[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

lausa|alune katusealune; kuur lausaalusel läppuvad `kuprad saeusel aeal ärä Vig || (lagunenud hoonest) ku mõ̭nõl um ilma katusõdaʔ vai ilma `laeta˽hoonõh vai tarõ, sõ̭ss tu̬u̬d üteldäss et tah nu mõ̭ni elo, taa ku lausaalonõ Plv Vrd laustaalune

pae|pealne, pae|pääline 1. paekivil asuv (pinnasest) minul one pali pae`päälist maad VNg; Jõe`kaldas on pae`pääline maa, õhuke `kruusa`mulla kiht pääl, `kuival suvel vili äppardub Lüg; Paepεεlistel `pöldudel on vähe `mulda Kaa; ne‿o äe valastet, kus `sõuksed pae`pealsed moad oo Muh; oo üks va pae `pealne, mis maa see oo Mär; ei sii seda padu maad põle, meil va pae`pialne maa Lih; mustamullamaa oli ika kõege parem, pae`pealne ja ruusi`pealsed oo albemad Mih; see tükk jäi `sööti, oli `liiga pae`pealne Kos; ega‿s siin `põldude pial vili suur `kasvand, pae `pialsed maad Ann

2. a. ahjupealne ahol oo rennaesine ja pae`pealne Mar; ahu kummi, pae`pealne Kei b. altariesine Paepεεlne, leerilapsed läksid - - jumala`armu `saama Jäm

3. Paasküla elanik – Lüg

paja|alune 1. tulekolle; pliidi-, ahjualune ruum paa alune `mustab, sääl ei õle `tuldki all Lüg; paa-alunõ om puid täüś Har; paa-alonõ, tuli paa all palass Se

2. küttematerjal kui oli sõja aeg, ei tohi `kuśkilt paja alust võtta, `käisin `kelguga puid `tuomas Jõe; mine too paa alust tuppa Mär; tõi `mändesi pajaaluse puudeks Ris; põle paa aluse tikkugi tuas Koe; mul piap iks paa-alust olema, muidu ei saa süvvä tetä Nõo; `Vihma satap ja mul ei ole ei ole `kuiva paa-alust sehen Rõn

paulaline `paulali|ne g -se adj < paul – VNg

paulane `paula|ne g -se paeltest senel `korvil on `paulane `pohja Vai