Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
kuller1 `kull|er Rid Mar Kse Vän Tor Juu Amb JJn KJn, -õr Khn, kuller Muh Mär Koe Kod Plt Har, kuler Hlj Lüg Vai VJg, kurel Rõn, koreĺ San, g -i; hullõr Vas kiirkäskjalg kuler - - kes `käsku `andas Lüg; kuler oli `enne nago `postimes `soiti Vai; parunitel olid koa kullerid ees Mär; saks aga `mõtlõb pilli iäle, kuninga `kullõri mürinä rhvl Khn; `kullerid vidasid `enne `kirju; `kuller aand obose `lõhki, nii valuga aand; se lähäb valuga nagu `kuller Juu; ma käin veel nagu `kuller (kiiresti) JJn; vanass ku kuller õllud, kihutas ühess juamass `tõisi Kod; kulleri pośtimiis pedi `käümä `ratsalõ hobõsõga ni kõvastõ ku hopõń vähägi võt́t Har; Sa lasõt niguʔ vana hullõr ütest paigast `tõistõ Vas; kullerit ajama ~ laskma kihutama sa `eldekene, see aab üsna `kullerid Mar; Mis kullerit sa nüid ajad Amb; ma lasin obusega kohe kulerid VJg
paslik1 pasli|k Vig Hls, g -ku Tõs Pär PJg Tor Kei Iis Ksi Plt Trv Hel Puh Rõn San Rõu Plv, -go Räp Se; paśli|k g -ku Ris Pee MMg Plt Pil Urv; `pasli|k VNg Lüg(-kas), g -ku Jõe Jõh Vll Kei Sim Kõp Kan, -gu Kuu Rõu, -ki Pha Pöi; `paslii|k g -gi Khk Koe/p-/; pasla|k g -ki Jäm Khk Emm Tor Pil Krk, -ku Har Vas, -gu Rõu; `pasla|k Khk Muh, `paslo|ḱ Plv, `parssla|k Plt, g -ki; pasle|k Se/-lõk/, g -ki Mär/`p-/ Aud; `pasle|t́ g -ti Hää; n, g `pasli Vas, `pasle Räp; `pastok Lüg peakott; tuisukott tuo sie `paslikas siie, `tuiskab `silmäd täis; pane `pastok pähä Lüg; `paslik on enamast pikka toroga, `pannasse `vihma ja `tuisu perast pähe Jõh; paslakiks kutsudaste, vahe otsaga, pailad ristati seĺja pεεl `kinni, eest üle rinna kainu alt läbi, kena ilm, siis oli seĺja pεεl Jäm; pani `pasliigi pehe ning läks merese Khk; panid `paslaki pähe, siis nägu üksi jähi `lahti `jälle Muh; paslakid olid vanasti soldatitel pεεs Emm; Külm ja tuisune ilm, postimees sõitis paslik peas Vig; Sõavägi `kańdis paslikusi, paslikul oĺlid pikad õlmad ja toru `otsas Pär; tuesuga pannetse iki paslek päha, siss ei ole külm Aud; `pasletid pääs Hää; paślik - - oli kolm`nurka torusse `tehtud, `nurkadest sõĺmiti `kahte `otsapidi kaela `ümber `kinni Pee; `paslik - - tal olid suured pikad paelad ühes tükis `kõrvadega, nendega `siuti nagu rät́ik pähe Sim; poosid käisivad koolis, paślikud pias - - kaks pikka `kõrva ligi maad MMg; `parsslakid `tehti sineli `riidest, `parsslaki riie on kare Plt; Mis peräst sa paslikut pähä ei pane Hel; Ma `võtse pasliku kah üten, vaśt nakap `vihma sadama Rõn; `paslikuʔ, tuisu toruʔ, kui tuisunõ ilm, sõ̭s om pääl Kan; `pasloḱ pandass `päähä, ku `vihma satass vai `tuiskass Plv; vihmasärgil om `pasle küleh Räp; paslõk sääne torni otsagaʔ Se
post2 pośt g pośti (-s-) Khk SaId Muh L, hajusalt K, I eL; post g posti Hi, `posti Kuu VNg Lüg Jõh; n, g `posti Vai; kaasaü postaga Lei
1. postisaadetis postobused - - `käisivatta `posti vedamas VNg; kirja`kandja toob `posti Khk; argibeti üksi pośt keib Krj; Enne olid posti talud, kus pośt maha käis Pöi; post tuleb `öhta Rei; kas pośt oo tulnd juba Mär; ma lähe `posti `viimä Tõs; pośtimes toob `pośti, kirjäd ja lehed Juu; ma lähän pośti `vasta JMd; tsaari aeal valla kassakas vedas `pośti, kaks `korda nädalas Lai; kui pośt `tuĺli, jo `i̬i̬malt aas pasunad KJn; `täämbe ei ole `posti tullu Hls; egäl vallal `oĺli oma postimi̬i̬s, vedäs posti küläsit `mü̬ü̬dä laḱka Ran; ma‿i olõ vi̬i̬l umma `pośti kätte saanuʔ Har; `pośti `tu̬u̬ma lätt kasak, `käüse ütest `tõiste alati Plv || piltl (keelepeksust, tühja jutu levitajast) sie on `kange `posti vedama, `räägib `kõiki `asja, mis siit `kuuleb ja säält `kuuleb Jõh; si̬i̬ om postivedäje - - joba pośt lääp mineme Krk; om tä pośt külʔ, tühä jutu kõ̭nõlõja Se
2. postside; postiasutus `ennemald meie isa käis `postis VNg; `kirja on ävind `postist, ei tiä, kene käde on saand Vai; oled sa lehed postist käde saand Khk; kirjad soavad `posti `viidud Vll; vanamies lähäb `omme `pośti Iis; sa piät kiri enne valmiss kirjutama, Mańn lääb paneb `posti Nõo; postaga ala olõta (postiga ära saada) Lei
posti- `posti`jaamast õli kolm `virsta Jõvi `vaksali Lüg; postimes töi `moole raamadu Khk; postipoiss tuln `silda kaudu `oostega Muh; postijaamast saab obused Rei; pośtivädu oo koa tema kää Mär; Talumed pidid pośti`joama `sakste `oostele einad ja kaerad `viima Kei; lähän `sinna pośtitalusse Amb; pośti`jaama siin ligidal põle JMd; pośtimis tu̬u̬b kirjad vallamajasse KJn; mea olli kaits `aastat postivedäjä Pst; justku üits postipasun kisents; vanast olliv sängü ku posti`vankre Krk; `sõitja massiva postijaama pidäjäle; postiti̬i̬ `loeti edimätse järgu ti̬i̬, `keŕku ti̬i̬ `olli tõese järgu ti̬i̬ Ran; saksa `sõitsivõ pośtiobõstõgõ ütest jaamast `tõistõ San; üt́s lätt ti̬i̬d `mü̬ü̬dä `sarvõ aiõn, tu̬u̬ om õks pośtimiis pośtisarvõga Har; ku toda pośtikaarikut nät́ti tulevat, sõss üteldi: tahvet tulõ Räp; ma‿lä pośti`majja, kae, kas om `kiŕjä Se Vrd post-
raamat raama|t g -tu eP(-oa-, -ua-) M T hajusalt V, -to LNg Mar Kul, -du SaLä Rei Krk Har VId; `raama|t g -tu Jõe Lüg Jõh IisR, -du Kuu VNg; `raama|tu g -du Vai(-to g -do); ramma|t Mus(g -du) PJg Tor, rama|t Rid Khn, g -tu
1. a. trükitud teos; selle sisu mina panen alati `raamatule paberi `ümber Jõe; `ilmalikkud `asjad on `ilmalikkus `raamatus Lüg; kus minu `raamatud `onvad `menneed Jõh; `ostin pali `raamato Vai; tal on kaks raamadud, loulu eest kingituseks saand Ans; raamadus on vana `säädus ning uus `säädus Khk; ming mette liraste kätega rammadu kallale Mus; Äi see mees vaada papri peelt üht, muud kut laseb kut raamatust (heast kõnelejast) Kaa; Roamatuid oli vanasti küla perete sihes vähe, mõnel jumala sõna roamatud olid Pöi; laksitse raamatuga `vastu pead, [et] lugud pähe, lugud pähe; sul‿o raamatumi küll Muh; aru kirjaga raamat Rei; noordel oo nüid paĺlo neid raamatusi Mar; muidu ta `kõiki teab, aga raamat taale pähä ei jää Mär; jõlmalikka ramatusi ma põlõ lugõn Khn; Kus sa selle rammatu tarkusega viimati lähäd nalj PJg; sorib raamatud ja lipsib `lehti Hää; pane ruamatulle paber `ümmer Juu; ma lapsenasa lugesin üht Jenuieva raamatud KuuK; mis sa sirvid sest raamatust Amb; põle ruamatuidki, põlesid kõik ää Koe; tark raamatu `peale VJg; `rahva roamat on lai (rahvas valetab) Trm; `enne õlid tästruamatud, nüid one kalenderid Kod; loevad vaemulikka raamatid KJn; mina `andasin (laenutasin) raamatid `väĺlä pöhäbält Vil; kas sa raamatud lugeda mõestad Trv; raamadu `kirjä ei näe ääp kedägi Krk; oless nüid vi̬i̬l siĺmä pään, nüid oless `aiga raamatut lugeda Puh; `keŕkulaalu raamat `panti latsele pähitsede, et vanatońt last ärä ei varasta Nõo; kolm `talve käesi vallakoolin, raamatiss `oĺli laoluraamat, tõstameńt, `piiblilugu Kam; tu̬u̬ mi̬i̬ss olli jutukass, ku tu̬u̬ oless juttu `aanu, oless Paluperäst `õkva raamat saanu Rõn; taad `tahtsõ ma˽`köütä `laskaʔ, taad raamatut Rõu; vanast `peeti laaduʔ Miśsoh, sõ̭ss raamatit `mü̬ü̬di iks `ku̬u̬rmah Vas; Lugõ ku raamatust (heast kõnelejast) Räp b. (piiblist) sagrament oo raamatu sees ja mis kirikus `loetasse Mar; raamatus räägitse, et sa pead `anma nii, et teised ei tea Tõs; roamatus `ütleb, et oja `kaksipidi `mõtlemise eest Juu; [nõid] olli raamatuge `kaenu - - kas om jumala aiguss või maast või tuulest, raamat akass siis `käime, ku selle ärä `ütlet Krk; raamatun käseb `vaeste i̬i̬st u̬u̬ld `kanda ja pühä`päivä pöhendädä Puh; `piibliraamat `ülti vanast, et oma raamatõidõ raamat Har; seitsme(s) Moosese raamat teat teos, mida seostati musta maagiaga `seitsmes Moosese raamat, suured targad ning sedised sortsid `möistvad Jäm; `Seitsmes Moosese raamat, punased tähed ja must pöhi, ju ta verega kirjutatud oli Krj; `seitsmes `Moosese raamat ikka oln `enne, sellega `tehti `kuntsi jõulu `aegas Tõs; temal on `seitsme `Moosese raamat, et sellepärast ta on `siukene tark inimene Plt; oĺl tark aŕst, timäl oĺl `säitsmä `Moosõsõ raamat, tollega `aŕstsõ Ote; ummi sõnno ta es või˽ka avaldada, et sõss kaoss võim äräʔ, timäl ollõv ollu `säitsme Moosõssõ raamat, soŕp vai nõid timä oĺl Räp
2. vihik sissekanneteks, ülestähendusteks vms pearaha raamatud olid `valdos `jälle vanaste, mehed `maksid pearaha Mar; `pandi raamatusse üles, piäb ikke raamatust `vaatama Tõs; Vallamajas ramatuss ju üläl, paelu egäühel `luõmu ond Khn; aidamees tegi `nuaga täkked pulga `sisse, pulgad `viidi vallamajasse, kirjutaja kirjutas raamatusse üles HJn; lepinguruamat one kõhe, palgad kõik ülesi pandud; nimed one valla ruamatiten Kod; raamatude `panti kõ̭ik üless Puh; kerigu`mõisan om suuŕ raamat, kohe omma inemise˽`sisse kirutõtuʔ Har || kiri postimes töi `moole raamadu Khk; tu̬u̬l raamatul om adreśs pääl Lei
3. lugemine, lugemisoskus sie juo `tunde `raamatu, ei enamb ole vigagi VNg; laps möistab juba raamadud Khk; tema suab `varsti ruamatulle jo (hakkab varsti lugema) Koe; juba tunneb ruamatud, tunneb juba `tästi Kod; olli raamadut `õṕmen koolin Krk; lätsi edimäld `ku̬u̬li, mul `oĺli raamat nii `seĺge nigu võrab Ran; tol om raamat `seĺge, loeb ladusade Nõo; raamat es `saagi periss `seĺgess Rõn; mi˽poisil om külh raamat `väega `seĺge Har
veebiliides
@ veebihaldur