[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

jonni|häda kiusuhimu külh taal om suuŕ jońnihädä Har
joogi|kirn joogi kirn viliseb juba, läheb kibedas Var joogi|kraam igasugune jook sel `õige ia `kessel [kõht], nii pali `kraami `lõikab `sisse, `õlgu tämä siis `süögi kraam ehk `juogi kraam Lüg; pütükeste `panti iks joogikraaḿ, taar jah Rõu joogi|kruus väiksem jooginõu no juagi `kruuski one, koss sa ike ju̬u̬d, kui `kruusi ei õle Kod; joogi ruuś savist või potist Krk; joogi kruuś om kost juvvas San joogi|kruusikene dem < joogikruus õigõ vanast `oĺli˽kruusiʔ, `sääntse joogi kruusikõsõ, kõrva˽man ja San joogi|küna loomade jooginõu `luomal on `juogikünä, pane vesi `sisse, siis luom juob künäst Lüg; mõnel [loomal] võis `olla joogi küna ka Lai joogi|maja koht, kus juuakse; trahter vm `juogi majas ja `trahterittes õli `pillardi mäng Lüg; `trahtel on joogimaja Juu; `trah́teeri om liinan, konh joogimaja om Har joogi|maks kõrtsivõlg tämäl one juagi`maksu `maksa, võt́t raha `võlgu kõŕtsin Kod joogi|mees joodik `piśse kasuga mees oli, `kange joogimees Aud joogi|mold Joogi mold om seime otsa küllen, kos vesi sissä pandas; ja mõnikõrd lü̬ü̬b `lendvä lehmä läbi, üte kõrraga lehm `joogi molli man maan ja valmiss Nõo joogi|neel? viinahimu ta aa sedä joogi `ni̬i̬lu Krk joogi|nõu kapp oli kahe toobine ju̬u̬gi nõu PJg; sööginõud ja jooginõud peab iki olema Hää; kivist joogi nõu `väike om topsike suurepe om rüüsi Hls Vrd joogi|anum, ‑riist joogi|nälg janu mi̬i̬s oo viina ja juagi näĺjan; obene sei roho ärä, nüid ta one juagi näĺjän Kod; ullem äda on si̬i̬ joogi näĺg ku söögi näĺg Äks; ma ole joogi nällän San joogi|paik koht, kus juuakse kes käśk kõrtsina kõnõlde, joogipaigan jutustede rhvl San joogi|riist = jooginõu `enne muud `juogi `riista ei `õldki, õli tuop, `enne sedä õli viel kibene, puust `tehtud; `süögi `riistad, `juogi `riistad Lüg joogi|ruhi loomade jootmisküna ta om eläje joogiruuhv, taha valõti eläjeile vesi `sisse ja joodõti Har joogi|toop tua juagi tuap ära Iis joogi|tops joogi topsidest `juudass Hää joogi|vesi panin juagivede `ulka piimävett, one nagu apem, moeto one vesi imeline; aĺlika vesi `tu̬u̬di siält `sakselle juagi vesi Kod; `loomade joogivesi [oli] suve aeg väĺjas Lai; joogivesi olli egal pudelig sängu `päetsin Pst; naa toovavõ joogivii lättest San; tollõmatsõh pańgih om joogi vesi; pand `puhta joogivett ja and `valgõ häräle juvvaʔ - häŕg ei juuʔ Vas joogi|häda janu `Pu̬u̬lgad ‑ ‑ ei aja joogiäda ära Hää; süägi ädä kannatava `rohkem ku juagi ädä Kod; mull om `kange joogi ädä; nii suur joogi ädä `olli, et ratta `rü̬ü̬pest `jõie Nõo; ta om vaesõkõnõ joogihädän Har; kaiv tah samah ja inemine kannahtass joogihätä Vas Vrd joomahäda

maru|häda marutaud ku maruädä om, siss `lastana veresu̬u̬n `valla, lõpetadana ärä Nõo

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur