plv
2. jutlustama; palvet ütlema, jumalasõna lugema lugesimma ja `laulasimma sene `surmale siis VNg; pappi sai `jutlus `luetu Vai; öpetaja luges täna nii kenast Jäm; Ta käis ikka surma `juures lugemas, kena luu tegi Pöi; õpetaja lukeb natukese pea `kohtas (surnule) Muh; patutsed soavad `andes, kui näd `palvel köeväd ja lugevad Tõs; `paatri lugema, on püha`kirja lugema Ris; `enne kui `sööma akkab, ta ikke loeb oma tüki ää Juu; `surnu aal (aial) pidi `luetama VMr; ku `surnu `rõõviss `panti, siis `loeti, `kirstupanemise aal `loeti. ku kodust är saadeti, siis `võeti kaaś päält ärä, loets ja laulets Krk; vene paṕp pillub `suitsu kui loeb Puh; ta käis Kolga koolitare manu lugema Nõo; sõ̭ss tuĺli ma umast säńgust maha, tei `palvõ ja loi meie esä `palvõ pääle Urv; ku opõtaja tulõ `kańtslist mahaʔ, rahvass ommaʔ põlvilõ, sõ̭ss opõtaja lugõ Har; sańdi lugõva `värsse ja `laulvaʔ (hingeõnnistuseks) Vas; paṕp lugõ jumala sõ̭nno, kerigu aigu pidä Se; rahvass kõik lugõvaʔ `paatrit, selle et saanuʔ `taivalõ Lut || maha kuulutama Kolm pühabed `loeti ennem `kantslist maha, kui laulatama läksid Pöi
3. sõnu peale lugema a. manitsema, hurjutama ken ühekorra `tohtis `santi söna `kaela ütelda vana inimesele, nεε mis `soole nüid `kaela `loetase Khk; küll luges `moole sõnu, küll `sõimas mind Tõs; kas loe `puule vai sulle, si̬i̬ üit́s puha Hel; emä ańd mulle kõo vitsaga, esi luges iks et pake vi̬i̬l Nõo; timä lugõ ku˽paĺlu mul mihi ollõv; ku˽tu lugõma nakass, siss tu lugõ kõ̭gõ maailma kokku ja vannuss ni˽`hirmsadõ; kas sul ei saa ka na `paatrõkõsõ `loetuss eiʔ (tõrelemisest) Har b. sõnuma, loitsima kui `lapsed vahest kuhugi kibejä said, siis puhuti `sinne `haige koha `pääle ja `lueti sanu Kuu; Luges `miski pominal `pääle, valu läks vähä aja pärast üle IisR; [vanamees] peab korra näpud suu ees, siis muĺlub paiset. ju ta siis omad sortsi sönad `sönna `pεεle loeb; see loeb vett (loeb veele sõnad peale) ning käib peresid `koutu `arstimas Jäm; Käis `lautas teiste inimeste `lambud lugemas, `sõuke pool `nõida oli; Roosi sõnu pidand lugema eest taha `poole ja tagant ede `poole, alt öles ja ölalt `alla Pöi; meil iks `loedaks seda`moode sönu Phl; imelik asi koa, et sedävisi lugeti ja et se `aitas Var; üks eit käis sii, see luges jalale valu sõnu `peale Juu; `ruusi aŕstivad, loevad sõnu `piäle MMg; sel ü̬ü̬ `aiga lugeśs, ja lugeśs `vällä `kanga (teatas varastatud kanga asukoha) Krk; Vahel oĺl lugõnu˽noid sõ̭nnu soola pääleʔ, vahel viina pääleʔ Rõu c. üht ja sama kordama üksi sönu loeb `pεεle, ühed ning ne samad jutud; loeb `pεεle oma sönu, pane seda tähelegid, mis teine räägib Jäm; Lugõ ku raamatost (voolavast jutust) Räp
4. tõlgendama, välja lugema näu pεεlt oli lugeda Jäm; mine vii kiri ta `juure, küll ta lukeb kirja ülesse ja seletab so‿le ää Mar; kuda `piibel loeb, kõik on nõnna lähnud Kod || märkama peru loom - - `pöösad, kivid keik loeb üless (kardab neid) KhkII. loendama
1. kokku lugema, arvama kubjas `õhta luges neid, mittu rotti õli tappetud Jõh; `Rahvast oli vähe kuos, ühe käe `sõrmedel lugeda IisR; `ennevanast meil `lueti läbi keik kalad, `eigä siis ei `muedetu `eigä `kaalutu Vai; Lehtpuid on meil pailu, neid jõva öles lugeda Pöi; luke üles, ons mitu `tündrid [auto peal] Muh; mede peres `loedaks ikka vahel kanad üle Käi; luge ära, mütu kotti tuhlid on Rei; ise loo ja luken ülesse [sukasilmad]; lukes `õhtu `lammad üle Mär; ma lue kohe sõrmete piäl üles, paelu oo Tõs; kui sa sõrmega `numbreid loed, siis soad ikka akkama Juu; `luami kua `lueta üle VJg; perenaene lugi egäle ühele viis suurt `valged `kartulid kätte Kod; `enne juba loed varva pial lõngad ära Pal; temä luges looma üle, mitu‿s neid `olli Hls; ma es mõesta `kolmegi lugede, ma es mõesta unengi aemate (öeld üllatudes); kasak olli `lü̬ü̬je, `kohtumaja man `ańti ike loe `järgi Hel; ma ei ole vikerkaari `väŕve lugenu; poole versta takast võis obese küĺle luu ärä lugeda Nõo; raha taht lugõmist, susi taht hagõmist Har; noid `pit́se ja `paelu ei jõvvaʔ joht üless lukõʔ Plv; lugemata lõputult üks mies valestass kuningalle, et pidi olema `juuda `rahva `templiss suur kerst täüs raha, lugematta `palju VNg; perena `ütles: kiädin üvä `ru̬u̬ga, köŕt ja leib ja lugemata silk (priipärast võtta) Kod; nagu loetud parimas korras, nagu (ükshaaval) valitud Kuda sina `ninda `korjada `mõistasid, sul `mustikad nigu `luetud keik; `Kartulid `kasvasid sie `aasta ilusad nigu `luetud IisR; tühi nõue oli ja, ja ilusad odrad välja `loetud `jusku `erned Var; masin ka ei ti̬i̬ parõmbide `puhtass kui tuul tei, puhass kui `loetu Ran; tu̬u̬ oĺl ku loet tu̬u̬ rügä Rõu; Õkva ku `loeto (annab täpselt välja) Räp; päevad on loetud surm läheneb taal kadus `jooksva `aige ää, aga ta päävad ollid `loetud Muh; kut inimene akab εε löppema, ta kaua änam äi ela, ta pεεvad on `loedod Käi; selle päävad on vist ju `loetud, et ta on nii vilets Lai; `mõtli küll, et ma ärä koole, aga ei ole vi̬i̬l päevä `loetu Nõo; esi˽lei küll `süämehe, et nu˽naʔ elupääväʔ `loedu ummaʔ Rõu || fig ei tema raha luge Trm
2. arvestama siit `luevad, kakstõist [versta] lugesivvad ikke [kirikuni] Lüg; saari valitsuse aeg olid tiinud, nüid `loetasse ettar (hektar) Khk; `toopi `loeti neli `kuiva `kortlid ehk kui viinaga, siis viis Rid; neli `sammu oli küĺvirind lai - - üks samm `luetakse `meeter; üks `ämber `loeti kümme `toopi Kos; [linnaste puhul] `lueti, et idu pidi olema pool odra tera pikk, siis on [linnased] kõige paremad JJn; kaksteisskümme küünart `loeti sein Trm; kakstõiss sületäit siis `loetasse kümme `puuda Kod; Kuude külä `loeti saari aal Viĺländi valla `järgi Vil; jaanipäeväst jakap‿päeväni `loeti neli nädälit; päḱä jakku `loeti toĺl, peopesä `laiust `loeti kämmäl Ran; päävä nõsõmisest nikagu päävä jumaladõ minekini `loiti meil vanast üt́s tüü päiv Har; mu lugõmise `järge pidi nii olõma Räp
3. loetlema, üles lugema mina loen [kõrtsid üles] - - `Tallinnast ku akka lugema Vai; miul om är lännu meelest ni̬i̬ kuu lugemise (nimed ununenud) Krk || lastemängu lahti lugema Kui mei sidä`aiga `kuolis `louna`tunnis `mängiess ükstoist `lahti `luimme, sis `püüsimme alade hagada `sengä et: üks `valge tui lenns üle `Inglismaa; vähikäsest `sormest hagati `pääle lugema: `illi tibi, `kulli tibi, `lonkstomm, päär`viŋŋer ja `lille vikkeri `viira KuuIII. arvama, arvesse minema
1. pidama (millekski) aga `juhtus `verguss olema kidu meri ärg, `vaata sie `lueti juba sie peris `noia kalaks; Jahu ja `leibä, sidä `lueti `konderpandiks Kuu; `luomal ajavad vahel muhud üles, sie `luetasse siis ikke ka `aigus Lüg; mie luen sedä `aśsa `kallist Vai; möned lugevad mind juba vanaks, äga ma pole vana Khk; eina küiniks saab nad `loetud Pha; Reede `loeti õnnetuks päävaks ja siis äi `tehtud öhegi töö `algust Pöi; loetse, et poeg piab `toitma [vanemaid] Var; seda saab `ease `loetud, kui `peimes tuleb vanemadega `rääkima Aud; ma loen seda üheks `tähtsaks asjaks Kei; Ei nad lugend seda suureks viaks `ühti Jür; ta loeb seda `mulle süiks JMd; seda miest `lueta loĺlist VJg; vanema `tütre lugi ilosass; mannasuppi `loetasse paremass tõesess Kod; `loetasse, et `reede ja kolmabä on nagu sitemad päävad; mind `loeti ikke vanade `ulka Plt; loeb teisel `süüde, oma `süüdi ei tunne Hls; miu `loetess jo mihe kirjast `väĺla Hel; mi̬i̬ss loep ennäst siss targass, ku ta purjun om Rõn; lugõvaʔ ni̬i̬ vanaʔ `rahvaʔ, ku ilma jüvätä kuulõt, sõ̭ss pett kägo äräʔ Plv; timä lugõ hinnäst jo `väega virgass Vas
2. tähendama Mes lugeb tilk `suuress meress - - sie ei lue merele medägi Kuu; Päev `otsa `vehkis tüöd, sie ka lueb `õmmetegi kedagi IisR; See äi loe midagid, et sa targem oled; Taale ei loe mu arvamine mette kut midagid Kaa; ega see kooli`tarkus ka midagi loe Hag; Mis lueb `mulle teiste tahe Jür; neĺja silma jutt ei loe, `kohtu ies ei maksa Sim; vanast es ole kah armastust, siss luges vara ja raha - - et midägi `kaasa saab Ran

nolgi|kiri (teat muster) [sukkmütsil] oli nolgikiri, `keskmine kiri ning otsa‿pelne kiri Jäm; Ma tεε sida nolgi`kirja küll Khk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur