[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

porisama, porisema porisam(m)a Trv Ote Urv Har Rõu Vas; poris|ema hajusalt R, Jäm Khk Kaa Vll Pöi Muh Rei Mar Mär Kir Kse Tõs Tor Hää Ris HMd Hag Juu JMd Koe VJg Sim IPõ Plt Puh Nõo, -emma Vai, -em(e) Hls Krk San, -õm(m)a VLä Plv Räp Se

1. porinat, podinat vms heli tekitama `kärbäläised porisevata ja pirisevata VNg; `paarmud porisevvad juo lagedal Lüg; `kartulid vast akkasivad porisemma, viel ei ole `valmid Vai; katel poriseb `kiia Khk; Poriseb ümber pea nagut juuskull Pöi; soos ühna poriseb `jalge all, nii mäda Muh; rünnad porisevad Rei; su perse üsä poriseb taga Tõs; puu`vanker poriseb Hää; sääsed virisevad ja porisevad Ris; kuule, kui kärbes `paergastki poriseb JMd; sitik lähäb porisedes Trm; pada porisap Trv; kapuste akkas joba porisem Krk; kos vesine su̬u̬, porisass suurest kavvõst enne Ote; Eilä˽niä˽`keie˽ku˽porisass, `täämbä omma˽kalõss tõmmanu Urv; pada nakass jo porisamma, vaia `putru siädäʔ Har

2. torisema, rahulolematult rääkima; lorama Midäs tämä `aeva poriseb `kaikiega Kuu; mina porisin, et oli `alvast `tehtu VNg; Pere`naine vahest poriseb peremehega Jõh; Esiteks porises natuse aega vastu Jäm; kurjaga inimesed porisevad Khk; Mis sa muidu porised, sinu jutt äi `aita seal midagi Pöi; ää porise nii palju Muh; Aga ta voib poriseda, nenda tüüdab ää küll et Rei; poriseb paegal, `ükski asi põle `tahmese järäle Mär; paha inime poriseb aga `nurkas Tor; poriseb enesele abemesse, sua arugi, mis ta reagib Hag; uriseb ja poriseb ühte`puhku Koe; üht lugu teise kallal jõriseb - - muudku poriseb Sim; pahameelega tänitamine oli se porisemine Lai; temäst ei massa tähel panna, ta porisess ütte`puhku Krk; Alati kui käsed, siss egäkõrd porisep vasta Nõo; porisõja juttu ei saaʔ kunagi kullõldaʔ Kan; porisõss pääle alasi nigu poola paṕp Har; mõ̭nõ inemiseʔ paĺlo `mõistlikku juttu ajakiʔ, muudkuʔ porisasõʔ õnnõ Rõu; olõt joʔ kõ̭ik ärʔ porisõnu Plv; sul `õigõt juttu olõki‿iʔ, kõõ porisõt Se