[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

kroonu- riigi-; sõjaväe- `passi rahad ja piarahad `makseti `kruonule, sie õli sie `kruonu maks Lüg; siis tuleb Ligekatku, see värav, mis roonu `metsa lεheb Khk; Välja At́s pidi kuskil taga Venemaa põhjas roonu ametis olema Kaa; Teise külje peal oli [rahal] `number ja teise külje peal oli roonu kuĺl Pöi; poesid köevad roonu teenistuses Muh; kroonu kotkas oli `pitseri pääl, oli rahade pääl Emm; lähvad kroonu teenistusse, `senna ut́sinasse Mär; kroono `riided olid `selgäs Tõs; roonu abe, kahe aralene abe. koone ots ja koone alt oli puhas, põln abet `ühti, `üiti roonu abe PJg; on kroonu kord `möödas, ku lähäd `tüöle Ris; mu vend oli kroonu teenistuses; küll ilm õpetab ja kroono piits koolitab, kui sa mo sõna ei taha kuulata Juu; ta on kruonu ammetnik VJg; mehil kõegil kruanu kuvved (munder) seĺjän ja tirisid kot́ti Kod; läits roonu teenistusess, läits `aiga `ti̬i̬ńme Krk; lätsime kroonu `mõtsa agu `säädmä Nõo; mina olõ kah soldatist `vällä ostõtu mi̬i̬ss, ega mina kroonu teenistusõn suku ei olõ ollu Ote; mia is olõ talumihil uma, siss `üĺti, et tu̬u̬ om kroonu mõts Har

pirakas1 pirak|as g -a Lüg Jõh hajusalt Sa(g piraga Khk), Muh L Ha Amb Tür Koe Trm Trv/-k|ass/ Hls Hel; pira|gas g -ga Khk Pha, -ka Kuu; pira|k Kul Saa, -ku Nõo Kam Ote Rõn

1. hästi suur, kogukas (olend) Küll on aga piragas kabusta pää Kuu; ia pirakas pikk mies Lüg; Küll see Kuresaare loss oo ikka pirakas Kaa; Ma‿i jõud seda suurt pirakast `süllegi võtta (lapsest) Han; suured pirakad vorstid Nis; Kena pirakas põrsas Jür; ahi oli nisukene suur pirakas KuuK; Kõige pirakamat võtit vajab saeketta kinnitus Tür

2. hoop; pauk, lask Pane veel üks pirakas Jäm; see oli ikka εε piragas küll, mis ma kukkudes sai Khk; `andis teisele piraka `mööda `körvi Vll; Mütu pirakad lasid omiku, ju mõni ikka jänese sai Pöi; kui akkavad pirakad `köima, ma üppa `kaose (kaevu) Muh; panin `taale malakaga paar ead pirakast Kul; nagu ta selle piraka pani, nii jänes kukkus Mih; ma panen sul üks pirakas `vastu `lõugu Ris; igavese piraka pani (rattakumm lõhkes), `päikese kää ei tohi rattad `olla Amb; si̬i̬ oli üits pirakass, mis ma talle lei Trv; anni üte piraku, sis‿ta käis maha Rõn || (hüüatustes) oh sa pirakas Khk; Ah sa tuline pirakas Trm

3. piltl ootamatus, põnts Saand rahvi, see oli mihele paras pirakas Pha; Oli nendel pirakas küll, kena lehm oli, äkist pole änam Pöi; nüid sa said oma piraka käde Tõs; vat kus pirak, naine mul `ju̬u̬ma akanu Saa