Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 4 artiklit
plekk- plekk- `senna plekk`riista `sisse [pandi söed] ja `ripseti vähe vett Hlj; Tökketi `müidi `kopsikuga, pläkk`kopsik `tuobine Lüg; plekk`noutel lööb mölgid `sisse Jäm; Niid oo räimed lekktoosi sisse pandud Kaa; Too pisisem plekkmanner Rei; panid `jälle meresse laeva `peale need suured neĺlakandilesed plekknõud Mar; suur plekkvańn põrises `vankre peal Mär; leki laadist tehase lekk`nõua Tor; moal `pallu plekk-katust ei ole, `linnas on küll Nis; kui mo pulmad olid, sis olid õlle jauks kahetoobised plekktoobid; puust vańnid kõdunesid ruttu ää, nüid on plekkvańn Kos; tinatükk sulatati plekkpańnil HJn; `enne saariajal olid plekktuosid, kus tie sies oli VMr; plekk`ämbrille lähäb `õlpsaste muisk `sisse Kad; plekk-katussel on ruov ikke kua all Sim; Tangusõelu õli kahte liiki, ühed õlid plekkpõhjaga ja teised õlid võrkpõhjaga Trm; ega siss es ole mitte leḱk`nõusid ega mitte midägi vanast, kikk olli puunõu Pst; pańg olli tal `vi̬i̬ge üten, leḱkpańg Krk; mul üits pleḱktoṕs `olli, ma tollega jõi Puh; pilak `olli ravvast, `olli serände pleḱkvits käänetu kõveride Nõo; Pleḱkkarbin om vana vene raha Rõn; sepp tinotass tinaga pleḱkanomit Kan; riigi majul, noil om pleḱk-katuss, talu`rahval kül ei olõʔ Har; täl om pleḱkahi tarõh Plv Vrd pleki-
plekk1 plekk g pleki Ans Emm Rei Mar Mär Kse Tõs Ris Juu Kos KuuK JMd Koe VMr VJg Sim Iis Trm Ksi Plt KJn, plekki Lüg Jõh, plegi Kuu; pleḱk g pleki Mar Han Hää Puh Nõo TMr Ote San hajusalt V(pleḱi); pläkk g pläkki VNg/n pläkki/ Lüg Jõh; pläkki g plägi Vai; lekk Khk Kaa Vll Pöi Mär Kse Pil KJn, leḱk Muh Trv Hls Krk, g leki ümbritsevast erinevat värvi laik, ala, ka tähn, täpp `riie pläkkisi täüs, puhasta pläkkid `vällä VNg; sie on `alli obone, tämäl ei õle midägi `musta pläkki egä punast pläkki Lüg; `küüned `õilevad, `valged pläkkid on Jõh; otsib ikka teistel plekki (midagi häbiväärset) piltl Ans; püksid olid lekkisi täis, rasva lekid Khk; Lekkisi pole `kerge `väĺla vettada Kaa; ma põle näin päeva peal leḱka Muh; aga vere plekid `imbuvad ikka sεεld lova seest `välja Emm; riie oo plekka täis, sööd ja `pillad `toetu riiete `peale Mar; Aad rasva tilga `riide või laua pial, kohe pleḱk taga Han; rõõvas pleḱkisi täis Hää; linnuteel on mustemad plekid sees Kos; tule`kahju ei pidand `tohtima [tulevane] ema näha, et siis pidid nisuksed plekid lastele `külge `jääma KuuK; `leetrid ja särlad, punased plekid lüevad `piale VMr; `riided on plekkisid täis Iis; mõnel on ammastel rooste plekid küljes Ksi; puu läind räpastama, kirjud lekid sees Pil; mia ai üte leki `pääle Hls; tedretähe om pruuni leki näo‿päl, keväde aap mõnel õige näo täis Krk; joba `jälle aasid sa oma `rõiva pleḱke täis Puh; kas mul põsesarna pääl om must pleḱk Nõo; `uńdrikul om pleki sihen, ega noid `mõskmisega `väĺlä ei `saakine Ote; sa tsilgutat väe taha kleidi pääle, taal jääss pleḱk `sisse Har; nu̬u̬ŕ inemine, kobsu pääl umma˽pleḱiʔ Rõu; säntse pleḱiʔ (paljakud) omma nurmõl Se
plekk2 plekk g pleki Jäm Hi hajusalt L, K IPõ Kod, plekki R, plegi Kuu; pleḱk g pleki (-ḱ-) T V; pläkk g pläkki VNg(n pläkki) Lüg; pläkki g plägi Vai; lekk Sa Mär LäEd hajusalt Pä, KJn Kõp Vil, leḱk Muh Saa M, g leki
plekk3 plekk Käi Rid tuuletu, sile (merest) Äi ole mitte üks laineviru ka näha, küll see vesi vöib aga plekk olla Käi; tööne vesi, mis ei laineta, plekk Rid
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |