[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 4 artiklit

plekk- plekk- `senna plekk`riista `sisse [pandi söed] ja `ripseti vähe vett Hlj; Tökketi `müidi `kopsikuga, pläkk`kopsik `tuobine Lüg; plekk`noutel lööb mölgid `sisse Jäm; Niid oo räimed lekktoosi sisse pandud Kaa; Too pisisem plekkmanner Rei; panid `jälle meresse laeva `peale need suured neĺlakandilesed plekknõud Mar; suur plekkvańn põrises `vankre peal Mär; leki laadist tehase lekk`nõua Tor; moal `pallu plekk-katust ei ole, `linnas on küll Nis; kui mo pulmad olid, sis olid õlle jauks kahetoobised plekktoobid; puust vańnid kõdunesid ruttu ää, nüid on plekkvańn Kos; tinatükk sulatati plekkpańnil HJn; `enne saariajal olid plekktuosid, kus tie sies oli VMr; plekk`ämbrille lähäb `õlpsaste muisk `sisse Kad; plekk-katussel on ruov ikke kua all Sim; Tangusõelu õli kahte liiki, ühed õlid plekkpõhjaga ja teised õlid võrkpõhjaga Trm; ega siss es ole mitte leḱk`nõusid ega mitte midägi vanast, kikk olli puunõu Pst; pańg olli tal `vi̬i̬ge üten, leḱkpańg Krk; mul üits pleḱktoṕs `olli, ma tollega jõi Puh; pilak `olli ravvast, `olli serände pleḱkvits käänetu kõveride Nõo; Pleḱkkarbin om vana vene raha Rõn; sepp tinotass tinaga pleḱkanomit Kan; riigi majul, noil om pleḱk-katuss, talu`rahval kül ei olõʔ Har; täl om pleḱkahi tarõh Plv Vrd pleki-

plekk1 plekk g pleki Ans Emm Rei Mar Mär Kse Tõs Ris Juu Kos KuuK JMd Koe VMr VJg Sim Iis Trm Ksi Plt KJn, plekki Lüg Jõh, plegi Kuu; pleḱk g pleki Mar Han Hää Puh Nõo TMr Ote San hajusalt V(pleḱi); pläkk g pläkki VNg/n pläkki/ Lüg Jõh; pläkki g plägi Vai; lekk Khk Kaa Vll Pöi Mär Kse Pil KJn, leḱk Muh Trv Hls Krk, g leki ümbritsevast erinevat värvi laik, ala, ka tähn, täpp `riie pläkkisi täüs, puhasta pläkkid `vällä VNg; sie on `alli obone, tämäl ei õle midägi `musta pläkki egä punast pläkki Lüg; `küüned `õilevad, `valged pläkkid on Jõh; otsib ikka teistel plekki (midagi häbiväärset) piltl Ans; püksid olid lekkisi täis, rasva lekid Khk; Lekkisi pole `kerge `väĺla vettada Kaa; ma põle näin päeva peal leḱka Muh; aga vere plekid `imbuvad ikka sεεld lova seest `välja Emm; riie oo plekka täis, sööd ja `pillad `toetu riiete `peale Mar; Aad rasva tilga `riide või laua pial, kohe pleḱk taga Han; rõõvas pleḱkisi täis Hää; linnuteel on mustemad plekid sees Kos; tule`kahju ei pidand `tohtima [tulevane] ema näha, et siis pidid nisuksed plekid lastele `külge `jääma KuuK; `leetrid ja särlad, punased plekid lüevad `piale VMr; `riided on plekkisid täis Iis; mõnel on ammastel rooste plekid küljes Ksi; puu läind räpastama, kirjud lekid sees Pil; mia ai üte leki `pääle Hls; tedretähe om pruuni leki näo‿päl, keväde aap mõnel õige näo täis Krk; joba `jälle aasid sa oma `rõiva pleḱke täis Puh; kas mul põsesarna pääl om must pleḱk Nõo; `uńdrikul om pleki sihen, ega noid `mõskmisega `väĺlä ei `saakine Ote; sa tsilgutat väe taha kleidi pääle, taal jääss pleḱk `sisse Har; nu̬u̬ŕ inemine, kobsu pääl umma˽pleḱiʔ Rõu; säntse pleḱiʔ (paljakud) omma nurmõl Se

plekk2 plekk g pleki Jäm Hi hajusalt L, K IPõ Kod, plekki R, plegi Kuu; pleḱk g pleki (-ḱ-) T V; pläkk g pläkki VNg(n pläkki) Lüg; pläkki g plägi Vai; lekk Sa Mär LäEd hajusalt , KJn Kõp Vil, leḱk Muh Saa M, g leki

1. a. plekkmaterjal kasarmul õlivad `mustast pläkkist kattussed, õlivad `värvitud Lüg; `pange on plägist `tehtu Vai; sink lekk on üle siŋŋitud Khk; täidi‿o puust, lekist‿o `lehter Mus; Nee esimesed lambid olid `söuksed pisiksed leki topsikad, poomvilla tahid olid sihes Krj; See on ikka muidu üks va leki äär, äi see tea rohust midagi (viletsast vikatist) Pöi; siis olid need kaela ristid vasest ja plekist Mar; vana teeb isi omale pissed kalgid, paab lekid `sisse ja kaane `piäle Var; Lüeme ruhvi lae lekigä üle Khn; Lekist katus oo ia, aga vihmaga ja toŕmiga lariseb Tor; lekki `toodi poest Saa; varva plekk on varva `otste pial Hag; raudplekist teevad koa katukseid HJn; plekist tehakse tuobid ja mannergud Amb; raudplekk on paksemb, tehakse saia ja prae `pannisi VJg; saltser sü̬ü̬b sinkpleki ärä Kod; lekk kardab roostet KJn; riha all nurgas `oĺli lekist `tehtud sehake kuḿm Vil; nõu vits om lekist Trv; siberi leḱk om aĺlass leḱk ja om paks Krk; plekki lõigutass `kääŕega Puh; nu̬u̬ olliva `väikese plekist lambi, traat `olli kõveride käänetu Nõo; obese suga `oĺli plekist Kam; plekist lastasõʔ piimä karraʔ tetäʔ Urv; maʔ osti `tahvli pleḱki Har; taa um ilma `rossõlda˽pleḱk, taa `kõlbass kül˽katussõss Rõu; t́siatinaga tinotadass, ku mõ̭ni kard vai pleḱist annom `kat́ski um Plv b. plekkplaat plekid olid oam`paĺkide pial - - augud sees, `väikesed augud, et ibad läbi ei lähäks Nis; Leki pääl leva ahjun kütsäv kikk korbi ja rõbuski Pst; ku `leibä küd́seti, siss ahju`suule `panti pleḱk ette Nõo; `kuivusõn ommaʔ viläkuivatusõ pleḱiʔ Kan
2. plekknõu Oli kahe`kümme `viie `litrane täüs `piiridükse plekk Kuu; `meieri `naine vottas ikke minu plekkist `piima VNg; `mõisast `piimä `saatsivad pläkkidega, suvel `vankrega ja `talve `riega Lüg; Too `teisteld plekiga `piima Rei; Mia `ośsi leki piiritust Khn; kas teil on see plekk puhas JõeK; panin mie pleki `vautuseks `peale JJn; suur plekk, kakskümmend viis `liitrit sies HljK Vrd pleku
3. kontsaplekk `Apsatitele panin plekkid `alla IisR; absati plekk oo ää kulond `kange tańsiga Mar; kondsa leki pannass vana nahast Krk

plekk3 plekk Käi Rid tuuletu, sile (merest) Äi ole mitte üks laineviru ka näha, küll see vesi vöib aga plekk olla Käi; tööne vesi, mis ei laineta, plekk Rid

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur