Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
pomisama, pomisema pomisa|ma Trv Rõu Vas, -mma Har Rõu; pomise|ma Kuu VNg Jõh Jäm Khk Pha Vll Pöi Muh Rei hajusalt L KPõ, IPõ Plt KJn Puh Nõo, -mma Lüg Vai, -mä Kod, -me Hls Krk San; pr (ta) pomisõss Krl
1. tasaselt, ebaselgelt rääkima mina pomisesin küll `rääki, `eiga `teie ottand seda `asjast VNg;
sa pomised oma abeme `sisse, `räägi `täieste `vällä Lüg;
emm pomises omaede lugeda Khk;
Vanamees pole öieti kuulend, kui ta üksi midagi tegi vöi teed keis, sis muudkut pomises omaede Pha;
mis sa muidu pomised Muh;
Nad pomisesid oma`keskis Rei;
mes sa pomised, et ei räägi `selgeste mette Mar;
pomiseb omale abemesse, kis seda kuuleb Mär;
kui inime oo üksi, siss pomiseb omaede Tõs;
las ta pomiseda, kui ei kuule, ei kuule Saa;
pomiseb ise enesele, teised kuule ega sua sest kedagid `ühti Hag;
ta pomiseb enesele abemesse Koe;
ei saand aru, mis ta sial pomises Lai;
mis sa pomisesid siin, ma‿i kuulnd KJn;
pomisap `endele nõna ala Trv;
eila `ü̬ü̬si temä pomisi Hls;
kellest tõine mitte `äste aru ei saa, si̬i̬ pomisess Krk;
`tönnämisi pomiseb, mia aru temä `kõnnest ei saa Nõo;
pomisõss `eńde ette Krl;
ma˽lät́si mant minemä, jäi õks tõnõ sinna˽pomisamma Har;
ta juttu kõ̭nõldõn `väega pomisass Rõu Vrd ponisema 2. lausuma, sõnadega nõiduma `noida pomiso ja `lausu Vai; sörmega tegi vigurid - - ise pomises sönu Khk; Pomises sõnad `peale ja see pidi `terveks tegema Pöi; nõiad pomisevad Ris; lueb sõnu vee `peäle ehk viinä `peäle, ehk lueb nikastamese sõnu, see koa pomisemene Juu; tuli suolaga, tegi `tervest, ei tia mis ta sinna pomises Kad; nõid pomiseb, katsub kedägi, kas kätt vai, siis mokad liiguvad Kod