[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

1. tagumine osa või ots a. (paadil, laeval:) ahter tema pidas `aina pera, ega `paati voind `poigiti `lassa Jõe; `teine `naiste`rahvas laseb neid `rõnkaid - - ja `kolmas sis laseb neid `pullusi, `istub peräs Kuu; perasse tuleb vesi VNg; `silda on vähä `korgemal peräst Vai; Isa `istus poadi päras, tüüri vars kää ja `tüüris Pöi; laeva pära `olli lagun; kalad `lähtvad pärase Muh; Mio võrk piäb puadi päräs olõma Khn; eks seda (paati) lükata pära pidi ka, kuda tarvis on Kad; loodsigu perä Krk; poesi `isteva kesk venet, kos sai `aerdega tõmmata, mina `iste `taade venne perä pääle Puh; istu noʔ saʔ taha `ruuhvõ perä pääle, ma edepu̬u̬l sõua Har b. (reel, vankril); ka kori `enne olid rie peräd `köüest ehk `väänetüd `väädist, pajust ehk `kaige `rohkemb kasest Kuu; Vana kossutas ree päras, poisi kää olid ohjad Pöi; korju olli, kolmekõdarege regi ja perä olli taga kah Pst; vanast es ole üttegi perä ri̬i̬l Ran; mi̬i̬s `oĺli sääl `vankre perä sehen, pää otsekeli maan; kreslul om `jälle `pulkest tu̬u̬ perä Puh; peni `tuĺli sala`mahtu ri̬i̬ perä `taade, ju̬u̬sk ri̬i̬ perä taka Nõo; Oĺl lavvudsõ peräga [regesid], a oĺl niisama leeniga kah Rõu; `kargaʔ perä pääle Räp; saani perä tett `korgõp, nigu hüä `istuʔ Se c. (kalapüünistel) rüsa `seisab ikke suvi otsa meress, `käia teda `vaatamas, `temmata pera `paati, `voeta kalad `välja Jõe; `nuoda pera oli keik kala täis Hlj; kui kalad `onvata `nielust `merda mend, siis - - ei saa enämb peräst `vällä VNg; lestad `lähtavad nooda pärase Khk; mörra pära nii `raske, küll sii sihes ka midagid on Mus; Taga oli noodal suur koti `moodi pära Pöi; noodal on ölmad ja pära Rei; `sjõnna pärässe - - läksid räemed Khn; ega nooda pära arvem tohe `olla Vän; pera jääb `keskele ja reied kahele `puole Trm; `nuota piirati kalad ja siis läksid perä `sisse Kod; talvenoodal om kaits`tõistku `süldä perä pikk Trv; kui perä seen `oĺli `kiissu, siss valeti nu̬u̬ `vennede maha ja `lasti `jälle võrk `sisse Ran; Nigu˽kala tuĺl, nii `õkva mõrra suust `sisse ja˽läbi poja mõrra perä `sisse Rõu; at́inoodal om perä keśkpaigan Räp d. (töö- ja laskeriistadel ning muudel esemetel) `pitkä perägä võtti; `lamba`raudadel ka `üelti ikke peräd Lüg; puuri pära, misse `otsa puur saab `pandud Ans; Saha aisad olid tamme puust koolutud päradega Pöi; `lamba `routel on pära Rei; Tie viglalõ uus pärä Khn; lammaste rauad olid nagu käärid, aga laiad pärad Aud; mõõga pära Tor; oherdi pära, selle otsas kaba Ris; `võt́me keel on luku sees, pära on pios Nis; päradega aesad olid ennemuiste puu`assidega `vankrel Hag; `lambarauad - - päradest [hoiad] ja siis võtavad `villa `sinna vahele kriuh ja kriuh Amb; võtab püśsi õtsass `kińni, võta perä pu̬u̬lt; võta tangi perädess `kinni ja `tõmma naal `väĺjä Kod; püśsi peräga lõi KJn; võti läit́s perä mant katik Krk; [jäin] ohja perä `sissi tõist `jalga piti Hel; esi tetti iki ilusad ohjad, tetti rihmust ja langust perädega ohjad Ran; ma olli joba kolme`kümne `aastane, ku `vehmrele raud perä `panti Nõo; ussõ hingõ perä om `kat́ski, ei saa ust ette pandaʔ ennegu `vastsõ hingõ tu̬u̬t Har; püssä perä ja püssä kikass Se e. (kindal, käisel) `kinda perä, sedä võib ka `kolmes `mustris tehä Jäm; kainupaigad [tehakse] särgi `käise pärase, et kää ouk laiem on Jäm; Kinda pera tehase teine silm teist pidi Trm; `käise perä om ülearu lai lõigat Krk; ma alusta täl `kinda perä üless, siss ta esi kuab Nõo; Perälapi˽`pańti kah, sõ̭ss om käüss - - peräst laemb Urv; vanast oĺli˽naistõ `hammil maagõlise˽`käüsse peräʔ Plv f. (kehaosadel) `Kurgulae perä on tagapuol `kurgulage Lüg; Keele pära punane ja nii `aige Pöi; korra akka aegutama, aeguta lõua päräd oagist ää Juu; mõni kõneleb kiäle perägä ja kurgu põhjass Kod; sel naesel om ää perä (tagumik) taga Trv; kurgu perä om kahre Krk; juuss `oĺli käänetu ants`kuplide, serände sõ̭õ̭r `oĺli siin lagipää pääl, siin `kukru perä pääl Nõo; lehmä keele perän om mulk, tu̬u̬ om `uhtõid täüś lännüʔ Har; keä saĺliss baabat kaʔ jämehhe peräga (tagumikuga), a mõni saĺl‿ei Lut g. (ahjul) ruobil suur pitk vaŕs taga, et ahju peräle ulatab Kod; ahju perä alles liigutamata (tagumised tukid on segamata) KJn; pirrualu riit olli periss ahju perä pääl Krk; mia ai üitskõrd tuha `taade ahju `perrä Nõo; veidüʔ puid om pant, ahu perä om must Har h. (muudel juhtudel) Seda‿p tea, kus `põrgu päras see [mees] nüid on Pöi; tano perä om vallalõ Kan; tulõ no˽perä poolõ, mis sa taha lävesoolõ `saisma jäät Har; mul jutusõ raamat oĺl peräst (seljast) vallalõ Vas

2. põhi jõe ośjad kasuvad järve peras Saa; vanast olliva ümärigu peräga paa Nõo; kot́i peräl om veidikõni terri jäänuʔ Krl; sa˽`kõrbõt taa pudru paa `perrä, ku‿sa nii suurõ tulõ ti̬i̬t; sääl omma nu̬u̬ igävetse ilma peräldä lätteʔ, sinna ei `julgu `kiäki `sisse minnäʔ Har; Ku˽küĺg kińni˽sai, sõ̭ss `naati perrä kudama (sarjast); taa [loom] um sääne peräldä, sü̬ü̬ ja säälsamahn um tühi jälʔ Rõu; `laatka om lavvust tett, lavvunõ perä all Vas; mõ̭nõl [klaasil] om süvä perä, a mõ̭nõl om tasanõ Se; sõgla perä `pańti manu, ummõldi kesvä `niidsiga Lut

3. riismed, üle- või järelejäänud osa; põhja vajunud paks või soga `kaljal on pära Hlj; `leelse pära sehes `lähtvad õte `valgeks nõud Muh; Seebi pärä oo paksem kui seep ise oo Mar; lähme pulma pära veel `saama Mär; värvi pärä veel järel, pistan veel ühü aśsa `sesse Juu; siäbi perä pargib peso ärä Kod; õlle perast tihasse `kaĺla Äks; seebi pära, see on `niukene pruunakas, vahest on ta - - vedel, aga teinekord on niisugune nigu süĺdi `taoline Plt; kohvi perä Hls; mea ole iki lipe peräge `mõsken Krk; nüid om ää mõsu perä, om ää põrmandut `mõske; mia ei taha su perä, võta lürbi esi ärä; siss `tu̬u̬di meele ka `peie perä Nõo; eelä jäi lipe peräd üle Kam; si̬i̬ṕ om muidu illuss saanu, perrä om enne võidukõsõ `põ̭hja jäänü San; tõnõkõrd om mõ̭ni pańgi täüś tu̬u̬d [taari] perrä, perä pandass lehmile; Ku es jõvva suṕpi är˽süvväʔ ütekõrragaʔ, sõ̭ss ku jäi ütte üle ja jäi tõist üle, sõ̭ss olli˽kõ̭iḱ perä˽kokko läḿmistedüʔ Urv; võta taa lipõ perä, kalluda `kapstamaa pääle Har; juvvass päält är˽tu̬u̬ taaŕ, perä pandass `tseolõ ja eläjille; pühapäävä õdaguss oĺli˽sakõ˽`kapstaʔ ja noidõ perä tet́ti i̬i̬sspääväss vedeläss, `keeti `kartold `sisse; Kellel um, toolõ andass, kellel ei olõʔ, tu̬u̬l `võetass perägi käest ärʔ Rõu; hää pudõr küll `oĺle, a maʔ es sü̬ü̬ʔ toda, ma lastõ perrä es tahaʔ Plv; Küläliste `aigo saivaʔ ka latsõʔ küläliste peräʔ `hindälle Räp; mahla perä, sakõ kõ̭iḱ `valgõ ku pudõr Se || (pärandusest) surnu perä ja naise vara, nendeg ei saavet rikkass; mis sea ka surnu peräss sait Krk

4. hrl pl kõlu vm tuulamisel järelejäänud sodi `vilja perad `sarja all `lähvata `pahma saba VNg; `kaura peräd `anneta kanudelle Lüg; Perad pühiti `tuulamise järel kohe eri `unniku, `luomidelle `anti IisR; Pärad tehakse `veega pehmeks ja pannakse kiha `sisse Kaa; rugi pöhust tuleb see pära Pha; Vilja `tuulamisel jähi paks pära kord rihaltse parandale Pöi; pärad said `jälle `oostel `pandud, sai jälle kotiga pähä `pandud `süia Mih; alumesi saab ikki jahvatada vi̬i̬l, aga nii kõige sańdemad, nii saavad päradeks `pantu Hää; tuulutamese aal tuule `alla jäävad `kerged perad Vil

5. a. (millestki viimasest) perä raha ańd opetajale Puh; ma küd́säsi perä liha ärä, nüid mul enämb liha ei ole Nõo; no‿m ots käen, perä peon Har; jätami˽perä linno `laotamadaʔ Plv; `täämbä võt́i jo˽perä timä `tu̬u̬duisi [kompvekke] Vas b. (elu otsa saamisest) ega taal pikka pära ole Mär; ei ole pikka pära änam Koe; surm ike tuleb pea, pikkä perä ääp ei ole Hls; siss arvassiva kõik, et täl pikkä perä ei ole - - aga poiss es koole kohegi Ran; Ei olõ˽tal inäp piḱkä perrä, tal om `vaŕsti mineḱ Urv

1. järel(e), järgi vened hakkasid tulema üks`toise perä `randa Kuu; tugevust ikke õli, aga näo perä `justku `kuivetand; sie `tütruk on `mulle `miele perä, `sellega võib akkada `sõprust pidämä; egä siis `leibä voli perä `annetud Lüg; mis sa `jalgu pära väad Jäm; teised jähid pära tulema Mus; müristämise pärä ond `kangõ tuul; Kus lähäb, ikka koer juõsõb pärä; `Riided igänes `końtõ pärä (keha järele) õmmõldud Khn

2. pärast puol `siula jäi `paati ja sai perä meresse visatud Kuu; tule nädälä perä järele, siis on `valmis; oma `laiskuse perä ta ei `kündand `põldu `kõrralikkult; mõned `kiustu perä `ütlid ikke [kooliõpetajale] sina; perä `panna `kuhjale `malgad `pääle; `peigomehe `puolised `saivad `lahju `enne, `pruudi `puolised `saivad perä Lüg; `Päivä päält `aasta pera tuod - - sene raha ja paned `sinne tagasi; Vanal ajal `läksivad Kahula küläs kaks talu peremest `riidu ühä maatükki pera; Pera `rääkisima ikke iad juttu; Tie, ja pera ei õle `jällä ia Jõh; võib-`olla pera tuleb viel `ullemb IisR; meid ka siin `üöldi ikke `Utria `kraskad, nuo ei tiä `mille perä Vai

3. kaudu tu̬u̬ sau lät́s säält perä `vällä Se