[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

plekk1 plekk g pleki Ans Emm Rei Mar Mär Kse Tõs Ris Juu Kos KuuK JMd Koe VMr VJg Sim Iis Trm Ksi Plt KJn, plekki Lüg Jõh, plegi Kuu; pleḱk g pleki Mar Han Hää Puh Nõo TMr Ote San hajusalt V(pleḱi); pläkk g pläkki VNg/n pläkki/ Lüg Jõh; pläkki g plägi Vai; lekk Khk Kaa Vll Pöi Mär Kse Pil KJn, leḱk Muh Trv Hls Krk, g leki ümbritsevast erinevat värvi laik, ala, ka tähn, täpp `riie pläkkisi täüs, puhasta pläkkid `vällä VNg; sie on `alli obone, tämäl ei õle midägi `musta pläkki egä punast pläkki Lüg; `küüned `õilevad, `valged pläkkid on Jõh; otsib ikka teistel plekki (midagi häbiväärset) piltl Ans; püksid olid lekkisi täis, rasva lekid Khk; Lekkisi pole `kerge `väĺla vettada Kaa; ma põle näin päeva peal leḱka Muh; aga vere plekid `imbuvad ikka sεεld lova seest `välja Emm; riie oo plekka täis, sööd ja `pillad `toetu riiete `peale Mar; Aad rasva tilga `riide või laua pial, kohe pleḱk taga Han; rõõvas pleḱkisi täis Hää; linnuteel on mustemad plekid sees Kos; tule`kahju ei pidand `tohtima [tulevane] ema näha, et siis pidid nisuksed plekid lastele `külge `jääma KuuK; `leetrid ja särlad, punased plekid lüevad `piale VMr; `riided on plekkisid täis Iis; mõnel on ammastel rooste plekid küljes Ksi; puu läind räpastama, kirjud lekid sees Pil; mia ai üte leki `pääle Hls; tedretähe om pruuni leki näo‿päl, keväde aap mõnel õige näo täis Krk; joba `jälle aasid sa oma `rõiva pleḱke täis Puh; kas mul põsesarna pääl om must pleḱk Nõo; `uńdrikul om pleki sihen, ega noid `mõskmisega `väĺlä ei `saakine Ote; sa tsilgutat väe taha kleidi pääle, taal jääss pleḱk `sisse Har; nu̬u̬ŕ inemine, kobsu pääl umma˽pleḱiʔ Rõu; säntse pleḱiʔ (paljakud) omma nurmõl Se