[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

lonk1 lońk g longi (-ń-) madal vesine heinamaa, lodu Kui sa läbi lońgi läät, sis võta keńgä jalast ärä, mud́u saave ni̬i̬ likes. Mehe lätsive `lonki einäle, mea ütsiti ole kodun Krk Vrd lonn1, lont6
lonk2 lońk g lońgi Har; luńk Se saamatu; laisk vana lońk inemine, eiʔ saaʔ medäge tü̬ü̬d alustõʔ, ei lõpõtõʔ Har; luńk latsõ tüḱk Se
lonk3lunk

plank1 plank g plangu Emm Rei(-ŋŋ-) Var Khn Tor Hää Saa Ris Juu Koe Kod, `plangu Jõe Kuu(-ŋŋ-) IisR, plangi Jäm(-ŋŋ-) Mär Kse Ris Juu JMd Koe VJg Iis Trm Kod Äks Plt KJn, `plangi Kuu Jõh, `planga Lüg Jõh; plańk g plańgi San V, plangi T; `(p)lank|u g `(p)lang|u Vai, -a VNg; lank g lang|u Khk(-ŋŋ-) Kaa Vll Pöi Muh Mär Kse Aud Vän Tor Hää, -i Khk Mus Phl Mär Hää; lańk g langi Khn Trv Hls Krk(-u) Har/-ń-/; plank- Mar Tõs HMd Nis Jür VMr Sim, lank- Ans Vig Var KJn

1. paks laud `suured `laevad tiha - - `panna `kaared `enne `paika ja siis tiha `plaŋŋud Kuu; `plangad `lõigetasse `kolme `tollised ja `nelja `tollised Lüg; `viinavabriku `tõrred tegima `mõisas - - `kolme`tollistest `plankadest Jõh; langud on puust `saetud laavad, üle kahe tolli paksud Khk; langid `aetse piigestega ennem läbi, siis virudatse suur naga `sisse Mus; Mo `aegu `tehti parandad saet `lankudest Pöi; neid `lanka oo taris Muh; Puust laevde ehiduse juures äi saa plankusi muidu kinasti kaarde pεεle painuta, kui peab nee enne ourukastis pehmeks ourudama Emm; suured kase plangid, oian teisi ikke tarvis puudeks Mär; `Meister `ańdis plangu mõõdu käde Khn; langudest tehasse `vankre rattid Tor; tollidega tollivad puid ja `lankusi Hää; õlgu ike kerekäd mehed, kes `planki tõssavad Kod; aedal oli ikke lagi pääl - - lõhandikud pääl, plangid `lõhki `aetud Äks; ratta pöiä plangid KJn; ta ośts `veski päält üte langi Hls; si̬i̬ om jo paksust langist tett, `kange kõva Krk; perän `oĺli paks plańk, kutsuti perä pakk Ran; plangist saab ää aŕkadra raudpuu Nõo; `vankri `pääle köüdetäss langi Ote; tõmmati lańgi ette, is saa enne minnä˽ku˽raha `maśsi, tu̬u̬ `võeti ti̬i̬ tegemisess Har; ku `väega˽`tuŕbinõ maa oĺl ja ägeĺ `keŕgehe hüpeĺ, siss `pańti `sääntse˽`vällätahuvõdu˽plańgiʔ äǵlile pääle Rõu; tiä vinnaśs tu̬u̬d varastõttu `plańki Vas
2. plankaed `linna `kõhtades, kus on `uovid, plank `ümbär, traat viel pääl Lüg; kaśs läks üle langi Khk; see vedeleb seal plangi `ääres maas Mär; Kiriku`mõisa õuõl lank ümber Khn; nii `kõrge plank, oopis `kõrgem oli kui päris aed Juu; pane obune plangi `küĺge JMd; plangi ääres `kasvasid ruosid ja lilled VJg; kabeli aia `ümber kividess plangid Kod; temä `seisnu sedäsi langu nõal Krk

plank2 plank g plangi hajusalt L, Ris JMd Koe VJg Kod Plt KJn, `plangi Kuu RId; plańk g plangi (-ń-) Nõo San Har Rõu Plv Vas; lank Khk(-ŋŋ-) Muh Tõs Tor, lańk Hls Krk, g langi

1. paljas, lage, vaene rahast ma õlen plank Lüg; Nüüd jäi `ninda `plangist, et mitte `kopkast ei jäänd `tasku Jõh; tulekahju tegi mind päris laŋŋiks Khk; see oo nii lank mees, sellel põle mitte teenuskid Muh; pere jäi langise, mitte kedägi ei jätn `vargad järele Tõs; olen plank, põle kopikudki Tor; jääb perest plangiks Ris; nii plank põle ma viel old kui tänavu JMd; jäi rahast plangiks VJg; ei õlegi peret kedägi, üksinde plank Kod; sellest asjast om ta nüid lańk Hls; Ma ole kah prõlla nii plańk poiss, et midägi osta ei saa Nõo; perremiis om siihn plangiss jäänü, ei saa enämb `perhrele süüä andaʔ Har; tu̬u̬ om plańk umast varandusõst Rõu
2. sile, tasane meri on `täüest plank Kuu; meri oo vaga nigu plank Tõs; see ea plank riie Tor
3. madalpiste `Plangi `õmblemine võttas `palju `aega, seda tegime parematele linadelle IisR; See oli `risti ja muist oli plank`õmblus ka Var; si̬i̬ om lańk õmmeluss Krk; nimeʔ ummõldass `plańki `vällä Rõu
4. blankett `veksel kirjutasse langi `pεεle Khk

plank3 plańk Kan Har, g plangi Kam Ote San plink, tihke sääl om puhass plańk savi, tu̬u̬ `pelgäss `põuda ja `vihma Kam; sääl om plangi maa, ega sääl midä ei saa, kui kuju om, `lahkess kõik ärä Ote; Leib om si̬i̬kõrd valahunu, paks plańk kõrd alh Har

plank4 lank1

plink1 plink g plingi Käi Mär Han Var Pär Ris Juu VJg Trm Kod Äks Plt KJn Puh Ote, `plingi hajusalt R(-ŋŋ- Lüg; n `plinki VNg Vai); plińk g plingi (-ń-) Hää Sim Trv Hel Ran Kam Rõn VLä Rõu; link g lingi Mus Krj Rei/-ŋŋ-/ Mar LäLõ Tõs PJg Vän Tor Saa Ris Juu KJn Pil SJn Kõp/lińk/ M(lińk) San

1. tihke, tihe, kõva a. (pinnasest) maa on `kangest plink ja kuiv Lüg; mes nüid künni all oo, see oo link, üks kõba paes ehk kõba kruus Mar; plink saue maa, ega see kannata vihmaga arida Mär; plink on kõva kruusa segu, kirka ei akka ka `piale Var; `linki maad ei või peenardes tarvita, `viĺla võib teha Saa; plingi pöhi on väga paĺlu siin põlludel all Ris; saue kord on plink Pee; kui plińk mulla maad künnad, ta laub ilusast Sim; vihm tuli `piale, `tõmmas mua plingist Trm; väĺjäd õjovad, ku ärä kahaneb, siis mua lähäb `plinki, jäeb ku rihaltse põrand Kod; savi maa on `panklene ja plink Plt; vihm peksnd maa lingis KJn; lińk savi om katte jagu, tõine om punane, tõine om `vaĺkjass aĺl Krk; aprilli lumi, ta oiab maa koheve, mud́u pessäb vihm selle plingisse Hls; kui maa om iki tooress ja plingin, siss ei saa ääd `viĺlä Puh; Kui muld joba tahenu, et `plińki es jää, siss nakati nurmen `äestämä ja perän anikäpäga `mulda kohendama Rõn; taa sääne plińk om, tan ei kasu˽`häste põld Kan; Savi om nii `plińki kuiunu, et taad ei˽saa˽`määntsegi˽mooduga˽kätte Urv b. (heintest, viljast) ein one `sahvti täis, vajob `plinki Kod; koreldi pand `sisse, ei pane `linki, mud́u lähvad aĺlitama Pil; Ma˽kohrudi `hainu üles, muidu `vaosõ `plińki Rõu c. (muudest ainetest) `Paadi seil `tehti `purje `riidest, tugev plink `riie Kuu; küll sie `nahka one `plinki ja kova VNg; link riie oo ea tihe igade pidi Tor; nihuke ilus plink riie Juu; üks plink kõik, üks kõva kõik (puust) Tür; plink nahk on ia, aga kore on paha VJg; plaks ja plaks, et kangas sai plingiks Plt; äste lińk nahk San
2. nätske, tükkis, kerkimata kui [sepik] ei õle `täiest `kerkind, siis jääb `sinna üks viirg, sie on plink Lüg; leib läks liŋŋiks Rei; sai, mis põle `kerkind, oo naa lingis jäend Vig; kui ta (tainas) mage on, jääb tängakaks, vaeob ära ja `linki PJg; Jäävad `küpsedes lingise, si̬i̬ oo siuke must ja `sitke (leibadest) Tor; leib ei tõuse, `plinki läinu Hää; sai vaob teenekord nii `linki, `öeldakse, et on `tänkjas Juu; kui ta (leib) põle paras apu, jääb plingiks Pai; leib on `plinki jäänd, ei ole mure tõne Trm; sai on kohe, `kerkind ilosass, kui ei `kerki, siis on nõnnagu plink Kod; kanale `antasse `plinki `leiba Äks; karask om `linki lännu, ei ole `tõusnu Hls; leib om plingin, kui ta ei tõse Puh; leib om hukka lännüʔ, noʔ om vällä˽valahunu, noʔ om nigu plińk Har
3. puhas; paljas, lage oled nüid ni plink, kääd, silmäd `puhtad; raha jõid kõik ää, nüid oled plink Juu Vrd plinn2

plink2 plink Kuu, g plingi Khn; p `plinki Hää märgutuli Hakkas juo pimenemä ja tule`laeva plink `vilkus `meie külild Kuu; Ühekorraga akkas punanõ poi plink iest `paistma Khn

plokk plokk g ploki hajusalt eP, Krk Ran, plokki Lüg Jõh, plogi Jõe Kuu; ploḱk g ploki (-ḱ-) Var Tõs Võn Ote San Urv Har Vas; plokki g plogi VNg Vai; pluḱk g pluki (-ḱ-) Var San Har Rõu Plv; lokk Sa Mär Kse Khn Tor Vil, loḱk Muh Var Tõs Khn Trv Hls, g loki; n, g lokki VNg

1. puutükk a. pakk, palgijupp plokk `panna `väljas`puole `ukse `külje `kinni (puulukust) Lüg; mitu plukki `pääväs [vaja] paigale `panna Var; Lõiguti nu̬u̬ puuʔ nii `säitsme jala piiutsõiss plukõss ja kooriti üten paigan kõ̭ik ilustõʔ äräʔ; Puu`lahkmise kirvõss om paksu teräga - - lü̬ü̬ pluki `kergede `lahki Har; Mi˽`mõisan `oĺli kah tü̬ü̬hobõsõʔ ilusa˽ku˽pluḱiʔ (rammusad) Rõu; panõ pluḱk ala, et paigah püsüss Plv; ussõ pääl om ploḱk Vas b. klots, pulk, liist vms Siel `pingi pääl on niisugused plogid, kuhu vahele sie puulömm `panna `kiskujes Kuu; `niskest plokkid, s‿`vueti `vällä ja `pandi tagasi, ku `korge `kelgi oli jala`pääline (kingsepatööst) VNg; `seinä `külge `lüödä plokk ja latti õts `sinne `pääle Lüg; kuppu, üks puu `plokki ja `varras on sääld läbi ja lippu `otsas ka pisukaine Vai; kingissepa plokk, `kruuga `keeras `kinni, nahk oli pliki vahel `kinni Nis; ploḱk pandas rihma ala põlve `pääle, ku [kinga] ummeldas Ote; [katuse] koogu otsa päält `pańti pluḱk `pu̬u̬ltõ katussõdõ Har; katusõ plukiʔ ommaʔ kas haavadsõʔ vai kuusidsõʔ Rõu; ploḱiga (karguga) vigõĺ Vas
2. rattaga tõste- või tõmbeseade plokk, kust [puri] ülesse saab `vietud Jõe; lokkiga `tommeti `mulda tua`laele, ku maja ehideti VNg; plokk, `kellega `tõmmatasse `rasked `asjad üless, nüör käib rattaste pääl Lüg; `ülläl `mastis on plokki, `nuora `lähtö plogist läbi Vai; loki läbi `pandi purju soodid ning tömmati purjud ülese Khk; kahe siiviga lokil oo köis loki `perses `kinni Mus; lokiga töstetakse `asju üles Vll; Mis see kuie seitsme puudane siga lokiga öles tõmmata on Pöi; loḱk‿o unga `külges kinni, köis läbi Muh; Talilooper peab tugev ja ilma pleisita olema, muidu äi käi plokkidest läbi Emm; plokk oo ülebel, nöör keib pealt läbi Mar; suur loḱk köis `alla, lokiga sai `laska `jälle [viljakotid] `vankre `piäle Kse; `Purju`laevõs lähäb kolõ paelu loḱka taris Khn; plokkidega tõstetakse `raskeid `aśsu Ris; `veśki`tiivad tõmmati plokkidega üles JMd; puŕje plokk, `niske puu, auk siden ja ratas, kellegä `purje üles tõmmatasse Kod; Kot́id aeti käsitsi või tõmmati lokiga üles Vil; [vankri] `päälmise peelel om `väike keeri, loḱk - - [selle abil] tõmmats `ku̬u̬rme kinni Hls; piḱk paĺk `viidi meild, säedse `süĺdä piḱk, tolle jõul `võeti postid üless ploḱkega Ran
3. a. kangastelgede osa plokki `õtsade `külge on `niied `siutud, plokki `keskele on `seutud `talla pael Jõh; Kanga lokkide külge oo niied kinni seotud Kaa; niie paelad‿o all `kolkide `külges, teised paelad‿o ülal lokkide `külges Muh b. vankritelje osa `vankri telg, sääl pääl on plokk Lüg; aśs, siis `assi `külge `puused plokid, plokki pääl on `vankre vahe raud Jõh

plonak plona|k g -ku Puh Rõn plonn, kamakas eering `olli nii pehme ja rasvane nigu üits rasva plonak Puh; tu̬u̬ om ku rasva plonak jälle, kes tedä saa `süvvä Rõn

plonn1 plońn g plońni (-nn-) Trm Kod Äks Plt KJn TLä Kam San Har Rõu Plv Se; plonn g `plonni Lüg; lońn g lonni Vil Krk

1. põletamata savitellis truadiga `lõikab plońni väĺja saviss; plońnid `pantse `kuivma, ilosa ilmaga kuevab plońn kolme-neĺjä päävägä ärä Kod; Päräst savi sõkutamist akati `lońna tegemä. Vedel lońn jäi lauvatükikse `pääle ja `viiti selle pääl löövi `alla kueuma Vil; savi `lońnest tetäss kivimajadel vahe`seinu Krk; reheahju võllid tetti plońnest, nu̬u̬ kannatava tuld paĺlu `aiga Ran; plońn om toorass teĺliskivi Har; miʔ teime esi kah `plońne Plv; plońniʔ, nu omma palotamaldaʔ Se Vrd plönn
2. tükk, kamakas leib jääb `plońni, tema jääb nagu plońn kõvast ja ei `kerki ülesse Äks; kajo konk om nii ärä `jäätedu nigu plońn; siĺm `olli nigu üits vere plonń Nõo; mua plońni rippuʔ `ündrugu veeren Rõu || jupp `viskavad `suitsu `plonnid (plotskid) `põske Lüg Vrd plõnn3
3. savine, sitke maa mõni savine põld õli väga `sitke savi, porine ja plońn Trm; kõege alvemb maa, madal `raske savi plońn Ran; savi maa `tükse kõvass minemä, kui tu plońn ärä `kuivi, es naka `üt́segi riist `küĺge Kam

plonn2 plońn g plońni Urv; lońn g lońni Plv katusekivi kinnitus plońn `pańti `ru̬u̬ǵma `taadõ Urv; lońni ots pandass roovi `taadõ Plv

plönk plönk g plöngä plöga, läga asśin pori plöngä `sisse; savi sae mäŕjäss, `niskene plönk Kod

ponk ponk g pong|u Muh Mär Vig Hel, -o Khn, -a San Krl

1. tomp, klomp lõŋŋal `sõuksed pongu kohjad sihes, nõnna jämed Muh; mulla ponk, kui märg maa on ja siis koevaks lähäb Mär; suured pongud lööväd kabja ja raua vahele, obone saa `köiä `ühti Vig; Jahu `ponko jäen Khn; langale ponk `siśse lännü San Vrd pont
2. (suurest angerjast) `lutsõga `suagid `vjõuka, `ponka üksi suab Khn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur