[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)
|
Tööversioon |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
jõbisama jõbi|sam(m)a, -staʔ pomisema, vastu rääkima; torisema näet esi jõbisat tan, no lät́s kõ̭iḱ `vuśsi kodamine; Ku midä käset sõ̭ss, muidugu jõbisas `vasta inne Urv Vrd jõbisema
kobisema kobisema üld (-mma Lüg Vai, -mä KJn, -m[e] M San, -sõm(m)a V[-sõmõ Krl])
1. vaikset tuhmi heli tekitama sie puu akkab mädänemmä, kobiseb juo Lüg; Vene `saapa `säered `jäened `ninda `kuivast ja kõvast, et kobisevad IisR; kut kase tohk kobiseb Khk; vana kasukas kobiseb, kui ma ta `ülle aa Muh; tahetasse neokest kõba puud, mis kõliseb, aga malts puu kobiseb Vig; `õhta tuln tuba, särgi ännäd kobisen ühnä, noh külmetan Var; kapp kuiv nõnna et ta kobiseb Ris; nahk kobiseb nõnna tuule kää, kui puu peal ehk kusagil on Juu; nii `kangesti olid märjad `riided, sielikud kobisesid [külma käes] JMd; ku luama sidess täis ajab, kopotad siis kobiseb Kod; vähid kobisesid paeas KJn; nõu kobiseb ku ta är kujunu om Hls; ega ta sääl pikält ei pisu (püsi), tule ku kondsa kobiseve Krk; tühi sain kobiseb, õõsikuss ärä `aetu Ran; suure seeriku, nu̬u̬ `väega kobisiva Kam; Vanast ku alumitse koorigu pääle kopudi, sõ̭ss ku˽kumisi `vasta vai kobisi, sõ̭ss oĺl leib kütse Urv; `kiäḱi käüse, `saapa kobisõse Se Vrd kobistama
2. pomisema; porisema; riidlema `Räegi `selgelt, ära kobise IisR; üks paha inime kobiseb teisega Jäm; ole vaid, mis sa `peaksid kobisema Khk; kobiseb taga kui laps ep tee nönda kut tahad Kär; Kedagid pole kobisema akkand ning jähi nönda, naat Linda oli `rääkind Kaa; Vana kobiseb küll, aga noored teevad ikka mis nad tahtvad Pha; Pole asja eest teist taga, aga ta kobiseb ikka Pöi; Kobised sa ise voi kobiseb so nahk (öeld omaette pomisejale) Emm; Ta kobises midagi `vasta ise Rei; see üks paha asi oo, et tä teise `kohta sedäsi kobiseb Mar; mis sa kobised seal `nurkas Kse; Ää kobisõg ikka `vasta, kui `ühte kästäkse Khn; Kobiseb ku vana kasukas Hää; mis sa muidu kobised siin kui sa kedagid ei tia Hag; mis `aśja sa kobised elu˛aa, et sa oma kobinad koa ei lõpeta Juu; kobiseb alatasa nigu vähja kot́t HJn; kobiseb na et ei kuulegi KJn; Sea jõḿm, kasva viil, siss kobise Hls; ku tõne vi̬i̬l kobisess, siss `ütle mis sa pimme võlsit Hel; mis sä taah kobisõt vi̬i̬l Räp || (loomade häälitsusest) siili siga kobiseb `pöösa all Khk; mesilase emä kobiseda seal [taru] sees na `kangeste Mar
3. kihisema, kobrutama; korisema mis läheb `kiesima, ta (piim) on apu ja kidiseb kohe ja kobiseb sedasi Kad; leeva, saia `käitus kobiseb Trm; leem on apu, kõik kobisema läind Plt; piim `oĺli tünnin joba tulitama lännu, kibisi ja kobisi Ran; mul kõtt kobiseb, näiss kas kõtust `valla lü̬ü̬b Nõo; ta pand `sisse muidogi mis üless aase vai [taina] kobisõma (kerkima) pand Plv
Vrd kobisama
1. vaikset tuhmi heli tekitama sie puu akkab mädänemmä, kobiseb juo Lüg; Vene `saapa `säered `jäened `ninda `kuivast ja kõvast, et kobisevad IisR; kut kase tohk kobiseb Khk; vana kasukas kobiseb, kui ma ta `ülle aa Muh; tahetasse neokest kõba puud, mis kõliseb, aga malts puu kobiseb Vig; `õhta tuln tuba, särgi ännäd kobisen ühnä, noh külmetan Var; kapp kuiv nõnna et ta kobiseb Ris; nahk kobiseb nõnna tuule kää, kui puu peal ehk kusagil on Juu; nii `kangesti olid märjad `riided, sielikud kobisesid [külma käes] JMd; ku luama sidess täis ajab, kopotad siis kobiseb Kod; vähid kobisesid paeas KJn; nõu kobiseb ku ta är kujunu om Hls; ega ta sääl pikält ei pisu (püsi), tule ku kondsa kobiseve Krk; tühi sain kobiseb, õõsikuss ärä `aetu Ran; suure seeriku, nu̬u̬ `väega kobisiva Kam; Vanast ku alumitse koorigu pääle kopudi, sõ̭ss ku˽kumisi `vasta vai kobisi, sõ̭ss oĺl leib kütse Urv; `kiäḱi käüse, `saapa kobisõse Se Vrd kobistama
2. pomisema; porisema; riidlema `Räegi `selgelt, ära kobise IisR; üks paha inime kobiseb teisega Jäm; ole vaid, mis sa `peaksid kobisema Khk; kobiseb taga kui laps ep tee nönda kut tahad Kär; Kedagid pole kobisema akkand ning jähi nönda, naat Linda oli `rääkind Kaa; Vana kobiseb küll, aga noored teevad ikka mis nad tahtvad Pha; Pole asja eest teist taga, aga ta kobiseb ikka Pöi; Kobised sa ise voi kobiseb so nahk (öeld omaette pomisejale) Emm; Ta kobises midagi `vasta ise Rei; see üks paha asi oo, et tä teise `kohta sedäsi kobiseb Mar; mis sa kobised seal `nurkas Kse; Ää kobisõg ikka `vasta, kui `ühte kästäkse Khn; Kobiseb ku vana kasukas Hää; mis sa muidu kobised siin kui sa kedagid ei tia Hag; mis `aśja sa kobised elu˛aa, et sa oma kobinad koa ei lõpeta Juu; kobiseb alatasa nigu vähja kot́t HJn; kobiseb na et ei kuulegi KJn; Sea jõḿm, kasva viil, siss kobise Hls; ku tõne vi̬i̬l kobisess, siss `ütle mis sa pimme võlsit Hel; mis sä taah kobisõt vi̬i̬l Räp || (loomade häälitsusest) siili siga kobiseb `pöösa all Khk; mesilase emä kobiseda seal [taru] sees na `kangeste Mar
3. kihisema, kobrutama; korisema mis läheb `kiesima, ta (piim) on apu ja kidiseb kohe ja kobiseb sedasi Kad; leeva, saia `käitus kobiseb Trm; leem on apu, kõik kobisema läind Plt; piim `oĺli tünnin joba tulitama lännu, kibisi ja kobisi Ran; mul kõtt kobiseb, näiss kas kõtust `valla lü̬ü̬b Nõo; ta pand `sisse muidogi mis üless aase vai [taina] kobisõma (kerkima) pand Plv
Vrd kobisama
kodisema kodisema Mus Muh a. mürisema `auto kodiseb `jälle Muh b. pomisema siis Juula kodises veel midagid Muh c. deskr lohisema ta `nahvas vanaeide `kainu, [eidel] jalad kodisesid taga `järge Mus
lomisema lomisema pomisema lomised `peale, sest ep tule kedagid (ei ole kasu) Muh
momisema momisema Jäm Hää pomisema matter käde ja ühekorra `anda, mis siin momised Jäm; mis sa momised, ku sa `seĺgest ei räägi Hää
mosisema mosis|ema Rei Kse KJn, -õmma Rõu, -ama Trv posisema, pomisema laps mosiseb, ajab jonni Rei; mosisap muidu ärä, aru mid́ägi ei saa, mis ta `ütlep Trv
mügisema mügis|ema IisR Tõs Kei Juu KuuK, -emä Kuu KJn Se, -emmä Räp, -eme Krk San, -õmmõ Krl, -ama Trv
1. müginat kuuldavale tooma; pomisema Mehed mügisesid ise`keskis troppis `naerda IisR; [laps] taob aga `jalgu ja ise mügiseb koa Kei; me Maŕt - - mügises alati (ümises unes) Juu; mügisap muidu ärä esi`endäse, ei ole sääl jutu aru ega kedägi Trv; siil põgisess ja mügisess; sääl ta mügisi, mea‿s saa aru, mis ta sääl mügisi Krk || lobisema mis sä mügiset alati, ei piäʔ suud kinniʔ Räp
2. a. müdisema latsõ `ju̬u̬skva ku mügisõss Krl; ju̬u̬sk nigu maa mügisess Se b. mühisema tuli palass `väega kõvastõ, mügisess Räp c. kihisema Siis `tuodi [virre]- - `suojemasse `kohta - - ja mone `tunni peräst juo ott `toise mügisemä Kuu
Vrd mügisäm(m)ä
nomisema nomisema Jäm Khk Pha Pöi Rei Mar pomisema nomises, `nönda segane [jutt] oli, ma‿ss saa sest aru midagid Khk; emaema `piiras näid `kärnu, suu nomises, öheksa `korda luges sönu Pha; puhund `peale ja nomisend seal kallal - - tüdruku jalg sai `terveks Pöi; vanamees nomiseb oma ede Rei; mes sa nomised Mar
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|