[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

ise|keskis -`keskis spor R(-ss Kuu) S L KPõ I; -`keśkis Noa Kul Khn Tor spor KPõ I omavahel, oma perega; omapead ega emal old meid `aega oppeta, mei ise`keskis oppisimma VNg; lapsed ise `keskis kodu Khk; aga midagi `rääkimest nendel (luikedel) on et nad isi`keśkis aru saavad Noa; poisid isi`keskis ajavad roppust suust `väĺle Mär; isi`keśkis, igaüks oma perega, `võt́sid `ohra HMd; aavad ise`keskis juttu JMd; olid käind käsitüed tegemas ise`keśkis sial JJn; tüdrikud ise`keskis vahel `laulsid, põllu pial vahel Pal Vrd esikeskel, esikeste, isekeskes

perekas perek|as g -a Jäm Khk(-g|as) Vll Mär Kse Han Tõs Hää Saa VJg Trm Trv/-k|ass/ Puh Võn San; pere|käs Lüg Vai KJn, pere|gäs Kuu, g -kä arvukaist liikmeist koosnev, pererikas, suure perega sääl on peret pali, sie on üks perekäs talu Lüg; peregas puu‿ma koht, koes `paĺju inimesi oo Khk; ea perekas talu koht, suur töö pere, tööd oo ikke alati kõik ilusti `kordes; üsna perekas linnu‿pu Mär; mede külas oĺli kaks perekad talu Saa; perekass mi̬i̬s Trv || perede rohke Sii oo `piśsed külad, perekud külasid ei `tiagi sii Han; Perekas küla on jah, me elamegi perekas külas Hää

pereksi terve perega Otsisime pereksi seda asja Tõs

pereldes terve perega Mei käisime üsna pereldes teda `aitamas; Nad olid pereldes mo otsas kinni (riidlesid minuga) Rei

perenesä kogu perega Näd peräst `menned kaik perenesä `Suome `holmale elämä; `Siie tehä `talve`voimaks - - `ritvuist kojad, kuhu voib sise `mennä jua perenesä Kuu