[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

ees|ruum saunaesik ies`ruumis `panna `riide ja taga `vihtleta ja `pessa Jõe; `saunas oli ikka kaks `ruumi. `teises `pańdi `riidesse, se oli eesruum Nis

kagu2 kagu Nõo Ote San Kan(-ku) Rõu Vas Se(-go) vaata kui kagu kaśs `tulli mulle `sülle Nõo; kaku suurõ lumõ`uarma tahaʔ om tuisanuʔ Kan; Kagu˽tu̬u̬ mõ̭nõ ao sais, sõ̭ss nu̬u̬˽vitsa˽`lätvä˽pruumis Rõu; kagu ma võta; kagu ma lää; kago om hereśk, käüse naard ja ińdsitäss Se Vrd ka2

pesema pesema, da-inf pesta, `pesta S L Ha Rak Sim hajusalt TaPõ, Plt Pil, `pessa Jõe VNg Jõh IisR ViK Iis; pesemä Var uus Trv Hls, da-inf pestä Vig Tõs Khn Juu(`p-) Kod KJn, `pessä Kuu Lüg(-mäie) Vai, `peske uus Pst Ran Nõo, pesedä uus Ran Puh KodT Võn; `peskma, -mä, da-inf `peske Saa Kõp Vil vees puhastama ies`ruumis `panna `riide ja taga `vihtletta ja `pessa Jõe; sul on pesemättä suu, `ninda `musta `suuga ärä `räägi (ropendajale); ma pesin `ennast `puhtast `sellest süist piltl Lüg; `villad said perast `pessa, kui sai `niidetud Jõh; pää paistab, vihm sajab, uppund inimesed pidavad `riidid pesema Jäm; tüdruk pesi palet ning käsi Khk; ää pesk nii kaua ennast Vll; Peale rappimist `pesti kalad `tooris külma `veega `puhtaks ja `pandi `nõrguma; Kui kalad sui meres pesevad (sulpsu löövad), teab päeva kolme pärast sadu Pöi; `vastlapäeval pidi `pestama, siis pidi pesu `valge olema Muh; sai `pestud nii, et silm sita `karva nalj Emm; `riidel veel liht sees, `pessi lihi maha Phl; leenisega `pesti `enni kõik särgid ja pesod Mar; Vigalas ei ole `sauni olnd, inimesed pesebäd kodo ennate majas Vig; silmäd oo koa mul pesemättä ja `juused ja Var; millas obo peseb, aga ikke puhas loom Mih; Lapsõd‿mtõ taha `silmi pestä Khn; kaks kord sai ikka `aastas lammast pesta PJg; Pesemata (ropu) `suuga inimene Hää; annekolladega `pestse lapsi, ku lapsed nõjudud on Saa; `enne käisin ikke meres `lammad pesemas Ris; vana `kuuga pestakse pesu, noorel kuul tulevad vahest loomad `sisse ja akkab sügelema (parasiitidest); `pestud (uhutud) villane kangas oli Juu; va puu `ämbred olid ja neid sa pidid `ühtelugu pesema Kos; põrand on `pestud, aga tahab viel kuivada Amb; kaevu `veega ei saa `pesta, piab ikke üks `pehme vesi olema `pesta Ann; küll ta on kaval ennast `puhtaks pesema piltl Koe; `toimsed linad olid `kerged `pessa VMr; vanal aal `peśti alati kurikaga VJg; sa `aitad mind, ma `aitan sind, käsi peseb kätt Sim; kui pesu `peśti, `tehti `tuhka `riistadesse ja kuum vesi `piale Trm; pesetässe kõik võrgud `puhtass Kod; tegid või ära, ega ta seista võind, `peśti `veega ära, niikavva kui vesi enam `valge ei olnud Pal; `tehti `sooja vett, `pańdi suur tõŕs täis, üks `oidis [lambal] kaelast `kińni, teine pesi Lai; piima püt́ta sai `lauba `pesta Plt; lähme `laukasse pesemä enesid KJn; mitu nädalt juba `peskmada, `lihtsalt ei võenud enam `olla Vil; õdagu pesesivä `jalgu ja `käśse; egä edimäld es tohi laud põrmandut `peske, üteldi põrmand mädäneb ärä Ran; sai niikavva ku kellä kahetõiśs`kümneni pühäbä ommoko neid läńnikit pesedä KodT; silmi pesema (teat pulmakomme, kus pruudi silmapesuvette pandi raha või pruut jagas samas vees pesnud pruudipoistele andeid) pruut akkas `silmi pesemä, vaskraha `pandi `tuorvi; `pruudi `poisid pesiväd ka `silmi ja `seisasivad `märgide `silmidega, kui pruut tõi igäle rätted Lüg

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur