[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

esi|mees
1. ülemus; juhataja a. kolhoosi esimees – spor üld `koluo·si vanemb ehk esimies ise läks `einamad `mõõtama Lüg; Oli korra sii esimees ka Pöi; läksid esimehega `väńti Kos; esimihel ka kolm `poiga ja naene ka `aige Rõn; nüüd sai meile küll hää esimiiss Krl b. (igasugune) juht, juhataja, vanem kubjas oli töö juhataja ehk esimees Vll; sii `õigeusu kirikus oo kiriku esimees se vanem Tõs; ned esimihed kis kihutasivad [1905. aastal] Pee; maakonna valitsuse isimi̬i̬s Krk; egän seĺtsin om iks üt́s esimi̬i̬ss Räp Vrd esimik
2. peigmehe või pruudi abiline; pulmategelane a. isamees – spor Sa peiu `söitas - - esmasse oomiku pruudi `järge jah. esimees `vööti ka `ulka ja; [laulatusele minekul] esimees ja ema läksid ede - - siiss jo se pruudipaar `järge Mus; `peimes käis `kosjas, siis oli esimes `seltsis Jaa b. pruudi (nais)saatja annete kogumisel – Krj c. eeslaulja (pulmas) ma olli esimees, ja teesed `laulsid takka järele Muh

isa|mees (põhisõna hrl lühenenud) peigmehepoolne pulmategelane, kosjaisa – R u Mus Pöi Emm, spor L K, Iis Trm üks `vueras mies oli isames - - `selle sai särk. ja isame `naisele sai ka tanu VNg; kas lähäd isämest, et `püksi`nüöbid `lahti; isämies `kallas `tervis `viina `klaasi [pruudikodus enne kirikusse minekut] Lüg; [kosjas] isämehel olnd `saapad ja peiul `pastled Mar; kui rikas pruut, siis `peetakse isamees suure au sees: `antakse sokisi, `saĺlisi ja `kõiki `aśju Mär; [pulmas] isamees `kutsus nooriku ennem `tańtsma; `peimes viis `kosja viina `ankru ja isames viis saia koti; isames ja kõrvatsenaene olid `kimpude `väĺla `müijad; isames viis pruudi ära `peime majasse Vig; isamees oli peigmehel mõni vanem vend või onu või Tõs; `lauba ku‿nad läksid `kihlama kiriku jure siis oli isames `kaasas. pruudil oli `käämes ja `peigmel oli isames Kos; isamehe naene pani tanu pähä pruudile Amb; pruut́ ei `sõitnud oma peigmehega keriku, `peigmel oli isames ja pruudil oma `sõit́ja Äks; Peiupoisid aedasid isämel veeme`kirstu vedädä ja `veimi `väĺlä pakkuda KJn; isamehe puder ~ söök pulma lõputoit (keedetud isamehe ostetud ainetest) ja isäme süök õli `jälle siis sel `ehtal siis kui sedä `lahjad jagati; `Pulma lõppetuse `päiväl lasi isämes `süögi tehä, sie õli isäme süök. Isäme `naine `keitäs `manna`putru, prae õli ka ikke `ahjus, isämes tõi puol vasika ja `ankuri õlut; `pulma lõppust õli isame `putru Lüg; isame pudru õli `pääle. kas õli `mannast vai `riisist Jõh Vrd esä|mees, issa|mees

kisu|mees kiskleja, kakleja ta riiu ega kisu mees ei ole Kse Vrd kismamees

käsi|mees käemees kui `laineti `tõise käest midagi siis `võeti käsimies et siis ei saa tagasi ajada et ma en õle võttand sinu kääst; keda `kohto võttasid käsimehest, eks sie õld `kohtos käsimies Lüg; Käsimehest igaüks ei `kõlband, pidi `tiada taluperemes olema IisR; tämäl õleva paĺjo `võlga, siis käsimi̬i̬s `vassab Kod; käsi`mi̬i̬hhi `puuduśs; olkõ kat́s käsimi̬i̬st Se || tegelane pulmas `Pruudi vend, isamies ja käsimies `kansid `veimevakka tuba ka Kuu; siis `mińdi kas `laubä ehk pühabä `õhta `kihlama, isa mies läks peidmega, käsi mies pruudiga VMr Vrd käsinik

pei|mees peigmees (sõna lõpuosa sag lühenenud -mes, -mis) peiupoiss `saatis peimeest ning `ruuti `kirku Khk; leeslind, lapsed `katsusid, kus‿pol `peimed ja ruudid on Vll; kosjal `olli esik koa, ega `peimes köi üksi mette Muh; mamma ja papa käisid saja vanamaks, keige esimese obose pεεl on need, siis alles on pruut ja `peimes Emm; peimees oli tä maha jätnd Mar; `peimes viis `kosja viina `ankru ja isamees viis saia koti Vig; kui pruut `peime koju `viidi, `sõitsid veĺled ees Han; `peime vanematele `ańti `veime kimp Aud; peimeest noorikut tulid koeu PJg; `peime pulmad `pieti `peime kodus - - `peime kodus `ańti sukki ja `kińdid, `anded ja peal juot `pieti `peime pulmas Ris; `peimes jah `riede `õhta lähäb `kośja Kei; nied olid ikka suured pruudid `peimed Jür

peti|mees petja, petis petimees oli ta ka Khk

poiss|mees vallaline mees (põhisõna võib lühenenud olla) Poissmihe elu on `priius, `naisemies aga `riius Kuu; kui `enne `kolme`kümme ei võttand naist, siis õli poissmies, kui jo `pääle `kolme`kümme, siis õli vanapoiss Lüg; Poissmees ta on ja jääb ka selleks Pöi; poissme elu oo `muutlik Mär; `ennemuiste `öeti ikke poissmeeste naene (vallasemast) Aud; oli kolm poissmest `venda ja kaks vanapiigat JJn; one vi̬i̬l ilma naeseta, poissmi̬i̬s Kod; poissmi̬i̬s läheb iki õnne `piale `välja Ksi; poissmehe seevä `mõisa lavvast Ran; ega sa enämb poissmi̬i̬s ei ole, sa olet naiseline mi̬i̬s Puh; poissmi̬i̬ss `olli, naist es `ihna võtta Rõn; tu̬u̬ `ku̬u̬ligi˽poiśsmeheh Vas; oĺl kül täl poiśsmehe põĺv piḱk, ar õks võt́t naase Se