Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 2 artiklit
peni- koera- ohvitsõõ·r ei ole lännugi `tapluste, läits peni`kuuti pakku Ran; penikarvust tettänä suka `langa, nu̬u̬ suka olna `kangede `lämmä; pu̬u̬lsõ̭sard `olli, kelle man laits `olli vahepääl kasuman, kasvatedi nigu penikutsikat jälle Nõo; pinnega iks taĺlit́ tu̬u̬ pinipoiśs, verevä˽püksiʔ oĺli˽jalan Kan; Ilm om `täämbä pinikülm (väga külm) Urv; vanast ku˽mõisniku˽suurt `jahti pet́i, siss˽oĺl pinipoisil verrev säŕk säĺlän ja˽verrev küpär pään Har; Pini`rõipidõgaʔ oĺl õ̭nnõ˽hädä Rõu; ta tuĺl `taaha uma piniroisogaʔ, pini murrõĺ nu̬u̬˽mu maŕapuhmuʔ ärʔ Plv; piniräbäkukõnõ naaśs `haukma, tuĺl suuŕ pahanduss; vana pinitüḱk, kavvass tedä söödetäss, vaia `maahha `laskaʔ Vas; Liput́ nigu pinikut́sik `handa ja `vah́te üt́si `siĺmi leevä pala pääle; pinipoig ilotõli, ilotõli taa hiirega, pit́sit́ ärʔ, nii jät́t sinnä `paika Räp; [Kala] `püüdmise man `peet́e pininahast `kińdet, sinnä˽`pańte olõ˽vai haina˽`sisse, siss om käsile `lämmäp; sina häbemädäʔ inemine, sul ei olõ pinivõrra (mitte sugugi) ka häpü, pinil ka `rohkõmp om häpü kui sul Se
peni peni Kuu VNg Lüg Vai Khk Vll Mar Tor Hää Saa Trm Kod Plt KJn M T Lei(ṕ-), pini V; p penida Vai, penni (-ńn-) Hel T(penid Nõo) Lei, pińni V
1. (isane) koer Mida `kuitsikana õppib, seda penina piab vns Lüg; peni läks `vööra `peele `aukuma Khk; penide `aukmist oĺli küla täis puha Saa; penid tulevad Kod; laisk kui peni Plt; sääd nagu peni üle aia `kargama, ta - - eh́t ennäst ütte `viisi Trv; emäne koer õigati libu ja esäne olli peni; kes peni `ändä keŕguts, ku ta esi ei keŕgude (kiitlejast) Krk; kae kuiss `pennest `mü̬ü̬dä saat Hel; täl kah suu `risti nõna all, aogub `vasta nigu peni Ran; penedel jäĺedäde südä täis, nemä võtiva jäńesse `kinni Puh; ju̬u̬b `endä täis ja latse om näĺlän ku penise; nii kirbu ike söövä penid, ega ta muedu ei kaabissi ennäst; makab säliti käe üle pää ja `norskab, siss nigu peni sängin pureleva; ilm om peniss lännu, `õkva nõ̭na `küĺge aap (kangest külmast) piltl Nõo; nii kole ilm, et ää peremi̬i̬s ei aa `pennigi `väĺlä Kam; si̬i̬ peni käip ka `uĺkman, lääp muide talude `peńne manu Rõn; Saa õi˽sõ̭ss pińni `sü̬ü̬täʔ, ku susi joba karjan om (millegagi on hiljaks jäädud) Urv; uma˽pini˽purõlõsõ, uma˽pini˽lepüseʔ vns; pini üt́skorru `istu, ku `saisu (öeld lapsele, kes istuda tahtis) Krl; pini˽pedävä meil hatt`saaju, mitte `pulmõ; sa˽kõnõlat sääräst juttu, et pini˽kah naaravaʔ; sul om taa pää nigu pini perseʔ üless kohvõrdõt Har; [ta] ei˽tahaʔ, et ma pińni lihaga˽söödä; ku hatt hanna üless nõst, mis viga pinil `pistäʔ (liiderlikust naisterahvast) Rõu; sõgõĺ sattõ pinne (koerte) kätte, pini˽laheva ärʔ ja `oĺgi mu sõglakõnõ otsah Plv; teil ollõv kut́sigõʔ, kas kõ̭iḱ umma˽piniʔ vai um mõ̭ni lita ka siäh; susi sü̬ü̬ hoiõdu aśaʔ, pini piḱält `peedüʔ vns Vas; küsü üi pini su˽käest `hambit, pinil omma esiki `hambaʔ vns; pini pińni tund vns; ku üle pini är läät, siss mine jo üle pini hanna kaʔ (vii töö lõpuni) vns Se; häbü um härä `suuru, ṕelg pini `suuru Lut || pl ketramisel pudenevad villaraasukesed `täpmekeseʔ hiidetäseʔ maha, kutsutass piniʔ. `ümbre voki ibä paĺlo pińne pillut maha Lut
2. piltl (põlgavalt, ka sõimusõnana inimese kohta) no küll on peni, sie `oska veda `ennast (oskab vedeleda) VNg; oh sa peni oma juttudega ja sõnudega Lüg; mia tädä vana penida ei `salli - - vana äbemätto peni Vai; on üks peni, ei viitsi midagi teha Vll; sina peni oma jutuga KJn; mis sä peni augud mul man Trv; juhataja om ka serände peni Nõo; üt́s om pini, a tõõnõ om vi̬i̬l hullup pini (sulidest) Se
veebiliides
@ veebihaldur