[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

larakas1 lara|kas g -ka Lüg Jõh IisR Sa(g -ga Khk) L spor K, Trm Hel Puh Krl Plv; lara|gas Phl, laara|gas Khk, g -ga; lara|k Hel, g -ka IisR, -ga Saa, -ku (-gu) VNg/n laraka/ Plt Hls Krk T Har
1. suur lai (maa)tükk, lahmakas; suur hulk `Miestel õli Õjamu all igavene suur `einämma larakas Lüg; sai laraga maad käde, mis tal nüid viga elada Khk; Liivastes männikutes ta (pohl) kasub oort suurde larakate `viiti; Kus olid ikka suured kivi larakad, neljast viiest kivist pane toa parand `alla Pöi; suur maa laragas küll, midagid pole `saada‿nd Phl; ta `ośtis suure laraga `metsa Mär; Sõnna annab minna, sõnna oo ea larakas maad Han; suur larakas veel künda Aud; poig jõi selle laraga maad ühe `aastaga maha Saa; suured laiad kasetohu larakad HMd; [soos] `ańti üks `turba larakas kätte, sealt akkasid `võtma Rak; tegid iad larakad einamaad Trm; suured põllu larakud Plt; labrukas on lai larakas SJn; `suuri ahvenid ja latikid nagu larakid olli Hls; ää larak `mõtsa maha võet Krk; mes tä tolle maa larakuga `mõtlep `pääle nakata Ran; Visas suure laraku ainu lehmäle ette, arvas et tollest larakust ei saa viil Nõo; `täämbä olõt üte laraku maad ärä käünüʔ Har
2. lasu, plärakas, latakas `keske akend sur linnu sita larakas Khk; Sülje tati larakid oli kõik kohad täis Pöi; [kana] setob öhö suure laraka Mar; suured rava larakad, pole seal ristikibisid ega kedagi Mih; sa panid kohe nihukese laraka `süĺge `sõnna põrandale Juu; kus vere larak mahan olli Hls || fig (inimesest) kuradi larakas `maoli maas, tüöd ei `viitsi tehä Lüg; [ta] pikali `maoli maas nagu larakas PJg Vrd larikas
3. (mõjus) hoop, löök saad ühü laraka `vastu `vahtimist Mär; `ańdis ea laraka möda `kõrvu Plt; mia `andsi tal üte laraku Hls; pańd kepiga laraku ärä `küiru pidi Ran; suure laraka sai ku ta maha sattab Puh; ma ańni talle üte laraku, nii et ta `tuue Võn
Vrd lärakas, plarakas, plärakas
4. simman, külapidu Luusikal larakad, sial paelu `poissa kuos Sim; Noored `tahtsivad ju vahel larakal vai subrikus käia Trm; tulge täna meie larakale, meil on täna larakas Äks Vrd parlarakas
lartsak(as) lartsa|kas Kaa Vll Pöi Han Kse Hää JMd VJg KJn Puh/-ss/, larsa|kas Pöi Muh Mär Koe Lai, lartsa|k Hls, g -ka; lardsa|k g -gu Krk
1. hoop, löök, lartsatus Ma kuuli küll, kui üks larsakas käis Pöi; Antsi kärmbse piitsaga lartsaka, kohe kolm kärmest korraga Han; `keegi lõi ühe larsaka vasta ust Koe; lardsak olli, ei tää mis sääl katik läits Krk
2. plärakas, larakas lartsakas vett kukkus muha Vll; Vana tatistab `peale maha, parand puhas `suuri lartsakid täis Pöi; `sõuke larsakas [sõnnikut] jähi maha Muh; sülitas suure larsaka Mär; sügise akkab lume lartsakaid tulema JMd; tuleb kohe nõnna ku larsakaid jämedaid [vihma] tibasi Lai; kana sita lartsak mahan Hls || (kasimatust inimesest) sa põle inimene `ühti, sa va lartsakas Kse
3. (suur) hulk, tükk ea lartsakas riiet VJg
Vrd lortsakas, plartsakas

lärak(as) lära|k Trv Hls Krk, lärä|k Hls Ote Rõu Räp, g -ku; lärak|as VNg VJg, g -a Kaa Kse Han Juu; läräk|äs g Lüg

1. suur tükk, lahmakas küll on sääl suur lärakas `peldu VNg; ea lärakas moad Kse; `võt́sime suure läraka einamaad VJg Vrd lärekas
2. lasu, plärakas Auto virutas mulle suure läraka läkku silmi vahele Kaa; süĺle lärakas sii moas Juu; süĺläss üte läräku maha Trv; Põrmat oĺli tati läräkit täis Krk || piltl sõõm `ańdis `mulle ea läraka `viina Juu Vrd lörak(as)
3. hoop, löök `lõikas `tõisile `vasta `kõrvi ühe läräkä Lüg; Porises pεεle, senni kut antigid teisele läraka vastu ambaid Kaa; Anna soole vasta kõrvu ühe läraka, kui sa aru ei saa Han; `tõmba tal üits läräk Hls; A kis es tunnõʔ, toolõ `ańti uma kat́skümmend viiś läräkut taĺlihn Rõu
Vrd larakas1, plärakas

läru2 läru Krj Jaa Pöi Emm Aud Krk Puh Rõn

1. a. pabeross, pläru Kui tükk läru `piipus on, `aitab küll Krj; `tõmmas omale läru ette Aud b. toss, vine tuba va suitsu läru täis, ai es soa änam iŋŋatagid Jaa; Nii `kange suur tubaka suitsu läru oli seal sihes, mo pea akkas valutama Pöi
2. a. plärakas, mustuselasu Mis sa `lehmest siiä `lasset, nüid om `jälle kik koha sitä lärusit täis Krk b. (kasimatust inimesest) oled kui üits vana läru (lagunenud riided seljas) Puh; temä `olli läru, temä es ooli `rõivast; ta‿m nii laisk nigu läru, temä ennäst ei korista Rõn
Vrd laru1

lätak, lätakas1 lätä|k g -ku M Nõo; lätak|as Sa Muh Emm(g lätaga) Mär Kse Han Aud Tor Hää Ris Juu(lätä-) JMd JJn Kad VJg Sim Lai Plt, lättak|as VNg IisR, g -a; lätä|käs Tõs KJn, lädä|gäs Kuu, g -kä

1. adj, subst lapik, lai ja lame (ese või olend) `Kuogid sul kui igavesed lättakad IisR; lätakad koogid Jäm; Leib on nõnda ää vajund, muidu üks lai lätakas Pöi; kõrva aŕk nagu lätakas (suur); va lätakad (vanad kotad) `jalgas Muh; Seened `kasvand nii suureks just kut lätagad Emm; neid `piśsi lätäkid `mütsisi oo küll Kse; vana`pasla lätäkäs Tõs; villad oo kõik `ühte lätakase kokko läin Aud; sel seal suur kõrv nagu suur lätäkas Juu; Nii koogi tullive eige lätäku Krk; emmis seene kui ärä om keedetu, siss om `pehme nigu üte lätäku, `õkva nigu `lamba tati Nõo
2. tükk õhukest materjali raua litakad, `väiksed tükid, lätakad Khk; Too see leki lätakas säält renni alt mu käde Kaa || laik, plekk Kole, kui sest lättakast pale pial enamb `lahti ei `saagi; Mis `ilge lättakas sie laudlina `piale `aetud on IisR
3. a. paks, kogukas (olend või asi) isa ees `sirge, ema taga köver, tütar lai lätakas, poiss pisike pupsakas, on `ümber puu`roeka = umalad Jäm; ah igavene va paks lätakas (inimesest) Muh; mõni inime on kua nii ku lätakas, kui ta õge paks ja madal on Sim; Si̬i̬ tüdruk om ju `sääte lätäk, paks ja vedel, sääst lätäkut ei taha vist küll üit́ski mi̬i̬s Krk b. plärakas, lasu Viska see lehma lätakas lasnaga jalust ää Kaa; sopa lätakas parandal Mär; kui räitsakad suured olid ja sulakad, siis ööldi lätakad; `jalgadega `toodi ka tuppa lume lätakad, `saapa kanna `alla jäänd Lai; tati lätakas Plt; lehmä sita lätäk Trv
4. sõim (lodevast või lohakast inimesest) va lätakas, üks kõlvatu inime, oo üks va liiderlik lätakas Mär; kõegest üle jäänu, üks vana lätakas Hää; on üks igavene tüdruku lätakas, aab pośtega `ringi - - ei tunne äbi ega au Kad; mis sa vana lätakas vahid siin õue pial Sim
Vrd latakas1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur