[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

lärak(as) lära|k Trv Hls Krk, lärä|k Hls Ote Rõu Räp, g -ku; lärak|as VNg VJg, g -a Kaa Kse Han Juu; läräk|äs g Lüg

1. suur tükk, lahmakas küll on sääl suur lärakas `peldu VNg; ea lärakas moad Kse; `võt́sime suure läraka einamaad VJg Vrd lärekas
2. lasu, plärakas Auto virutas mulle suure läraka läkku silmi vahele Kaa; süĺle lärakas sii moas Juu; süĺläss üte läräku maha Trv; Põrmat oĺli tati läräkit täis Krk || piltl sõõm `ańdis `mulle ea läraka `viina Juu Vrd lörak(as)
3. hoop, löök `lõikas `tõisile `vasta `kõrvi ühe läräkä Lüg; Porises pεεle, senni kut antigid teisele läraka vastu ambaid Kaa; Anna soole vasta kõrvu ühe läraka, kui sa aru ei saa Han; `tõmba tal üits läräk Hls; A kis es tunnõʔ, toolõ `ańti uma kat́skümmend viiś läräkut taĺlihn Rõu
Vrd larakas1, plärakas

läru2 läru Krj Jaa Pöi Emm Aud Krk Puh Rõn

1. a. pabeross, pläru Kui tükk läru `piipus on, `aitab küll Krj; `tõmmas omale läru ette Aud b. toss, vine tuba va suitsu läru täis, ai es soa änam iŋŋatagid Jaa; Nii `kange suur tubaka suitsu läru oli seal sihes, mo pea akkas valutama Pöi
2. a. plärakas, mustuselasu Mis sa `lehmest siiä `lasset, nüid om `jälle kik koha sitä lärusit täis Krk b. (kasimatust inimesest) oled kui üits vana läru (lagunenud riided seljas) Puh; temä `olli läru, temä es ooli `rõivast; ta‿m nii laisk nigu läru, temä ennäst ei korista Rõn
Vrd laru1

lätak, lätakas1 lätä|k g -ku M Nõo; lätak|as Sa Muh Emm(g lätaga) Mär Kse Han Aud Tor Hää Ris Juu(lätä-) JMd JJn Kad VJg Sim Lai Plt, lättak|as VNg IisR, g -a; lätä|käs Tõs KJn, lädä|gäs Kuu, g -kä

1. adj, subst lapik, lai ja lame (ese või olend) `Kuogid sul kui igavesed lättakad IisR; lätakad koogid Jäm; Leib on nõnda ää vajund, muidu üks lai lätakas Pöi; kõrva aŕk nagu lätakas (suur); va lätakad (vanad kotad) `jalgas Muh; Seened `kasvand nii suureks just kut lätagad Emm; neid `piśsi lätäkid `mütsisi oo küll Kse; vana`pasla lätäkäs Tõs; villad oo kõik `ühte lätakase kokko läin Aud; sel seal suur kõrv nagu suur lätäkas Juu; Nii koogi tullive eige lätäku Krk; emmis seene kui ärä om keedetu, siss om `pehme nigu üte lätäku, `õkva nigu `lamba tati Nõo
2. tükk õhukest materjali raua litakad, `väiksed tükid, lätakad Khk; Too see leki lätakas säält renni alt mu käde Kaa || laik, plekk Kole, kui sest lättakast pale pial enamb `lahti ei `saagi; Mis `ilge lättakas sie laudlina `piale `aetud on IisR
3. a. paks, kogukas (olend või asi) isa ees `sirge, ema taga köver, tütar lai lätakas, poiss pisike pupsakas, on `ümber puu`roeka = umalad Jäm; ah igavene va paks lätakas (inimesest) Muh; mõni inime on kua nii ku lätakas, kui ta õge paks ja madal on Sim; Si̬i̬ tüdruk om ju `sääte lätäk, paks ja vedel, sääst lätäkut ei taha vist küll üit́ski mi̬i̬s Krk b. plärakas, lasu Viska see lehma lätakas lasnaga jalust ää Kaa; sopa lätakas parandal Mär; kui räitsakad suured olid ja sulakad, siis ööldi lätakad; `jalgadega `toodi ka tuppa lume lätakad, `saapa kanna `alla jäänd Lai; tati lätakas Plt; lehmä sita lätäk Trv
4. sõim (lodevast või lohakast inimesest) va lätakas, üks kõlvatu inime, oo üks va liiderlik lätakas Mär; kõegest üle jäänu, üks vana lätakas Hää; on üks igavene tüdruku lätakas, aab pośtega `ringi - - ei tunne äbi ega au Kad; mis sa vana lätakas vahid siin õue pial Sim
Vrd latakas1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur