[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

päästma `päästma Vil/-mä/, (ma) päästa(n) SaLä Pha Vll Pöi Hi(-εε-) Rid Mar Mär Kse Var Mih Tõs(-mä) Aud Tor Hää Ris HMd Hag VMr Rak Trm; `päästama R(-ämä), (ma) päästa(n) Khk Emm Phl Ris; `peastma Plt, (ma) peasta(n) Muh Jür HJn Trm; `piastma, (ma) piastan Amb JMd Koe VMr Kad VJg Sim Iis Pal; `peästmä, (ma) peästän Juu; `piästmä, (ma) piästän Juu KJn; `pästma, (ma) pästan Saa; `päst|mä Trv T V, -me Hls Krk Hel, (ma) pästä; `piässämä, (ma) `piässän Kod

1. ohtlikust, täbarast vms olukorrast välja aitama või selliseid olukordi ära hoidma sie `päästi minu senest ädast `jälle VNg; ma `andasin `ennäst `tunnistajast, `päästäsin tämä `lahti, `muidu õleks mend `vangi Lüg; `Poisile on vaja `viskada köis ja tädä uppumast `päästada Jõh; tee‿p seda, kas see `kohtu asi päästab Khk; Ega loom katsub `eese `nahka `päästa; Läksid veel `püüsid tormi eest `päästma; Kõue tulest ei päästa änam midagi Pöi; `maagid ole mitu tükki ää näljast peastn, `peoga `pähkid annud Muh; Sörve mees ise läind `pεεstand εε Emm; [ta on inimese] surmast `päästnud Mar; tegi maeale `kosna, `päästsi veel vanemad suitsust `lahti Aud; mina pästan jänese `poigi, et kaśs ära ei söö; pańg `pästis mind veel, mud́u oles pää `lõhki löönud Saa; tule ja peästä meid sest vaevast Juu; `piastis mehe uppumissurmast JMd; kui ma vähegi sain, siis ma ikke piastin VMr; poeg tast `minnä isä `piässämä, `upsid mõlemäd; muud ei `aita, jalad `piässägä perse piltl Kod; nad `tahtsid ennäst vi̬i̬l `päästä Vil; mea pästi ta koera käest ärä Trv; mitu naist olevet oma mihi viinast är `pästen; ku sul `kerge jala, küll jala pästäv piltl Krk; et sa - - mu ärä `pästsit ädäst, egä mia su `näĺgä ei jätä Ran; nu̬u̬ sõna pästivä miu, t‿`oĺli nigu jumalast johutedu; sõna `keitnä ja sõna `pästnä vns Nõo; ää, et te mu elu ärä päśtite - - säǵä oless minu `Peipsile veenü Võn; jummaĺ, pästä˽minnu seost hirmust vallalõ Urv; mõ̭ni säärän väkev miiśs, tu̬u̬ päst henne kõ̭igist `väĺlä; üt́s sõna pist, ütesä ei˽pästäʔ vns Har; ma˽pästäsi˽puja arʔ, a ei olõ˽raha Rõu; neĺli tüḱkü olõ ma vi̬i̬põh́ast `väĺlä toonuʔ, viiendät ma˽`pästmä ei˽lähäʔ; kuld päst kuninga käest ka arʔ vns Vas || patust lunastama, vabastama `Jeesus päästäb meid Tõs; `Kristuss tuĺl patat́sit `pästmä, päst patadsõʔ vallalõ Lut

2. a. kinniolekust, kütkest vms lahti laskma, vabastama luom õli pää`kammitsas, jäi `kannu taha, ma `päästäsin `lahti; `saapad on kõvast jalas - - tule `päästa mu jalad `lahti Lüg; mine päästa obused eest ee (rakenda lahti) Khk; Kui siit maakaarest selle vihma päästab, siis pole enne `kolme `päeva mitte juttu, et ta `järge jääb; `Peale vagumist sai `tuhlid `päästmas `käidud, varred päästeti mulla alt ää Pöi; ma `aita `koorma `lahti `peasta; ma peasta omad jalad `riidest ää Muh; pεεsta `lambad `köidest `lahti Käi; eidetasse üks sõlm `peale ja teine akkab `sõlme `ambaga `lahti `päästma Mar; side `liiga kõbaste, päästa natuke järäle Mär; pekk peńk oli rehetoas ja selle `vasta rabati - - siis päästeti sidemest `lahti ja saadeti `väĺla rehale Mih; päästame kõik loomad ja obused `lahti Tõs; nooda kipper - - päästab `nu̬u̬ta `lahti, ku nu̬u̬t kivi `alla jääb Hää; päästan `pastla paelad `lahti Ris; sie pidi olema suur patt, kis `müöda lähäb ja vaenu köit `lahti ei peasta Jür; `piastsin sukapaelad `lahti VJg; tullud `puati `laśti `piässämä Kod; eläje vaja `valla `pästä Hls; pästi köögi usse `valla Krk; kui langale lähäb ku̬u̬rd `siśse, tu̬u̬ pästetäss `valla Ran; ma pästä `jalgu `vällä San; rehetarõst visati vihu˽reheala, sääl oĺli˽tõsõ, kes vihu vallalõ päśtiʔ Urv; inne `surma ummõtõ kõ̭nõĺ, no kis siss tä keele `valla päśt Krl; naka˽no `jalgu vallalõ `pästmä, noʔ om jo magama mineḱ käen Har; hopõń pästet `maahha, ratta moro pääl Se; pästä opõn `maalõ Lei b. kalu võrgust vabastama kui paat tuli `maale, siis ma `läksin `verku `päästama, `päästasin `vergud `lahti, panime `kuivama; kodused `naiste`rahvad tulevad appi `päästamise `juure Jõe; `Vergud kas `päästeti kohe jääl kalujest vai `tuodi `kelguga kuo `päästä Kuu; kεεd olnd nii kibed `päästades, lest karune, lammudab kεεd εε Khk; Naised tulid `randa kalu `päästma Pöi; `peastsime `randas `räimi Muh; Kiluvörkusi pεεsteda sedasi, et rapudata kahevahel vörgulina ja kilud tulad välja Emm; humigu kεisin `randas, `aitasin ära `pεεsta Phl; said räimvõrgud `lahti päästetud, siis vidasime need jälle johtele Rid; kala `vastu `käijad, need `aitasid päästata Ris; egä ommuk tõid [võrgud] `väĺlä, pästid kalad `väĺlä Ran; pästetivä kalaʔ `vällä ja pańnivaʔ [võrgud] vapo pääle kuioma Räp