Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 6 artiklit
piht1 piht g piha R/n `pihta VNg Vai/ Käi Phl Lä/pe- Rid/ hajusalt Pä, K I/n pist Kod/ eL; n, g piha Khk Tõs Khn Aud Pär
1. a. selja ülemine osa, turi; ka õlg Kui just külm `sormielle `liiga kippus tegemä, avit `jälle moneks ajaks `pihta `lüömine, käsi `tauti tugevasti vahelitte `vasta `pihta Kuu; mina piha piäl `kandasin ise VNg; `vahtis üle piha taga viel; `pihtul tuleb vilu; kotti võttama `pihta Lüg; Lühüke kael, pia `pihtude vahel Jõh; `laia `pihtoga inimene Vai; suurde ning tugevate pihadega Khk; va takone lõng oli jo [särkidel], `õerus pihad katti Mar; seal põlnd kedagi, `tõmmas kot́i `pihta ja läks Mär; poisid `kiskund nii, et pihad `lõhki Pär; piha pealt kuub kitsas Tor; `luibus pihadega naine Hää; pihaga `tassisin kardule kotti Kei; `ańtsin talle eä müräkä `vasta `pihta Juu; ma olen lapsed oma käte ja `pihtadega kasvatand JMd; laiad paelad olivad neil piha pial `äśti VMr; kedrasin - - pääv `otsa, aga ta akkab `pihtade `piale `käima kua, piht akkab kui põlema Sim; õma käte ja `pistegä toidan õmad lapsed Kod; `mõisas, kui naha `piale `antud, siis tõmmatud kepiga mäda `pihta Ksi; kasukad olid naiste`rahval `ümber piha Lai; võta piha `piäle KJn; üä piht ja kura piht Hls; põrudets piha pääl, ku vaist `kurku lää; peenik ku uŕk, ei ole `pihta egä perset Krk; `lü̬ü̬di käśe `lämmäss `vasta `pihta Ran; peremel ollu keṕp käen ja tõmmanu poesile kepiga üle piha, et ti̬i̬ ruttu Nõo; piht`kaska `kampsuni pääl, siss piha `ümbre ja `süäme `ümbre oĺl `lämmäp Kan; `tõmba `sääntsele üle piha, nii et nahk sälän nurra Rõu; mul mehel `aiõ suurõ `haigõ piha pääle Plv; olatagonõ osa om piht Se || piltl sie (jusshein) rabuta `pihtu viel `täiäst, kui vigasti alt `vällä saab VNg; Kuhi on `alvast `tehtud, tal on pihad - - alumised `angu`täied on `laiemalt `pandud, `pialmised `kitsamalt - - `vihma võttab `sisse IisR b. vöökoht, talje alustaĺje `pandi `ümber piha Khk; ko saja `sisse tuĺl, sis `pańtevva˽kõ̭igilõ vü̬ü̬˽`pihta Se c. (ülakehast) väga vähä oo pika pihaga inimesi `leida Mär; küll‿o sel paganel ilus pist, lüheljäs pist Kod; see oli ilus tüdruk, kes lühikese pihaga oli, ilmatu pikk pidi inetu olema Lai; inemiisi om mitund `tõugu, mõ̭ni om pikä pihaga, mõ̭ni `lühkü pihaga Har; vanast `üĺti, õt piḱä pihagaʔ tüt́äŕlat́s olõ‿iʔ loovhka (kena) Se d. põu panõʔ `pihta Krl; ta pańd kanasõ˽pojaʔ `umma `pihta, et sääl lämmi saa; käe˽`naksi ni˽`külmämmä, siss is saa muud, ku `tsüśksi `pihta Har e. (loomal:) kaela ja selja vaheline osa; rind iad pisikese `piaga ja `paksu pihaga (seljaga) `Soikola kalad Lüg; `raŋŋid tal (hobusel) `vasta `pihtade ja sis viab Jõh; nõnna suur `ku̬u̬rem piäl, obene vedäb pihad ärä; sel lehmäl ei ole nõnna `kõrged pihad, rissluie kõhal nõdu Kod; [härg] `sarvedega vedab, ega siis põle seda `jõudu, mis pihaga Lai; nagu loomal ni̬i̬ luu piha mant üles kaala manu tule, õigats piha luu Hls; T́siga tõmmati `maahha, `pańti midägi˽piha ala, et veri `häste är˽joosõsiʔ Rõu; hobõsõl omma piha ar pit́sitet Se
2. pl pihasoon veri jääb `pihtades `seisu; Küll jäid `suure `soudamisega pihad `haigeks Kuu; mudi mu `pihtu Hlj; se linatöö - - tegi mul pihad `aigeks Noa; tule õeru mo `pihtasi Mär; põlendik `oĺli mul - - `ańti `soojust `siia pihade `sisse Hää; pihad jäävad vahest nii `aigeks, et ei või magadagi Ris; kruusi `peale kärutamine võt́tis pihad ää HJn; kuppu lasivad `saunas - - kel pihad `aiged olid KuuK; mu pihad on `raskest tüöst `aiged, näpista mu `pihtasi JMd; `triikisin tal `pihtu VJg; pihad `valtavad, õõru mu `pisto Kod; pihad löövad ülesse Plt
3. a. riietuseseme pihaosa `särgid olivad `jälle pihaga, minu emalgi oli pihaga särk Hlj; `ennevanast õlivad `triibulised `sielikud ja `kirjud, minu emäl õli viel piht `õtsas ja siis käis siit `aakidega `kinni; `kuuel on piht `kitsas vai on pihast `liiga lai Lüg; `ennevanast õlid kahest tükkist kokko `õmmeldud `särgid, linane piht ja takkune alene Jõh; küit, see tehedi viis küinard lai, linune piht `pandi `peale Phl; särgid kujoti sedä `moodi, et piht oli ise ja alos oli ise `riidest Mar; `väikstel lastel oo aluskuub ja püksid pihaga üleval Mär; särgi pihad oo särgi `otsa `kinni `aetud Tõs; Kuuõ piha kjõtsas suan Khn; särgi piha - - oli linasest, alus oli `takne - - piha oli palistud Pär; vanaste olid niisuksed kuued, `keskelt `kinni, piht oli `väĺla lõegatud Nis; ennemalt oli pihaga kleit, pika pihaga, lühikese pihaga HJn; naistel olid ikke pihaga [särgid] - - `õmblus oli õlapial ja varrukad olid otses Koe; pihaga kleidid olid, piht oli ike `värvli `külge kińni pandud, ühes tükis oli kleidiga Kad; üks särgi pihatäis riiet one; sul‿o pist tagass `kat́ki Kod; aan pihale vi̬i̬l jätku `alla, siis `ongi säŕk `vaĺmis Lai; särgi alus, si̬i̬ `oĺli siis takune ja piht `oĺli - - linane KJn; kasuk pihast `ahtake Trv; miu esäl olli pihage ame, `panti raha `amme piha vahel Krk; neli küünärd `anti `amme jaoss `pihta, neli küünärd `anti jakku Puh; mul olli iluss `kampson - - a `käisse `õ̭õ̭rdusiva `kat́ski `enne vi̬i̬l ku piht Nõo; undruk om ilma pihata, värrel pääl Rõn; `hammõ piha osa ummõldi [külgedelt] nii kavva kinni kui `kańgla ala Kan; ta `hammõ piha pääle tulõ üt́s paik pandaʔ Har b. vest, pihik `liivüstük oli `ilma `varrukateta piht Jõe; `enni ei olnd naesterahval `veśta, aga nüid näd sii tegevad eesele `neoksi `pihtu Mar; võttis piha seljäst ää Tõs; piht on lõngast `tehtud ja käib `ümmer kere Hag; piht oli sial pluuse all - - villasest `riidest kohe, ilma `käisteta sial all Lai c. vooder Kampsuli kehal ja käistel oli piht all Vig; Poissa `hammõlõ `pańte sälä pääle piht ala - - iho higonõss, siss `hi̬i̬ga˽`veiga rutto hamõh muido ar˽mädäness ja lät́t rutto `kat́ske Se
piht2 piht TMr, g pihi Mär San Urv/n pih́t/, pihti Vll Rei Tor Saa Ris Juu JMd Koe VJg, `pihti Kuu Lüg Khk; n, g `pihti VNg Vai; alaleü pihtile Tõs Pal Plt, `pihtile Muh Mär Hag Trm KJn Har/-õ/, `pihtele Mih, alalü pihtil Tõs Iis Trv Puh, `pihtil Vll Tor Ris Krk Har, `pihtel Tõs pattude ülestunnistamine vaimulikule `pihti one ikke `ommiku `enne kerigu `tienistust VNg; `este `männä `pihtile, siis obetaja loe `palve Vai; ma lähe `pihtile Muh; louarahvas käib pihtil Rei; `preester võttis ikka `enne `lauba `õhta pihtile; köis kirikus `pihtel, oma pattusi tunnistamas Tõs; pihtile `võeti keskpaiga jumalateenistust, kui `jutlus ära `loeti Saa; enni laual`käimist on piht Ris; õpetaja võtab laua`rahva pihtile JMd; rahvas lähvad enne pihtile, pärast kerikut, siss lähvad lauvale Pal; käib pihtil ärä Trv; inemese käisivä opetaja pu̬u̬l pihtil Puh; sõ̭ss na˽kävevä˽kerikudõ `pihti Urv; opõtaja võt́t rahvast `pihtilõ, mõ̭nõn usun oĺl vi̬i̬l `kõrva piht Har
piht3 piht Pär Tor Hää Saa Ksi Lai KJn Vil, pih́t Vil M, g pihi pilak, peeruhoidja pihide ots põlesid peerud Tor; piht oli seina vahel Saa; pihid olid rauast paenutud, mõnel oli jalg all. pośt `püśti, pośti küĺjes oli piht, seda`viisi põletadi `peergu Ksi; pane peerg pihi vahele põlema Lai; pihid oĺlid seenä küĺles, `pi̬i̬rga põleti Vil; pihijala ollive ja müüri sehen olli ka mõnel pih́t Pst; tuli ollu pirruge `kolden pihin Hls; pih́t olli keset tuba, rahvass teive ümmert̀iiru tü̬ü̬d Krk
piht4 piht g piha Ran Nõo kivimüür, -aed kiriku või surnuaia ümber kes `oĺli `endä üless poonu, egä toda vanast kabelide es mateta, tu̬u̬ mateti kabeli piha `taade Ran; kabeli `ümbre ka om piht. pihal om kaits `värjät, suur `värjä, kost surnut viiäss ja jalg`värjä; `keŕku piht ja puu `kasvi sääl piha veeren Nõo
piht5 piht g pihi Hi ahing, västar piht - - mes kalu `püita - - otsas `mütme arulene asi, mis kala `sisse `lööda Emm; piht, aŋŋera lööma jaoks Käi || pikk ritv veest püüniste otsimiseks ai seda muidu kätte saa kui pihiga; mere pihid, mikega otsidakse Phl
piht6 piht g pihi Kam; pl pihi Krk Har/-iʔ/ äkke küljepuu äǵlel olli neli `pihti, i̬i̬n kat́s ja takan kat́s, `pihte vahele köüdeti lavva otsa Kam; ütel äglil olli katõʔ pihiʔ Har
veebiliides
@ veebihaldur