[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

istutama istutama eP(-o-; -da- Emm Rei) eL(-mma V; -eme M San; -õm[m]õ Krl), `i- R(-mma); estotama (-u-) LäLo Kul Kir; jõstutama, imps jõssutassõ Khn; issutama Kod(-o-), -mma Se; `issutam(m)a van RId(-da- Vai); `iusatam(m)a Räp; tud-part estutud SJn, `iustõt Plv; tgn istuteje Pha; tn istutõmine San
1. kasvama panema a. (taimi, noori puid jne) istutama ja `kapsad `istutetta vana kuus ja `kaalid `nuore kuus Jõe; `issutettu `metsäd Lüg; `Issutamise aeg ei tohi `issutajale `anda `jõudu (taimed ei lähe siis kasvama) IisR; istutud ~ istut mets Jäm; änamasti o `keikidel pakki (tubakat) istudud Mus; eks neid `roośa istutakse Mär; `kaapsa jada, kui `kaapsad jõssutassõ Khn; oo kuu kaduv aeg – siss ei istuta puid Tor; siin `ühte marja `oksa ei old istutud Kei; ikke `enne püöri`pääva olgu `kapsad istutud Amb; `kändas juurtega puud on ia istutata Kad; kui issotad `kapsid, ärä issota kapsass nõnna, et `puutub tõese `külge Kod; vanaisa istutand kase, kui poeg `süńdis Pil; mina nägin kui seda `metsa istuti SJn; kolmabe es istuded kapustit, sõss kasvass tuhapäid Krk; põhja `tuuli `vasta istutime selle kuuse eki Ran; ma istuti nu̬u̬ murdenu `kartuli idu maha; vanast üteldi et, kui pääle pööripävä `kapstit istutad, et kapst ei käänä pääd; põhja tuulega istutedi `kapsta, siss ei ole `maokesi ja mardikit `kapstil pääl Nõo; naa ommava minu istuteduva Kam; ku tsia om üless `tsońgnu [puhma], siss iks istutedass `kartulid Ote; puu om är istutut; `kapsta omma ärʔ istutudu Krl; hulga `maaśkit oĺl istutõt Rõu; ku esä istut́ `uibuʔ, siss esä teḱk `ümbre pistülise aia; oi˽`heldekene, kos na˽noorõ˽mõtsa˽kõ̭iḱ istutõdasõʔ Vas; ploomiʔ `iustadass aid`vi̬i̬re pit́i; `Iustõt mõts Räp; pad́astõ ala istutu Lei; mitägi või eiʔ kuu smeenal istutaʔ Lut Vrd issundamma, istama b. kartuleid panema Ku no˽naid `kartold nii`viisi edesi istutõdass, sõ̭s saa õi˽naa˽joht sügüseni˽mahaʔ Rõu; kos mi sullõ kardoka istuda Vas; Keväjä om kardohka `iustamine Räp; ku kartohka ar ommaʔ istutõduʔ, siss `aetass [vagu] kińni Se; istutama ubinit Lei; `buĺbit istutass `virksile Lut c. seemneid mulda tippima kevade istutati üks [oatera] `seie teine `seie [vao sisse] KuuK; keväde saeme sääld seemet ja istutime seemet `metsa; kui istutime sedä `mõtsa siss, temä kajoss `audu ja, mia panni `si̬i̬mnit Puh; Neegre (türgi oad) oma ärʔ iustõdu Räp d. fig (ehal käimisest) poisid läksid türa `varsi istutama; türa `varsi istutamas `käima Kaa; tamme istutama tiritamme kasvatamaNõo Har Rõu Plv Se `poiske istutab `tamme, aab jala `piśti ja pää `alla, saesab pää pääl Nõo; jala˽`piśtü ja˽pää alan. tu̬u̬ om `tammõ istutamma Har
2. asetama; korda seadma a. paigutama, panema kae, kohe ma uma toosikõsõ olõ istutanu Har b. (hrl leotatud linapeosid; hv ahetud viljavihke või turbapätse) püsti kuivama panemaL spor , VMr spor TaPõ, KJn SJn Trv Hel u Ran Ote San ruki istodadi `püsti, tüigas oli parde peal LNg; siis tuuasse näd (linapeod) merest `vällä, ja estotasse söödi maa `peale maha, eloste `püsti Mar; Pandi neli pätsi püsti ja viies peale. See oli turbaistutamene; tegime selle maa eest libedamas ja siis istutasime raba (turbapätse) õuesmaale [kahekaupa kuivama]; lenad tulevad jõest `väĺlä, sis istutasse maha nad Vig; naa paelo sai neid `vihka `senna (partele) `pandud, istutud Mih; linad istuti maha [peode kaupa] Vän; istutati linu, `löödi peo laiali, ladva ots jäi ülesse, side lükati ladvasse Pee; meie `ümbruses siin on ikke `rohkem näha istutud [kui maha laotatud] linu Koe; linapihud issutatse mua piäle, perse laiali; `talgusega kisuti linu. issotasid linad `auna ja akasid sugema; õdra vihud issuta kahelt kõrralt paŕsile Kod; nüid istutatasse linu Lai; sõss `võeti [linad leost] `väĺlä ja istutide maha. sidema tõmmassit ladva poole, sõss istutit maha Trv; peo istutedass `püsti Ote c. võrgulina püügikorda seadma võrk om vaja ar istutaʔ – pandasõ nu lõstuʔ `külge ja kiviʔ `külge; ni istutadass nigu võrk nõud, mõ̭ni jago kolmanda jao pääle (nt noodal 20 m võrgulina, selist 14 m), mõ̭ni poolõ pääle (meresil 20 m võrku, selist 10 m); määne võrk, nii piät issutamma, kuiss parembihe kalla võtt; noot istutadass [selle järgi] kui kos kalla om, ku om hõrrõmbast kallo, siss kolmanda jao `pääle; suurõlõ kalalõ piät nõrgõbahe issutamma Se
3. istuma panema [nad] istutasid mu sial kohe `vankrisse HMd Vrd issitama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur