[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

põsk põśk (-sk) g põse Lüg Jõh Pöi Muh Mar Mär LäLõ hajusalt K, IPõ M T, põsõ Võn V; pösk g pöse Sa Käi Rei Phl; posk g pose, `poske Jõe Kuu Hlj VNg; `poski g pose VNg Vai; pl `põsked Pöi Jür HJn JõeK JJn Koe VMr, `pösked Mus Phl

1. pale; ka suuõõne sisekülg pagitubakast `pandi `poske Jõe; Sul‿o alade `posked punased Kuu; sie on `nõnda `kaua `aige õld, põsedki `nõnda `aukus kõhe Lüg; taal oo `sündimise aŕm parema pöse pεεl Khk; mardid kεisid ka, kasetohust olid `tehtud `palged (näod), need värviti mustaks, `pösked punaseks Mus; pösed nii `auku lεind, kes `söuke lahja on Kaa; rubi armid pöse peal nähja `alles Vll; Ela see kaua änam `öhti, ta on põsed kõik `alla lasnd Pöi; pösed on punast Käi; pane `põske Kse; puhus põse `peale ja valu kadus ää Vän; `Ambi pole, sis on põsed `lohkus Hää; annin ühe üä paugu põse `pihta Saa; nõnna ilusad punased põsed Kei; tubakas on `põskes JJn; lõi `vasta `põske Iis; kui naerab, lööb lohud `põskedesse Plt; pisara jooseva `põśke pääl Trv; ilus puna põsen Hls; põśk oo tatige puha Krk; kel lohu `põski sehen, toda `loeti ilusambass `rahva siĺmist; mõni `ommegi serände aleda `süämega, ikeb ja muretseb, piĺl põsen ütte lugu piltl Ran; sul om tõine põśk paistedu, ru̬u̬s lei `põske Puh; ega ta‿s anna põse pääle muśu, `õkvald `suule ańd Nõo; verevä põse nigu ubina Kam; vana inemese põse, kõkk `körtsu jäänuva Rõn; püssä piat siss häste ligi `põskõ `pandma Har; `Tuhkri um jo˽hull, tu̬u̬ pand kõ̭iḱ `põskõ (sööb kõik ära), miä timä kätte saa Rõu; sul põsõ˽roosaʔ, punõtasõʔ, sa olõ õi˽vi̬i̬l minnej (st sureja) Vas; Vanõbil inemistõl, kuʔ `haḿbit inäp suuh olõ‿iʔ, siss `vaosõʔ põsõʔ `siśse, niʔ `omgiʔ loṕpunuʔ põśk Se || lõpus Ku `suitsetada, siis - - kala `poske ald ja suust `varras `täüdüb jo läbi `olla Kuu
2. piltl (mõnede eseme külgmistest osadest) nua posed VNg; tau [nael] `kirve põse pääl `sirgest; lippid õli [adra] `sahkude pääl, sel õli kaks `põske Lüg; lugu posed, kust `nieti läbi käüb Vai; Ukse pösk oo pirekse nina pεεle vajund Kaa; Vanade majadel pole akna lingisi olnd, põsk oli `sisse `poole `viltu `võetud, siis `andis `rohkem `valged; Kui ömargustest `palkidest rist`nurka `tehti, siis `löödi `palkide `otsa `põsked, palgi otsad tahuti ää Pöi; `istus ukse `põskes Muh; ree pösed on teina teise `külges, kori on taga Phl; ahjul om kait́s `põske; `tõmba tal (vikatil) kait́s kolm `kõrda `põski `mü̬ü̬dä, siss ein lää maha nindagu Krk; sehetsel pu̬u̬l `ahju, mes nu̬u̬ kuru katel pu̬u̬l ahju suud, nu̬u̬ oliva ahju põse Nõo; ahju suu pääl ja ahju põsen küd́seti `kartuld Rõn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur