[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

lastung lastung Pha Pst, `lastung VNg, g -i laadung `laiva pääl one `lastung VNg; Selle raske lastungi all võib vanger katik minnä Pst Vrd last3, lasting2, lasungi

lese|muna lesemuna om ilma kukete muna, kana muness küll ilma kukete, aga egä `poige `vällä tule Krk

paastuma `paastuma, (ma) paastu(n) Khk Muh Rei Mar Mär Kse Tõs Tor Hää Ris VJg Iis Plt Trv Hls/ma-inf -me/, `paastu(n) Kuu VNg Lüg Vai Vll Saa, pastu Jäm Khn; `poastuma, (ma) poastun Pöi Trm Pal; `puastuma, (ma) puastun Juu JMd Koe; `paastma, (ma) paastu(n) KJn Trv Krk/ma-inf -me/ Ran Puh San Krl Har Rõu Plv Vas Se Lut; `puasma, (ma) puassu Kod paastu pidama; söömata olema mida sa `paastud, tule `süöma VNg; `kaupamehed `Pihkvast, vene mehed, nämäd `paastusid Lüg; ei mäil ei `paastuda Vai; ta akkas paastu ajal `paastuma Khk; venelased ai söö liha `paastudes Vll; Las ta poastub, kui äi taha, küll tühi perse `viimaks `sööma paneb Pöi; paastu `aegas paastutse Muh; aiguse pärast `paastuma Rei; paastub peale, ei söö `ühte ega teist `toitu Mär; ma paastu (st vahin) `teite `juures, kunni te söön saate nalj Kse; mis ma sii enäm pastu Khn; vened paastuvad Tor; luteri usulised - - `paastuvad ainult see ommuku, kui armulaual lähavad Saa; mis sa puastud, kui ei süö JMd; enne lauvale menekit poastutasse Trm; näväd puaśsid õma `puasmise ärä Kod; nii kauva poastun, kuni pada ki̬i̬b nalj Pal; kus meie jõuame `paastu KJn; mis sä `paastut, sü̬ü̬ kah Trv; mis sa oma `paastmisege ärä `ti̬i̬nin olet, et sa `paastun olet Krk; veneläse peävä enne lihavõtet `paastma Puh; kas sa `paastut põra vai et ei sü̬ü̬ʔ Krl; veneläse paastuvaʔ ja söövä poslamaslad, aga mi paastu nikagu paan ki̬i̬s nalj Har; näʔ paastiʔ kolm `päivä Rõu; mis sa paastut, tulõ `sü̬ü̬mä, küll siss süa üle lätt Plv; iḱäv õks oĺl lat́sil pikkä paasto paastaʔ Se; hummõn nakam `paastma, sü̬ü̬ ei `piimä, sü̬ü̬ ei lihha Lut

pasmune `pasmu|ne g -se Rid Mar(pasmu-) Ris pasmaline kahe`kümne neĺla `pasmune suga oli villase [kanga] jaoks Rid; soad oo `metmesugosed, mõned olid `enni kahekümne `pasmused ja kahessa`teistmesed Mar

pesa|muna 1. kanapesasse jäetav muna mul pesamuni ei õle, siis tegin mõlema `õtsa `augud ja puhusin muna `välla, `kuore panin pesa Lüg; teine `vöötasse ää, teine `jäätasse pesase `jälle, see ikka pesamuna Khk; üks muna jääb pesamunaks Muh; muna on pesäs, pesämuna Mar; ää too pesamuna ää, kana lähäb kohe `teise `kohta munele Tõs; pesämuna - - üks muna seesäb alaliselt pesän Kod; mõni muna jäets pesämunass, ku puha är võtad, siss ei lää kana `sisse Krk

2. piltl viimane laps perekonnas Eks sidä pesämuna `hoisid joba `toised `lapsed, siis pääs `itse `tüöle Kuu; pesamuna, viimaseks `sündind laps Jäm; kui ainik laps, siis see oo pesamuna Muh; kus laps nagu viimäseks jäänd - - pesämunaks jäänd Mar; Pesamuna oli naa ää ellitatud Han; kui kaksikud `süńdisid, siis oĺli kaks pesamuna korraga Saa; viimast last nimetakse meie pool pesamunaks Tür; minu pere oli ka suur, aga ma ei old pesamuna, minust oli viel üks tagant järele VMr; si̬i̬ mu pesämuna, silmäteräk Krk; jäägu si‿sama pesämunass, ei ole neid `rohkemb vaja Ran; pesamuna iks kõge `armsamb Ote

plaatsna `plaat́sna Har, -d́s- Har Rõu Vas pladin, plädin i̬i̬ veeren ega nelläpävä õdagult oĺl vanakurrat́ `rõivõid `mõsknu, `plaat́sna oĺl ollu ennedä Har; Lehm pand ku˽`plaad́sna läbi mua kodu poolõ Rõu

plartsuma `plartsuma IisR Mih

1. plartse tekitama `Läksime `ninda, et pori `plartsudes kahele `puole kies IisR; akkasid põlle `sisse raha `viskama, `põlle lappima, üks keĺm pani `järsku nagu `plartsus, põll läks `katki (pulmakombest) Mih

2. plärama Mis piaks `plartsuma, kui ise kedagi ei tia; Pia `puoled `lõuvad `kinni, ära `plartsu IisR

Vrd plärtsuma

plasamus plasamus hulk senel on üvä plasamus agu `kaendlas VNg

plitt|muda peenike meremuda Pöhjas oli plit́tmuda Jäm; üks on plit́tmuda, teine on körumuda, plit́tmuda - - oli paĺju parem [väetiseks] Ans