[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

pikk1 pikk g pika L K I, pikka R/pikke Kuu/, pikä Vig Tõs Saa Juu KJn hajusalt M; piḱk g pikä (-ḱ-) eL; pitk g pitka S, `pitka VNg(n `pitka) Lüg(), pitkä Khn Kod; n, g pikke Vai

1. a. ruumiliselt suure pikkuse või ulatusega `enne olite vene `paadid, pikkad, `laiad Jõe; kaks suurd pikke `kirsip̀uud `ueti maha Kuu; `männi õga on `kõige `pitkemb Lüg; see `nortsis lehma piima pitkaks (piim hakkas venima) Jäm; tüdruk oli pitk ning peenike kut osi Khk; `Koplis olid aavad pitkaks `kasvand Kaa; `kuube `üiti vammuseks, pitkad kuued olid Krj; `teisi pole nii `pitkasi Pha; Vanal abe nii pitk, et kas jääb jala `alla juba Pöi; laps nagu suur labu, nii pitk kut lai Muh; nii pisine mees - - aga pitk naine oli tal Emm; Üks teivas on `liiga pitk ja teine `liiga lühine Rei; suured pikad linased särgid, `pealmine pool oli peenem ja särgi alus oli jämedam Rid; so käsi oo pikem, pane sa `sõnna ülesse Mär; pikad `maltsjad linad Vig; pihelgäs oo kasun pikäss ja läheb veel pikemäse Tõs; Tüdrikul olid pitkäd pat́sid Khn; Kõik suured pikad `kangad kodu kedrati ja kujuti Hää; mu nöör läks nii pikaks nagu `mustlase eluaeg Ris; Enam näpud pikka `paela `valmis ei tee Amb; nüid änam ei `kanta pikki `riideid JMd; mida pikemb sie `vastla sõit, seda pikemad linad pidid `kasvama Kad; õle kübärid tegid ise pitkäss `õĺgess Kod; nüid on püksid juba `õige pika reitega Lai; pikad pingid oĺlid seina `vi̬i̬ri `mü̬ü̬dä, sääl nad magasid Vil; ku piḱk sukk om, sõss koad kikk üvipidi silmä poha Trv; vanan ei saa pikke `samme `astu Krk; põlle piäp nii pikä tegemä, et põlved ja kõ̭ik om põlle seen Ran; vahi kui pikäss poesiss ta‿m kasunu Puh; karieläjäss tahab seräst pikkä `aina Nõo; ma võta `endä pikki `käistega `amme Ote; pikäʔ `hammõʔ mehil, `kullu viiś küünärd [riiet] är Kan; mul ommaʔ pikäʔ küüdseʔ Krl; naka noʔ ruttu minemä, sul om piḱk ti̬i̬ iihn Har; vanast oĺli˽mehil `väega piḱä˽vuńdsiʔ Plv; latsõ˽kääväʔ no˽koolih, omma˽piḱembä minno joʔ Vas; käsnäpurrei (rohutirts) pikki `jalguga Lut b. teat pikkusega see ahju müir oli pitk üheksa `jalga Ans; laev, mis oli laev, see oli kümme `jalga pitk Khk; poiss‿o seitse `jalga pitk Muh; Üks [laudlina] oli koe (kohe) kuus küinart pikk Amb; vikati lüsi on nõnna puol teist `jalga pikk Sim; se tiik võib `olla kümme `sülda pikk, seitse kahessa `sülda lai Plt; minu kangas on kakskümmend küinärt pikk KJn; Viĺlandi ti̬i̬ om kuuskümmend `versta piḱk Hel c. piklik (hrl kartulisordist) me olemi keige `rohkem `pitki `valgid maha teind, nee kasuvad sii va saue maa sihes keige paramini Khk; vanasti ubinad olid pikäd, lõapulga `moodi Saa; sarapuul om keväjä pikä urva küĺlen, sarapuul ei ole ümärikke `urbe Nõo; pikäʔ sinitseʔ siin es `lääväʔ edese Räp
2. a. kaua kestev; aeglaselt mööduv kiur, sie on `kõige `pitkemä `lauluga, keväde vara akkab ja sügise `ilja lõppetab; vesi on `pitkä `piimä `jätku. kui `piimä jäi vähest, siis `pandi vett `ulka Lüg; `Lapsuke meil nii pikka `kasvamisega, tia, kas tulebki `teisest `veikekasuline IisR; paes oo päävad keige pitkemad; ma‿p tee midagi pitkemad (lähemat) selle `kohta Khk; `Terve selle pitka päeva inimesed `vahtivad muidu seal Pöi; keeda sa enne, sool‿o pitkem keedus Muh; `peete pitkad pulmad Phl; küll se pää o‿aga pikk, ei saa ega saa `otsa Mar; mõni paneb `sisse veel porgandisi, mõni jälle `õuni, aga pikemad `aega ei seesä (pohlamoosist) Vig; Param pitk ning piinike nälg kui lühüke ning jäme Khn; `uota üsna `õhtad, nii pikk on sie pää Jür; pian minema vasikatele juua `viima ilma pikema kõneta JõeK; rukki `lõikus, sie võt́tis `jälle pikka `aega Amb; tuob pikka `vihma Rak; tõenekõrd kõnelen pitkemäd jutta; pitkä vahega lehm, süädän nagu `puĺli, ei sua `lüpsmä Kod; pika vihaga - - neil se viha pidamene ei lõpegi Plt; piĺl tule pikä ilu `pääle Trv; pikä ü̬ü̬ tü̬ü̬d tetä, pikä päevä `karja kaia Krk; kui `kange kuum, siss saeme pikembä `lõunevahe Ran; egas piḱkel `palvustel väge ei ole Puh; mul om eluigä `väega piḱk, `vänte ma‿i `koolegi ärä Nõo; piḱk kevväi, ei tule konagi suvi `väĺlä Kam; tinavaastak pikka `vihma ei ole ollu Ote; jätä sa˽ka taad `ikmist maha, nii˽pikkä ikku ei massa sul ikkõʔ Har; õdagukõsõ ja `ü̬ü̬kese läävä˽jo piḱembäss Plv; piĺl tulõ piḱä ilo pääle, kusi suurõ naaru pääle Vas; pikal päeval ~ pikil(e) päevil(e) ilma lõunavaheajata (hrl loomadest, kes jäeti terveks päevaks karjamaale) `luomad `käiväd pikkil `päivil Jõh; omingu `mindi ärä ja `oldi `õhtuni, einamad olid `kaugel - - siis olime pikil päävil Var; loomad jäid pikil päibil `metsa, änam `lõunile ei `aeta Mih; kui olime `karjas, olime ikke pikil päevil, saan `lõunele mitte Tõs; loomad jäävad pikile päivile Trm; meil one tänän juba kari pitkil päävil Kod; kari oli pikil päävil, kui ta `lõuna aal kodu ei käind, see oli sügise `poole, siis `jääti lehmad kahe korra lüpsiga Lai; ku änäp `kolme `kõrda ei nüssetä, siis jääss kari pikäl päeväl Krk; sügise, ku lehmä om pikil päevil, om karjustel `väega alb vihmaga Nõo; kari om pikil päivil - - pääväʔ ommaʔ `lühkeseʔ Har; eläjäʔ jääse pikile päävile, `lõunõss inämp kodo ei tulõʔ Rõu; kari om pikäl pääväl jo, ei lastaʔ inämb kodo Räp; `maaŕa päävä `naati ar pikil päivil `ḱauma Se b. aeglane, pikaldane Pikka `toimega `teine, ia, kui `lõunest tüö `juure `ilmub IisR; Oli see alles pitka vinnaga Jäm; `Sõuke `aeglane pitka olemisega [hobune] oli Pöi; mõni on küll pika toimega, aga tööd on kõik `tehtud Lai
3. piltl (väljendites, ütlemistes) sel on pikkad näppud, näppas Lüg; Ia südamega mies, kuhe `ninda pikka `mielega (kannatlik, leebe), `olgu mis tahes, ei täma oma vihast nägu `näita IisR; Ehk on so nõu pitkem (parem) Pöi; tal‿o küined pitkad (varastab) Muh; Vidas moka pikaks (asi polnud meeltmööda) Emm; Koer sööb nii pika `ambaga, jo ta köht tühi pole Rei; pikal silmil (nii väga) `ootvad Rid; Pikad näpud - - tal näpud ulatavad teise aśjade kallal Hää; vaat kus olid pikad sõrmed, võttis ära teise kääst Sim; aas `peidla pikast (varastas) Äks; pika `veoga, `kõike teeb pikka `mööda Plt; läits ei tiiä meda `saama, sai piḱä nõna, es saa sittagi Ran; taal om nii piḱk ki̬i̬ĺ, taat saa `ku̬u̬rmõid `köütäʔ ja jääss ots vi̬i̬l `perse lakkuʔ (valetajast ja meelitajast) Har
Vrd pitke
4. euf uss, madu vahel `üeldi ka `moestusanaga, et vana pikk oli ka `väljas Jõe; va pitk läks loogeldes aa `sisse Pöi; ma tänä nägin va pikka kah Mar; va pikk oli mul täna omigu `jalge ees PJg; ma lõin ühe musta pikä tänä ärä Saa; vana pikk oli nii kõberas `põesas Juu; vana pikk oli täna platsis Ksi; nägin täna `jälle pikka Lai; vana pikk `oĺli `põõsa ääres KJn; pikk kuŕts päevä kähen Krk; üits vanainime nännu, ku vana piḱk lännu temä `sahvri `alla Ran; üte kõrraga˽näi, et vana piḱk `riśti ti̬i̬ pääl Urv; piḱk pańd käe ärʔ Plv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur