[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

pess1 pess Trv, g pess|u, -o Kod MMg Äks T V(pessä Lei); peśs Äks, g pessi Pst Hel Ran Rõn San(pessu); päss g päss|u Lai, -i Krk, -ä Saa Hls puukäsn; sellest tehtud tael mes vanad mädänd kased maha `lanksid, `sinna akas pess `kasma; pessod pidid tuhaga ärä kiädetämä, lähäb muredass, võtab tuld `külge Kod; peśs `leotati libeda sehes, kui `pehmest läks, siis tambiti `aamriga ja `pańti `kuima Äks; päss kannu pääl nagu parviku si̬i̬n Hls; siss ragus enne pessi `otsa, säält puhati üdse `otsa Hel; meestel `olli ennevanaste tuliraud ja peśs ja räni. räni küllest `lü̬ü̬di tuli `väĺlä pessi `külge Ran; vana puie küĺlen om pallu `pessu Puh; tuliravvaga `vasta räni `lü̬ü̬di, siss karass tulikipen pessu `küĺge, pessuga näedäti piip palama Nõo; pess tet́ti nii, et kõõv́o külest `võeti sinnä kasunu käsen, keedeti tuhaga ära ja tambiti `pehmest Võn; kõjo pessu iks olli nu̬u̬ tule `lü̬ü̬dävätse Ote; pess oĺl haava, kõo külen, kõo kannu külen, mis `naksiva mädänemmä Kan; vana määnu˽kõo küllen kasuss `säärne siinesugumanõ pess, tu̬u̬ lüvväss nuiaga˽mahaʔ, kotun pandass kumb vesi ja˽tuhk `ruuhhede, sinnä˽pessu `sisse Har; pess kasuss puu küleh, kui ärʔ keedetäss ja kolgitass, siss um tagõl Plv; vanast es saaʔ tult `kostegiʔ, sõ̭ss oĺl räni ja raud ja pess Räp; haaval omma pessoʔ, `uibol ka om Se; kuivanu pess om takl Lei

pess2 pess g pessu rünt pess on vöödiline - - `ästi mureda lihaga Trm