[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 4 artiklit

peru1 n, g peru Kuu VNg Jõh SaLä Muh Mar(g -da) Mär Lih Kse Tõs Tor Hää Saa Ris Juu HJn JõeK JMd JJn Koe VMr Kad VJg I VlPõ M T hajusalt VLä(p perru), pero Lüg Vai LNg(g -da) Kod Kan VId(p perro)

1. lõhkuv, äkitselt jooksma hakkav, juhitamatu (hrl hobuse kohta) peru oust one paha `rauta VNg; `saada poiss pero obosega `metsa, siis tuob vaid `aisad kodo Lüg; üks `kargija loom, peru loom, mis `keiki `asju kardab Khk; `ärgi koa muusotadi, kui ärjäd läksid perodaks LNg; Ei selle peruga pole midagi teha, tuleb laadale viia Mar; peru obu `kargab, lõhub reestad ää ja `vankri Tõs; kardule `võtmises `võeti mõni vana rońu, `sinna perut obest es `võeta Saa; meil on üks peru lehm, ükskord pidid köiegä `püidmä, ei saand kätte; saaname `lammad koa nii perud, `kargavad ja üppäväd Juu; peru obune, piab vähä talsaks tegema Koe; peru obune kardab outud ja jalgratast VJg; kes puhas pero one, ep võta `rańga `kaala Kod; perud, kes ei `tahtnud vedada, löö või maha Lai; olgu mii̬s̬, kis peru obest piäb KJn; peru obene jooseb ja `iukab Pst; meil om `siante peru obene, tule mäkke `alla perset `pildun iki Krk; peru obene ei lase ette panna, ei saa temägä koheki mińnä Ran; mõni obene om peru, ei võta `ku̬u̬rmat `perrä Nõo; Mõni om varsast saadik peru mooduga Rõn; vana peru hobõsõ rõibõ Har; määr mullõ uma pero hobõsõtükü `kaala Rõu; pero, tu aaśõ tagasiperi `rohkõmp ku edesipoolõ Räp; pero lü̬ü̬ hannagaʔ ja peŕägaʔ üless Se

2. piltl (inimese kohta:) tormakas, taltsutamatu; tõrges Ühäst sõnast kas vai `karvupidi kokku, üks peru on Jõh; laps ajab peruks ennast (hakkab mürgeldama); see nii peru (kärmas), vana inime, ikka suudab veel Khk; natukse palju erk `ollin, peru Muh; naene oo peruse läin, tikub teeste meeste `juure Tõs; ta on üks peru inimene JMd; küll on peru plika VJg; sa oled ka nigu pool perust läind Lai; peru inemõni, mine `kutsma, ei tulõ `tühve Krl; kulla lat́s, kas sa ka peruss lähät Har

Vrd piru

peru2 peru Aud Pär PJg Vän Tor Hää(piru) Trm vitsmõrd kibide ja `paĺkidega `tehti tõke, silmad ees, kuhu jälle perud ette `pańdi; peruga nad võtavad paesu pealt `suuri angerid Vän; peru oo `vitstest `tehtud, avi ei saa tagumisest otsast läbi Tor; Peru `tehti `peergudest, peruga `püüti vanasti ojadest kalu Hää

peru3 n, g peru Puh, p peruda Trm; n, g pero, p perro Räp paadi tüür `vennel on peru. argist käib nüör läbi - - siis ei `viska peruda kahele `puole Trm; poesi `isteva kesk venet - - mina `iste `taade venne perä `pääle ja lassi peru Puh; `t́söpska `vennel, `tu̬u̬ga `peetäss perro; egal lootsikol olõkiʔ perro, tulõ niisamati mõlaga õiõndadaʔ Räp

peru4 peru Saa VlPõ Trv Krk, pero Kod Plv, päru Saa Plt KJn pära, järele jäänud osa Parandiriide närud said ikki vana pärus värmitu Hää; raag on viina tegimise peru; kui lipet teed, mis `põhja jääb, see oĺli `jusku liiv, see on tuha peru Saa; kallake libeda peru maha ja `tehke riist `puhtas KJn; [kangaid] keedeti vägevaga, seebi kivi ja seebi peruga, niikaua ku `valges `pehmes läks SJn; õllel on ka peru peräs Vil; jäi seast peru `järgi, värmi peru Trv; ma lää pulma peru (ülejääke) `ot́sme Krk; viina perro jäi paĺlo `perrä Plv || piltl (kannatusest) meil lõppi perogi ärä, siis me vi̬i̬l `irmsass närimä Kod