[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
kehr kehr g `kehrä R, g kehra LNg Mär Ha(kehras Juu KuuK) Tür
1. a. voki või värtna (ka treipingi) osa, soonega ratas voki kehr on `vεrtle `kaitseks, et `vεrtel ei juose εε Ris; kehr käib voki raua `otsas, viab `lühti `ringi Nis; egas `enne põld siis nii iad trei`pinki kui nüid, `enne olid kehraga pengid, - - seal käib nöör ja suur ratas seina `küĺges Kei; voki `värtne taga on kehr, voki kehr soab lühi raua `küĺge `kińni keeratud Juu; vokil on kehr, kehra peal käib nüör HJn; `värtnatel käib kehr, mis tagant saab `kińni kieratud; teine nüör käib kehra pial, teine käib `värtna pial; [treipingil] sial on üks era kehr, on selle jauks, [et] rummu suab `vaĺmis `treida KuuK b. kedervars `lõnga `tehti vanasti kehraga Juu
2. pottsepa keder Nisukkasi o vanast sin savest `oitegi `runsast `tehtüd, sis jua kune külä pottsebäd viel `kehrägä save `sotkisid Kuu
3. põlvekeder `Polve`kehräd, `polve`silmäd Kuu; põlve kehr liigub, kehr on üks `lahtine muna seal ots Kei; põlve kehr sai viga, kibi lõi kehra `pihta. [nüüd on] põlve kehra kohast `aige; ma katsun su põlve `kehra, kas sul `pruut́i on („on“, kui kõdi kardab) Juu; kui lööd kehra `vasta, kohe põlv käib ülesse Kos; kukkus põlve kehra `piale KuuK; Kõik sie põlve väŕk kokku `üiti meil kehr Jür
Vrd keder
1. a. voki või värtna (ka treipingi) osa, soonega ratas voki kehr on `vεrtle `kaitseks, et `vεrtel ei juose εε Ris; kehr käib voki raua `otsas, viab `lühti `ringi Nis; egas `enne põld siis nii iad trei`pinki kui nüid, `enne olid kehraga pengid, - - seal käib nöör ja suur ratas seina `küĺges Kei; voki `värtne taga on kehr, voki kehr soab lühi raua `küĺge `kińni keeratud Juu; vokil on kehr, kehra peal käib nüör HJn; `värtnatel käib kehr, mis tagant saab `kińni kieratud; teine nüör käib kehra pial, teine käib `värtna pial; [treipingil] sial on üks era kehr, on selle jauks, [et] rummu suab `vaĺmis `treida KuuK b. kedervars `lõnga `tehti vanasti kehraga Juu
2. pottsepa keder Nisukkasi o vanast sin savest `oitegi `runsast `tehtüd, sis jua kune külä pottsebäd viel `kehrägä save `sotkisid Kuu
3. põlvekeder `Polve`kehräd, `polve`silmäd Kuu; põlve kehr liigub, kehr on üks `lahtine muna seal ots Kei; põlve kehr sai viga, kibi lõi kehra `pihta. [nüüd on] põlve kehra kohast `aige; ma katsun su põlve `kehra, kas sul `pruut́i on („on“, kui kõdi kardab) Juu; kui lööd kehra `vasta, kohe põlv käib ülesse Kos; kukkus põlve kehra `piale KuuK; Kõik sie põlve väŕk kokku `üiti meil kehr Jür
Vrd keder
kellu1 n, g kellu eP(-o Mar Kod) M T, `kellu, -o R müür- ja pottsepa labidake `kelluga teha `müüri ja `korstent Jõe; `kelloga visetta kive vahed täis Lüg; Küsi, kas pues on `kellosi; kaks `kelloda Jõh; `kaamasniga `lapjo on `kello Vai; kellul pisine kövera rouaga vaŕss taga Ans; kelluga pannakse müiri vahele `saue või lubja või jälle lihitakse sileks; Olet sa `söukest kellud näind Pöi; saue pannakse seina vahele kelluga Phl; kis sauetööd teeb, võtab kelloga `saue Mar; kelluga vissatse `lupja Var; müirissepad panevad kelluga `saue kivide vahel Ris; venelastel olid sii kellud, tegid kelluga põranda siledäks Juu; igal müirissepal on mitu kellud JMd; kellu on nisukene lühikese varrega labida muodi Kad; lagi lüädässe pilli`ruuga alt ärä, kelluga visatasse alt krohv `piäle Kod; müüri seppel om kellu alati töö man kähen, vähä seab ka kelluge ja paneb seina pääle savi ja `rohvi Pst; ku lubja `mü̬ü̬ri tetti, olli kellu, kellege `lupja kivide vahel `panti Hls
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|