[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–30. vihik (a–osatama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

ehitama1 ehit|ama R(-amma) eP(-d-) Trv Lei, -eme M San Krl(-emme), -ämä Kuu Vig Khn Juu Kod KJn Vil T(e˛i- Rõu), -ämmä Vai VId; ehitä- Lüg Jõh Plt; ehet|ama Vig Var (-ämä Tõs) SJn; `eihtäm(m)ä Vas; ihitämmä Har (impersonaali vormid ühtivad osalt verbiga ehtima)

1. ehitama, (ehitist) püstitama; osadest valmis tegema pidi `kindlust akkatama ehitamma Jõe; siel ehideda `sauna VNg; Tüttär ja `väimäs ehideti nüüd omale uus maja Jõh; üks mees ehitas omale suure mattoo·ri paadi Khk; Uued kaarid peab oolega üles ehidama. Keigepeald `panta vatt, siiss kaarinahk `piidega, siiss nahariga ja naelad Rei; elod-majad ehitadi uueste ülesse LNg; kui on ehitud neid karja`lautasi ja `aśsu, siis on ära taśsitud see sau Lih; mina ehitäsi ise viit `laeva testega `seltsis Khn; akkaks ehetama, põle aga katuse `laasta `kuskilt võtta Vän; sie ait tuleb `ümmer ehitada Kos; aga minu aal on saand nüd ikke sie `kamber ehitetud Kad; kägu ei ehita omale pesa Rak; minul õlid lapsed, kui ehitäsimä vedru`vankri; si̬i̬ õleva õma inge ärä kuradile `annud, kes `puuki ehitänd; vedele ehitätse tamm ette; maja on ehitet õts põhõja, tõene `lõune; teesest suvest jäi elumaja ehitata Äks; lubati raudteed akate ehiteme; sellest saa sadasit `aastit kui si̬i̬ maja ehitide Krk; keväde pääld jüripäevä nakati ehitämä Ran; sinnä - - ehitedänä kateõrraline maja Nõo; läsäst pääst olõ kõ̭ik tennu - - kõ̭ik ehitenu San; võinu˽küll laut ehitäʔ; `kehvüss oĺl suuŕ, selle es saa˽naid `hu̬u̬nit ni `häste ehitedüss, ku vaia Rõu; `mõisa ehit́ sinnä˽kaigassti̬i̬ üle Vas
2. korraldama; töökorda seadma a. korda panema, (valmis) seadma; valmistuma akkan `riide ehitama `ennast VNg; parunil oli kaik `uhked ja ilosad `lavvad ehidettu Vai; ma lähe akka nüid pudru katelt ehitama (tulele seadma) Muh; teina oli torus att, see ehidete toruse Käi; ehida ennast trois(s)e, et saame minema Rei; akand `tääle `salli `ümber kaela ehitama Mar; ma just ehitasin põllale minemist Mih; tä ehetab `ketrama; ma akka nüid `ju̬u̬tu ehitama (joodu vastu valmistuma) Tõs; `surnu ond ehitet (pestud ja riides, kirstupanekuks valmis) Khn; ma ei saa veel `tulla, ma lähän kojo ja ehitan omal teised `riided `ümmer Ris; mehed ei akka nisukese tüö (kangakudumise) `külge end ehitama Sim; pühäbä ku pulmad õlid, siis `ri̬i̬di `vi̬i̬di pruudi kraam, ehitite pruudisäng ärä Kod; ehitän ennäst kiriku minemä KJn; si̬i̬ ehits ennast ku `linna ja maad, ei saa mineme, ei saa Krk; tüdruku ehitave veimevakka enne ku mehele läävä Rõn b. kangast kudumisvalmis seadma mina `aitasin ülese `panna, ehita kaŋŋast Pha; paneb `eśteks `niide, siis `soasse, siis akkab `sõĺmima, siis on kangas `vaĺmis ehitud; kui [kangas] `easte ei tõust, ehitadi `jälle, `seati niied `kõrgemasse ehk madalamasse Juu; ehitab kangast ehk siadab kangast Sim c. hrl võrku püügikorda seadma tampsa löŋŋaga vörk eidatse ää; `öötse, `vörku ehitama, kui tabaldesed kujutse Mus; kolmkümmend `sülda kujuti räim `võrku `valmis ja siis akati teda ehitama, selist `peale panema Rid; `ostsin uue võrgu, ehetasin ära - - ääred kududa, [peab] tamsad ja paelad `küĺgi panema; mut́idel `pańti kivid mut́i ehetamise `aegas `küĺgi Hää; [võrgu] lina `koeti viiskümmend `süĺdä, aga kui ärä `oĺli ehitedu - - siis jäi kaitskümmend viis `süĺdä; [võrk] enämbiste osteti - - ehitit esi, pannid pullad ja sälissed ja kivid Ran
3. kaunistama, ehtima ehitäb `endast pääst jala `tallani `vällä Lüg; kene `pääle tama siis `ennast ehitä? Vai; Noored inimesed `tahtvad ennast püsut paramine ehita koa Pöi; kiŋŋad `ollid lappidega ehitet Muh; kui nooriku majasse läksid, `peime pulmalesed ehitasid ülösse, panid paremad [riided] `selga Kir; tanud - - `lintide ja `litretega olid ehitatud; peksa `poega kui pakku ja ehita tüdart kui tokki Aud; reialune oli ies, sial ehitati `jõulu puud KuuK; siis on neiud ilusti ehitud, kui pidule lähvad Ann; ehitäb obess. `vaĺjad `uhked ja kelläd kaalan Kod; maŕdisańdid käisid - - kuidas `keski `oskas ehitädä ennast Plt; suviste pühade `aigu ehiteti nägusam kotus `kaśkege ärä Pst; mis peräst `lehmi ehitedess [vanasti]. `krantsõgõ ehitedi San; leerilatsõ `lät́si kerikut ehitemme Krl; sääl [pulmas] oĺl osa ilusõid ihitedüisi rahvast siän. nu̬u̬ `oĺli `kaaśka Har; kõ̭iḱ `eihtäse uḿmi `kääpäkeisi Vas; majä om är ehitet (laudadega löödud), värmidü ja ehitedü Se || pruuti riietama, ehitama; tanutama Pulma omiku siis `sõuksed targemad ja änamad naised `aeti `ruuti ehitama Pöi; `peigme majas ehetati `pruuti teist `korda; kõrvatsenaene ehetas `pruuti - - tanu `pandi pruudile pähä ja `valge rätik tanu `peäle Tõs; mõnel pool kui noorikud ehetati, sisi `pańdi toolide `peale `valge lina ja noorik ja `peimes `sinna `peale Aud; laalatajanaene ehitäs `pruuti, pani tanu pähä. `enne peiu puale minekid akati `pruuti ehitämä, `testi naene ike `valmis Kod; siis ehitadi noorikud. `pańti tanu pähä, põll ette ja SJn; miut es ehide `kennigi ku ma laulatsess lätsi. panni oma talve `rõõva `seĺgä Krk
4. (hrl ähvardusena) lööma, karistama Ehitasin `poisi `kõrvad üles IisR; küll ma sind ehida, kui sa mette vεhemast jütto äi muista Emm; ja ehita sind korra üle (öeld sõnakuulmatule lapsele) Mar; Mees ehitan teisel `vastu piad Han; küll ma sind ehitan, poiss Kos; küll ma su näu üles ehitan VJg; küll ma tahan `sulle ehitätä, kui sa ei `kuula sõna Kod; küll ma `sulle ehitan Plt; Oli eela - - poeste käest ehetada saand SJn; Ku ma ta kätte saas, küll ma tad siss ehites Hls
5. a. istutama vai tämä ei õlesi võenud ehitätä õõnapid `aeda; teie `iĺja `aegu ehitasita tubakad seie maha Kod b. eputama Sa void seda mustigusuppi `süia küll - - Mis sa ehidad ennast Rei c. (millekski) pidama, arvama εε ehida ennast seks (öeld inimesele, kes endast liiga palju arvab) Emm; vestrekod `ütlevad need, kes targemaks ennst ehidavad Käi d. sigitama ehitas sene - - `tütrele `lapse Lüg; pulga`jungru ehit ärä tolle asja (lapse) Nõo

ehitus ehitu|s R eP(-os; g ehitse Kod) M, -du|s Kuu(-üs) VNg/g -kse/ VNg Vai Khk Emm Rei, ehitu|ss Krk T/g -sõ Ran/, -ü|ss Võn Kam Ote V(-śs; ihi- Har, `eh́t- Se), ehetu|s Vig /g -sõ Khn/, -do|s Käi, g -se

1. ehitamine, ehitustöö `mitmede majad `jäivad kesi ehitusele Vai; Noores `põlves oli tuletõrje mees, pärast käis ehituste peal (ehitustööl) Pöi; ja siis oli `kangõ laeva ehitus Khn; vanamees jäi `aigeks ja ehetused jäid `seisku Vän; seal ehitakse uut tuba, on uue maja ehitus Juu; kui vesi uhub liiva ära, jäävad pisikesed kruusa kivid - - kõige parem ehituse `juure lubja teha Sim; maja ehitus ei õle müt́si keŕgitus Kod; `raute ehitus; akkasin - - ehituste jures tü̬ü̬s `käimä Lai; ehitus käemän Trv; ehitusege om paĺlu raha är lännu; siss pannass põrmatu ala ja siss akap [veski] päävärgi ehitus Krk; kivid lahuti - - `veeti ehituse jaoss Ran; põllukivvi pruugitass ehituiste man Kan; sa võt́i ka ihitüse ette Har
2. ehitis, ehitatav või ehitatud hoone Siis kui vanad `krahvi`aigased ehitused õlivad, siis läks kolm `kuarma [vilja] `kõrraga üläs `parsile Jõh; see (Kaarma kirik) on vana kooti ehitus Kär; kirikutel ja suurematel ehitustel piab palgid `alla `pandama `risti, enne ku kivid [pannakse] Var; Männa- ja kuusepaĺgidel raiutaks pińt maha - - ku ehetuse `sisse `pantaks Hää; mõni (maja) oli küll uuem ehitus Amb; suured teĺliskivi ehitused Kod; `praegane koolimaja on minu `aegne ehitus Äks; on neil taludel ehituisi küll, suured lobotid Plt; sääl om kiḱk puha uus ehituss, `u̬u̬ne puha uuvve Krk; ja ehitüse kah viĺetsäkese Kam; `niiki `väikoʔ ehitüseʔ omaʔ oma `käega tettü Räp
3. võrgu püügikorda panek paelad `alla ja `peale, see on võrgu ehitus Rid; ahunavõrgul olliva paari tollilise siĺmä, tõist `mu̬u̬du ehituss. säiliss `aeti `siĺmist läbi; enne ehitust kasteti [võrk] värmi `siśse, et siss kala ei näe Ran
4. ehtimine; ilustus, kaunistus küll sel oli `ehtei `ümber. küll sie one ehidukses VNg; loro `sielik `selgä, `elmidega jakk - - sie õli tämä `pruudi `põlve ehitus Lüg; illoś ehitüss pääl [ehetest] Se
5. (üles)ehitus, konstruktsioon paat mis edasi ei lähe ja `laene `otsas `räpsib on nisuke vilets `paadi ehitus Jõe; `Rõugud tegivad rie `põhja ja rie ehituse tugevamast IisR; ollandi tuule `veski on teise ehitusega [kui tuulik] Mus; suur tugeva ehitusega mees oli Emm; ju näd (kihlaste laevad) `seokse tugeva ehitusega olid, et kiviladu `väĺla `kantsid Tõs; `kõrge ehitusega (suurt kasvu, pikk) Aud

istutama istutama eP(-o-; -da- Emm Rei) eL(-mma V; -eme M San; -õm[m]õ Krl), `i- R(-mma); estotama (-u-) LäLo Kul Kir; jõstutama, imps jõssutassõ Khn; issutama Kod(-o-), -mma Se; `issutam(m)a van RId(-da- Vai); `iusatam(m)a Räp; tud-part estutud SJn, `iustõt Plv; tgn istuteje Pha; tn istutõmine San
1. kasvama panema a. (taimi, noori puid jne) istutama ja `kapsad `istutetta vana kuus ja `kaalid `nuore kuus Jõe; `issutettu `metsäd Lüg; `Issutamise aeg ei tohi `issutajale `anda `jõudu (taimed ei lähe siis kasvama) IisR; istutud ~ istut mets Jäm; änamasti o `keikidel pakki (tubakat) istudud Mus; eks neid `roośa istutakse Mär; `kaapsa jada, kui `kaapsad jõssutassõ Khn; oo kuu kaduv aeg – siss ei istuta puid Tor; siin `ühte marja `oksa ei old istutud Kei; ikke `enne püöri`pääva olgu `kapsad istutud Amb; `kändas juurtega puud on ia istutata Kad; kui issotad `kapsid, ärä issota kapsass nõnna, et `puutub tõese `külge Kod; vanaisa istutand kase, kui poeg `süńdis Pil; mina nägin kui seda `metsa istuti SJn; kolmabe es istuded kapustit, sõss kasvass tuhapäid Krk; põhja `tuuli `vasta istutime selle kuuse eki Ran; ma istuti nu̬u̬ murdenu `kartuli idu maha; vanast üteldi et, kui pääle pööripävä `kapstit istutad, et kapst ei käänä pääd; põhja tuulega istutedi `kapsta, siss ei ole `maokesi ja mardikit `kapstil pääl Nõo; naa ommava minu istuteduva Kam; ku tsia om üless `tsońgnu [puhma], siss iks istutedass `kartulid Ote; puu om är istutut; `kapsta omma ärʔ istutudu Krl; hulga `maaśkit oĺl istutõt Rõu; ku esä istut́ `uibuʔ, siss esä teḱk `ümbre pistülise aia; oi˽`heldekene, kos na˽noorõ˽mõtsa˽kõ̭iḱ istutõdasõʔ Vas; ploomiʔ `iustadass aid`vi̬i̬re pit́i; `Iustõt mõts Räp; pad́astõ ala istutu Lei; mitägi või eiʔ kuu smeenal istutaʔ Lut Vrd issundamma, istama b. kartuleid panema Ku no˽naid `kartold nii`viisi edesi istutõdass, sõ̭s saa õi˽naa˽joht sügüseni˽mahaʔ Rõu; kos mi sullõ kardoka istuda Vas; Keväjä om kardohka `iustamine Räp; ku kartohka ar ommaʔ istutõduʔ, siss `aetass [vagu] kińni Se; istutama ubinit Lei; `buĺbit istutass `virksile Lut c. seemneid mulda tippima kevade istutati üks [oatera] `seie teine `seie [vao sisse] KuuK; keväde saeme sääld seemet ja istutime seemet `metsa; kui istutime sedä `mõtsa siss, temä kajoss `audu ja, mia panni `si̬i̬mnit Puh; Neegre (türgi oad) oma ärʔ iustõdu Räp d. fig (ehal käimisest) poisid läksid türa `varsi istutama; türa `varsi istutamas `käima Kaa; tamme istutama tiritamme kasvatamaNõo Har Rõu Plv Se `poiske istutab `tamme, aab jala `piśti ja pää `alla, saesab pää pääl Nõo; jala˽`piśtü ja˽pää alan. tu̬u̬ om `tammõ istutamma Har
2. asetama; korda seadma a. paigutama, panema kae, kohe ma uma toosikõsõ olõ istutanu Har b. (hrl leotatud linapeosid; hv ahetud viljavihke või turbapätse) püsti kuivama panemaL spor , VMr spor TaPõ, KJn SJn Trv Hel u Ran Ote San ruki istodadi `püsti, tüigas oli parde peal LNg; siis tuuasse näd (linapeod) merest `vällä, ja estotasse söödi maa `peale maha, eloste `püsti Mar; Pandi neli pätsi püsti ja viies peale. See oli turbaistutamene; tegime selle maa eest libedamas ja siis istutasime raba (turbapätse) õuesmaale [kahekaupa kuivama]; lenad tulevad jõest `väĺlä, sis istutasse maha nad Vig; naa paelo sai neid `vihka `senna (partele) `pandud, istutud Mih; linad istuti maha [peode kaupa] Vän; istutati linu, `löödi peo laiali, ladva ots jäi ülesse, side lükati ladvasse Pee; meie `ümbruses siin on ikke `rohkem näha istutud [kui maha laotatud] linu Koe; linapihud issutatse mua piäle, perse laiali; `talgusega kisuti linu. issotasid linad `auna ja akasid sugema; õdra vihud issuta kahelt kõrralt paŕsile Kod; nüid istutatasse linu Lai; sõss `võeti [linad leost] `väĺlä ja istutide maha. sidema tõmmassit ladva poole, sõss istutit maha Trv; peo istutedass `püsti Ote c. võrgulina püügikorda seadma võrk om vaja ar istutaʔ – pandasõ nu lõstuʔ `külge ja kiviʔ `külge; ni istutadass nigu võrk nõud, mõ̭ni jago kolmanda jao pääle (nt noodal 20 m võrgulina, selist 14 m), mõ̭ni poolõ pääle (meresil 20 m võrku, selist 10 m); määne võrk, nii piät issutamma, kuiss parembihe kalla võtt; noot istutadass [selle järgi] kui kos kalla om, ku om hõrrõmbast kallo, siss kolmanda jao `pääle; suurõlõ kalalõ piät nõrgõbahe issutamma Se
3. istuma panema [nad] istutasid mu sial kohe `vankrisse HMd Vrd issitama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur