[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 4 artiklit

pori- pori- Porilomp õli pori`lombi järäl, `katsu, kuda läbi saad Lüg; Teab kudas see `eese maja `sõnna pori`auku tegi Pöi; see oo naa `pehme porimaa, ei kanna jala inimestki Kir; jalad nagu porikäiad kohe Tõs; porilomm seesab alati märg, ei kanna Aud; teeme `kartuled porimaa pääl Hää; tie nagu poriauk, upu kas `sisse ära Kos; siad püherdavad porilombis JMd; see õu on peris porimülgas Trm; nepp käib ühess poriaaguss `tõisi; tämäl porimua piäl kasvab `irmus üvä siäme Kod; mõnel on pori`karva `juuksed, ei ole pruunid, ei ole mustad Lai; `käunamid elavad mudastes `raavides ja pori`lohkudes SJn; üits porilätak om `saapa küllest maha lännu Hls; ka meil ka mõni maa om, ku vähe `vihma tule, siis ku üits porimöĺl kunagi Krk; kevädel ja sügisel ku poriaig `oĺli, siss es saa kudagi porist läbi; [vihmaga] `oĺli ussaid nigu porimüĺge, lätsit läbi nigu üits mullin jälle Nõo; su̬u̬ om porimaa, sääl liivasõmõrat sisen ei ole Kam; kalmussõʔ kaussõ mõtsah poriloḿbih ja jäŕve ja jõ̭õ̭ veereh pori pääl Räp

pori1 pori üld; p porri hajusalt T, V vedel pinnas, muda, sopp tie one lögä ja pori täüs VNg; tahin `mennä `toise talo, en saand `mendust, muda ja pori oli pali Vai; sügise keik kohad pori vöi läkku täis Vll; `Õhta tuli koju just kut pori orikas, öleni poriga koos Pöi; pori oo soos, ühna poriseb `jalge all Muh; sead käivad poris Rei; `sońnide `sisse keerutab `seukest pori kokku Vän; ku lamu `urkes ära mädaneb, siis ta läheb poriks Hää; masin jäi tüma pori `sisse Kei; läks nii, et pori käis üle peä Juu; seda muda ja pori kõik kuhad täis Koe; oh sina lapse kääń, kuda su siĺmist suab, siis aga kohe pori sies Sim; küll õli `moandi peal põhjatumast paelu pori Trm; mes `aśja te paterdata pori si̬i̬s; muss peso, pane `õhta likku, siis liguneb pori (mustus) `lahti Kod; kui kevade ei kadu pori kudagi ära, siis tuleb kuiv suvi Pal; rahe lõi kõik sodist, poriga segi kõik Äks; kus sõkutasse paĺlu, sial on pori Ksi; siad röbeldäväd pori sies KJn; eläjäd oĺlid tee porile sõknd Vil; kos sa `seandse poriga saad mińnä, `rõõva poriga tett Trv; mina läbi pori es jõvva vedäde Hel; mõni laits sü̬ü̬p toorest `kartuli üten poriga ja om tubli nigu turvass; kaar külvä `porri, rügä tuhk`auda Ran; ma kirjuta sedäsi jämedäde, nigu varess lääp pori `mü̬ü̬dä; vanat piap `austama, aga temä litsub maha ja sõkub `porri piltl Nõo; kel kuh́a suhu `jäievä - - ärä mädänü nigu pori Võn; mul `oĺli `uńdrik üless käänetu, siss es saa poriga Rõn; ratta lät́sive `porri Krl; mis sä patõrdat taah porri pite Räp || oone kui pori (katkine, puru) LNg

pori2 pori Kuu S Var JõeK porilane, porikärbes Kivije vahele juo kidu `unniku jättä ei voind, porid ja `kärbäsed `kallal Kuu; sinine kärmes on pori, kus sańt asi on, lennab `pεεle Jäm; pori pand `eese munad räimeste `pεεle Khk; Üks va pori oo ennast tuba ajand, tüütab eese porinaga otse ää Kaa; kui porid `ooste kallal oo, siis võia `ülge `rasva, siis porid ammusta mitte Muh; Porid munest munad liha pεεle, liha läks sandiks Emm; kui `palju porisid on, siis `pandi [kalad] veri`soola ja siis `kuivama Phl; va porid tulavad tuppa Var; porid, nied on mustakad JõeK

pori3 pori Muh Hag hajusalt V(p porri, -ŕr-)

1. lora, loba mis sa `peale pori aad Muh; eks ta jutt üks pori ole Hag; Aiva˽vanna porri inne, vai sõ̭ss tu̬u̬ vi̬i̬l `õigõ oĺl Urv; ma is jõua enämb timä poŕri kullõldaʔ, ma˽tuĺli `välläʔ Har; aja pääle tan porri suust `vällä Rõu; tu̬u̬ um periss pori, midä sa˽kõnõlat Vas; keelä no sa umma poŕri Se
2. loraja, lobiseja tu̬u̬‿m pori, keä käü poristõn maad `mü̬ü̬dä Har; pori, jätäʔ no umaʔ lõvvaʔ `paika Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur