[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

hikitama ikitama Khk; (h)iḱitäm(m)ä V(-k-; ikitemme Urv Krl; hiḱitamma Rõu)
1. itsitama; eputama kõiḱ sääntse˽hiḱitäjäʔ omma˽täl sõbrass Kan; ikitess nigu mõni tütäŕlat́s; olõ umõtõ tõtõ, mi‿sa käüt ikiten; är ikitegu mullõ Urv; `Tüt́rigu `oĺli hulgasnõ peräkerikun ku̬u̬n ja `muudku hikiti Har Vrd heketämä, igitämä, ikitsema, hikõrdama
2. ringi jooksma [lapsed] `öhta `paljalt ikitavad parandal Khk
kikitama1 kiki|tama Pha Kse Juu VJg Trm, kikki- IisR, -tämä KJn kikki ajama a. Obune kikkitas `kõrvu ja `kuulatas `metsa `puole IisR; obu kikitab enese `kõrvu Kse; jänes kikitäb `kõrvu KJn b. fig Ära tule `seie `kõrvu kikkitama, meil on salajutt IisR; Kikita `körvu siss kuuled mis inimesed sest arvavad Pha || mis sa ennast kikitad, ajad enese kikki nagu eena `koorem Juu
kikitama2 kiki|tama VJg Ksi Plt, -tämä Kod lapsele „kikku“ tegema (peitemängus); jänest hüüdma ku kikitäd jäness, kiki jänes kikkiih, perse põleb. lapsed kikitäväd, jänes juakseb Kod; kikid kõrvad, sellepärast kikitasse [jänest] Ksi; last kikitama Plt Vrd kikkima2, kikutama1
kikitama3 kiki|tämä (kiḱi-) Kod Ote Kan Urv Rõu Vas, -tama Kod Ote Krl(-tõmõ) -temme Har; kikki|tamma (-tämmä) Lüg IisR; pr (ta) ḱiḱitäss Se
1. naeru kihistama, itsitama Va öblakad tüdrukud mudku kikkitasid ise`keskes IisR; mõned alate ihitäväd ja kikitavad naarta Kod; käü naid kiḱitäjit `vah́tman, üttegi `mõistlikku `tüt́rikku tiä (poiss) ei näeʔ Kan; naaru kikitämä Vas Vrd kikistama, kikitsema
2. (midagi) salgama, mitte näitama mis sa tah ḱiḱität, kui näüdä äiʔ Se
Vrd kikitõlõma

pakitama paki|tama Jäm Khk Vll Pöi Muh hajusalt L, HJn Koe VMr Kad VJg TaPõ Plt KJn Trv TLä Ote, -tamma Kan Plv, -dama Emm; pakkitama Hlj RId(-mma Lüg), pagitama Kuu VNg Vai/-mma/

1. valutama, tuikama Sorm pagit kogu `onnetuma üö Kuu; küll `vihmase `ilmaga vanad `kondid pakkitavad `kangest Hlj; jalg akkas pakkitama, kolm `päivä õlin asemel sälikälli maas Lüg; kaik `ambad on miul pagitaned Vai; rinnad pakitavad köhaga Khk; Külje sees on `aige, `kangesti pakidab Emm; paese pakitab, akkab `kat́ki `lööma Mar; kui mure oo, siss südä pakitab Tõs; ullud `ambad, muudku pakitavad HJn; paise ka, kui akkab `juoksma, küll pakitab VMr; jalad pakitavad, ei või enäm `kińni pidädä KJn; Käe om külmäga kangess tõmmanu, nüid lämmän nakava pakitama Nõo; pakitass küüdse `ümbre Kan
2. millestki tulvil, pakatamas olema; sellest tulenevalt väljapääsu otsima `vatsa on `ninda täis, et pagita VNg; `naine võrutas nüüd `lapse `vällä, päält sedä `rinnad ajasivvad täis ja pakkitasivad Lüg; Ma lähen korra `õue, akkab nõnda pakitama (kusehädast) Pöi; kui ma istu, sis veri akab pakitama Vig; rinnad pakitavad, laps one kodo; vesi pakitab, kos ta ti̬i̬ `kińni one - - ku ti̬i̬ `lahti suab, lähäb Kod; põis täis, pakitas - - kusnd ää püksid Ksi; ma ei saa `öösse magada, mul töö pakitab südame peal Lai; lehm `u̬u̬tab `lüpsmest, udar pakitab KJn; see asi pakitab mul eńge‿päl Trv; es ti̬i̬ `väĺlägi, aga `endäl süä võis pakitada sehen Ran
3. kibelema, kiirustama, kiire olema egä sie tüö nüüd pakkita Lüg; küll pakitas naa keele pealt et, tohi `reaki mette Muh; ega siin tööd pakitamas põle Var; inimene pakitab kodo minemä, ei õle `aega Kod; mes sä nii pakitad tolle minekiga Ran; mis sul sääl ni pakitass, et `aigu ei olõʔ Plv

pigitama pigit|ama Hlj VNg Jõh Jäm Khk Kaa Pöi Muh Mär Kse Tor Hää Saa/-dama/ Ris Koe VJg Trm Äks Lai Plt Trv, -amma Lüg Vai, -ämä Juu Kod KJn Puh Nõo, -ämmä Har Rõu Plv, -eme Hls Krk San Krl; piḱitämä Räp a. pigiga katma või immutama nied pigitatta viel ära - - nied `naadikohad teha kõik ära, et ta vett piab Hlj; mina pigidin `traadi, et sain `ommella `kenga VNg; paadid ning laevad pigitasse `enne ää, kut nad kevade merese `lastasse Khk; Pigi kakud olid, missega kingsepad raadi mustaks pigitasid Pöi; pigita see traat ää, ma tahan `vaĺlud obusele õmmelda Mär; `laeva pigitadas Hää; kingsepp pigitäs `troati, pigilapiga `nühkis kohe Juu; kui plekil auk sies, siis pigita `kinni VJg; pigigä ti̬i̬b lõnga mussass, ti̬i̬b `truati Kod; loot́sikut pigitässe KJn; nü̬ü̬ŕ om ärä pigitet Trv; üits mütsilot́t om pään ja nu̬u̬ vana pigitedu `rõiva säĺlän ja kah om inimene Nõo; känksepp pigitäss `traati Plv b. vahaga katma (mesilastest) mesilast pigidavad augud `kińni Saa; mihiläse ommaʔ linnumulgu ka pia`aigu kińni˽pigitänü Har; sügüse poolõ piḱitäseʔ `meh́tseʔ taro lavvol `vaihõʔ ja˽`liisnaʔ mulguʔ kińniʔ Räp

piiki|kala ogalik `poisid `käisivad `piikikalu `püüdamas Hlj

pikutama pikut|ama Muh hajusalt Lä, Tor Hää Saa Juu Jür Koe VJg Iis Trm Plt KJn Trv TLä Kam Rõn V(-amma), -eme Hls Krk San(-õmõ) Krl(-õmmõ); pikkutama Kuu Jõh IisR; pitkutama Khk Pöi Kod, `pitkutamma Vai

1. pikali olema, lesima Pikkutan `ninda`kaua, kui saab `süämine `valmis Jõh; pärast `sööki on ee pitkuta Khk; Vana pitkutab õues päeva ees, soendab oma vanu końte Pöi; pikutan sii natukse `aega, siis lähän `jällä Mär; siis olid ussid metst `vällä tuln - - suurte kivide piäl `päikse käe pikutasid Var; kaśs pikutas miul ikki ahjupääl Saa; `viskasin `põesasse pikutama Jür; mis sa pikutad alati VJg; vaja pitkutata `natke Kod; las ma pikuta raasike Trv; ku lõuna är süvväss, siss pikutets Hls; `sääsämaja `oĺli - - ahi sehen ja lava, kos sait pikutada Puh; temä pikut, temä es käi `kossegi tunnil Rõn; ku kõ̭ik ärä oĺl tett, siss `tahtsõ pikutõdõ San; egas `siĺmi `kiäki `puńni ei aja˽ku tä pikutass, silmä˽`säätäss iks magamise `perrä, kas sõ̭ss und tulõ vai eiʔ Kan; sa‿lt noʔ väsünü, mine pikuda ka `raaskõsõ Har; `mińti ahopääle, kui ahi lämmi oĺl - - sääl pikutõdi ka Rõu; ma˽pikutamise pääl olõgi, midä teteh ma väsü Vas; ka no läpe ei saa pikutaʔ Se Vrd pikutelema
2. venitama, edasi lükkama mis sa muidu tööst pikutad, te oolega; vahel pikuta `mõnda `aega, see `oasta saavad aga küll kuivaga eina ää teha Muh

piku|tasa pikkuselt pikkutasa paras Kuu; neli `sülda pikkutasa Hlj; pikutasa aeva minu `suurus Trm

pilitama → pilvitama

pisi|tasa pisi|tasa Kuu Lüg Vai Ans Khk Mar Mär Kse Khn Koe VJg IPõ Plt Hls, pissi- Pöi Khn, `pissi- Jäm, püsi- Pha

1. tasapisi, vähehaaval, aegamisi; väikest viisi tie pisitasa tüöd ja maga, midä viel tahod Lüg; ta koppitseb pisitasa Vai; joo see pisitasa ühe‿kora `valmis ka saab Ans; Seinad ikka `kerkivad seal pissi tasa; Tuult on vähe, tuuling jooseb nii pissi tasa Pöi; vee võt́tis maha ning lae - - `muksus pisitasa vee piäl Khn; na pisi tasa - - teeb `aiga `mü̬ü̬da Hls
2. vaikselt, tagasihoidlikult ma püian ikke `piskuga elada, nii pisitasa Lüg; elab pisitasa oma ette Mär; Elavad pisitasa oma ette - - nagu põleks neid õlemaski Trm; mina `vaatan pisitasa, ku ta veab jahu `loomadelle Plt
Vrd pissi|tassa

pukitama1 pukitama Amb Lai paaritama sie [kits] akkas `lüpsma ilma pukitamatta Amb

*pukitama2 (ta) pukitab tõrkuma, vastu suruma ei tule `perrä, pukitab jalad `vassa Kod Vrd pukistama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur