[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 4 artiklit

pea1 pea, peä, pia, piä hajusalt R, uus SaLä, SaId Muh Rei L K I, pää R Hää Saa Vil eL, pee, pεε SaLä Kaa Hi; sisseü piha Sa Rei, `pääh(h)ä VId; seesü pään T V(pääh, päähn), pähän M

1. a. inimese kehaosa On `uhkust täüs, käüb pää `seljäss Kuu; nüüd on tädä üle `päägi (väga palju); Pikka `pääga, pää ku `putrunui `õtsas Lüg; luges `lehte, pia `kongos; `Tõmmas `kõrvad ligi piad ja pani ajama piltl Jõh; Kedagi `räekida ei `mõista, `istub pia maas IisR; Pεε kεib otsas kut tuulelipp (ringivaatajast) Jäm; rätik on `nuutis pεεs Ans; poiss `seisis pee peel Khk; Kukk `lendas kohe piha Krj; Inimese `kohta natuke suur pea; Poiss `olla ennast rattaga öle pea ajand (oli kukkunud) Pöi; kes‿o abieluse `astun, peab oma pead `varjama Muh; `tervist `vastu vöttes noogudab `pεεga Käi; pruudil olli tanu pεεs Phl; jooseb pea `seĺges, ei taal `aega põle Mär; ega `tohtind pead `tõstagi Kir; raputab piäd Tõs; `juused piast ää tulnd PJg; Inimene on väga `väikseks jäänud, siis `öeldaks, et tal on kivi pää `pääle jäänud Hää; noore inimese elu on ju et `torma ku ull, pia `püśti `seĺgas Hag; seal oli paelu rahvast, pea oli pea `küĺgis `kińni Juu; `veikse `piaga inimene on visa õppima Rak; piä õlaluie vahel, lühike mi̬i̬s Kod; pia on `norgus, kas on kedagi muret või; sii ei tunnista, võta või pia maha Ksi; kes pia ette `poole käis - - siis [öeldi:] käib pia `jalgade vahel Lai; pia nigu põhu `sööjal suur Plt; täkk lü̬ü̬nd pähä KJn; kańds `korvi pää pääl Hls; sirk lennaśs pää kottal Hel; suur pää ja peenike kaal, siss nigu kaal juuriku otsan; sügisene päiv om nigu lühike inimene, pää ja perse ku̬u̬n Ran; pääd ei saa jo otst ärä lõegata, valluss nakap; lähäb pikäli, kisub põlle üle pää ja makab Nõo; süńnitämine `oĺle külländ rasse, latse pää `oĺle suur Võn; lätsi `pääga `vasta `saina, lei otsa `katski Ote; kui sa varõste pesä taat ärä äävitädä, `õkva pää pääle `kargava Rõn; sa oled ku `ütsä `pääge kurat San; alasi tal pää maan, maha vahiss ütte `puhku Krl; perremiiss is `ütle˽mullõ sõ̭nna kah, muud ku˽nõrgut́ pääd Har; uma pää `perrä ka `passõ kübäriid, a pakk oĺl paŕõmb; kõ̭igil oĺl iks uma tano päähn ja rät́t ka päähn Rõu; mu˽pää om `ümbre˽`tsõ̭õ̭ri kõ̭iḱ är˽pest Vas; linikeʔ oĺliva˽pääh, pikäʔ ilosa `väega Räp; pää säläh, rind `pistü, ḱäu umma `uhkuist Se b. (sisekohakäänetes:) rõhutab millegi pea juurde kuulumist Ega mul `kassi `silmi pääss ole (ma ei näe pimedas) Kuu; teräsed `silmäd nagu nugissel pääs Lüg; `Vahtis `juures suu vesine pias, küll tal võis `õlla kõht tühü Jõh; `Vuhmib `süia, nii et silm `valge pias IisR; ons ta suu soo pεεs, et sa teise eest räägid Jäm; jälle silmad kirjud pees (purjus) Ans; ma ole `eese silmad pεεst ää nuttand Khk; pane sind muidu ebuldama, siis‿o `ambad laiali pees Mus; Akkas riidlema, silmad olid püsti peas Pha; Vahib peale `nurkas, mokk ripakil peas, äi mõista minema akata; Omal silm aĺl peas, aga ikka ajaks veel [viina] `sisse Pöi; reagib `ühte `inge, suu `koprab peas Muh; Tuli suure joosuga, nägu lökendab pεεs Emm; lapsed `naarvad ikka suud laiali pεεs Käi; mehed karjuvad, suud `lahti pias Lih; mis sa oled tein, kas sool `silmi piäs ei ole või Tõs; mokad toppis peas, on naa vihane PJg; laps vahib suu ammuli pääs; `Siĺmi põle pääs sital `minna, aga `teisi näeb Hää; pale `iilgas piäs nagu juudi tuop Juu; Omal juba silm sinine pias, ikka veel norib tüli Jür; reagib na‿t suu vahutab pias Koe; tal oli kohe nisuke aus nägu pias VMr; ma vahin õma rahvass kas silmad piäss Kod; silmad pahempidi pias, vist vihane oli Lai; poisikse noĺk, `endal nina tat́ine pias, aga tuleb õpetama Plt; sellel om järest `amba `irvi, lõvva laiali pähän Hls; vahib siĺmä `punni pään Ran; nii `kange küĺm, et ärä `tahtse nõ̭na pääst võtta; ei tiiä, mes täl ädä `olli, iku nägu `olli pään; ilma kassita ei saa, roti söövä siĺmä pääst ärä, niipaĺlu rot́te om nalj Nõo; siss me `puhksime nigu meil siĺmät `tahtseva pääst `väĺlä tulla TMr; ti̬i̬ tõde nägu `pääde Ote; Nõ̭na ka leemetäss pään ütte `mu̬u̬du, taast nohust ei˽`saaki inäp vallalõ Urv; `tütrel oĺli silmä˽ku pooli˽pääh, a no om pümme Vas || (esemetest) se `veske ka alles `püśti, tiivad peas Lih; kaks `kõrva `toobrel peas Juu; kibu oli kapa `moodi, kõrv peas Amb c. pea juustega kaetud osa; juuksed, soeng pea `kohmab, niisukest prügi tuleb `lahti `juuste alt `kammides Jõe; `palja `pääga `jusku kanavarass; Pää `otsas `nindagu kadaja `piesas (sassis) Kuu; ma lasin `lõikada oma pää `vällä Lüg; pia lähäb `kõhma - - piab sugema `vällä Jõh; Käib pia sasis nigu varesse pesa; `Laste `piasi ei `tohtind `kauvast `otsimata jätta, täid tulivad IisR; Koolis pidi alati pεε kenasti soetud olema Khk; Pea on nõnda `tolmu täis, ma pea `eese pead korra pesema Pöi; nüid põlegid lastel εnam `valgid päid Muh; Mu pea `kihtleb, otsi mu pead Rei; ilus kähära `peaga tüdrik Mar; mo pea tahab lõegata Mär; küll sel‿o paelu `täidä piäs Tõs; Pää ku ma‿ilma sakard, ta on vanunu, `saśsis, `tolkus kõik Hää; pia paĺlas `juskui kullassepa alasi JõeK; nõiakollad, kui täiad kipuvad pähe, kohe selle `veega `pesta Ann; sul on vist süedikud peas VJg; mõnel naiste `rahval oli kahur pia Sim; õt́si piäd, piä `täiu täis Kod; pia õige sile - - nagu lakutud, nagu akkaks kuhugi pugema Lai; kus sa lääd nõnna karvase `piaga Plt; `käega silus mend pääst vi̬i̬l Vil; pää sasine ku `pakla kootsel Trv; latsel täi pähän Hls; mis neist päiest ütte`puhku suiude; miu om mure võttan pää juba alliss Krk; keśet pääd `aeti ju̬u̬n, `juusse `oĺliva katel pu̬u̬l; pää `oĺli `paĺlass `pöetu Ran; sul pää ei kõõmeta, sul om nii puhass pää; siss na lätsivä tolle säbärä `pääga poesiga; sa aad toda `kuiva `uhkust taka, pää om ka ärä kruvvitu (lokid tehtud) Nõo; aĺl pää om tol ka joba otsan Võn; `väiksen mul olli ollu tsäpär pää Rõn; sul om pää `vaśsunu nigu kahru perse Har; vanast `pöeti soldańel pää `puhtast Plv; taal verrev pää nigu tulõkah́o Vas; Ko˽pää oĺl jo˽`veiga täeh, siss ot́site pääd Se d. (peas avalduvatest seisunditest) Pää kuum `otsas `nindagu `sauna keris Kuu; mu pää ei `kannata [kõrgust], pää akkab `ümber `käimä Lüg; Pia `raske nagu tina tükk `õtsas; `Tõinekõrd on pia `ninda ell, et ärä `astu Jõh; Las magab pia `selgest IisR; pääd `öüräsiväd vaid `otsas `suure `tantsuga Vai; ölut akab piha Jäm; kui pεε soe on (purjus), siis on `julgust küll Khk; pεε valutas, päris sańt`aige Mus; Taal akab vahel pεε `ümber `keima Kaa; Pea lõhub nõnda valuta; Juua täis `peaga oli `akna `sisse löönd Pöi; pεε nii `aige et Käi; viin akkas pähä Mär; pea `laaris ää Var; Piäss üsä nagu `nuaga törgib Khn; Eit ei tule sängist `väĺla, `ütleb, et pia piab valutama Tor; pea `kirju, ku vaest pea segane on Kei; pähä lõi valu JMd; `kaines `piaga on kena taadi JJn; `selge `piaga kaudatakse nüüd kot́t riest ää, keś seda `enne on kuuld VMr; purjen `piägä eks tä rumalid sõnu aja `väĺjä Kod; kui pääd joba natuke `auravad, sis `lü̬ü̬däs langud kokku Vil; temä üteĺ `ju̬u̬bnest pääst nõnda Hls; pää valut́s - - et kikk `juuse karva valu täüss Krk; `vasta tuuld kisu toda rege nigu pää vatutab Ran; näiss, kas õge surm nakap tulema, et pää seräne segäne Puh; sõ̭saral `oĺli kasujass pään; ma‿i või urvikeli olla, pää lääb ulluss; viinatse `pääga tei nii suure võla talule `säĺgä Nõo; sa pidit tedä kivvega `kloṕma, nii et sul pää otsan like (püti küürimisest) Ote; küll si̬i̬ ilma elu om ukan, `õkva pää lätt kiriväss mõtelden Rõn; pää om urril, esi pohmelusõn vi̬i̬l Urv; lahk pää seen ja `undass, ei kuulõʔ midägi Krl; timäl is olõ `ellu `jäämisega juttugi, ta oĺl pääst läbi rabat; mi niidi `täämbä kõvastõ `haina, nii et pää otsan lät́s `hämmess Har; mu pää lätt `ümbre Rõu; no sai puhadaʔ, sai `päägi˽paŕõmb Vas

2. muu elusolendi vastav kehaosa (ka toiduainena) Pää `püüdäjälle, saba `saajale, keskpaik omale (kalurite ütlus); `Augi pää ja ane pää, sia pää ja `siia pää on ühe `väärilised Kuu; obuse suu `kangisi pole `norga `piaga obusel vaja VNg; sarv tuli pääst `vällä, `paljas tolo jäi järele Jõh; pane oboselle `päitsed pähä Vai; kammid - - on `seukeste karuste `selgadega lestad, nendel on ka peede sehes seda `viiki Ans; mis ülal `pεεga on, `eetase söidu obu olad, maas `pεεga, see äi söida mette Khk; Vana ärja pea, see annab `keeta; Kes äi söö kala pead ja kala `ända, sest äi soa kalameest Pöi; ma pane ahvena päid killa tuhliste sekka Muh; Ilus obu, käib pea `selgas Rei; `küindlabast `peetakse suurd lugu, keedetakse pool sea pεεd Phl; loomad `kaeblevad sarbed maha peast Mar; `Ülge vee all ei saa engätä - - siis ta aab piä `vällä Var; vasika piäd-jalad keedetse süldise Tõs; meriärjä piä sünnü kusagilõ, änd ikka `aitab Khn; kõva `piaga oli teene, ei jõua täda `kinni ka oeda (lehmast) Aud; must loom ja `valge pea Hag; `jõuluks ta kõrvetas `lamba päid-`jalgu JJn; pani obesel piä jala `külge - - siis seesäb paegal Kod; pane oboselle peakot́t pähä Plt; lud́u `piäga kana, põle tuttu KJn; `mõisa `ärgil `panti puha pää jala `külgi, kui neid laadalt `tu̬u̬di; ei ole sääl obest ollagi, paĺt pää ja jala Krk; `väiksit `kiissu `sü̬ü̬di kõege päiega; uśs ai pää `püśti nigu üits tikk Ran; `lamba pää lahuti katess tükiss ja `panti patta `ki̬i̬mä Nõo; avvõl suur pää Võn; tõńnispäävä oĺl `oh́vrikivi pääle vi̬i̬d siss pu̬u̬ĺ t́sia pääd Rõu; hobõnõ põdõ pääd, aaśe tat́ti `vällä ja periss kõvastõ˽köhi Plv

3. piltl pea psüühhiliste protsesside asupaigana a. (selge) mõistus, mõtlemisvõime; mõttemaailm; arusaamine, taibukus juob `miele pääst ärä Kuu; saa `ninda `palju `peksa, et akkab pääst poruma Hlj; mida kuol`meister tegema akka `neie kova `päiega VNg; `mõtles omast pääst `vällä ja tegi `valmis Lüg; `Kõrra sai rumala `piaga sie temp `tehtud; `Püüdäs `ennast `kualitada, et saaks vai `piaga `leiba `tienida Jõh; Pane pia ka `tüöle, ära `perset `üksi `vaeva; Pia pudru täis, ei siis `aita õppimine ega kedagi IisR; Taal pεε pahna täis (rumal) Jäm; rumalast peest tegi tüki ää Khk; täma pees pole mihe meelt äga mihe `oidu Mus; Et́s on meil üks - - peaga poiss Kaa; Taal ju pea kaldub metsa poole Pha; Pole pealt näha nii loĺl koa, aga nääd sa, pea äi jäga mitte Pöi; ta reagib omast peast Muh; Senel pεε seedib ainuld tatti (mõtleb ainult rumalusi välja) Emm; kõba pea, ei saa lugemist kätte Mar; nendel lastel põle valitsust `ühti, `joosvad oma pead mööda `ringi ja `ulkuvad, kus `tahtes Mär; Na `tarku `piasid ma põle veel enne näin Han; pea ei `tööta änam; kes oo peast segane - - kes oo jalust vigane, `tervi mehi `rätsepi ei `olle Var; mool ei ole änam piad selle `vasta; poesid läin juhmist piast seda `miini `lahti `kiskma Tõs; sel oo ea oiu peas, see tiab paĺlu PJg; küll sellel on alles pea `otsas Kei; targa `piägä poiss Juu; pia mehi (tarku mehi) oli ennem kua küll, kes [ehitada] `oskasid JJn; targast piast meil ei old sõna vahetamest Ann; nääd nüüd, mis inimesele vahest pähä tuleb VMr; tuema `piägä inimeselu̬u̬m, ei aka `ükski asi tälle pähä; minä tahan õma piä perält elämä akada Kod; ära sa nurise kedagi oma pia üle, sul isegi ia pia Ksi; sai loĺli `piaga ~ loĺlist piast `tehtud; laulab omast piast kui kukk Lai; kes koolis `lahtise `piaga, sellel õppimine on nigu naĺla asi Plt; sa oled üits ilma `pääta inimene (rumal) Trv; `kange `pääge, ei võta `kinni, ei akka pähä; temä mõist küll neid jutte säädä omast pääst Krk; tal ei ole `tuhkagi pähän, aru `raasugi Hel; serände mõte `viska pääst `väĺlä Ran; toda `taidu täl pähä ei tule, et mes peräst saap, ku vanass jääp; pää om mõt́tid täis nigu ratta rumm kõdarit Nõo; võtab omast pääst ja keerutab `sulle ette ja sina usu Rõn; `varbavalu võtt meele pääst ja `ambavalu võtt mudsu pääst Krl; mi poisil om kah kõva pää - - taad ei massa `ku̬u̬li `saatagi Har; rumalast pääst ti̬i̬t paĺlogit́ `hullõ tükkä, midä targast pääst es tennüʔ Rõu; umma pääd piat `toitma, taa om su leib Vas; tä uma pää `perrä taht elläʔ; ei mõistaʔ midäge uma `pääga tetäʔ Räp b. pea teadmiste talletuskohana; mälu, meelespidamine mul one `santi pää, ei sie pia `kinni midagi VNg; `piibli lugud pidid puha pääs õlema `kaanest `kaaneni Lüg; `Tõinekõrd on pia `ninda tühü nagu pühütud; Kui pia ei jaga, `anna `jalgudele valu Jõh; Ega täma pia ka `suuremat `tarkust kedagi `vasta pole võtt; Vana pia on nigu sõel `otsas IisR; kas sia, poiss, pääst et tia Vai; vana pεε nii lameks jäänd Khk; piast ää läind, kui vilets se elu oli Pöi; Ega ikka lapsele kulbiga tarkust pähe ei pane piltl Rei; raamat ei akka pähä Mar; ma võisin peast kõik ülesse ütelda, põlnd raamatust vaadata `tarvis `ühti Mär; Mõnel inimesel põle `ühtegi laulu`salmi pias Han; midagist `meeles ei seisn‿ja, pea oli sańt Var; õppis salmi pähä Tõs; miul oĺlid sõnad pääs juba, sain kohe kodu Saa; ma ei määleta `eilest `päävagi - - ma olen `piata inime HMd; mul ei seisa enam midagi pias JJn; ega minu pia ei pia enam `iaśti `kińni VMr; mul‿o nõnna sõre piä, ei pidä enäm miälen; si̬i̬ on minu piäss ammu kadund Kod; kui pole pias, siis piab jalus olema, kui unustad kedagi ära, piad uuest minema Lai; piä jäeb `veikses, põle meeles KJn; mi‿sa lõõrit, kas sul tüki pään om Puh; tu̬u̬ poiss mõist pääst `äste rehkendädä; lugemine `oĺli mul `seĺge, aga laolu pähä es jää Nõo; mul `oĺle noorõlt ni˽paĺlo `väŕsse päähn Rõu; mu˽pää om sääne nigu vett vala˽`sõkla, kõ̭iḱ ju̬u̬sk läbi ärʔ; naa˽Võromaa `kihkunna omma˽ka iks mul pää siseh Vas

4. inimene või loom a. (hulga märkimisel) kuus `lehma `olli - - üks pea `andis `ämbritäve `piima Muh; mitu pead teid laua `ääre tulemas oo Mär; mõesa kari oli mõni sada kakskümend pead suur Mih; mitu piäd sul `lu̬u̬mi one Kod; vahetime [hobuseid]- - pääd pääd `vastu Pst; temäl‿o katese pääd laudan Krk; ku˽pää `päägä vahendat, siss vahendammi, muidu ei˽vahendaʔ Har; Vanast `maśti pääraha päie päält Rõu b. keegi ise (seotud kellegi asukohaga) kuhu pää `pista, `sinne `päivä `vietä VNg; tämäl ei ole `kohta, kuhu tämä pää voib `panna Vai; pista vahel pää mede pu̬u̬l kah Hää; pole `kohta, kos piad `panna Lai; tsirgõl omma pesäʔ, rebäseil uruʔ, inemiisil ei olõ kohegi pääd `piśtä Har c. elu ilm pääldä ilmahki lää äi iǵä `alla (jääminek nõuab iga kord mõne ohvri) Se d. piltl juht, valitseja; eestvedaja; ninamees üks loom, kes teiste pεε on Kär; Juri olnd `metsas `eese `sellidega, tää olnd `sellide pea Mar; juhataja, si on si pää Hää; issämi̬i̬s õli pulma piä, si̬i̬ läks eden alate Kod; si̬i̬ `loeti karja pää, kes kige ehen käüś Krk; kroonitu pää˽tuĺliva kokko Räp || paravośs, mis‿tu i̬i̬h‿tu pää sõit, tu maśsina pää Se

5. miski kujult, asendilt, ülesandelt pead meenutav a. taime ülaosa; tõusme ots; õis, vili kes läks `õtri `külvämä, sie pidi sia sava `süömä, siis `kasvavad `õtrile pikkad pääd; `ärjäbä pää viel ei kukketa Lüg; mis säl rukkil on, et - - kõik piad on külite maas Jõh; `pääle `pärteli `päivä kabusta pää akka `kierdämä Vai; sui rugid peenema `pεεga Jäm; `koplis on ju musta `pεεga `rohtusid iganes pailu Khk; Oder ei saand `ültse pεεd `otsa, nii külm `aasta oli Mus; vili akkab `pεεle `valmima Kaa; Ussid juba piade sihes (kapsastest) Pöi; kaeral‿o agad, odral ja rukil‿o pead Muh; ruki akkab jo `peasi `vällä ajama Mar; punase `peaga ja `valge `peaga ärjapea Kir; `kuurme lehed tulavad [kapsal] `enne, päräst kasvab piä Tõs; Lips on pikk ja libe ein, kasteeina `mu̬u̬di pää kasub `otsa; Kanepisi `oĺli `kahte jagu, ühed on päriskanepid, mis päid kasvatavad, teistel `öeldi koerused (isakanep) Hää; kaniste ea vili, pia on jüst pia `küĺgis `kińni Juu; nüid ei ole veel kapsastel `piasi Ann; timuti ein on niisuke pika `piaga, kõva kui teras kohe VMr; kapsas akkab piad `käärima, siis akkab pia `kasvama IisK; `enne on [vili] putkel, siis on pia `loomine ja pärast on piad väĺjas Trm; riśsik`einä nääd ei taha `enne ajada, ku pähä lähäb Kod; maru lõi piad maha, paĺlu `tühji päid on Äks; nõgitsit päid om nisul sian, periss pooless tõiste päidege, `muste päid ja nõgitsit päid; lilli pää, `äitsne küĺlen Krk; üits pää `uikab tõist pääd, säält ei ole midägi saia (viletsast viljast); mustpää kasvab su̬u̬n, jäme ain musta `pääga Ran; kütissmaal `kasvi teräne ja suure `pääga kesi; kapust laaritsapäeväl laotab `lehti ja `pärtlespäeväl pöörab pääd Puh; rügä nigu suur müüri tüḱk, kõ̭iḱ nu̬u̬ pää olliva üte pikutse; `kapsta om tinavu kõ̭iḱ assakuss lännuva, ei ole ütte pääd Nõo; lät́sime rõogu `alla ja‿ss `nopseme sält kesvä päid TMr; nisu lääp `pääde (kasvatab päid) Kam; kańepil olliva `pikliku pää otsan, `kirvega `raoti pää maha Ote; `kuuśku all kasvava `kõŕske, ku om `sände mullane maa, siss pistävä pää `väĺlä Rõn; `kapsta ommaʔ joʔ `pääle kasunuʔ Krl; ku˽vanal jakaṕääväl `kapsta vi̬i̬l päil ei olõ, siss ei saa˽päid Har; nisul, kesväl um pää, a kaaral um püörüss Lut || pl peksmata vili, viljavihud mul om pää kodu `veetu Nõo; tulep päie `ku̬u̬rmaga Kam; `Mińti jälʔ `nurmõ päie `perrä Krl b. hari, tipp; pealmine osa `kuhja piad teha paremb, kui `piened `einad on VNg; rukki akkjalal käis ka pää pääl; Mõnel ajasivad `tissi pääd `mustast kõhe `kandamise ajal Lüg; üks pudeli pää `paista, ottan üles, `piiridust täis Vai; `pεεga tuuligul pεε keerab `otsas Ans; `laine pεε `valkab, akkab tuuleseks minema Khk; jalad jäid vee `sisse, pea tariti paadi ääre‿pεle (võrgu ülaservast) Pha; Kuhja pea einad `jääti `õue maha, nee olid mädad; Piirituse pudel oli enne punase peaga Pöi; kõegil nabradel es ole päid peal; `paisel‿o suur kikkis pea `otsas Muh; merel on `valged pεεd Emm; kui oli kueha peä iloste `pandud, siis vett `sisse ei läind Mär; koeranael - - `piske kollane pia tuleb `otsa Mih; akid on `vaĺmis ja pääd on `otses Hää; `veśki pia, see annab keerata Nis; tegin kuhjale ea terava pea Juu; sai nabra `lautud, `jälle suur pea `peale, et vihm teda ei riku Pai; mul akkab kuera nael `aama, lüeb mäda pia `otsa VMr; kui piad `tehti, `lüödi angu varrega `kuomale Sim; aki pia õli üks suur vihk; Neid pööratava piaga lampisid nimetati piaga lambid Trm; iil‿o piä õtsan, ääl‿o kaks piäd (kirjatähe täppidest) Kod; `veike paise, üks `veike pia otsas kah; kihla sõrmuss on `piaga (kiviga) sõrmuss Ksi; kuhja piä vaeond `viltu KJn; vaja aḱkel pää `pääle panna Krk; kuhja pää piäb teräv olema Ran; siiva lätse [veskil] päält ärä ja pää om purust Võn; kuhilik `panti ülevält pu̬u̬ld nigu kokkupoole, pää `panti `otsa Ote; suuŕ paisõ, kolm pääd oĺl `otsa kasunu San; kohja pää pääle `pańti sääntse `oslikatsõ ossaʔ Har; laǵa kuh́a pää jäi Se; kerigu pää (torn) Lut c. eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa rie - - pää, sie kõver, mis üless tuleb Lüg; ta `soudand laeva pias, laeva peremees [oli] taga Jäm; `körge `peaga regi Vll; mene paadi piha Pöi; ree peä eest‿o jalassed kõberad ja taka `sirged Vig; vene pea on terävam, takka tömbim Kir; kui järsu `peaga regi, siis lüiatse mõni laud ette Kse; saani kolju oo ees piä piäl, et obu lund `piäle ei pillu Var; Puadi piä igänes püstü, taga paelu raskust Khn; lumi pakkis kuni ree `pääni `kińni vahel Saa; ärja regi oli madala `piaga Nis; rie pia läks `vasta `kuotisid [hobusele], akkas `lõhkuma JJn; regedel on sõba vitsad, mis ies oiavad pia `püśti Kad; [vene] piä on liiass õhun Kod; kui ree `koorem pia pääl on, siis tema lähäb `ümber Äks; `tuĺli suur tule juga, piä pu̬u̬lt jäme ja saba peenike, `tuĺli `mü̬ü̬dä `taeva alust KJn; ri̬i̬ pää om ärä `õigunu Hls; jassikul `olli pää ka ja kõrval serätse siiva Puh; palmitsedi [ree] pää paeo `vitsuga ärä Ote; `tõmpsi `inde ri̬i̬ pää pääle˽`küürä Urv; tohk (pära) om laemb ja pää om `kitsamp Räp d. (pikliku) eseme jämedam või laiem ots Pane sellele naelale paar äsadust pee pihta Kaa; Rui pea läks luhki; [Tuuliku] võĺv `tehti koa kõik moas `valmis, pia tahuti kenast teras`kanti `välja, kaks suurt kandelist `auku raiuti piast `risti läbi Pöi; senel naalal on suur lai pεε Käi; [Laeva] vjõnna piä piäb tugõvast puust olõma Khn; kańdiline `mutre pia; kui tikud tulid, sis nad olid nisuksed punase `peadega Kos; sel naelal põle piad ots (otsas) VMr; saabastel vaja uvve pää (labaosad) panna Krk; na (sepad) teevä eńge `naklu, kellega usse eńged `lü̬ü̬di usse `külge, ni nagla olliva `päädegä Ran; nii suur, ku ri̬i̬ paenatuse mulk `olli, nii jämedäss tetti kõdara pää Nõo; Tu̬u̬l pera`võllal om tõnõ ots jämme, tu̬u̬d kutsuti `võlla pää Urv; mul om üt́s illus piip, tu̬u̬l om `kipsine pää Har; Esiʔ um nigu˽nü̬ü̬pnõgla pää, a˽lask `ümbre nigu˽pü̬ü̬rhäĺl Rõu e. käepide `Sirbi pia õli `tehtu `jälle tohust Lüg; `pöiklid - - puust pεε `keikidel `otsas Ans; too mo pika `pεεga rui`pender Khk; luisu pεε oli änamast ümarguseks `reitud Kär; Puśsnoa tegi küla sepp, pea tegid ise taha Pöi; piä oo pius, kui sa pussitad Var; [Linaropsimise] mõõk, puust lai ja ümmargune pea ka `järgi Tõs; `noaskle pia Koe; minä oosin `kińni sae piäss Kod; mõni siŕp olli tohe `pääge Krk; liimeis̀ter `olli kate `päägä, pikk raud - - pääd katel pu̬u̬l otsan Ran; adra pää om tu tagumane jagu, kos käe küĺlen Kam; kuld päiege `kahvlid San; Mugu˽tuĺl nurmõ pääle, võtsõ adra pää peiu ja˽nakaśs õ̭õ̭lit ajama Urv; ma˽pööri aida ust, lät́s võt́i `kat́ski, pää jäi ennedä `piiu Har; pää um puinõ, mink pit́ih `põimja `tsiŕpi pidä Lut f. tööriista detail, kuhu midagi kinnitatakse uherd õli pää sies - - sääl õli pulk `küljes, `kellega sai `kierädä Lüg; Reha pia oli sie, `kelle `sisse `pulgad `lüödi Jõh; oki pεε `lahti, ep saa kedrada enam, tuleb `vaiu vahele tappada Khk; kuuse varredest oli `tehtud [reha] vaŕss ja, aga saarest on ikka pea Noa; piigerti pää sees oĺli neĺlakańdiline auk, kus‿si puur `pańti Saa; minu mies tegi kõverad [reha] piad JõeK; vanal uherdil käis piast pulk läbi Äks; vingeldil `olli kah pää, vingeldigä `lasti vähämbit `mulke Ran g. (muud juhud) Molema `otsa `külgi `pandi `paksust plegist teräväd - - pääd, `hiljemb `tehti torpièdud vade ühe `päägä (piiritusevedamise torujatest nõudest) Kuu; Madrus puhastas kumpassi vasest pεε nenda puhtaks, et see lousa iilas vastu Emm; Edäläst `tõusvad müristämise piäd üles (äikesepilvest) Khn; Sukurtki, ma mäletan, kus `tuadi `terve pia korraga koju Amb

6. millegi algusots Tugeva `vuoga vois libu rivi `umbe otta, kui pää `otsass tugevi `potskaid ei old `pandud (võrgujadast) Kuu; koidu esimine ots on vara, see on pääva pea Pha; See oli aja pea, kust `aida tegema aketi Pöi; võtame vau pead `lahti Kse; Levä pää, si̬i̬ `anti tüdrikul, et sis kasuva suured muksid põvve Hää; aea pia, kus uus aed akkab teesep̀idi minema Nis; kes tahab leiva pead `saada Kei; mes kuradi asi si̬i̬‿m ollu, sel ei ole pääd ei perset (ei ole algust ega lõppu) Nõo

7. seestütlevas käändes kasut seisundi märkimiseks; nii ja niisugusena `Tuhli`putru `täüdüb `süüä alade kohe tulisest pääst Kuu; `juobunest pääst tiä, midä `räägib, sel juttul ei õle äärt ei `õtsa Lüg; Kasetohust `tehtud `asjad `võisid `uuvest piast ka kigiseda IisR; poig suri `lapsest pääst Vai; See loom käis juba `vassigust pεεst `aidu Jäm; näĺjasest peest söi ta oma köhu nii täis Khk; ma `tõusi ühna `aigest peast maast üles Muh; mo eest on leiges `toorest pεεst jüst keige param Käi; surnd peast nägin, ega ma teda `inges peast änam `näindki Mär; see oli uiest peäst ike üsnä ilos Vig; Poesiksõst piäst sai järjest `kjõtsu mängetüd Khn; ära `viska rät́ikud likest pääst `nurka, `määndad ära Saa; tiht kangas on, kui ta jεεb kojotust piast tiht Ris; ma olen kõik tükid läbi teind ja nüid vanast piast, nüid kas sure `näĺga Hag; `piima sõeme sedasi apust piast niipaelu, kui me isi `tahtsime Rap; punased kardulid olid küpsetud peast na ead `süia et Juu; naesest piast ka sain `kostnaga majasse Amb; `pungast piast on ta [lumepallipõõsas] ka ilus JJn; ta `poissmest `piastki võt́tis `viina Ann; varsast piast `juoksis mitu `korda `traati, `kiskus jalad purust VMr; niesuke sama jopakas oli ta ju nuorest piast Sim; Ahvena kala - - keenust peast söödi Trm; kaśk põleb `tu̬u̬rvess piäss küll Kod; kis `ahtrast piast lüpsab, on rammusam piim Plt; igisest piäst ei tohi `küĺma `juua KJn; sinitse karduli om tahempe, külmäst pääst õige ää Hls; si põrss elävast pääst küll `sü̬ü̬mä ei naka Ran; kui kangass ärä `kuivi, siss mähiti kuevast pääst `trulli Puh; `kapla ti̬i̬ ma pimedäst pääst (pimesi), ega kablategemise jaoss `silmi vaja ei ole; lesäst pääst siss tei tolle - - Karlaga `sehvtit ja sai `tütre tollega Nõo; ta süü näĺlätsest pääst puuʔ ja luu˽kokku Har; kiä är˽harinõss, tu̬u̬ eläss pümmest pääst kah Vas

8. (väljendites, ültemistes) Pää juo `kolmane kere `otsas (üle keskea), vade `tembud `jusku `poisikasel; Ega pääst `luukama jää (öeld pea ära lööjale); Ei `pääse päist ega `joua jalust (aeglasest inimesest) Kuu; pääst `perseni (üleni) `kangust täis Hlj; Tieb, tieb, aga edasi ei `jõua piast ei `persest Jõh; Küll see mees paneb tale `päitsed piha (teeb taltsaks) Jäm; se töö mu käe kut kuke pεε (lihtne) Khk; Paneb pea tiiva alla (jääb magama); Selle eest pead ei silitata (kiita ei saa) Kaa; Pane pea `vastu `seina ja ole vaid (öeld toiduga pirtsutajale) Pöi; `õhtaks `ollid koeral käpad pea all (surnud) Muh; Ma voi oma töö eest pεε anda (olen oma töö kvaliteedis kindel) Emm; ei see ei saa päist ega jalust edesi, kis `niukene kohmits inimene on Mär; Ei pakata pääst ega `persest, ei räägi teistega Hää; teine on süüd tehend, aga meie pea peab `kanma (meie peame vastutama) VJg; `õmbleb ivake ja jälle pia kahe käpa vahel (on nõutu) Lai; siu pää saa `mitme kere `otsa panna, et ta tark om; si̬i̬ om kadunu nõnda‿t luud ega pääd ei ole nännu `kennigi Krk; Mitu pääd üte mütsü alla ei mahu (üks peab juht olema) Hel; pańd kõrva pää `alla (suri ära) Ran; temä ei pääse pääst, ei `argne jalust, ei saa edesi, ei tagasi Nõo; tal om pää i̬i̬st tü̬ü̬d (väga palju) San; Ma joht `hindel pää otsan `tańdsi ei˽lasõʔ (ei lase endale ülekohut teha) Rõu; Ju̬u̬mist ei jätä inne maaha ku pää kangla all (joob kuni surmani) Räp; no sai timä ka ar jo pää paku ala (sai mehele) Se

9. (püsiühendites) heast peast niisama, ilma põhjuseta Täis mies - - iast piast parisniku käest obust `ostama ei akka IisR; `Andis kohe east peast [koha] ää Pöi; Akkas εεst pεεst pröökama Emm; `Joonud mehed saavad iast piast kurjas Han; ääst pääst võtab kätte ja vihastab Hää; läheb east peast tese kallale Ris; akkas kohe iast piast `nutma Koe; inimen võtt ääst pääst üte mõtte pähä ja pand minem mud́u Krk; ääst pääst nakass `sõimama Ran; kui ~ nagu peata kana (nõutust, otsustusvõimetust inimesest) `Miski kättä ei akka, `ulgub nagu `piata kana `ringi Jõh; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada, kei `ümber kut `pεεta kana Khk; ennem - - oole`kandaja ees, nüid nagu `peata kana (mees suri ära) Var; [vanemad surid ära, lapsed] jäive ku ilma `pääte kanase maha Krk; käü kui pääldäʔ kana Rõu; oma pead toitma end elatama, ülal pidama midä `asjaga tämä oma pääd `toidab ka, tüöl ei käi Lüg; ta piab isi oma piad `toitma, et ta teśte abi ei nõua Juu; teeb `luudasid ja mõne koŕvi, näed kuda `viisi ta toidab oma piad Lai; kül ta‿ks uma pää är toit Rõu; pead hoidma ~ pidama söömisel-joomisel mõõtu pidama, mõõdukas olema si mi̬i̬s ei pia sugugi piad Ksi; tu mi̬i̬s ei piä pääd - - ju̬u̬b ja Ran; inemine piat õks pääd kah `hoitmadõ, ku `viina võtt Har; Na˽noorõ˽poisi˽piä ei˽`hindel pääd eiʔ, mu˽`paŕkva `hinde täüś ku˽sit́ige Rõu; pead-jalad koos 1. väga kitsikult Säel tuaubrikus nad kudagi elavad piad-jalad kuos IisR; Nendel on seal nii kitsas, pead-jalad koos, kui lapsed ka kodu on Pöi; see tuba on peris puudik, pääd-jalad koos, ei mahu `käimagi Saa 2. kõveras, küürus Piad-jalad koos, kõberas nagu kaelkook Han; ma käin piad-jalad koos Ann; pead kaotama otsustusvõimet, enesekontrolli minetama Inimene kudagi on kahju suanud - - ega siis sellepärast maksa pead kautada Trm; noor poiss `kaotas pia ikke tüdruku pärast Lai; pead murdma pingsalt mõtlema; lahendada püüdma küll sie `murdab pääd `selle `asja `kallal Hlj; Need `rehnukid `anvad ikka piad murda Han; küll ma `muŕtsin piad, aga `miele ei tulnd JMd; sellegä on piä `muŕmiss kua Kod; ma ole küll pääd `murdan selle asja man, aga ma jagu temäst ei saa Hel; sa `ütli `säärtse mõistatusõ, kas ma vi̬i̬l umma vanna pääd `taaga `murdma naka Har; pead parandama pohmeluse leevenduseks uuesti alkoholi tavitama peremehed tulid `ommiku pääd parandamma Lüg; Täna juob, `omme parandab piad IisR; läks `körtsi peed parandama Khk; Haigõ pää om vaja ärʔ parandada Räp; pead tulle pistma ~ peaga tulle jooksma mõttetult riskima, end ohtu seadma Ei mina lähe sinna pead tulle pistma Tõs; ära jookse `peaga `tulde, `mõtle ennem Kei; kõhe miälegä pissäb peris piä `tulle Kod; pea laiali (otsas) hajameelselt, mitte midagi tähele panemata `Nuorematel piad `laiali `otsas, `nende `uolest või kedagi jättada IisR; Mõne inimesel põle aru `ühti, jooseb pial pia laial ots Han; mul on pia laiali, ma ei saa arvata Lai; Jooseb pää laiali otsan, mis sest kasu om Trv; pea peale kukkunud ~ sadanud lollakas, segane Ega ma pia `piale kukkund ole, et lähen tämaga IisR; Oled sa pea `peale kukkund, et sa `lainad nendele raha Pöi; Ta on päris pea peale kukkunud, et ostis nii kalli asja Pär; egä ma piä `piäle põle kuknd, et sedä`viisi ti̬i̬n KJn; kas sa oled pää `pääle sadanu Ran; pea peale pöörama segi paiskama Kodu olid keik asjad pεε pεεle pöörtud Jäm; Mis siin on juhtunud, kõik on pea peale pööratud Trm; pea pulki täis keegi on segaduses, erutavatest mõtetest hajevil pää `pulki täis, ei `oska midagi teha Hlj; Pia on `ninda `pulki täis, mis`muadi ma nied torud kokku `juodan IisR; Pea on nii `pulki täis, äi ta tää änam, mis ta teeb vöi mis ta räägib Rei; Käib `ringi, omal pia `pulki täis, ei tia kust otsast `piale akata Jür; Noʔ um kül˽pää `pulkõ täüś, tiia˽kas no˽mehele minnä˽vai eiʔ, joodigu tüḱk um Rõu; peast jalatallani ~ jalgu ~ jaluni üleni, täies ulatuses on pääst jala `tallani ias `riides Lüg; emä - - vańd, et temä om poja koolitanu ja pääst `jalgu `rõivile pannu; Puu olliva pääst jaluni ärmätanu Nõo; ma olõ pääst jaluni `aigust täüs Krl; üle pea (ja kaela) 1. kiiresti; hooletult tegi üle pää ja `kaula Vai; ta `jooksis üle pee ning kaela minema Khk; üle piä ja kaala ti̬i̬d, si‿o üks rabelemine, suab rutto käess ärä Kod; meil üle pia tööd ei `tehtud Plt; si̬i̬ om üle pää ja kaala tettu, nigu ossenduss Ran; sul om rutulõni minek, saʔ lääd üle pää ja kaala Krl 2. täielikult, üleni on juond `jälle üle pää enese täis Lüg; üle pea kasvama ~ minema kuuletumast lakkama, sõnakuulmatuks muutuma `Lapsed on üle pia `kasvand, enamb `kellegi sõna ei `kuule IisR; Poiss oo vanadel nönda üle pee kasvand, äi isa-ema söna tähenda sellele änam midagit Kaa; sa˽last taal latsõl üle pää minnäʔ, ku sa tedä nii paĺlu hellätädeʔ Urv

pea2 pea, pia R hajusalt S L, KuuK JMd Koe VJg Kod Lai Plt Kõp eL, piä Tõs Kod Nõo Võn Kam

1. peatselt; kiiresti, ruttu Ku keväjäll maa pia `kuivab, tuleb kuiv suvi Kuu; `ninda pia, kui sina lähäd, lähän mina ka VNg; tuli `oige pia Vai; `kange tuul, see kuivadab selle maa pea εε `jälle, mis sest nat́isest vihmast kasu on Khk; Pea siis seike asigid veib juhtuda [kui poiss ja tüdruk käivad], et lapse kisa lahti Kaa; sest saab pea nädal, kui Paul kodu tuli Käi; laev läheb pea Rei; pia tehasse pilla-palla, kaua tehasse `kaunisti Mar; piä läheb pimedase Tõs; pia minagi sinna ei jõua JMd; lehm jua `sõõrdub, saab pia `lüpsma VJg; nõnna pia ei sua tagasi Kod; küll ma tal üit́s kõrd kätte massa, olgu aig pia või pikält Krk; ei ole jõud meil omast käest, si kaob pia ärä Ran; ku ta pilvitäb, pia siss sadu ka‿i tule; suure sia saeva tapetuss, aga kõ̭ik tu̬u̬ liha kattõ ruttu ja pia (väga kiirest) Nõo; liha ei lü̬ü̬ midägi `vasta, tu̬u̬ om pia `sü̬ü̬dü Ote; jo pia `lõunõ aig Har; nüüd ei olõ inämp pesä tegemine, nüüd tulõ pia teil `rändämine (öeldud pääsukestele) Plv; `kiisla om üle aia karada inne, pia om kõtust `kaonuʔ Vas; sul saa pia minno viländ ku `vi̬i̬ga˽`kapstit Räp

2. peaaegu; umbes külä jäi pia `tühjäks Kuu; meestel olid vanasti ka pikad `juused, pea õlast saadik Mih; `künka pial ehk küüra pial, see on pia üks Lai; kiisa korvid olliva pirrest, pia kolme jala `kõrgutse Ran; rebäse jäĺle om pia särätse sama ku peni jäĺle Puh; tu̬u̬ om pia vihma piĺv, serände aĺl nigu vesi Nõo; lu̬u̬sk ehk lohk, nu̬u̬ omava piä üits mõlemba Võn; pia kat́s nädälit oĺl t́siga `haigõ Urv; taa om halv `aiguss, `taaga olõss sa vai pia är˽koolu˽kah Krl; sita`ku̬u̬rma oĺl pääl ku mägi, pia nigu haina`ku̬u̬rma Rõu; pinikeeleʔ omaʔ pia säänäst `mu̬u̬do kui kalmussõʔ Räp

pidama1 pidama, (ma) pea(n), pia(n) R eP(pidan I) Trv Lei Lut; pidämä Kuu Lüg(-mäie) Vai hajusalt eP((ma) peän Mar Vig Tõs Juu, pidän Kod; pedä- KJn), eL(pedä-), pidäm(e) M San Krl(pedä-), (ma) piä(n), pia(n)

1. midagi või kedagi kusagil või mingis olukorras hoidma kilud `suolati kohe ära, kilu enam riim`suolas ei `piatud Kuu; on viel `leibä nattukese, sie viel piab tädä elos Lüg; ega meid `jõude ei `piatud Jõh; külä mehed pidäsiväd `rüssi joes Vai; under`taĺje pidas rinnad änam koos Jäm; mihed `rautavad obust ning naised pidavad `jalga; ma‿s räägi seda mette kellelegid, pidasi nönda oma tεεda Khk; asjad peab `kordas pidama, et alati vötta oleks; meest `peetakse sönast, `ärga sarvest, obust ohjast vns Vll; kore kondiga obu ai pea liha peal, lihab lahjaks Jaa; Meri meite elu sihes pidaja oli, maa pole sii midagi annund Pöi; kes sui ää sureb, seda `võigid `rohkem kodu pidada kut kolm `päeva, lehk tuleb taha Muh; `arki pidama, `panta pεε `alla ja jälad öles (tiritammist) Emm; suuremad paadid `peeti meres `ankru peal Phl; `kaupmes annab ikke tagasi, egä‿s tä `eesele pea; kuda ma neid üksipäni `silmäs saa pidada, `lapsi ja `loomi Mar; jo mo silmad nii `peeti, et ma neid ei näind Mär; kaks õde oo surn, kolmas minemäs, tiä kui kaua mind `peetse Var; Ää pidäg külmä jõlmaga ikka ust päräni Khn; `surnuid ei pia koa rahu (halvustab) Aud; peab oma mõttes, ei räägi paelu Tor; piab `enge sehes rohudega Hää; kelik piab `vankre ku̬u̬s Saa; [leetrihaige] `piati pimedas, siis ei rikkun `silma HMd; mõned `piavad alati seda `viina kodo, `loomadelle [rohuks] Juu; nemad `korjasid kohe sügise seda aput `piima - - ja külma kääs pidand seda KuuK; linad, mis me ära kupardasime, viisime jõkke likku, kaksteist `pääva `pieti lius Amb; sui pala muidugi, või jo `jalgu `riides pidada Ann; perul obusel `pietakse ikke suurauad suus VMr; mes sa `inda pidäd, lahe `natke odavamass, siis õssetasse kõhe Kod; teinekord oli keelatud, et ei tohi edasi `riakida - - aga kus teine ei jõud pidada, lobises `väĺja ikke Lai; selle pudruge ma `piagi `ende `enge sehen Krk; piä kõrva `valla, ku ma sedä `asja seĺlate Hel; kud́ass käsi käänäb, nõnda piht piäb, [st] merätse langa ti̬i̬d, nii ta sul kannatab Ran; näĺlän `peetu lehmä piim om lahi; `vaŕgil om ka‿kke ädä, ei `peetä neid rahu `koskil Nõo; vanast olli puu anuma, nu̬u̬ `tahtseva kõrran pidädä, siss `oĺli piim ää Rõn; ta ei peä midägi sisen, ossendes San; Nahk pedä `su̬u̬ni koon, liha ei olõkiʔ Urv; naidõ sammu `hainuga piat õks lehmäl elu sisen pedämä; miist sõnast `peetaksõ, `härgä sarvõst `veetaksõ vns Har; mia kuulõt, tu̬u̬ piä˽`hindäle Rõu; susi sü̬ü̬ hoiõdu aśaʔ, pini piḱält `peedüʔ vns Vas; ma˽`peie tu̬u̬d `malka nii `kõvva peoh kui Räp; tiiä‿i kui hoit, kui peo pääl pidägi (hellitamisest) Se; üte `käega pidä, `tõõsõga `lõikass Lei; latsõʔ `veikeseʔ pidäväʔ künnelt kua joʔ, `lätväʔ patalõ Lut

2. säilitama, alal hoidma; mitte loobuma, millestki kinni pidama `lapsest `saadik - - `täüdüs sie rand puhas `olla ja mina ka nüd igä pidin sen `puhta Kuu; nie one kaik sanagad inimesed, `neie sanad `jäävata `pietavast VNg; `luoma `kõhta `jällä on `säädos `pietod, sügise `miskese ma tappan ehk `miskese järäle jättän; kel ia pia, sie piab `mieles kõik `asjad Lüg; monikaine obone pidä tied Vai; kes es pea nönda seda `kurssi, lükkas parre maha Ans; pea ikka `piiri ka; jövad sa `köiki `asju `meeles pidada, mis `soole räägitase Khk; ma usu, et ta oma söna peab, nönda kut ta lubas Vll; mei pole pidand sest (keelust) persetki Emm; kuda isä oo teind, siis lapsed ikke pidavad sedä `pruuki Mar; kuer ei pidand `jäĺgi, `kaotas kääst ää; ei mõesta parajust pidada Mär; `kohto `siädust tuleb pidada Tõs; pidasid ikka oma `tõotust Tor; ma pian oma sõna Hää; ei pia saladust, reagib kõik `väĺla Nis; pidage `mieles, mis te olete vanematest näind ja õppind; millest see tuleb, et ei mõista `piiri pidada Kei; `enne akkasid `kangesti vene `usku - - soab nähä, kas te peate ka oma `usku Juu; nied on merepüü `riistade märgid, kõik talud neist ei pea (ei kasuta) JõeK; obune ei pia tied Koe; pudrupia, mis sie kua mieles piab VJg; täl ei õle `õiged `motso egä aru, piäb jo `piiri pidämä õma jutuga; tämä‿o miälen pidäjä, tämä ilman ära ei uneta, sõna pidäjä Kod; joodik on nisuke lakard, ei pia `korda, perekond on söömata Plt; karja koer paelu ei piä `jäĺgi; ei `märkä aru pidädä, ju̬u̬ liias täis ennäst KJn; temä peab `kangeste `puhtust Trv; ta tõot́ küll, aga es pia sõna Hls; ka (kas) nemä `mõnda kellä `aiga `piave (tegutsevad, millal juhtub) Krk; me rahvas `väege pedävä `usku Hel; mia jõvva siss `kõ̭iki meelen pedädä, pää `onte maakerä ei ole; ei ole naśterahvast, kes majan kõrra piap Puh; esäd es ole, aga mia pedäsi kõva kari, miä es lase poesil koheki `ulku ei minnä sedäsi uĺa pääle Nõo; noorõn, ku esi vi̬i̬l ollit lat́s, siss - - es tiiä meelen pidädä toda vanaaja ello Võn; ku `tärminil ei massa, siss nõvvetes `sissi, kui `tärmini ei pia San; ta ei piä omma sõnna Krl; nu̬u̬ ei mõista `piiri petäʔ `ju̬u̬misel, siss joova henne hulluss; hobõsõl om hää meelen pedämine, kos ta lätt, sääl tulõ ta tagasi kah ilma eśsümäldä Har; tallõ pinile võtaʔ malk ja ub́lota nii, et ta meeleh pidä Räp; tark inemine, kes pidä kõigilõ `õigut (on õiglane) Se; kea pidä hüvvä süänd, tu̬u̬ iks sańdilõ and Lut

3. midagi või kedagi tagasi hoidma, ohjeldama Pea `leuad, kui `jouad Kuu; nied akkasivad `ninda `naurama seda lugu, et ei saa `nauru pidadagi Lüg; lapsed vahel `itlevad ikka: akkame tött pidama (st proovima, kes kauem naeru suudab pidada) Khk; Kui see jutujärje käde saab, see‿p saa ju ennast änam pidama Kaa; Pea ette vahest eese mokk moas koa Pöi; kas sa pead oma lõuad Muh; ei jõua `eese kätt pidada, `kerge `kääga, kohe lööb Mär; ää räägi änäm, piä suu Tõs; mis sa `tühja porised, pia parem enese mokk vaga Hag; suulas inimene ei pea suud Amb; ei suand ma ennäss mitte pidädä, kõnelesin `väĺjä Kod; kui se suslamoor aga oma suu piab, et ta `mulle `viina müis Lai; mia olli tubli poiśs, et nevä mut es pea Hls; laku perset ja piä lõvva Ran; temä es pia kust Puh; mis sa alasi larmidset, pia suuʔ Krl; ta vana tabakõnõ ei pia külh üttegi varast Har; Ei˽taad poissi piä˽`päitse ei˽paelaʔ, ta tege miä esi˽hääss `arvass Rõu; raha piät kõ̭gõ käḱüśsih olõma - - egass taa ribah lukukõnõ midä piä eiʔ Vas

4. a. kestvamalt ühes kohas või ühesugusena püsima; vastu pidama, kestma talust `viidi üks ärg `moisa `künni`ärjast, ei jäänd pidama, tuli aga `ohta koju Hlj; niit vilets, sie `õmblus ei pia, akkab `purguma; lumi sadas ja sulas kõhe `vällä, aga `vaata puu `pääle jäi pidämäie Lüg; see katus oo juba kakssada `aastad pidand Khk; Sukasääred oo alles üsna pidajad, peab uied peed otsa jätkama Kaa; Ega `oasta sai oma täätud jägu köit `tehtud, mis see köis siis pidas, mõned `oastad Pöi; ega see riie pea kedagi, õhuke lirts Mär; kui uus aid `valmis `tehti, see pidas kümme `aastad Var; Iäd laevad pidäsid kakskümmen `aastad, kud́as puud olid Khn; Ega hobu ei via, kui lu̬u̬k ei pia vns Hää; loom lähäb, egä tal kusagil pidämest põle Juu; arv sukk on `kuotud, on aga kokku ämmeldatud, ega sie pia kedagi JõeK; kas juurte koŕv pidas `rohkem kui `vitste koŕv Amb; `teibad ei tahand kudagi `muasse pidama `jääda VMr; lai lumi jääb maha, jääb tee `piale `paika pidama Lai; eläjä jooseva `kiini, ku kiini väĺlän, ega sõss eläjä enämb ei pea Trv; jää om `seante kore, pudeve, ega ta ei oole `seante, et ta pidä vi̬i̬l midägi Krk; Viisu˽nõgluti vi̬i̬l alt `ahtakõ̭isi `niidsigaʔ ärʔ, sõ̭ss nimä˽sai˽kõvõmba ja˽pei˽kavvõmb Rõu || jätkuma Kae˽vanast mõtsan puid pidi, es sõss kiä `halva puud kodu tu̬u̬ õs; Ji̬i̬hn neid pidi, alasi oĺl sul `väŕski kala võttaʔ Rõu b. (hrl impersonaalselt ilmastikust) üks nädäl`päiväd pidi kagu `tuuli Kuu; piass nüid pidama jumal `kuiva, et saab ein `tehtud Lüg; kui `ilma piab, siss läheme Kihelkonnale Khk; Möllas ette mütu pääva ühtejoomi lund, täna ilm jähi ometi püsut pidama Kaa; On puud sügise kaua roheltsed ja `lehtes, siis peab `pitka sügist, talvet pole nii pea tulemas Pöi; nüid akatasse rukid `lõikama, kui `kuiva `ilma peab Muh; peab kõva talvet, ei annagi külm järäle Mär; Sellekorra piäb pitkält palavi `jõlmu Khn; nii kalgid ilmad peab iga päev JõeK; kui oli põud, kuiv võt́tis viĺja ära - - vaest pidas mitu kuud `kuiva Trm; ei ta nüid vist sadama akka, pidab taheda Lai; ku ta iki nõnda väärt ti̬i̬d piass, et puu är saass vedäde Krk; seräst vagust `ilma ta piḱäld ei piä Ran; mõnikõrd piäp `talve kavva `kuiva `küĺmä Kam; seeni `aoni pedi hüvvi hainategemise `ilmu Har; ma sõ̭ss lää, kui jummal `ilmu pidä Plv

5. pidurdatuks, paigal püsivaks, peatatuks tegema või saama; mitte järele andma Kova `vuoga `ankurid igäkerd ei pea Kuu; [laev] `puutus `pohja, ei jäänd pidama VNg; tõkked ees, vesi jäeb pidama Muh; kui `kutsar saand obosid pidada mette, siis ta võt́tis isi ohad `peosse LNg; Mia sua `minnä küll, kedägi põlõ pidämes Khn; lehm läind põegiti tee `peale ette ja autu põle saand pidada, sõitnd kohe `otsa Vän; uśs pidi kolmande viiru `peale pidama `jääma Jür; `siuti narsuga `kińni, võt́tis vere pidama Amb; meie puĺl pani `juoksu meie kääst, ei jäksand teda pidada JJn; jät́tis ühe turba jägu alt `leikamatta, et vesi jäi `sinna pidama, et `piale ei tuld Rak; jäi pidäme `sinna, oksa `külgi jäi pidäme Krk; piä piä piä, las ma esi paenuta `endä üless Nõo

6. mitteläbilaskev olema (hrl vedeliku ja soojuse kohta) juhtnahast `saapad olid üväd, ise pidasivata vetta VNg; ku `terva [saabastele] `paljo paned‿s piä `suoja enämb, `lähtö jää Vai; Paet äi pea vett, see tuleb pidajaks tiha Jäm; kiha puńn äp pia `inge, pane närts `ümber Khk; Jöulu ölle tegemine oo ukse ees, oome paneme törred-tannid liguse, et nad pidama jääksid Kaa; Tuul uhistab roami ja loasi vahelt läbi, äi tea mis `sooja see peab Pöi; uks arvaks kuind ja kulund juba, ei pea tuult Mär; pooĺ`viltu saavad [harjapealsed õled] `säetud, et ta `vihma koa peab Mih; `sõuke rät́ik pias koa, mis ikke ko `küĺmä pidas ja tuult pidas Aud; `saapad pidavad vett Ris; puussepp - - lihib kaks `lauda nii, et ta vett peab Jür; maja ullem kui sara, ei pia tuult ega `vihma Koe; tünni põhi ei pia `ästi, `imbib aga vähä`uaval vett `välja Kad; kui ärä `kuinud on [puunõu], siis ei pidä, vi̬i̬ likko `oito - - siis pidäb Kod; kõva vanutus `oĺli, pidäs `vihma ka Vil; sann ei pia `lõunu, aken om `valla Krk; si̬i̬ ei pia `vihma, si̬i̬ rõuk ei `kõlba kohekile Hel; ku kõrralik kolmjalg om, siss ta piäb vett küll Nõo; `piśtü katusõʔ ei piäʔ `vihma ei lummõ Urv; annom ei piäʔ `piimä Vas

7. midagi või kedagi enda kasutuses või käsutuses hoidma a. (omandist, ärist vms) `saari ajal üks mies pidas seda vabrikut Hlj; `kuoliõppetaja pidi maad ka, suvel tegi maatüöd, `talvel `jälle pidi `kuoli `lastele Lüg; pidäs `puodi siin Vai; mo vanamad pidasid ühe teise mihega maid kogu (koos) Jäm; siis oli paar `vörsta `eemal, koes ta `koltrit pidas Khk; inimesed peavad jo maid pidama, teisit nad ei saa Mar; ma pidasin sel ajal vana `kõrtsu Mär; sai talu pidädä, oli rübelemest ja `tõmmamest Vig; läheb moade `piäle, akkab maid pidämä Tõs; mees oli söjas, ela nella lapsega - - ja pia siis `kohta HMd; nüid enäm `peetä nii paelu `metsäsi Juu; vend pidas `trahterid VJg; sulased ja neet́sikud õlid mul, õlin talu pidäjä Kod; akasin vekest `põldu pidama Plt; naine pidä pess ütsinti kotust Krk; mina olen kavva `põldu pidänu Ran; nemä saeva talust `valla, nemä‿s ole põllumehe, es jõvva talu pedädä Nõo; esi ma olen ka `veskit pidanu Võn; niä˽pet́ti taad kotust kümme `aastaga Krl; ku˽ma vi̬i̬l `poiskõsõ t́surakõnõ oĺli, siss `naksi jo maad pedämä Har; kes alośt elämist, tu̬u̬d üteldi, et `puustusõ pidäjä (asunikust) Räp b. (koduloomadest) kaheteis`kümme vakkama oli oma `einamad, `palju `sellega sai `luomi pida, ühe `lehma, obuse, paar `lammast VNg; `naaburi pittä `pallo `anni Vai; pidasime viis veist ning kaks obust Khk; sa tahad `lehma pidada, neist eindest saa ju lammaskit `süia mette Pha; siit inimesed pidavad vähe emisid Pöi; nee on ühed kuivad maad, `aitavad alvemad `viljasi küll pidada Emm; `valgid `lammud `peetässe ike änam Vig; Ku `rohkem anisi `pi̬i̬ti, siśs anikõredest `teh́ti kera alused - - `kuivi `erni `pańti `sisse, kõrisesid ilusti Hää; `piasid `ärgi, ärg oli kõvem `viama kui obune Ris; nii `vaene küla, et ei `jõutud `lehmi pidada Jür; peab mesilasi teise tüö kõrval Amb; millega ma seda põrsast viel pian VMr; ma õlen näid küll pidänud, punasid ja `vaĺgid ja kõŕbobesid; kukke pideti kellä asemel Kod; ku kodujänessid akati pidama, siis akati läkiläkit tegema Lai; ta ei jõua enäm `lu̬u̬ma pidädä KJn; mis sest vanast `oinast `peetas‿sis Vil; ku tõise kätte mesilinnu pidäde annab, siss kuri silm käüb üle Hls; si̬i̬ om üit́s obene, kedä võit pidäde, terve ja iluss Krk; me siin `paŕtse es pia, pardsi tahava vett Puh; ma‿le lammast pedänu ja ole pügänu kah; kos rikass peremi̬i̬s `olli, kes `ańne pedäss, sinna märdisandi lätsivä märdi ani `sü̬ü̬mä Nõo; kuuś `lehmä oĺl iks ilmast `ilma, taluinemise `kit́si es `piävä Ote; paaŕ kuud pidäsi `lehmä, ai tu̬u̬ liha täüś ja jäl˽möi ärʔ Urv; maal ei saa õ̭ks tõisildõ elläʔ, piat iks eläjeid pedämä Har; saa ai˽kannu pitäʔ, külä pini˽`koŕjasõ˽kanaʔ arʔ Vas; talvõl pia aiʔ üt́tegiʔ `leh́mä Se c. (inimestest) enamb ei saand `kiegi `tienija pida Hlj; egä kaik pere`miehed `eiväd piä sulaisi Vai; `mandril oli ikka teist `moodi kohe, sääl olid `jöukamad, perenaised pidasid `teenijad Krj; `suilene ja `aastapoiss, kuidas killegil `jäksu pidada oli neid Rid; ei mette jõun sulast pidada Aud; mõni peäb ike sulast koa Juu; ta pidas kaks sulast ja siis tal oli neli tüdrukud Pee; no mina olen neid `möldrid siin ära seitse tükki pidanud Äks; temä esi ei jõvva tetä, siss ta piap `poissi pidäme Krk; nu̬u̬ õ̭ks pet́ti `ti̬i̬ndreid Har; peiʔ `oŕju, muidugu manitsiʔ ja käsi˽`tõisi Vas d. (mingis ametis teenimisest, teenistuskohal olemisest) pidä `tiisleri `ammeti ja tie kaik tüö, midä ede tulo Vai; ega ta seda ametid omitegi saa `peetud Mär; `Vaesõmad lapsõd pidäsid ikka karjatsõ amõtid Khn; peab talitaja ametid Ris; ei pia `kohta - - ühest teenistusest läheb `teise Ann; mitte `üstegi ammetid ei pidä Kod; elukutset võib igaüks pidada Lai; tüḱk elu`aiga sai sedä ammadit peet Krk; kes temä ametit tiiäb, mes tä piäb Nõo; üttegi tü̬ü̬`kohta timä es piä Ote; mis ammat́ sullõ andass, tu̬u̬d piat sa˽ka ausadõ pedämä Har; saa‿i tast pussagust ütegi ammõdi pidäjät Rõu e. (muud juhud) rebäne piäb pesä `metsäs Lüg; `seitsme jalane süllabu ikka `peetse Muh; ei me muu nime pial tend küll ei pidand Hää; mõned `peavad kolme õlmaga rüsasid Trm; aja`lehte ta ei piä, raamandut ei loe, tõste seldsin ta ei käi Hel; tegijä tedä ei taha, `ostja ei saa, pedäjä ei tiiä täst midägi = surnu kirst Nõo

8. (põllukultuuride kasvatamisest) `piavad vel `paergustki sääl linu maas Hlj; suvirukkid, neid pidäsin minägi `ennemäst Lüg; `kaeru sii es `peetagid maas, sii olid odrad `rohkem Ans; `mütmed `seltsi `tuhlid - - punase koorega pole pidand Pha; meie ei pea εnam upesid maas Muh; nee on ühed kuivad maad, `aitavad alvemad `viljasi küll pidada Emm; nääd talve rukit ei pea Mar; paĺlu sa `otre ja linu maas pead ka Mär; sii pool ikke `peetse `rohkem porgandid Aud; `piasid `ärgi, ärg oli kõvem `viama kui obune Ris; `läät́sid `pieti ka KuuK; tema pidas tubakaid omal Ann; `püili sai küll, mõisad pidasid nisu muas irmus pailu Pai; neid (kartuleid) `pieti süöma jäust `aedades Rak; vanass pideti paĺju `õtru; mina pidän ube ja `ermid egä `uassa maan Kod; `ennevanast on `peetud kanepid Lai; ma ei `piagi ääp uba Krk; nigu nakati `kartuli `rohkemb pidämä, katte näĺg kah Ran; ma pidäsi türgi `kaara - - tu̬u̬ oĺl kõvemb Kam; mi˽pet́ti kańõpit Krl; `tatrekko `peetäss `meh́tsede peräst Räp

9. (riietusesemete kandmisest; ka ära, kulunuks kandmisest) neid pikke `säärega `tossu ma ei ole pidänd Kuu; `nuored ei pia `särki VNg; nied on juba `pietud `riided Lüg; ame on sie, midä `toisi `riidi all `pieti Vai; tal oli pool`peetud kuub üll Khk; nee `riided oo juba ää `peetud, vanaks `kistud Muh; meie `peame ikke veel linasid `säŕka Mär; viisad, venelased pidavad neid Lih; mina pidasin koa lapselt öhe kuue ära Mih; `peetud jaḱk, künnäsnukad juba `katki Tõs; Nüüd pidäväd enämiste kõik `suapu; Rikkad suavad `siidi ning samõtid pidädä (neist valmistatud rõivaid kanda) Khn; linased särgid on pidada Hää; `pastli `kingi vahel mõned `arva pidasivad KuuK; ära pia oma uut `kleiti ära JMd; ennemalt vanal aal `pieti pikki kasukaid kua VMr; ma pidän sedä jakki egä `päävi; `suapad juba vanad, ärä pidetud Kod; viisk rajakas visati aa `jäärde või `tulle, kui ta ära oli `peetud, vanaks läind Lai; ma pidässi siu kuvve ärä Trv; mul oli paĺlu `ammid, aga nüid om kikk ärä peet Hls; kolme`kõrdise lõngast paks - - sukk, egä päe pidäde Krk; mõnel `oĺli rõevass kavva säĺlän, läits pidämisega näd́sele Ran; villast om kahju egäpäiv pedädä, ta `trot́sub ärä Nõo; pajo koorist `koeti koton pidädä viisu, lõhmusskoorist `koeti `keŕkon kävvä Võn; mul om külländ `rõivit, ma ei jõvva är pidädegi San; noʔ omma jälle na `vahtsõ `rõiva `kat́ski peed́ü Har; vinne `saapaʔ, vanaesä pidi noid `saapit Rõu; ma olõ õi˽`saĺli pidänüʔ, mu˽pää mõista ai˽`saĺli pitäʔ Vas; mul ommaʔ vi̬i̬l viisoʔ - - linadsõ viisoʔ, `höste teiʔ, kavva peiʔ Se; kumak, `sääńtsit `hammit `peeti Lut

10. a. mingit tegevust, toimingut sooritama, läbi viima siel `pieti `riidu ja `pekseti üht toist VNg; ega `iestlane sõda pidand - - `sakslased ja venelased ikke pidivad Lüg; siin `selle `kõrtsi `juures `piati ka `laada Jõh; pappi akkas `jutlust pidämä Vai; mönikord taluperete `juures - - `peetaste `palve`tundi Jäm; jänese `jahti `peetasse jo; `metsas `peeti kivi `ääres `pillerid Khk; enne `peeti si vallamajas ka kohut Vll; Õpetaja käis ikka seal teenistust pidamas Pöi; nad oo `sõuksed `muistsed inimesed ja pidavad `kuntsa ikka veel Muh; tä akab seäl kõnet pidämä Vig; kui `laata `peetse, jo siäl laadalesi oo Tõs; poisid akkaśt kisa pidama ja koerad `joosid ehmatades `välla siis HMd; peäb `vahti pidama, et `võeraid - - läbi ei lähä Hag; mõni targa `peaga ei ökita, `puŕjus `peaga nagu võtab sõna pidama HJn; üks saunamies käis siin karjas ja tema siis pidas ka nisukest `kuńtsi - - tema ei taht, et `riede loomad `lahti `lastakse Amb; sial peres `pietasse lina ropsi `talguid Koe; mul on tuld siin `suuri `võitluisi pidada VMr; si̬i̬ õli `lahke sõnaga õpetaja ja pidäs ilosass `jutluss; lapsed pidäväd `niskess pillarid Kod; pidas pika eebistli Lai; `muistsed inimesed pidäsid `paastu küll KJn; enne sõda `peeti palvet koolimajaden, kun kiriku kaven olli; temä pidäśs neid `kuńtse egät, mis pidäd ańds; pidäsim egä `õhtu `simmanit Krk; üits `äste lõvvakass naene lännu sinna kõne`tu̬u̬li ja pedänu kõnet; Soel `peeti egä nädäli pits`palli Nõo; `uskligu˽pet́ti siin `palvõtuńni Krl; ku˽sa olõt opõtaja ammadi pääle löönüʔ, siss pia˽ka rahvalõ tubliʔ jutusõ; kolm `päivä `peeti tu̬u̬d `jahti Har; esä pidi `taĺgit kah, kivividämise `taĺgit; pidi mitu `aastat tu̬u̬d pillak̀aari Rõu; imä maśs raha [ära], siss jäi `oksju̬u̬ń pidämäldäʔ Vas; `maakõ `sü̬ü̬mä - - kaŕalatsõ õks pidävä tuud `mängu Se; `pallust `peetäss kerikuh, kalmõhtõ pääl, kotoh kaʔ `peetäss Lut b. mingit sündmust pühitsema või tähistama `enne `piati `pulmi mittu `pääva Jõe; pidasima ikke `joulubud ka VNg; `mihkeli`päiväst `keideti olut ja `juodi `viina ja `pieti pühä Vai; `peeti suured joodud Jäm; möned pidasid veel `lühtri `pεεva, `küinla pεε oli ennem Khk; `pulmi, neid sai `peetud ikka nenda tali`pölves Krj; öö läbi `peeti `lähkri `joomi Muh; tegid suur `reeda tööd, ei pidand sedä `ühti Mar; ta peab tänabu oma süńni`pääva, lähme koa Mär; `õhta pruudi poolt pulmalesed läksid tagassi ja pidasid seal edassi `pulma Vig; kui kosjad juba `peetud ja kord juba kirikust maja kuulutud, siss läks ruut oma lähäma sugulaste `poole PJg; `piati `suuri pidusi HMd; `moarja `pääva naesed pidasid Jür; nad tahavad juani pääval `pulmi pidada JMd; ülestõusmise pühad - - `pieti kolm püha ikke `uhkelt ära VMr; `kutsuta kõik sugulased ja tuttavad kokku matukse pidu pidama Rak; si̬i̬ õli rikas pulm, kaks `päävä pideti Kod; siäl `peetässe varusid KJn; siin `peetse üte`puhku pidusid Hls; kutsuti suguseĺts kokku peiet pidäme Krk; kes kõ̭ik pühä piäb, si̬i̬ kõ̭ik näĺlä näeb vns Nõo; peni `aeleb, pida `pulmi (jooksuajast) Ote; `peie tuleva iks üitskõrd pidädä, pidägu siss mahajääjä, kudass na tahava Rõn; oĺli˽`puhtõ˽`peedüʔ, oĺl t́siga tapõt Har; timä `väega˽suurõ pido pidi, kõ̭iḱ sugulasõ˽kut́s kokko Vas c. (arutlemisest, kaalutlemisest vms) ei tia, mida `plaani sie pidab Hlj; siis `piämö pojaga kahekes̀te nou Vai; keisid koos aru pidamas, kuidas karjamate `aidu jägada Khk; isto maha ja pea aro Emm; ma piä ikka `plaani, kas mia lähä, mis `asja mia tie Khn; `peavad `ühte aru, mis nüid tiha tuleb Hää; naesed pidan oma`keskes nõu Ris; mes kurjavaemu `kompalid näd pidäväd Kod; saivad `kaldasse `väĺla, sial `puhkasid obusid tükk `aega, siis pidasivad aru Plt; `piäme üits ümärik nõu, siss lääme Hel; pidänuva oma`keskel nii aru ja toda`viisi `jätnuvagi Ran; ulganiste ku̬u̬n, siss pedäsivä sääl `kahja Nõo; `peimi tan `plaani, et kuiss timand na `kartoli saavavõ `võetuss San; `Mõisnigu˽pidänüväʔ nõu kokku Urv; ma˽pia õks arru pedämä uma elu üle Har; siss `peeti salanõu kokko, `ańti valitsusõlõ tiidäʔ Rõu; nu̬u̬˽peivä˽`plaani, et kost raha saasiʔ Vas; naʔ pidäväʔ tsõõrikot nõvvo nüüd esi `hińdä `keśkel ku̬u̬h Räp; seĺdsiga peiʔ `märku Se

11. tööd mitte tehes, süües, puhates või muidu tavalisest erinevalt aega veetma nämäd piid sidä videlikku - - `neljäs`päivä `ehtut ja Kuu; `Mõisas `puhketundi ei `piatud, a küläs `pieti ikke Jõh; `lehmäd pidiväd `lounet, magasivad Vai; rugid leigeti ühe valuga ära, ilma vahet pidamata Khk; pidasid `öhta natuke `aega löbu, tansiti; teised panid ennast magama, ma läksi külase viderikku pidama Vll; ma pea koa oma `lõunakorra ää; es kedrata mitte, es kojota `võrka koa mitte, lapsed köisid vidust pidamas Muh; nõrjotan muedo sii, tee kedägist - - peän `laiskust Mar; Öhekorra `oĺli, meie tüdrikud pidasim kõik ämarikuaega Hää; mis vihma püha sa pidasid, põle ju `vihma sadandki; sai ikke videvikku `peetud, reägiti kodo`käijatest ja Juu; lehmad pidasid keskommikud, magasid ja mäletsesivad JJn; `peeti ikke omikupealist ja `lõõnapealist koa Tür; võtab just nagu `tatra`veśki, pia õige vähä vahet; karjus peab süema`korda VJg; `tuiskas vahet pidamata Pal; `õhtaline on `peetud Lai; nüid pia `laiskust või ti̬i̬ mis tahat Krk; talul `oĺli kuus last, kõik suured laste karjad, kes pidäsivä `naĺla Ran; eläjä pidäsivä sü̬ü̬m`aiga kellä ütessä `aigu Puh; ku kikass kiŕg, siss pedäss tüḱk `aiga vahet; õtak tuleb, siss lää `sängi videvikku pedämä Nõo; ku ämärik tulõ, siss `lat́skõsõ nakassõ `vesperit pidämä Võn; olõ õi˽`haigõ, ma˽pia nisama `laiskust ennedä; see hopõn om see päävä vedänü ilma `vaihje pedämälda Har; ti̬i̬˽tü̬ü̬d tü̬ü̬`aigu, piä illo ilo`aigu Rõu; meil ka vaia õdag är˽pitäʔ Vas; lätt ütte kokko illo pidämä Räp; vigurinõ mi̬i̬śs, mõist `naĺja pitäʔ Se; `kärpse pedava lõunõt nalj Lei

12. hoolitsema, hooldama, ülal pidama piab oma pere iest muret Lüg; Kes on iast ualt pidand, siis `mitmed on saand ka kolm`kümmä `kartuli senest pesast Jõh; kasupoeg piab paramini oolt kut oma poeg Khk; on ikke muret `peetud looma eest Kär; öheksa `poega `ollid, katsu pidada Phl; need ikka pidavad vanadest muret Rid; Obo `raskõ pidädä, aga üsä iä kua, ku‿ta omas käest võtta ond Khn; ta peab minu iest varu, `uolitseb JõeK; vaest last siis sedasi `pietakse KuuK; ta sai lapsest piast küll `iaste `pietud JJn; tema (kits) ia `kerge pidada Ann; pia ise varu, muidu jäed iljaks Kad; `töökas mees, küll tema oolt piab, et perekond toidetud saab Lai; piat u̬u̬lt ja muret pidäme, kust jälle `laude saa; sääl talul peets peret `äste Krk; kui mia es oles siss temä käe i̬i̬st `u̬u̬lt pidänu, siss oless ta üte `käega `ollu Puh; võõrass vanainime `olli, aga ta pedäss ja sü̬ü̬t tedä Nõo; sõ̭sar - - ütel, et mina tidä ei saa pedäde San; seo maa no˽joud teid `kõ̭iki petäʔ, `mustlaisi ja `vendläisi; hopõn taht õks häste pedämist, siss ta om illuss Har; poig oĺl, a jovva as essä pitäʔ Vas; palo oĺl pidämäldäʔ (üles harimata) Se

13. mingis püsivamas füüsilises või psüühilises seisundis olema, mingeid suhteid omama nied pidand `sõprust kahekes̀te jo mittu `aastad Hlj; tie asi `selgest, mida sedavisi viha piad VNg; `naine piab `poigadega `sehvti, ei tie vanast `asjagi Lüg; Mina `kauva `vimma ei pia IisR; sai siis moo `pεεle vihaseks ning peab viha täna päävani Khk; see üks paha inimene, mis `sõprust sellega maksab pidada Mar; Mõni mies piäb `kahtõ naist Khn; tüdrek akkab `sehvti pidama poisiga JõeK; mina ei õle elopääväd `lit́sinud egä liiderlikko pidänud Kod; oora täkk - - ühe naiste`rahva teeb `puhtaks, siis akkab teist pidama Plt; si̬i̬ om mitu mi̬i̬st är pidänu, jääss iki üle; mia pikält viha ei pia, mia `ütle ärä rips ja raps Krk; pidäsiva `sõprust Ran; Luke külän `olli üits tõese mehe naene, sis‿ta pedäss tollega `plaani (kurameeris); lepime ärä, ega mia viha pedädä ei taha Nõo; tu̬u̬ om `säärne naanõ, tu̬u̬ pedä `kõ̭ikõga˽`sehvti Har; timä oĺl ńaost must ku maa, nii pahandust pidi (väga pahane oli) Vas; ta om üt́s mõistlik mi̬i̬ss, kellega `sõprust võib pitäʔ; ta pidä nii kavva murõht timä üle ja murõhtass `perrä `väega kavva `aigo Räp; muni tahasi mitund naist kõrraga pitäʔ; timä pidi tu̬u̬ `vaesõ `pääle `võhluist; häbeĺäne tütäŕlat́s, pidä õ̭ks häṕü‿vil Se || teat elu elama pean nüid üksi lese `põlve pidama Mär; oi põlvõkõisi, mis‿säl `peetüss sai Plv

14. kellestki või millestki mingisugusel arvamusel olema, arvama, oletama (hrl translatiiviga) `Narri ei `piedä miheks egä `kiiska kalaks Kuu; `ennemast `pieti äbist, kui `viina võttas Lüg; `Nendel oli `keike küll, ei pidaned `paĺjust `raiskada IisR; ma es lausu midad, ma pidasi see nairuks Khk; oli ee simajas riie küll, aga ma pidasi `kalliks Mus; varast sa‿p vöi ju kudad `moodi oma vääriliseks pidada Vll; Kuidas kiskid paramaks peab Emm; neĺläba `õhtod `peeti ikke εnämäks kui `teisi `õhtosi Mar; sõrasilm, sedä oost `peetässe alamass Vig; Mia‿mtõ põlõ muedu vana, mia sio vanaks `pietüd (sina pead mind vanaks) Khn; ta peab ennast ei tea ku `uhkeks ja suureks Hää; `enne vanad inimesed `peasid ikke väga `kaĺliks toomabä `öhtu Ris; sõpra tuleb ikke `armsaks pidada Juu; nääri`pääva `peeti pühaks, siis ei `tehtud kedagi Ann; seda `pieti alvast, kes külast `kruami `ot́sis VMr; ta ei pea enamb ema emast VJg; mõni pidäb ennäss enämäss, `uhked et jumal `oitku Kod; `mihkli`pääva pidati pool pühast Lai; ta peab mind narriks Plt; pidä tõnetõist `kaĺliss Trv; nemä piav mut rumaless Krk; saeva iki nohelda inimese küll, sinu es `peetägi inimesess Ran; sa piat miu nigu lolliss, et kitat miu Nõo; maa tü̬ü̬d `peeti iks kõege alambass ja mustõmbass Kam; ei täüʔ andaʔ, `paĺluss pedä Urv; saa ei taast `põrsa `ostjat, ta pedi `henda `kaĺliss Har; sedä `päivä `peetäss pühäst Plv; tu̬u̬d pei ma˽külʔ `immess, et `mińti mu liha`tõrdu mano Vas; olõʔ esi˽täüs mi̬i̬ss ja piäʔ tõist kah mehest; mis `särtsest `ausast pitäʔ, igävene keĺm Räp; inemise vaim om sääne, et tä pidä hinnäst alandlikuss Se

15. hoolima, lugu pidama, (kõrgelt) hindama (hrl elatiiviga) ei tia, mis ta enesest `oite pidab Hlj; Ei mina tia tast pidada kedagi IisR; `toisest pidi lugo, aa `toisist `poegist ei midägi Vai; `Püskust peksist ma äi pea ja ära tappa sa äi tohi Jäm; lammas äi pia raadist midaid (poeb traataiast läbi) Khk; inimene epitab ennast, peab ennast lugu Vll; paneme küll lippusi üles, aga nendest nad (kajakad) ei pea midagid Phl; need pea `kiigi moost Mih; ma `piagi `seukstest `pulmest kedagi Tõs; rikkamad ja `peenemad inimesed - - mis `endast ka `rohkem pidasid Juu; teda ei `võetud kui kommetid, temast `pieti lugu JJn; ei mina pidand tańsist kedagi VMr; `võõra naesega akkad elämä, õma naesess ei pidä `aśja Kod; lirvandist ei `peeta lugu Ksi; need käsi`töölised olid nigu `uhked, pidasivad `endast `rohkem Lai; kis vaśtik on, egä sellest kedägi lugu `pi̬i̬tä KJn; ta ei `kulle emät ja emäst ei pia lugugi Krk; vahi, kos om minijäss, piäb ämmäst lugu Puh; olliva ilusa `tüt́rigu ja iluste `rõivil kah ja `uhke vaemuga, kes `mõistsiva `endäst lugu pidädä Nõo; pidäväʔ `ińdäst errä Urv; vanast `pi̬i̬ti iks külä`rahvast ka `kõrda Rõu; ta om tõõśõst `rohkõmp ülemb ja ülembäst peedäss lugu Räp; minnu `nakri, ku ma maaki̬i̬lt `aste pidi Lei

16. kinni pidama 1. kinni või alles, alal hoidma; mitte läbi laskma kahe`korvane `tuober oli, `augud olid, sield sai `kinni pidädä Kuu; kui `rasked `asja `tõstad, siis pida `enge `kinni Lüg; `Kohta `kinni ei pia, iga `aasta `uuvel kohal IisR; ahilaga `piedä `lehmä `kinni Vai; Pea silmad kinni Jäm; odrad `pandi köverasse pölve `pεεle, pölvega `peeti `kinni Khk; pεε ep pea εnam `kinni Mus; Pea omal param pool suud kinni Emm; obu pöle teed `kinni pidand (ei läinud õiget teed pidi) Rei; ei anna `palka kätte, peab palga `kinni Mar; ta peab oma usu `kinni, ei lähä `teise `usku Mär; ei pea `kinni, mis soole räägitud Aud; `lõika `seia `väike õnar `sisse, piab nööri paramini `kinni Nis; larmitseb edasi, ei pia enese suud `kińni Hag; se on ea `turdund nõu, nüid ta peab vett `kińni küll Juu; liivakas maa taŕvitab `rohkem sõńnikud, laseb `rohkem läbi, ei pia sõńniku `jõudu `kińni Sim; ma õlin nõnna vagasess, et `inge pidäsin `kińni Kod; pia suu `kinni - - mis sa niipalju lobised Ksi; pia mul obest `kinni raasike Trv; pia ki̬i̬ĺ `kinni, õpati latsel; katuss ju̬u̬sk läbi, ei pia ääp `vihma `kinni Krk; ei jõvva perset `kinni pidädä - - laseb `pi̬i̬ru; mina ei `julge kõnelda, pidäsi suu `kinni Ran; sann ei pia `lõunu `kinni, `päälmätse puu om ärä mädänenu Nõo; potil iki mõra sehen, egä ta enämb `kinni es pia sula`rasva Ote; tu̬u̬ ei saa kätt kinni petä, kiä om arinu [lööma] San; pia minust kińniʔ, muud́u satat mahaʔ; meil om vastanõ ahu uśs, ta pedä `lämmä kińniʔ Har; ilmahn elleh umma uh́aʔ mul hinnäst kińni˽pitäʔ (oskan end ohjeldada) Rõu; pei `hõngu kinniʔ Plv; `lühkü piimäga lihm hüä kavva pidä kiniʔ nissa Lut 2. peatuma või peatama `krahvi`proua õld üleväl ja `karjus, et pia `kinni ja pia `kinni Jõh; pidäs obose `kinni ja jäi `vahtima Vai; kui taheti `kinni pidada, siis muusutati, ärg jäi `seisma Ans; pea `kinni, ma tule Muh; ma pea ta `kinni, kus ta lähäb Rid; pidän voki `kińni Kod; ku lait́s iku u̬u̬ sehen om, ega ta `äḱselt ei saa jo `kinni pidäde Krk; pia‿nd `kinni onde, paĺlu sa sest `vaśkast tahat Nõo; tanh poodi iihn pia saʔ hopõn kińniʔ Har; vastu pidama püsima, kestma; taluma Küll se lehm `räisäb `pääle `selle `paulale - - kas pidäb ka tänäse `päivägi `vasta Kuu; pia ikke mõni `aasta viel `vasta Lüg; see katuse nukk - - on `päärgud ikka köva `vastu pidama veel Ans; kore puu on suure `süiga, pεε midad `vastu mette Khk; sel aal oli terased‿vel, mis `vastu pidasid Pöi; kaua ne pätid `vastu pidavad Muh; veetöbi, see peab kaua `vastu, on pitkaleine `aigus Käi; mineb`aastased rukkid oo ikke `vasta pidand Mär; et sa `vasta piad, olekuga ja panekuga Hää; suudan `vasto pidada Ris; sie on ikke viart puu, piab `vasta Amb; kõva `sü̬ü̬mine, sü̬ü̬d suppi ja liha, siis pidäd `vasta Kod; visad `vasta pidama KJn; si̬i̬ tü̬ü̬ mul küll `vastu‿i pia Krk; `ü̬ü̬sess `panti viis likku, siss ta pedäss kavvemb `vasta Nõo; tuĺl mäest `alla minnäʔ, hobõsõrõibõʔ is pia `vasta, pańd `lõhkma Har; ma olõ kimmäss `vasta pidämä, ma ei˽`nõrku vi̬i̬l Rõu; tõõńe inemine pidä iks `rohkõmp `vasta Räp; välja pidama 1. välja kannatama, vastu pidama pia ikke `leinaaig `vällä, ärä `enne mehele mine Lüg; keik on `väĺla `peetud, surm pole pεεl akkand Jäm; naised lapsed ei pidand merd `välja, need oksendasid Ans; Jaen tegi nii pailu, kut ihu `väĺla pidas Khk; kuda so seĺg `väĺja peab, et sa üht `jooni köögakil oled Vll; kudas tuuling töös on, vat sedaviti peab kivi `välja Pöi; kõlba ei sul põrhõld mihele minnäʔ, pedänü õ̭ks uma läsä vai leinaaig välläʔ Har 2. ära kulutama ne on jo kaik `vällä `pietu `riided Vai; `rõivaʔ omma kõ̭iḱ vällä˽`peetüʔ, no ei olõ medägi `säĺgä pandaʔ Har; ülal ~ üles ~ üleval ~ ülevan ~ ülevel ~ üleven ~ üllen pidama 1. (majanduslikult) hoolitsema, hooldama; elatama sina õlesid `auvas õld juo, aga minä õlen su üles pidänd Lüg; Poisid jo täismehed, a ikke viel isa ülevel pidada IisR; egä kaik ei `oska `luomi üles pidä Vai; üks mees `jõudis sada, kakssada `mõrda ülal pidada Rid; sääl `peeti `ästi üles Hää; emä peäb `poega üleväl Juu; küla rahvas pidas oma kulul `vaesid üleval Tür; omal `miski kodu - - ei old, sis ta käis pere perelt, sai sedasi üless `peetud Kad; `meister ti̬i̬b ka nõnda, kuda tämädä üleväl pidetässe Kod; sääl peets sut ilusti üleven, sut võets `äste `vastu Krk; tu̬u̬ pojatütär pedänä oma meheemä `väega `ausade ülevän Nõo; ma olõ seeni `aoni hennest `ülhen pedänüʔ uma `kümne sõrmõgaʔ Har 2. alal, alles hoidma `teie `piata oma `ammeti ülevel, `ausast ja `viksist Lüg; kadrid ja mardid `peeti ülal Mus; ta peab ikke neid vanu `viisisi veel üleval Mär; elukõnõ om õks üless `peetü Har 3. käituma poiss pidas ennast nii alvasti ülal Khk; kena inimene, `oskab ennast `easti ülal pidada Vll; kuda sa nii rumalaste ennast üleval pead Mär; pidas ennast ilusast üleval Lai; väega kaarik poiss om, piäb `endä iluste ülevän Nõo; sa˽piaʔ ka iks hennest noorõ poisi `mu̬u̬du `ülhlen Har

pidama2 pida|ma R eP Trv, -me Hls Krk, (ma) pea(n), pia(n); pidämä, (ma) piä(n), pia(n) hajusalt R eP(peä(n) Mar Vig Juu Vil), T VId; pedä|mä Nõo Rõn VLä, -me San, (ma) pia; piat, piät V (kasut kohustuslikkuse väljendamiseks kõikide isikute puhul)

1. kohustatud või sunnitud olema midagi tegema piin menemä ise omale `leibä `tienimä Kuu; pidi `riigile `maksu `maksama Vai; sa‿p pia mitte minema `oue Jäm; siis es ole ju vabrigud, mis [kala] sai, see pidi ikka keik oma obusega maad kaudu laiali vädama Ans; sa piad tulema, kui sind kutsutase Khk; `säädust peab `täitma Vll; Inimesed peavad ise `korda pidama Pöi; `õhta `anti käsk kätte ja omingu pidid koedu `aegas läin olema Muh; `talve pidime `kangud kuduma Phl; sa pidid minema, `anti kesk, põlnd seal tehä `ühti Mar; üks mees peäb `siiski kojo `jäämä Vig; `Piäte ju õpõtajatõ sõna `kuulma Khn; Ku `juhtusid kaks `korda `ühte vahelikku `viskama, siśs pidi tagasi `pistma Hää; sa pead tulema, kui sind kutsutakse Ris; ei saa `nõuda, et nad (kanad) `aasta läbi peavad munema JJn; teśtel vilets elada, et mina ei kuule, nemad piavad minuga `karjuma Ann; võlg - - piab alati ää `maksma Tür; pidivad `enne `päeva jo sial olema VMr; takud pidid kedratud `saama Iis; pead ise enese üles`tõusmise eest hoolt pidama Plt; ma pidi minemä, es saa muedu Trv; sa piat oma sõnade i̬i̬st vastust `andme Krk; ku̬u̬l`meister ańd `ulka küsimusi, latse pidivä `kostma Puh; me es `võigina sehen olla, pidime pakku minemä Nõo; kubjass tuĺl ja ańd `käsku, et `piävä kõik `mõisa minemä TMr; tiä pedi sullõ kõ̭ik `andma ja tü̬ü̬ ka tegime San; Esäl ei olõ `aigu, esä piat `kü̬ü̬ki minemä, sü̬ü̬ḱ är˽tegemä Urv; ku˽sinnu kutsutass, siss piat tulõma, ku˽kästäss, siss piat minemä Har; inemine piät iks `piiri pidämä Plv; `rät́sep ummõĺ, siss pidi üt́s `pirdõ pidämä Vas; `ańti `mõisa pu̬u̬lt käsk, et nä˽pidivä suśse `püüdmä, nä˽pidivä kolm soe `handa `aaśtah - - `mõisahe `viimä Räp; ma piä nüüd tegemä, taad ei saaʔ tegemädäʔ, siss lätt jo hukka Se

2. põhjust omama või olema; vajalikuks, otstarbekaks osutuma Pidäb `metsä `sienesse menemä tänä Kuu; pidivad kõik `terved mehed õlema, ke `kruonu `võeti Lüg; pidakski ruttu loppema, et ei jää `teisele `aitada Vai; see kore muda pole mitte εε - - see peab `rohkem mädanema Jäm; kut se‿öng vähe kippus, nönda pidi `raksama ning oli tursk `paatis Ans; `lootma pεεb ikka Khk; Peaks niid varsti vihma tulema Kaa; rehalse põrand pidi olema kivist ikka Muh; peab sula lumi olema, et lumi kokku akab Käi; peab ikke nii paĺlo ehituse puid olema, et `valmis saab ehitada Mar; peab ikke `püidma, ega mud́u edassi saa Mär; pidime `lehmä `vaatama minema Tõs; Mia piäb sio kapõti `nõelma Khn; piab õlmad rihma `alla `pistma Hää; piaks nüid `omme ilus ilm olema Ris; piaks ma ikka `seia majase ää surema Kei; kivid piavad ise põlema, mud́u nad lubjaks ei põle Kos; luual piab olema kaseoksad Amb; ma kohe kardan, et ma nii vanaks pian `saama Ann; sa pead naese `võtma Tür; et mul sie asi kua nii õnnetumalt pidi minema VMr; vanal kuul piab `korsnaid `pühkima Rak; jüripääväl pidi kari `väĺjä minemä Kod; si‿riist põle turd, ei kanna vett, piäb `enne ärä turrutama KJn; [lüpsiku] tiba `tuĺli ka sedäsi pohasta, et pidid öhe `riide panema `varda `otsa ja sedä tiba `õõrma si̬i̬st Vil; tagast piat kangass laemb oleme, siss om kangass `kerge Trv; mia keeli tatt, ta es pia sedäsi tegeme Krk; ütevahe taheti `kangede siĺedät pääd, siĺe pidi olema Ran; sa piat abe ärä `aama, siss olet sa ka munde inimeste `mu̬u̬du Puh; tu̬u̬ kahitsuss tuleb sul `iĺda, sa‿ss pidinu ennembide tolle pääle `mõtlema Nõo; ku ta (tüdruk) mehele lät́s, pidi täl paĺlu olema sukke ja `kińdit TMr; muidugi, `opma peap Võn; kes nooren ätä ei näe, si̬i̬ piät vanan näǵemä Ote; ma‿i tiiä, mis ma piä tegemõ Krl; ku timä medägi `tahtma nakass, tu̬u̬d timä piat `saama Har; kõ̭gõ alambakõnõ piat kõ̭iḱ tu̬u̬ viletsüss `kandma Vas; mu `tiitäväst tu̬u̬ piät nii olõma Se; taad tu̬u̬ pia `ti̬i̬dma Lei

3. kavatsema, plaanima piid siel `poltama `jaanituld Kuu; mina pidin ka `vahtima menema, kas saiks tüöd VNg; Ma pidi ikka teitele tulema küll, aga mette‿s saa jalgu ala Kaa; ma pidi akkama kumelid noppima Muh; kui sa peaks veel oma nägu siia `näitama Mär; ma pidi `täembe kirikuse minema Trv; pidi `kaema tuleme San

4. väljendab kaudset teadmist või kuuldut ärg ei pia `viina `aisu `sallima, kuhe tuleb `kallale Jõe; vana `aasta `viimane `õhta mõni `jälle piäb `istuma `piegel taga - - `vahtima `pruuti Lüg; vanad noiad pidada puugaks `käima ja pidada vöi ära `vötma Jäm; oma ema vits pεεb `armsam olema kut `vöera ema vöileib Khk; Uie elumaja ehitamine pidana sääl jutuks olema Kaa; Tulevimma puud pole `jälle lubatud `seina `panna, siis maja pidi ää põlema Pöi; `tarkuse ammas, egaöhel äi pea olemagid Käi; se peab nönna olema, et kui - - hundil nuga visadakse, sis‿ta saab hundi amedist `lahti Phl; surma vill `öötasse olabad sinine vill, mis peäb meto inimest ää `tapma Mar; tulimuld, see peäb `kangest vägeb olema Vig; siia `sarbe ja siĺma vahe`kohta `peade `lööma nuiaga, siiss kukkude maha, `jääde oematsesse Mih; igal `surnul pidada süda ää `lõhkema Vän; uśsi kuningal oleje punane ari lagipäes ja piab vilistama, `kutsuje omale teesed abise Hää; vana lõhe, sie ei pia midagi väärt olema HMd; palujad peäb `üitämä nunned Juu; põdrasõńn piab joosu aal tige olema Ann; kõik `rõuged ei pia `jätma `armisi VMr; teine inime, kes viha kannab su `piale, piab sedasi luu`painjast `käimagi Kad; sial piab õlema raha küĺl Trm; jalad `piämä `valtama egä `õsta Kod; kured piavad valu `andma viĺjäle MMg; luupaine piab `vaevama inimest Ksi; märjaks ei pea `tohtima teha elidiǹga Pil; vihmaga ei külitud teda (lina), piab paelu umm`rohtu `sisse aeama SJn; sügisene `päĺkämine pidänä `viĺlä valmistama Ran; vana pidänävä noblut `sü̬ü̬mä, siss veresu̬u̬n ei lubjasta Nõo; pidänä enne kolm `kõrda veeritämä peri`päivä Rõn; pidi vaim olõma Urv

5. (hrl tingivas kõneviisis) viitab ütleja oletusele või ära arvata püüdele millegagi seoses mis nad `piaksid `sönna `väigama `jälle (loomad vilja kippuma) Khk; mis ta peaks niid eputama Jaa; Äi tea, mis inimene peaks pärisest küla kauda sekeldama Pöi; mes see peab `prεεgu olema, mes pεεl sa istud Käi; ei tea, kis see peaks olema, kis sealt lähäb Mär; mis sa sest viinäst naapaelu piäs omiti `rüipämä Tõs; Kas piäks viel `terveks `suama Khn; mis ta peaks luogerdama sedavisi Ris; pidid ikka rahadega olema, kui nii suured pulmad ülesse lõivad JJn; ta piaks sinust terake vanemb olema; mis ta must `jälle piaks `tahtma VMr; mespäräss tämädä piäs piinatama ja vaevatama Kod; kas ta piass `suutma sedä mulle ärä tetä Trv; ei tiiä, kos ta nüid piass elutsema Nõo; mis tõbi ta sul piäss olõma, mia sa peit Har; mil aol naa˽`kärbläse˽külʔ är˽`häömä piäśsiʔ Räp

6. viitab millelegi, mis oleks võinud juhtuda või peaaegu oleks juhtunud Ma piin `eile `metsä ärä `eksuma Kuu; miä pidin `aigest `jäämä, aga jumal aviti Vai; ma oli nönda ädas, pidi meele ära `eitma Khk; koerad pidid `vorstide kallale minema Muh; Pidi uppuma, aga `piases `väĺja Jür; õlin nõnna `aige, pidin kõhe ärä surema Kod; pidi seere luu ära `murdma, pańd `mü̬ü̬dä seereluid Ran