[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 54 artiklit

aestat `aestat g `aesta aasta tänä`vuodine `aestat; sie‿o hüä `aestat; igä `aestat on siin [pardid] Kuu Vrd aesta

hein|soorsk vart (Aythya) einsoorsad ~ -pardid Ans

ennesti ennesti spor Sa, Muh Tõs Ann, -e Khk Jaa Pöi Muh Vig Kse Var Pär Tor Juu Plt KJn; ennest Jäm Vll Pöi Mär Vig Tõs Juu KuuK Amb ViK Trm, `e- R; innest Vas Räp; inest Har
1. äsja; hiljuti ma `ennest sein juo Lüg; ennest `meitel olid pardid, varest `murtsid pujad εε Jäm; ma just ennesti viisi sigadele sööma ede; ennestigid ma `soatlesi `lapsi Pöi; enneste oli natuke pikäli Vig; ennestki oli siin metsas nisuke menu Kad; ennest oli ta siin Trm; ma inest sullõ jo `ütli, et hopõn om kablast `valla˽päsnüʔ Har Vrd innestä
2. vanasti `ennest ku `kõhta `pieti `orjadega, siis õli `orjaid pali Lüg; enneste `oĺlid kõik puu `vankred Tor; sinikibiga värmiti enneste lammaste `villu Juu; ma räägin ikka `eńdise järele kuda ennest oli KuuK
Vrd ennaste1, ennisti

itse|päinis isepäinis Igä pere `pardid ujusid `itse `päinis Kuu

kaislik `kaisli|k g -ku Jõe Kuu Kad(kaislik), -ko g -go Vai
1. kaislaid täis kasvanud ala `kaislikku munevad `pardid Kuu; kalad `uiud `kaisligos; abara `panna kuhugi `kaisligo `ääre vette, siis `vennegä `männä `kaisligo `sisse Vai
2. kaisel `kaislik ja piĺliruog kasvab sial sies segamine JõeK; `kaisla luod, sie on einam, nüid sie `kaislik kasvab nii `kõrgeks Kad

keerus2 `keerus (-i̬i̬-) Var Mih Hää Saa Trm, keerus Trm; `kierus R(-ss Kuu, -o- Lüg) Noa, kierus Iis
1. kõveras, keerdus, krussis sie pidi `undlikku `surma surema, sie luom, kel `karvad `kierus ja `mitme`päidi `seljas ja `kaela pial on Jõe; sie puu on `kierus, ei lähe `lohki VNg; vana inimine käib juo kõveras ja `kieros Lüg; `jääkad (pardid) `kierus sabadega Noa; regi oo `keerus (kiivas) Mih; susi (uss) on `ki̬i̬rus mättä pääl Saa; laug lõng ei õld väga `keerus; Keerus kui kerstu kaupmee koer (inimesest) Trm || `Silmäd `kieruss `nindagu `pässil (tige) Kuu; Külap oleks, saba `kierus, `müöda küla `lehkind ja `lõugu `laksutand IisR
2. pilgeni, ääreni (täis) ma `pańni kolm `keerus kuĺbitäit Hää
Vrd keerun

kiskline `kisk|line Kuu Mär Var Khn/`kjõ-/ Amb Koe/-ś-/ Sim Kod/-ś-/ Hls Krk Nõo, `kisku- Kuu VNg Lüg, `kisko- Vai, -le|ne Tõs Hää Ris Plt, g -se kisklik; kare, kisuline `paadi `pardid `kiskulised Kuu; krobeda, `kiskulise `sarvedega, ei ole üvä `lehma VNg; `kiskuline puu ei lähä `lõhki Lüg; piält vuadata iä loud, aga na `kiskline, et muud kui `viska ää Var; `Kisklesest puust ei saa `pi̬i̬rgu Hää; `kisklene puu ei lähä `üövlega siledaks Ris; avil one `kiśkline suu, vassakuta kihväd kõik suu täis Kod; si̬i̬ puu om `väega `kiskline, sellest ei saa kudagi jagu Nõo Vrd kisklane, kisklikanõ

kodu|lind
1. kodulind kodo`linnud on kanad ja kukked ja `pardid Lüg; Kodu `lindusi `peetakse sii `paergus vähe, kukk ja mõni kana, ani pole änam `pooliski Pöi; kodolinnud sii kodo `ümmer, teesed on kõik metslinnud Juu; kodolinnud one kodon Kod; kodulinnu `omma kodu ümmer, kana, ani, pardsi, kuĺuse Krk
2. mesilane – Hls

kõõgutama kõõgutama Kse Tõs PJg VJg Trm Kod Puh kaagutama kana kõõgutab, tahab munele Kse; pardid pradissavad, aned kõõgutavad Kod; kana kõõgutap kui munele lääb Puh || fig mi‿sa kõõgutad, ega sa munelt tule Trm Vrd keegutama, kõõgetama

laas1 laaś g laane Sim KJn Nõo/-s/ Võn, loas g loane Rap Juu/n -ś/; luas, luäs g luanõ Khn; laan g laane eP(-oa- Kei Trm, -ua- JMd Kod) T(laań; g laanõ Võn Kam), `laane R Jäm; laań g laane spor Ha(-oa- Kos) Jä(-ua- Amb), Kad(-ua-) Plt M, laanõ V; n, g laane Mär Tür(-oa-) VMr Sim IisK, `laane VNg Lüg IisR; loane g `loane Trm
1. suur tihe (okaspuu)mets poline `metsa one `laane VNg; oli karusi küll, aga nied olid `suuremas `laanes Vai; sii `söuksi `laanesi polegid Krj; laan, `ulka puid ühüs `kohtas Mih; laanes ei raiuta Tor; vanasti olli siin ilm`lõpmada laan; Kanaküla laan oĺli, suur männa mets, läks Viĺlandi `alla `väĺla, teist nõnda suurt laant mede `ümbruses es ole Saa; Paĺksaare laań, sie oli nii suur, setse kilu`mietert Amb; sie oli suur põline laane; sie suurem mets oli Raeküla jägu, sie laane VMr; sial pool laanet on põllumaa Sim; kes täis tüdrik, käib kõik kõhad läbi, linnan ja rannan ja luanen Kod; meil ei olnd nisukest laant - - laaned on `kaugemal Plt; Nüid seda laant änam põle, kõik maha raiutud KJn; laanen eläve karu ja undi Hls; käüsi sääl alan laanen `si̬i̬ni `ot́smen; üits kuusk kummartess, kiḱk laań lamess = kirikun ku rahvass põlvili Krk; mul om õge ää kõrd `latsi ja latse`latsi, neid om liinan ja laanen; läits `laande ri̬i̬ vehmerd `kaema Puh; käokirjät lennäss ärä, kas lennäss siss liina poole vai laane poole, sääld `tulli siss mi̬i̬s; laanen ma‿i ole `uśsi `nännu Nõo; õegup kui laanest (kaugelt); laanen kasvava nõgla puu, kuus ja petäi Kam; sääl Kavastun om laane, sääl om paĺlu `mõtsa Ote; vana mõts, vana kuusõmõts, kutsutass laań Krl; külh om kollõ ü̬ü̬d pümehest laanõst läbi minnäʔ; ku sinna `laandõ lähät, siss sinna õks vällä essüt Har; illos mõts om laań Räp; mul om liinah nii laanõh (igal pool) kõ̭iḱ hää Se || võsa tegemätä eenäma kasvab küll laaneks Mar; kon om sääne võsustik, tu̬u̬ om laań, mõni kõo pojakõnõ, mõni haava pojakõnõ Har
2. väli, (lage) maatükk `suured `laaned oli juo `vilja VNg; `Õhtast õli sie laan `saadus Jõh; suured maa `laaned on nendel kää; pöllud ühes `laanes, üks suur laan Jäm; suured liiva laaned Ann; laan õli üks lagendik, üks ilus maa, sial õli `põldusid ja `sööti Trm; lähme laane `piale `mäńgima Lai; Laia lagõhõ laanõ maa Rõu
3. madal (metsane) maa eenamaa laan, see `seoke madal maa; laane eenamad sii samas all, `sioke maa ein oo pial Tõs; piĺlpajod kasvavad laane `maade pääl Vän; nemad (männid) madalas luane muas `ästi ei taha `kasvada Amb; luan one madal mua, mets piäl Kod; laanõh saa kari küll süvväʔ, a vili saa kehv Se || madala mua mets one luan, `mändä ja `kuuski ja mõni arv kask Kod || (kõrvalisest kohast) laanõ maa, koh ei olõʔ elänikka, perädu maa, soid ja kõkkõ Rõu
4. vesine madal maa; veelomp `lapsed ikka `lähvad `laane sise `plaksutama `jalgadega VNg; laane koht - - vee laaned einamade sees Var; `keegi jõua `laanesi tühas `juua; põllu nurk oli vee `laanes; kukkus laane `sisse; `ümmer on laan, `niuke loik, soo ja Tõs; Pardid `oovad (ujuvad) Ristinä `luadõs; Lapsõd `lasvad luanõ piäl `ljõugu; `Üese nda paelu satn, et luanõd muas Khn
5. metsavaheline heinamaa luan - - roho mua metsä all Kod; vanast olli laanen õidsil käit Krk

ladistama ladistama spor R Sa, Muh spor L, HJn/laa-/ JMd Koe VJg IPõ Plt Pil KJn Trv TLä, -em(e) Hls Krk Hel San, -õmõ Krl; ipf ladiśt Rõu
1. ladisema Akkas ladistama `vihma IisR; niid ta ladistab seda `vihma maha Khk; Eilse pääva ladistas vihma Kaa; Äi nüid änam pidamist pole, ööd kut päevad ladistab Pöi; akkab juba laadistama HJn; vihm ladistas `tulla VJg; las ta ladistab sedä `vihma KJn; ladistess sedä `vihma maha Krk; vahel ladistab mitu `päivä Ran; küll nüid väĺlän ladistap, kõ̭iḱ kotuss om vett täis Nõo; Kõ̭iḱ `täämbäne päiv mu˽ladiśt `vihma Rõu Vrd ladsiseme
2. ladinat tekitama `pardid ladistavad ja sopperdavad vies Lüg; paŕt ladistab vee sihes, paljas ladistamine käib `seie Jäm; Lapsed ladistavad jöös Kaa; ladistag mette `veega nenda pailu Vll; pese ilusti, ää ladista nii `paĺlu vett maha Mär; lapsed ladistavad vee `ääres Tõs; anid ladistavad vi̬i̬ si̬i̬s Hää; partsi ladistava järve veeren Trv || kahistama tuul ladistab `haava `lehti Kuu
3. lobisema tüdruk ladistas juttu Khk; eks naised ole ikke igal pool suuremad ladistajad Lai; ladistavad `peale ulgakesi Pil; mis ma sääl nüid ladisti Krk; mes sa tõesega nõnda pallu ladistad Puh || `sakslasõʔ kõnõlõsõʔ pehmet ki̬i̬lt, ladistõsõʔ keele otsast Krl
Vrd labistama, padistama, pladistama

lamama lamama R S L spor K, Iis Trm Puh, -me Krk San; `laamama Kuu, da-inf laamata Jäm Mär PJg JMd; (ta) laamab Var, `lamma Vai
1. pikali olema, lebama [hüljes] läks `iemale, nattuke maad `iemale ja tuli `uuest lamama vie `piale Jõe; lamavad rohu pääl VNg; `taltsed (talled) `laamavad maas Jäm; Pidade kaks nädalt vagusi lamama, `püsti tõusta äi `tohtide Pöi; Kukos maha ja jähi lamama Käi; lamab seal külite maas Mar; tä o na kenutu, laamab muas, ei sua änäm üleski Var; Kaua sa seal sängis mõtled laamata PJg; pääle ruu`kośti tuleb raasike lamada Saa; mis sa lamad, tõuse ülesse Koe; lamab moas kui ärg Trm; üit́s kuuśk kumartess, kiḱk laań lamess = kirikun ku rahvass põlvili Krk || (lapsest, kes roomama hakkab) laps akkab lamama Muh
2. pikali heitma lamab end `ühte `kohta maha Vig; ta lamas maha ennäst KJn; ma lamessi maha ja magasi San
3. maha tallama, lamandama Vihm ja rahe lamasid `vilja ära, `raske `niitädä Jõh; Sadu lamab `vilja maha IisR; kanad ja `pardid - - `lammad `viĺla maha Vai || lamanduma vihm lõi viĺla maha, vili on maha lamand Plt
Vrd lamema2, lammema

laskma `laskma eP(`lasma S L K) eL(-me M), `laskema R(-ie Lüg) Khk Mus Kaa; da-inf `lasta Hi Lä K, lasta Sa Muh Pä TaPõ VlPõ M, `lassa R(`laskeda Kuu Jõh) JõeK ViK Iis, `laska Vll Pöi Muh L HaLä I, `laske Kul Var Aud Saa Rap TaPõ VlPõ Trv Pst T, `laskõʔ V(-aʔ VId); pr (ma) lasen R(`lasken Jõe) K Iis, lase(n) S L, las|e M T, -õ V, lahe(n) SaLä I TaPõ; ipf (ma) lasi(n) R S Noa Kul KPõ I V(laži Lei), `laskin Vai, `laski(n) (-śk-) Jäm Ans Muh Phl spor Ha, JMd Ann Kod(laśkin) Hel, `laskesin Jõe VNg, `laskesi Khk Mus, `laskse Ote Rõn San V/-õ/, `lasksi(n) (-śk-) u, spor SaLä, Muh Phl Lä spor K, Puh TMr, lassi(n) (-śs-) spor S, Aud Trm MMg Äks T VLä, `lassi(n) (-śs-) SaLä Muh L HaLä Jür Ann Tür Trm Lai KLõ Trv Hls T VLä, `laśse M Ote, lahi(n) Jäm I
1. mingit tegevust lubama, võimaldama, mitte takistama ega `paati voind `poigiti `lassa, `paati piab [otse] `oidamma Jõe; kas siis `tohtib [loomi] külä `heinässe `lassa Kuu; `lammas ei lase `oinast ligi Lüg; `lapsed `eiväd `laskened pääd sugeda; emä ei lase `poiga `liuguma Vai; ta lahi mehed `lountsele Jäm; lassed [laeval] `rohkem pärituult `minna Khk; tuli vööras inimene, kus ma pidi ta `sisse `laskema Mus; `laske aga mind tuppa; odral taris `laska vel `küpsa Muh; ta ärgu `lasku sedas oma pεεl `karjuda; küll ta kippus kodu, aga ma pole mette `lassend Käi; lase ma tulen koa Mar; kisse `mindki prii `laśkis `olla - - mutku `aeti `väĺla koa Mär; Poiśs lasn loomad viĺla `sisse `minna Han; [hääled] ei lase `öösi magada Tõs; piim on juba apukas, ei lase änam `keeta; või laseb see vähk mõni inimesel kaua elada Ris; `oota vähe, ma lasen kohe `veśki `käima Nis; ma ei lasegi sind `sisse `ühti, koputa kui tahad Juu; lasi ennast `paĺlaks teha; oleks last `eina viel sugu `kasvada JMd; vihmase aeaga `piame alati vett `seĺkima `lasma Tür; lasi loomad paha `peale Koe; `uastate puolest võiks jo viel tüöd teha, aga tervis ei lase VMr; lase siis ennast poisi ligi (vahekorda), siis suad `tervest Kad; `sensur ei last läbi (ei lubanud trükki) VJg; lind laheb õege ligi, ei `pelgä; `laśkid majad ärä lagunetä Kod; karjussed käiväd karjan kuni lumi laheb MMg; pruudi vend oli siis kui suur `lontrus, et `laśsis [pulma] lipu ära `viia Ksi; ega ta (vihm) ei lahegi teha enam kedagi Lai; temä akas `teĺmä isä käest `eeśti (esiti), et `lasku temä ti̬i̬b omal maea sääl KJn; ku [lina]luu `valla ei anna, sis lastas vi̬i̬l `aigude Pst; midägi ütelte ei lase, siis om südä täis Krk; maan `laske olla pikembide, las [heinad] saava kastet kah Ran; üits leśknaene, vana igävene lähmäk, laśk `kõ̭ikil ennäst sõkku; no ega sa rügä ei või `laske ära pudeneda Puh; elä esi ja lase tõesel ka elädä; Anna leivale jakku ja lase söögil ää maitsta; `rahva sehen on kõmu, et `lambit ei `lastana enämb pedädä; mul valutava käe nii `kangede, et `ü̬ü̬se ei lase magada; ega ta ärä `müvvä iks ei lase ennäst vene keelega, ta saab aru kõigest Nõo; nüid - - ei taheta minnu enämb poisi manu `laske Ote; ärä `lasku ärä `puske Kam; no `lasknu ärä lõppõ, `viska [korjus] `mõtsa Rõn; mi‿sa eläje nii˽hoolõtuhõ lasõdõ, lasõt eläje `viĺlä; ei ma tu̬u̬d usu, et sa säält enämb lastat tagasi; [tüdruk] laśk siinsaman latsõ tetäʔ Har; `Laśti mõ̭ni `aestaig saistaʔ, sõ̭ss `küńti [maa] üles ja tet́ti sinnä˽linna; mi‿sa˽taal `persel iks alati last joostaʔ, mi‿sa˽pussudõʔ Rõu; är˽`lasku üttegi ilma söömäldä ärʔ Vas; mis sa vahit, lasõʔ `sõita inne Räp; laśk uma silmäkese ärʔ t́susadaʔ `ussõ Lut || ülekäte, minna laskma Lased ajamaa käest ära, malts `lämmatab kõik IisR; Meil nägu `väikse kuha‿bäl, `tohtnu `ühte näputäit muidu lasta `minna (raisku) Hää; imä oĺl pallõlnu ja˽kahinu nii `kangõdõ, et timä ei˽taha˽`poiga hukka `laska Vas; maa piat joonõh pidämä, tohi‿i `loŕri `laskaʔ (käest lasta) Se; lahti ~ priiks laskma vabastama – R eP 1. valla päästma, vabaks laskma ma‿i `lasnud veel [purje] `koudi `lahti Hlj; oppetaja oli isegi tüür - - kaks tükki oli `välläs, nää ei `laskendki [leerist] `lahti (leerikooli lõpetada) VNg; mene lase `luomad `lahti Lüg; Lase `kruuvid `rohkem `lahti; Nüüd on küla `müöda `niske kumu `lahti `lastud et `oitku IisR; kust nied `äŋŋerid on `lahti `lastu (välja ilmunud) Vai; lahed püust `lahti, viib kohe ää, `seoke vali tuul Khk; siis ta lasi mo kääst `lahti ning ma‿s nää mette `kuskilegid minna Vll; `Laiskus, `laiskus, lase mind `lahti Pöi; vangid `lastasse `lahti; mo vend `lasti vene sõeavääst priiks Mar; ma palusin teda, et ta laseks `aadre rauaga selle muhu `lahti Mär; omigu siis `lassid koti suu `lahti Mih; `kontrahe aeg on `otsas, võis [teenija] `lahti `laska Aud; `laśkis koha `lahti (müüs talu maha) PJg; `lauba ikka oli suurem [karja] `lahti `laskmese pää Ann; lase silmad `lahti Iis; lahe eläjäd `lahti `kütkmess ja akka ärä `kaŕja minemä; minä lahen lapsed `laśti sess vaevass ja õlen ise kaŕjan Kod || lahti tulema, saama `Määriti siis pann `põhjast [rasvaga], `muidu ei lase `kuaki `lahti Jõh; liimist `lahti `laskand Khk 2. ametist vabastama, vallandama sie `tarvis `ammetist `lahti `lassa Lüg; Pidada olema `teine koha pialt `lahti `lastud IisR; ta lubas sulase `lahti lasta Jäm; ta oli ju teenistusest `lahti `lastud, pole ise ää tulnd mette Vll; oli sii `valdas esimees, aga siis `laśti `lahti Juu; nüid `tahtsid Tõrma õpetajad `lahti `laska Pal; ega na periss priiss es tohi kedägi `laske Nõo || fig viin laseb `lahti ammetist Kul; valla(le) ~ vallalõ laskma vabastama – eL 1. lahti tegema, lahti päästma mine lase nüid lehmä `valla, kari piab `mõtsa mineme Hel; te võede akan `valla `laske Ran; ilusile lastass kõik usse `valla, inetukõisi ei vahi `kiäkinä Puh; susi lasnu tolle `rü̬ü̬kmise `pääle `voonakõsõ `valla; kas teil aru om ka pään, te toode sivvu kodu, lasete siin `valla Nõo; küll om kuri ilm, `siĺmi kah ei saa `valla `laske Kam; kui lämmi olli, siss `laśseme otspaea vallale Ote; ma laśsi sõ̭ss ussõ `valla Urv; lasõ˽hopõn vallalõ kablast; lasõ siĺmä˽vallalõ, siss kae, külh siss `näede; mu imä - - laśk suurõ helü vallalõ: marupini tulõ; ku˽päävä vallalõ lask (kui päike pilve tagant välja tuli), siss helgetäss `väega Har; ma˽`tahtsõ akõnd vallalõ `laskaʔ Vas; `kuulnuʔ laštasõʔ vallalõ hing`aigu Lut || `maarjapäevän `lasti ku̬u̬l `valla Nõo; tõsõpäävä tulõ opõtaja mii˽`ku̬u̬li vallalõ `laskma Har 2. ametist vabastama, vallandama ää tü̬ü̬mi̬i̬s - - tedä‿i lasta ametist `valla; alambit lastass `valla ja targembit tulep `pääle Nõo; om sulasõ vallalõ `laskunuʔ Har; koirastiku peräst `laśti vallalõ, `laśti amõtist vallalõ Se; meelest laskma unustama ega tohi seda sana `mielest `lassa Hlj; kae, et sa meelest ärä ei lase Hel; `mitmõ ao peräst timä meelest õi lasõʔ Se; silmist laskma tähelepanuta jätma ega ma või neid (lapsi) silmäst ää `laska, näd tegevad pahandust Mar; küll ta oid tat küll, ei saa silmist är lasta minna Krk || fig Saa‿i silmästõgi är `laskõʔ (ei saa silmi pealt) Se
2. a. korraldama; hoolitsema, et midagi tehtaks lubas `pildid `lassa `vaĺmis teha Jõe; `laskes `kutsu sene `targa mehe oma `juure; mäne `maalerile ja lase tehä omale `silti Vai; Lasnd eesele uied kuńts ambad sohe panna Kaa; `möisnik lasi talumajad ehitada Pha; ma `lasksi omad `juussed ää `niita Muh; ma `lasksi [saabastele] uied tallad panna Vig; isi tegid [puunõud], seda põln, et `lassid tiha Kse; [kartulid] jäävad kõvadas, põle lasn `iaste ää `keeda mette Tõs; Taris `laska `sindrisi (sindleid) `suagi Khn; nüid lassasse [nahku] jo `linnas `parkida; puukänd, need lassetse ära `koorida Aud; `laśkis `vankre ää parandada Juu; tal oli ärmoo·nik, Saksamoalt `laśkis `tulla (tellis Saksamaalt) Jür; `koolis `laśti kirja`õigust kirjutada; mina ei ole veel üht suka ega `kinda `paari last kududa Ann; `nõelumise jäust `laśti `eide `lõnga keerata Sim; edemält ei õld sedä `mu̬u̬du, et pruut́ laheb peigmehele `riided õmmelda Kod; isa `laśkis `turba sara tiha Äks; `riidid lastasse `värvi ja vanutada KJn; `laśse oma mära ärä rammata Trv; mõni lask seeni [kella] lüvvä ku aud `kinni aiass Krk; [ma] käesi `veskil, lassi pudrujahu tetä Puh; esä laśk `künjä kodu `kutsu; enämb ei `lastana `latsi tulla, `lastana `porti tetä; si̬i̬p om otsan, vaśt mõni lähäb `Elvä, siss saab `laske `tuuvva; tuńn `aiga `lasti saiapätsel ahjun olla Nõo; vaea `säĺgä `laske `litsu Kam; ku olõss tu̬u̬d `ti̬i̬dünü et vaja lätt, siss `laskunu˽kõnõldõ naid vannu `aśju Krl; ta laśk riihe kummass küttäʔ Har; ma lasõ sullõ paari `viisa kutaʔ Vas || saatma, läkitama jummaĺ laśk ta õnnõtusõ meile pääle, selle et miʔ jumalõ maha `salga Har; surmatõbi tulõ mano, jumalast last tõbi Se b. kellelgi midagi teha paluma, käskima, võimaldama või lubama lase obosel ära `taltuda Hlj; midä sa tied sääl, lased `lapse kisendädä Lüg; `tarvis `lassa oppetajal `surne `eŋŋe ülendä; `eiväd lase `ihmist makka ka Vai; ma lahe mihed need palgid ära vädada; isa lahi sulase lapsed `kooli söiduta Jäm; `laskvad `teisi ka elada Krj; Abu tagune nönda `aige, ma lasi poisi omiku rudida Pöi; äi ma `lassend taal `rasked tööd `tehja Käi; ma lasen poisi `seia `tulla LNg; ma `lassi sepä kaks `rauda tehä Mar; esa `laśkis tüdrukud `äästama minna Mär; Sääsed ei lase `loomi `süia Han; lassi mind kapetad teha Aud; lasin oma mies `naelad seina sies `lüia Ris; Kasandu `kõrtsus oli suur `kargamese täkk, `laśsid märasi karata Juu; lasin `tislari teha uued kapid Amb; lase laps magada Ann; `lasknuvad `uostel puole rukist ää sasida VMr; pidi `laskma veneläsed kundameńdi tehä Lai; sõkutaja laśk obesad `ümmer oma `ki̬i̬ru `käia Vil; jumal laśk ilma jälle tuuletsess minnä Krk; lasnu vana Oskaril latsele `tähti opeta; mõni periss lasna kaanil verd imedä Nõo; ma lassi sepäl kat́s `rauda tetä Võn; Nahk `laśti paŕksepäl ärä `pessä Rõn; sa laśt naaśõl `mäńgi `hindägaʔ Vas; las ~ lah(e) ~ laa (soovi, lubadust või käsku väljendav verbivorm) las `tembab vähä `hinge; isa üttel, et las `saate inimiseks, küll siis lähäte [teenima]; `istusin siis mättä `pääle - - las ma siis nüüd olen siin Kuu; laa `õlla `pääle Lüg; las tämä `tullo `süömä; laa lugevad Vai; söötloom, las lihuda veel Khk; Las sadada, saab magada Kaa; las ta `olla Rei; teeme iad suured vihud, et las siis `tiumed tõstavad nii et Kos; lähän `vaatama, las ta `ütles, et ära tule Amb; las ma suan korra jalad `alla JMd; löö põlvega `persse, las näru lähäb Pee; mets läind põlema, aga no las kärssada, kellel `kahju Kad; laa `olla IisK; Las me tieme ühe kuhja enne `vaĺmis Trm; lahe obene sü̬ü̬b Pal; lah ma kõnelan jälle `ühte `asja nüid Vil; mis käperdat kassipojast, lase olla Trv; ku ta‿i viisi `ti̬i̬ni, las ta imede käppä; lah mu är kõnelte Krk; Las sadade, saa magade Hel; mes sä sitta kahitsed, lü̬ü̬ `käega, las läits Ran; lah ma kõnele nüid, kudass tu lugu `olli Puh; lah na vahiva; las ma esi paenuta `endä üless; mi̬i̬s makap, las naene `tõmbap tü̬ü̬d tettä Nõo; las kari `mõtsa minna San; mis meil `tu̬u̬ga `aśja, mia mõts habisass, las tedä tuńt võttaʔ Har; las täl saladaʔ, terve˽külä ti̬i̬d Rõu; Las jumaĺ täil avitagõ Lei; käsi käia laskma tööle pihta andma lase omad käbäräd `käiä Vai; `laske nüid kääd `käia, `kuiva `loogu mets täis Vll; `laske aga käed `keia, küll te siis jõuate Mar; kui `villu `kaarisime, siis ikke `ütlesime: laseme aga käed `köia Aud; tie `kärmemast, lase kääd `käia VJg; mine siis ja lahe kätel käedä Kod; lase käe uśte käiä Trv; las(e) (aga) käia (ergutusvormel) lase oma `koived `kärmest `käiä Jõh; keige enam niidu `pihta, üks tulab, jälle `itleb: noh, lahe aga käia Jäm; [üks] tahab `riakida, teine - - `ütleb et lase aga `käia Lai; mis sa kurvasted, muud ku las aga kävvä - - muud ku aga ju̬u̬ ja laula Krk; lase kätel kävvä, ärä suul `laske kävvä Hel; ku inemine `väega `tassa liigut́, sõ̭ss üteĺdi: lasõ˽kävväʔ Räp; et lase (aga) käia ~ olla (kinnitav, rõhutav väljend) tegivad `tondi `valmis `ninda‿t lase `käia VNg; `Niisike `laadus mies et lase `käia Lüg; [prits] Paneb veele seikse truki järge et lase aga olla Kaa; Sure see `paergus `öhti, sellel nii `kerge `kuulmine veel, et lase `olla Pöi; Poeg oli niisugune karmantsikas, et lase aga olla Mar; nisuke paks possakas tüdruk et lase `käia Kad; `Seande vimm om sehen, et lase olla Trv
3. allapoole, madalamale langeda või vajuda võimaldama (hrl koos adverbiga alla, maha); kukutama `loimed tulid `kierumad `ketrada - - [ei] `tohtind nii `kiiresti `alla `lassa `longa Hlj; siis `lasti uus `laiva teluld `alle VNg; Lasen `süämise vähä `alle `puale Jõh; `laskesivad `seilid `alle; lase `kardina ikkuna ette Vai; üheksa kivi `laskend maa `sisse ühe `suiga; taet mine lahe sa `koorma maha, sool piip suus; lämmkäpp oo kes kεεst maha laseb kukkuda asja; söa aeg `lasti `laevu `pöhja küll va `miinidega Khk; sönniku maha `laskmise kook Kär; `ankrud `sisse `laskma Mus; ilakivi `pandi nööri `otsa, `lasti merese, `ankru asent `täitis Krj; kui [võrk] kalasi pealt maha `lasti, kohe `pandi koer `alla Phl; rehi `lasti maha laug aaval Mar; `naabremees laseb tuleva `aasta ka vana rehalse `alla Lih; laev `lastase `ankruse Tõs; tammil on ka liigsilm nagu tõkkelgi, kost vesi maha `lastakse Vän; lase `ankur maha; laev `lastaks vee peal Ris; tuond ühe elusa kana, last `plauhti tuppa maha Amb; lähen sõńnikud maha `laskma JMd; `siatsid - - [jalg]ratast, `laśsid sadulad maha Tür; argiga sai paŕs ää `lassa VMr; `surnu aud, kus `surnu `sisse `lastakse Kad; isä laśk elejid `alla, minä aen taress `väĺjä; Künnäpmetsä mädändikud `laśti kõik maha (kuivendati) Kod; pisuänd (tuulispask) lähäb - - ja `kraami viis üles ühes `endaga, `teises kohas `laśkis `alla jälle Ksi; ja ees raua ots, se `ongi `värtna suu, kust `lõnga `alla lased Plt; nisu piap vähä ala `laskme [masindades] Krk; kui aenad ärä `viidi - - `lasti [kuhja] katuss maha, `olli katuss maa pääl `pośte vahel; ku puri maha `laske, siis om nukanü̬ü̬r neĺlä`kõrdselt; mes sä tost tassist niikavva tillitad käen, seeniss kui lased käest maha Ran; [kass, kasi eest] sa laset mu vai üle pää maha seda`viisi Puh; rõebe pańd jala mulle `taade, laśk miu maha nigu träńtst; ma lassi liha `korssnade kablaga, kaits `päivä olli sääl suedsun; lase keidsega mehitse[taru] maha; ma‿ss saa vett kah `alla `laske (neelata) mitte üits tilk Nõo; se Narva kosk `lasti mitu `jalga `alla Võn; nakame atust maha `laskma Kam; parrõʔ `aeti alt ärʔ, sõ̭ss `laśti rüä˽maha Urv; `veśki sais, vesi om maha last Har; `paklet iks tongutat kässiga, sõ̭ss lasõt `alla Räp || kalapüünist vms vette paigaldama kahegesi paremb `verku `lassa; ma lasin `vergud sise Jõe; siis juba `ueti [mind] - - `laskema `vergu `pullu, kivi ei `lastud `lassa Kuu; esimisest `lasti kupp `sisse ja siis `lasti poro - - siis akketi `vorku `laskema VNg; `nuota `lassa avandost `sisse Vai; no siis me `aksime pöhja `öngi `sönna `laskma Ans; siiavörgud lastasse `ääre, kilu`vörkudega kεiass ülal (avamerel) Khk; Võrgud `lasti ajuse, `tehti aju`püüdu Pöi; teine teise päeva laseb `õngi Muh; võrgu `sisse lasemese juures üks laseb käbasi, teine `viskab kivisi Hää; lasiaugust laseme nooda `sisse Trm; `tohknik võt́t `võrku `väĺlä vai laśk `siśse Ran; jäŕv om nii `rampiid täüś, et saa‿õi˽kohegi `nu̬u̬ta `sisse `laskõʔ Rõu; ütest `vinnest `lasti `nu̬u̬ta, `tõistõ `pańti kalaʔ Se || `aaśtaga neli, siss `laśki nimä õ̭ks maja `kongruśsi (pankrotti) Har
4. kuhugi ajama a. juhtima, suunama kanad laseb [nõiduja] läbi `rihmä `vasta `päivä Jõh; lasemo vene `randa Vai; lased paadi kivi `otsa `kinni; pöld oo vee all, vesi pεεlt ää lasta Khk; lasnd kibi `otsa laeva; kadaga `suitso peab `laskma `sõnna `kohta, kus inimene surnd oo toas Mar; siis `saigi suits tuppa `laska Mih; lasimatsuga saab `puomist [lõimi edasi] `lasta Ris; voki raua `sisse `pańdi pulk - - ja akati `lõnga `piale `laskma Trm; [peremees] laśk alate vede õrasse piält ärä Kod; vanaste `laśti läbi lipu, pekseti KJn; lase kari kodu, ega na enämb ei sü̬ü̬ Hel; suure rihaga lastass [hein] `jońti Ran; laut om ärä nõiotu, et perenane lasep karu `lauta TMr; vaia minnä `laskõ tu vesi säält nurmõ päält välläʔ; leḱi `paŕvi `laskma (palke parvetama) Harb. panema leba lasn oo, kellega `leiba `ahju lastasse Mih; ma lähä `leiba `ahju `lasma Tõs; pühi ahi ärä ja lahe leib ahaju Kod; ma akka `leibi `ahju `laskme Krk; alan(d)ikku ~ alandust ~ kangast ~ kinnitust ~ lüket laskma lõimi või kangast poomil(e) keerama `Kärme inimine - - `muutku aga laseb `kaŋŋast, lasi`puuga sai `kaŋŋast `lassa ette`puole Lüg; Tagand `lasta löimet järele ja eest rullib `valmis kujut `riide krässvölla `pääle, [see on] `kanga `laskmine Rei; `lastasse [kangast] lasipuuga sealt poomi pealt järele, `öötasse: ma lasi öhö `amba [jagu] Mar; [telgedel on] kinnituspuu, kust kinnitust lastase Tõs; lüket lassasse, kui kangas oo eest ää kujutud Aud; kõrvaskaigas, sellega saab lüket `lasta - - lased siit takka `let́ti järel ja riiet saab `riidepoomi `piale `jälle `lastud Tür; lüket `laskma on `kanga `lõimeid järele `laskma Koe; lahe kangass üks aaguvahe; vaja `auku `laska, `pulka `laska Kod; ta `laskis pika lükkevahe Ksi; lõnga pakust `laśti kangast ala järele, korraga ühe pulga augu jägu Plt; lase kangast; lase lüke ärä Trv; lase lüket `kangal Hls; ku pika alanduse lased, siss lü̬ü̬ `kangale rabanduse `sisse Ote; lasõ mul ta alanik `alla, sa olõt tanh lähembän Har; kui piḱä alandigu lasõdõʔ, tulõ rabanduss `kangalõ `sisse Vas; peru laskma tüürima, juhtima poisi `isteva kesk venet - - mina `iste `taade `venne perä `pääle ja lassi peru; säräne `tütrukese latak, aga lasep iluste peru takka Puh
5. (puid) langetama; (vilja) lõikama, niitma minu tädimehel oli sie `leiku `massin, `sirge rukki `jälle `laskes `massinaga maha VNg; lasevad puid jala päält maha; [puu] `latvad `lassasse kõik ühele `puole, ei sääl õld `vitsa `tarvis egä kedägi Lüg; mis tahad nii tugevad puud `saaja, need pead keik pöhja tuulesse vöi külma tuule `sisse maha `laskma Ans; `metsas on kärinad, `lastasse puid maha Khk; kuusk tuleb `noores kuus ja põhja `poole maha `laska Tõs; Sis `laśti puud ka sügisi maha ku kevadi põlnu `lastu Hää; tarvispuud soab `vasta tuult ja pääva ette `lastud Kos; lase [puu] `alla tuule, siis ei lüe praod `sisse VMr; `ennemuina `tehti angast, `laśti puud üksteise `otsa ja oligi aed `vaĺmis Sim; tänä me muud ei tee ku lahema puid maha, ommen luasima Kod; siss ku kuus maha lastass, siss saat sääld kuku Rõn; puu lastasõ mahaʔ ja siss lõigatasõ `kat́skiss Har; rüki põõḿeti `t́sirpõga, nüüt lastass maśsinaga mahaʔ Räp
6. a. valama, voolata laskma, voolama panema mene lase õlut Lüg; tömmatakse pulk ära ja `lastakse `taari Mus; Ma lasi täna eese küünlabe kiha üles (lasksin uuest õlleankrust esimese kapatäie) Kaa; pisike auk `olli putkul all, kust pet́t `välja `lasti Muh; kui maapõhi sulaks lähäb, siis akatasse [kase]`mahla `laskma Mar; lastase `renni kaada vesi nõue `sisse Tõs; naesed ei tohn enne `laska `taari Aud; nõnda ku ta lasi [õlut], nõnda kohe pruńt `pluhti iest ää KuuK; lasin vasikale solksu JJn; kui `mahla `lastakse, siis `panda kasele tila `külge VJg; laheb tökati vaadil põhja alt ära `lüia, laheb tökati maha Ksi; `minti vaadist õlut `laskma Hel; orik sia sapi vedelik `lasti pudelide Ran; ku taar `apnass läits, siss `lasti alt `väĺlä ja `ju̬u̬di Nõo; Oĺliva `ü̬ü̬se [aida] põrmandu ala mulgu tennuva ja viĺlä `väĺlä lasnuva Rõn; Ku˽t́sika tapõti, sõ̭ss `laśti `näede veri anumalõ, `siäti su̬u̬l `sisse ja˽`pańti `külmä `paika Urv; õigõ suurõ sajaʔ, mõ̭ni kol˽`laari olut oĺl last ennedä Har; Ku anumaʔ är˽sai˽`mõstuss, sõ̭ss `laśti tu̬u̬ vesi säält mulgust mahaʔ Rõu || fig nutma kui laps õli surd - - eks siis lase küll `silmavett Lüg; eks ma ole paĺlu silma vett saand `laska Mär; laseb siĺmist suhu Tõs; lase silmist suhu egä päe Krk | õnne valama Nääri `lauba `peale `õhtu söögi tuĺli õnne `laskmene, iga inimese nime `peale `laśti `õnne Vän; kolmekuninga `õsta `laśti `õnne, tinass ehk rasva küünäl Kod; siss `laśti `õnne, `laśti kõige enne ussaea `õnne TMr; läbi (~ sisse) laskma 1. lekkima, pihkama, (vedelikku, õhku) mitte pidama riist ei õle viel `turbe, laseb läbi Lüg; `klejontka ei lase `märgä läbi Vai; kore maa, laseb vee ruttu läbi Khk; `paargu katus akab vett läbi `laskema Mus; paat́ `pihkab, laseb vett läbi Mar; pańg laseb vett läbi Tõs; alb paber laseb `tińti läbi nagu va lörts Juu; keller laseb suure vihmaga vett `sisse Tür; laseb tuult läbi niigu sara Koe; `suapad lahevad vede läbi Kod; kuju ja sore, ilma põhjate maa, läbi `laskje maa Krk; [niitjail] jalan iki viisud, `su̬u̬ge es tahava `kiägi `jalga, nu̬u̬ es lase vett läbi; `turbakuur om õre, serände mes tuule läbi laseb Ran; maea olna alvaste tettu - - `laskna tuuld läbi Nõo; `pistü puist tettü pinu, ega `tuisku läbi‿s lasõ (peab kinni) Har; katuss lask läbi Plv || fig (mälust) se pea jo laseb läbi kut sööl Rei 2. fig pillama, raiskama; maha jooma juob ja lakkub, `kange raha läbi `laskemaie Lüg; poeg `laśkis kõik isa kogutud varanduse läbi Mär; lasi kõik teese raha läbi, `raiskas raha ää Tõs; se mies laseb läbi oma raha Ris; laheb raha paĺju läbi, ei oia Kod; kolmass põĺv lask läbi, ei ole `oidu `kunnigil Krk; mõni naene om, ei pia midägi `kinni, lasep kõ̭ik läbi näppe Nõo; tu lask läbi kõ̭gõ varandusõ, tu lask tuulõ alt joosta Har || fig (kiirest seedimisest) Kornits on seuke inimene või lu̬u̬m ka, kis pailu sü̬ü̬b, pailu läbi laseb Hää; läbi `laskje lu̬u̬m Krk; opeń om lõdu, lask läbi, süü, aga õks kõhn Urv; sa‿lt lävi`laskja, sei ni `jalki küsüss süvväʔ Lut | liivakas maa taŕvitab `rohkem sõńnikud, laseb `rohkem läbi, ei pia sõńniku `jõudu `kińni Sim; aadrit ~ soont ~ verd laskma veenist verd laskma kui akkada kõrd `aadri `laskema, siis piad iga `aasta `laskemaie Lüg; kui `ambad valutavad, siis `lastasse körva tagand soond Khk; Saun `kööti sojaks ja [haige] `viidi `sauna, soon `löödi rauaga `katki ja `lasti sańt veri `välja Pöi; kui veri sańt oo, siis lastasse soont Muh; kui inimese pea sees oo `kange valo, siis `lastasse jala sees `aadrid; kui rumalad koerad `enni inimesi `olle `keskund, siis `lastud aadriga nad `surnoks Mar; ma ole kord piä valu `vasta `aadert lasn Var; `aader saab `lastu jaladel ja kätel Hää; käisin `laśsin omale `oadert, ammas valutas; `vuatrit `laskma Juu; `uadrid lahevad mehed, `peidlä piält laśk piä [valu] verd; `ambad `valtasid, kiäle alt `laśti `uadrid Kod; verd `lasti `aadre ravvage; obesel ka `aadert `lasti, ku obene `jalgest kõva olli Krk; `aadre verd lastass, kost sa tahat `laske Nõo; minu emä laśk alati `endäl verd `laske, ütel et säält tuĺli must veri ku tõru jälle Rõn; vere`laśkja tuĺl mu˽mihel verd `laskma Har; `tu̬u̬lõ (langetõvele) ka‿ks avidass vere `laskmine Rõu || fig (sisselõikest) vaea `aaderd `laske `uibule, siss nakap `kanma Ran; kuppu laskma kupusarve või -klaasiga verd imema vanast kubiti ka, `kutsuti kuppu `laskema Vai; kupumoorid lassid kuppu Muh; `vöedagse klaasidega verd ihu seest `välja, se on kupo `laskmene Käi; kui vahel mõni kukus või `aiged sai sis `lasti kuppu Vig; kuppu `lasti `saunas Tõs; kui veri pakitab, siis tuleb kuppu `lasta JMd; kuppu piap `sinna `laskme kus ärä põruten, veri naha ala tullu Krk; [ma] lassi `kuive kuppe panna, läits säĺlä valu ärä; kuppu `lasti vanakuu vahepäeval, et siss om pehme aig Nõo; Vanast `lasti sannan kah kuppu - - `laskja esi `suuga kisup verd sääld `t́sälke seest Rõn b. pritsima, pritsist laskma `lapsed lasevad `virtsuga vett VNg; poiss laseb pisist `virtsu Khk; kut `ritsist `laske vastu puud Vll; laseb virtsuga vett Tõs; `võtsin lasin virtsuga lutikatele `rohtu Kad; lapsed - - lahevad vett virsaga Kod; virtsige karjapoisikse lassive vett tõistel `silme vahele Pst; `viŕtsi lastass pütsiguge Krk c. (kõvasti) sadama laseb kut ua varrest; [vihm] lagiseb maha, kui tä vahest nönda räŋŋast laseb Khk; Küll oo ikka vihm, laseb otse kaela kaudu maha Kaa; `Sõukest sadu pole pärast änam olnd, et otse lasi `alla Pöi; `vihma jooseb, jusku ua `vardast laseb `alla Mär; siis lääb sulale, ku `laia lot́ti laheb Kod || `kange igi `laskis peast maha, ühna sorises Muh d. jooma ma `lassi ühe lonksu `alla Muh; pakuti `viina - - ei võta, aga isi nuka taga `laśsis kulinal Plt; mea pisti latsel nisa `lõuge vahel, lase nüid `lonksu ruttu Krk; lasõ no sa˽ka üt́s keele täüs [viina] Har; joodik jõi eederit, laśk üle pudõlikaala Rõu; kurgust ~ kõrist alla ~ läbi laskma viina peale raiskama, maha jooma kui rahakoppikat `saavad, siis nad `piavad oma kõrist `alla `laskma IisR; raha kõik läbi lasnd eese kõrist Mar; laseb kõik kõrist `alla, joob kõik ää Tõs; si̬i̬ one kõik kõriss `alla `lasknud õma varanduse Kod; puha läbi `lasken oma kurgust Krk; läbi keha ~ kere laskma id lasnd puhas läbi kere, täl põle änam kedagist Mar; nüid on kõik raha läbi kere last, on ää joond teese Juu; laheb kehäss läbi kõik, ju̬u̬b ja `priiskab ärä kõik varanduse Kod e. puistama, (vähehaaval) kallama, lisama Segati `niisike parajas `putru `muadi segavus ja akketi lusikaga pada `laskema `ninda parajad `klimbid Jõh; vanaste keedeti ikke karduli kellod ja `lasti odra jaho `peale Mar; `võtsin aŕksaha kätte ja `lassin seemed `sesse Mih; odrajahud - - supi `piale `laśti jah KuuK; ema `keetis `köŕti, ajas vee `ki̬i̬ma, `laśsis jahu `sisse Pal; kolmandiku `siśsi pannit `üśke, pannit pää pääle ja säält lassit `sarja ku `kauhti Krk; kanakakerdege värmites kah - - ätikut ja `su̬u̬la tuleb `seltsi `laske, si̬i̬ om neile kinnitus Hel; ku tuleva peenikese `maŕtke nigu kirbu, siss piät jälle `laskma `rohtu näele läbi sukaseere Rõn; Võta˽`pü̬ü̬rüs ja lasõ˽jahu `putru Urv; terä˽lastasõ kot́ist `koĺlu, siss lastass säält kivi vahele Har; Võt́i lasi õ̭ks peost tu̬u̬d kesvä jahu patta ja˽tõõsõ `käega˽pöörusega˽jäl˽seǵäsi Rõu
7. häälitsema a. heli tekitama nagu unt `ullud, lased lelo `ühte `puhku, emä `ütleb `lapsele Lüg; kui ta pahaseks sai, siis `laskas kisa `lahti Khk; Oli üks lõbus inimene, tegi tööd ja lasi `laulu Pöi; siis ta (vares) lasn ja lõuan seal [hobuse] änna all Muh; `sohke pisike ilus ääl tal (lõokesel) isi, liiri liiri liiri liir laseb Var; kaśs laseb `nurru Hag; `laśsid `laulu nii et mets `laksus käe Juu; ma `laśksin (hüüdsin) nii et kõik kohad lajatasid Jür; lase oma `laulu kuulda Trm; laheb `lörri (nutab); laśk nukan `viśsi (nutab); vanatüdrik õleva alati `luĺli `lasknud (nutnud), et `kõiski ei õleva mehele suanud; kukk laalab ja laheb `torri, siis tuleb vihima Kod; kaśs laheb `nurru Lai; tedre laseb `sihku (kudrutab) Pil; Kuule kui paklapuristaja laseb seinä sehen Trv; siu äŕg ei kannate ka sedä kui miu äŕg läbi nina `vussi laseb Hls; mis sa iket, lase `laulu ku larap; soolikse laseve `korri kõtun; vanapagan kõńd, ku kukk lask `kõrri; enne `laulmist tedre laseve `kõhvi; latsel perse like, nüid laśk `luksu (luksub); `nohku laskma (nohisema); karu lask `nämmi (mõmiseb); kaśs `tõmbass karva `püstü ja lask `sihvi (turtsub) Krk; obene ei lase mud́u `larssi (ei purista) ku ta `peĺgäss Hel; temä tulep ää meelega, laseb `laulu ja naarap Ran; lõevukese lassiva `mitma keelde pääl Puh; siss lasnu toda `laulu jämedäde ku jõmiseb Nõo; mis sa `ahka lased (luiskad) Ote; `lõokõnõ mõnikõrd inemise kottal lask nigu t́sirrin San; lat́s naks `uĺvi `laskma (nutma) Plv; Voonakõsõ˽määge halõ˛õhe, vana˽`lamba lasi˽ku˽`tõrdu põh́ast Rõu || rääkima, kõnelema ise on peris `randlane, aga `iesti kielt `püüdäb `laskeda Kuu; sie `oska üväst vene kielt `lassa Vai; Äi see mees vaada papri pεεlt üht, muud kut laseb kut raamatust Kaa; laseb aga edasi `ühte lugu, ei sua lõppu enese jutule Hag; ta `laśsis seda vene keelt na ladinal Juu; `mustlased vat ku lasevad pat-pat-pat, sõna aru ei olegi, mutku‿ks padin Sim; litt lädadi keel [öeldi], kui külanuka murrakud lased Lai; lätläne - - lasep nigu lidisep Puh; `laśse kuda sõna `suvve tulli Ote; vannuss, lask `taurma·ńne Har; ta om ala`heitlik, ta ei lasõʔ sõnnagi `vasta Räp | Eit lasi sene `kõsjaloo `uuest üle Lüg; Lastud söna lagub (jutt levib) Pha b. vilistama, vilet ajama vahest lasevad vilet kohe `mitme poariga, kui `seĺtsis koeo tulevad Juu; mea lätsi küürän ka `mõtli, et kessi nüd vile lasep Pst; mehed lassiva viĺet, `väikse viĺega kutsuti tuuld Ran; hobõsõvah́t jo käve külävaeht pit́i ja laśk villu (vilet) Se c. (pilli) mängima lase lugu `pilli; lase lugu `lahti Tõs; laheb lehe `piĺli vahel nõnna et silmäd punased piän Kod; lase mõni lugu Hel; siss lassiva serätsit lugusit ku `oitku Nõo; Lasõ üt́s illus lugu `kandlõ pääl Urv || üt́s kõrv lask `piĺli Vas
8. midagi tegema a. (laiemas mõttes) töötama, tegutsema siis pidi panema vähäkene `jälle `laiemast `kuhja, ku [kuhja] magu akkasid `laskema VNg; Pidi viel `enne `vilja `külvi maad läbi `laskema (äestama) `kuival ajal Lüg; `nuora `laskema (köit tegema); `langa `laskema (ketrama) Vai; `väiksed aĺlid rähnud, laseb nokaga nii tiheli: korr Khk; kärsaga nad (sead) `tönguvad, `laskvad kevade karet Jaa; Ma vähe mõnest kohast lasi öle (hööveldasin) Pöi; [villadest] sai `heided `lastud, [sai] `kεidud Haapsalus `heided `laskemas Phl; `võrku `kinni `laskma `ankrudega või kividega Rid; [kuhi] tehässe laba peält peenem, sis `lastasse laiemas; kui pikäd eenäd, siis o eä `mõhka laska Vig; lase kuhi `mõntsa Lih; `laśsid (kaevasid) raavi sauemaa `piale Aud; kui seelikul `õmlused laiad on, siis soab laiemaks `lasta Juu; lasivad suure kruavi minu koha `peale Amb; ega tal ei old üed ega `pääva, `mutkui `laśkis järest (kudus kogu aeg) JJn; kuera`kaela `laskma (ristnurka tegema) Kad; kangast ei saa muidu lõpetata, piab lõpele `laskma Sim; `enne vaaliti `saiu lavva pial, lassasse `ümber jahudega Iis; Vanad sirbid `laskis [sepp] ennem järele (ajas kuumaks), kui `uusi `ambaid akkas lööma Trm; kui `koorem vaĺmiss, `laśti köiega `kińni Trm; meil oli vägev obene, kolm vakamad `laśsis (kündis) `päävas ülesse Äks; kui `paĺka vedetasse, `lastasse vanger poolest, pannasse pikk puu vahele Lai; lased lõngale lipsu `piale, et keerd `sisse lähäb, siis lased kuke`seĺga Plt; mea tat es seebitse, vähä `vi̬i̬ge lassi läbi (pesin); ma vähä lassi öle (pühkisin) Krk; ma pisti undruku katsipäie üless, siss `lassi tallitemist Hel; mõni es täi liha suud́sutada, laśk kuumast vi̬i̬st läbi (kupatas), siss pańd `vastselt `su̬u̬la Nõo; edimält tet́ti [heinakuhi] `õigede üless, siss - - nakati maku `laskma Kam; õdagu ku tuli üless `lasti (süüdati), siss `oĺli vi̬i̬ seen kõik nätä Ote; Lasõ˽tuli äräʔ (kustuta ära); `väegä höüd lang om tettü - - ei olõ `ki̬i̬rdu pääle `lastu; kas haŕjaʔ omma `lastuʔ (vaod sees), et ma˽saa kartoli pannaʔ; naisõʔ `laskõva harru (panevad vihud lademesse) Har; lina `kakmine oĺl `väega hää, mud́o ku lasõ‿nnõ niimuudu vi̬i̬rt pite edesi Plv; ku `paĺke `veetäss, sõ̭ss lastass rattaʔ (vanker) pikäss Räp; naakõ tiiʔ [rukkivihke] ladamõhe `laskma Se; [tema] lask tü̬ü̬d `kangõdõ Lei || fig teised lapsed õpivad `äśti, Ieva laseb nii üle ääre VMr; üle ravva a˽last (kohitsetud) Lut; kokku laskma 1. (masinaga) õmblema `laśsin need `riidetükid kokko Juu; ma lase kokku masinege, tule mis ta tule Krk; küĺle lastasõ kokku masinaga Har 2. (lõnga) korrutama; (köit) keerutama tehasse köit, `lastase köit kogu Khk; eks `ketramese `juures tarvitati `ühte `pööra, aga kokku `laskmese `juures mitut `pööra ikke Mär; aena tuudid kääneti katekõrra kokku, `lasti tõesipidi kokku `ki̬i̬rdu - - serätset pundid Ran; keerusõ `lasti kokku, sõ̭ss sai kõva köüd́s Krl 3. kokku võtma, kahandama suka ja `kenda `otsa `lastasse kokku; [kui] `kuhja tehasse, `öötasse: akka tätta vahest kokku `laskma Mar; nüid akan `kanda koko `laskma Vig 4. (kinnitades) ühendama ja siis on [õlgkatuse] akkid - - vastakute lastakse pulgad kokku sedavisi, augud läbi ja üks lat́t siit `aukudest läbi KuuK; kapi jalad olid lavvast kokku `lastud Äks; iga rattal on viis `peida, `pulkadega kokku `lastud Lai || kinni panema lahe rehalse väreved kokko, moete eläjäd lähväd `sisse Kod; maha laskma 1. (pöidlaaugu kudumisest) ma `lasksi `kinda `pöidla maha, `lasksi varraste pεεlt maha Jäm; `Pitkust [kindal] küll, ma lase `pöila augu moha Pöi; üte voori om salli laǵavuss `varda pääl, säält nakat kudama ja maha `laskma Kam; No˽sõ̭ss jäl˽nu̬u̬˽silmäʔ, mis maha lasi, noist võt́i läbi Urv 2. katki rebima, lõikama kouk`seĺjad `leikasitte `kammila`vergud `kat́ki - - `laskesitte `vergud maha keik Jõe; Riiu aeg `öeldi: [ma] lase sul mau maha Hää; `nuaga lü̬ü̬b `sisse, laheb mao maha Kod; äŕg lei obesel mao `sissi, olli mao maha `lasken Krk; ma˽su mau maha lasõ (ähvardus) Har || fig siss `oĺli magu maha `lastu palgil (varaga kinnitatud), jäi kõtu `pääle `kanma Ran 3. maha panema `tuhli maha `laskmise ajal keis üks sii Kär; tuhliste maha `lasmene Mus || [rong sai] seisatamise koha, pärast siis akkas `kõiki maha `lasma Jür b. mingi tööriistaga töötama või töötlema terav vigat on, lased nii et sihu ja sähu Rei; `rullivad `põldusi - - rulliga `lasti pialt läbi siis Mih; lase sahaga paar `korda läbi Tõs; `nurri `lasma (kedervarrega ketrama) Aud; lähän lasen vedruga põllu läbi Sim; siis võisid täitsa adraga `laske, nii et sõńnik tuli viĺja juure `juure Trm; söögivahe võisid [vokiga] vabalt `lasta ühe `määrimesega Plt; tuuleluuage lastass sarja pu̬u̬lt agante pu̬u̬le, kuntsu pu̬u̬l om pihun, ladvage pühits; vanatüdruk, kis `aigapidi `ketrass toĺu, loĺu, nu̬u̬r `laskvet iki sihk `siiradi Krk; karassin voki ette ja lassin jälle Ran; nägu nigu aŕkadraga üle `lastu (kortsuline) Puh; tare pääld `palli ja `pernane laśk sehen `villu (ketras) Nõo; lassiva nellä vokiga `keträmist Kam; tütär `lasksõ maad katõ obõsõ adragõ San; Päält `laśti jäl˽`hü̬ü̬vliga˽ku˽sai vai lii`meistregaʔ; Lahuti `kirvõga˽lavva˽`vällä ja tahvitsõdi ärʔ, sõ̭ss `laśti nimä˽vi̬i̬l `hü̬ü̬vligaʔ üle Rõuc. lööma, viskama (ka eri ühendites) `laskeb kuger`pallu Kuu; Lapsed - - `lasvad unniku otsast kuker`palli `alla Pöi; me köisime litti `laskmas (lutsu viskamas) Muh; lapsed `laskvad uper`kuuti Kse; lapsed lasevad uńdiratast Juu; sai kuker`paĺli `lasta, siis ei akand seĺg `leikuse aeg valutama Amb; kõhe pidid uper`paĺli `laskma kolm `kõrda, ku kägo pet́t ärä Kod; jää laseb seliti maha inimese peris Hls; `poiskõsõ˽`laskõva muru pääl ratast Har; kivvega `laskma Plv; latsõʔ huulidsa pääl `laskvaʔ rippi (puuketast) Lut || vurri keerutama `poiskõnõ lask põrmandu pääl `huńni Kan; voḱi keeri `pańti pulga `perrä, siss `tu̬u̬ga `laśti Rõu
9. a. jahvatama käis Savalas `veskil, `mölder `laskis kotti kive alt läbi Lüg; [ma] keisi tuuligul `vilja katti `lasmas Ans; ännavili on köige sandem, see `lastase `loomadele Khk; Ta oli oma pühade maged juba ää lasnd Pöi; taris `menna jahu `laskma, jahud otsa korral; kaerad `lasti `katki kui `lassime `tangusid `veskil Muh; lähme jahoma, laseme läbi kibide need taari `audid Mar; laseb paar kotti jahu `veskes läbi Tõs; kaks `koormat `ohra oli `lastud `veśkil läbi Juu; kui `suurmit tetti, siss mes ülejäänu kandsu, nu̬u̬ `lasti `katski pudru jaoss Ran; siis `viidi [linnased] `veśkile ja `laśti noid pooless, ega noid jahuss es lasta TMr; perremi̬i̬ss lät́s `veśkile, `pernańõ ütel et lasõ˽sa rüḱi `su̬u̬ŕmiss kah Rõu; tuulikut laskma jahvatama piaks tä natuse tuult tegema, siis saab tuuligud lasta Khk; Kallistel `laupa öödel ning suurde pühade `aegu ma pole mette tuulingud lasnd Pöi || masindama suurem ulk [vilja] sai `jälle ika obuse massinaga läbi lastud Lih; [kui] laheb paĺju `alla, masin muku jõrgub, ei peksä tühjäss Kod; sada vakka sai `alla `laske nõnna päevaga Äks; ma olõ ka linnu `laskunu maśsina alaʔ Krl; kat́s`tõisskümme `ku̬u̬rmat [vilja] `laśti läbi Har; ärʔ sai meil kah riih läbi `lastus Plv b. (vilja) tuulama; sõeluma [jahu] `Lasti läbi `sõela, lesemed `ulkast `vällä Jõh; `toine kerd `lasti [vili] `tihti `sarjast läbi Vai; nied alt `tuulsed tahvad viel läbi `lasta Jür; see rape mis rabati, sel õlid peeniksed aganad ulgas, tuli tihi sarjast läbi `laske Trm; ku tahets peenikest söögijahu, siis lastass jahu üle sõgla Krk; `oĺli [vili] i̬i̬ld ärä `lastu, siss `tuĺli paksust sarjast läbi `laskmine Ran; peräst `poole `lasti kamajahu `veskin üle sõgla, siss sai puhass Nõo; üle sõgla `lastova jaahuʔ Räp || kurnama tu̬u̬ kiisa li̬i̬m lase läbi sõgla Ran; Ku ärʔ oĺl solanuʔ, sõ̭ss `laśti rasõv läbi sõgla, sõ̭ss `kõrnõ˽jäi˽sõgla pääle Urv; `pańti kõopuu tuhk anomahe, tuline vesi valõti `pääle - - sõ̭ss `laśti läbi `rõiva `tõistõ anomahe Rõu; `kiisla kohetuss ar˽`hapnass, siss `t́sirka˽vi̬i̬l vett mano ja lasõ˽läbi sõgla Vas; `nüśkol oĺl piip, `pante hõrrõ närdsokanõ `otsa, `laste piim läbü, läbü `paklidi ka `laste Se
10. a. puurima sene uherdiga `lasti `tuimased `augud `puule Vai; `puurisi o `mütme `suurusega, missega `oukusi saab `lastud Ans; `peenlase uherdiga `lastakse pövale ouk `sisse Pöi; puuriga `lastse auk `puusse Mar; viglaga lasti rangibude rooma `auka sesse Vig; puuriga lasevad `auka Tor; oherdiga `laśsin lauale augu `sisse Juu; `vindlaga `laśti siis [reha] `piale augud `sisse Ann; puuriga lassasse `auku Iis; `käämrega auk `sisse `lastud Äks; lase oherdiga `auku Trv; ku peenikest `auku vaea om tetä, siis piap piigertige `laskme Krk; vingeldigä `lasti vähämbit `mulkõ Ran; `süäme manu ei lasta `mulku, puul om jo süä sehen Nõo; `kääbriga lastas ratta rummõlõ `mulka; [vikati]varrõ `sisse `laśti käsipuiõ jaoss mulguʔ Vas b. saagima suur puu mes `metsast `toodags, `lastags lauags, on pakk Käi; `laudasi sörvadagse, `saega lastagse pinnad maha Phl; lased `kriipsu `mööda Mär; Siss `laśti `saega `kahvadi, `kahvadi Rõn c. ihuma, teritama käia pial `laśti niidu masina `ambad teravast Trm; tu̬u̬ om teritämine, kui pöörä pääl lastass, laseva vikati `ambit; `kandsu pidi võtad vikati kätte ja lase tõesest otsast `tõisi iki Ran
11. (hoogsalt) liikuma a. (käima, jooksma, sõitma, kihutama, tantsima, sõudma jne) `ülge`nahkadest `tieme `talvel `sussid - - iad `pehmed, ni‿sa·ma kui sukkis lase Jõe; Küll oli `enne `seili`paadiga hüä perälist (pärituult) `lassa merel Kuu; lase `tantsu `ninda et; `tritsudega lase jää pääl, `suksedega lume pääl VNg; kui [hobu] `traavi `sõidab, siis tämä ei üppa enamb `ühti, sis `mutku laseb aga `ühtvisi Jõh; takused püksid `jalgas ja lase (lippa); `litsu `laskma (uisutama) Jäm; [poisil] Eed jalad, laseb kut post obu Kaa; Sügise kõik kohad lainetasid, lase sina kaks va pätti `jalgas; Lase kut va `ratsa obu, `aega mitte pirekest Pöi; laseb aga `peale laba`jalga; `vaslabe `õhta käiasse lina `liugu `laskmas Muh; Lasi igavese koodaga mööda tänavad Emm; `mustlased - - äi `viitsind tööd teha, lasid ühest kohast `teisi Rei; ma `võt́sin panin obusele ohjad seĺla üle ja tuli nisukse `lasmesega nönna et Noa; obosed `lassid tuhat tulist `neĺla (galoppi); obo laseb üle jala, na‿surt kloppi (galoppi) laseb Mar; lähme laseme üks `polka; laseb naa et tuli rummus Mär; üks veis laseb `kiili nõnna seäl soo `ääres Vig; lapsed saavad ko vahel ula `lasta (vabalt ringi joosta) Kse; laps `roomab tölläkil, neĺjäkäpäkil, mõni laseb jalg `perse all, lohenal Var; tä tee kedägi, laseb `piäle `rinki ratast Tõs; lapse`põlvõs läksi `liugu `lasma põlvõtõ piäl Khn; lapsed ikke `laskvad uesudega jää peal Aud; astub obuse `selga ja laseb `ratsa Tor; siss `laśksime nõnda ku obused `võt́sid linna pu̬u̬l Hää; ta `laskis nagu nuor tütarlaps, nii `lahke käimaga Ris; lasevad `tritsudega `liugu Hag; ta ei seesa paegal kusagil, laseb aga öhöst kohast `teise; teene obone oli teese sabas `kinni ja laseb `ringi ratast, see oli `pahmamene; mängiti `piĺli ja `laśsid nõnna labajala `vaĺssi Juu; lapsed lasid `kuuti, `möllasivad JJn; lasime `paĺla jalu, see takune rüid oli seelas meil ja lasime nõnna‿t jala päkad punased all Koe; laseb otse üle väila silmalt VJg; lasi kõvast `sõita Trm; kaŕjussed lahevad kõege puuladvaga `alla; linnukoerad lahevad läbi kõik metsäd ja õt́sivad jänessid Kod; ega nüid obusid paĺlu ole, lasevad ratastega Plt; piima peal uśsid lasevad, pead `püśti Pil; obene laśk siast parast `sörki Trv; laseve `raavelt (traavi) Hls; oben lasep `rahvi (traavi), tat aiass kõvast; lääm jala`lingu `laskme (taldadel liuglema) Krk; ta lask nigu lumi ki̬i̬s Hel; rehe all lassime `tantsu; mõni laseb kõik ilma läbi Ran; lase `õkva nöörild Peedu pääle; lina äniläse laseva muru pääl ku vuhinaga; ku `viĺlä sõkutedi, siss obese lätsivä ratass`kaari, lassiva `ümbre `endä, nigu vili kõsisi; kui mea tulli, siss - - lassiva minekit Nõo; üte (herned) lätsivä nii ruttu `pehmess, aga tõse lassiva kui `aavli pata piti Kam; pühade aig `äĺseme kiigu pääl, siss `laśseme ku unnas; ma taha `liugu `laske Ote; Kül˽tä‿m virk, lask nigu üt́s lasnits (öeld elavast lapsest); `viśsi `laskma (uisutama) Urv; jala omma˽`terhveʔ, lasõ nigu pipõrd (kiiresti); kas ta om nu̬u̬ŕ `tütruk vai läśk naanõ, `laskõva üt́stõsõ `võitu nooril poisõl takan Har; `lambaʔ `laskvaʔ `kepso Plv; naańõ lask ku vars, pää säläh, a olõ‿õi˽kosilaisi `kohki nätäʔ Vas; Lask puultõist ja puultõist (lonkajast); tä `laśke nii kõvastõ et tuli keese `väĺlä ri̬i̬ ravva alt; tuulõga lask `puŕjoga; Lask sängö pite liugo (laiskleb voodis) Räp; hopõn lask lapakut (galoppi); `viśsi `lastass jegä pit́ih Lut; jalga ~ varvast laskma ära minema, põgenema; ruttama Akkasivad sääl `õiendama, ma lasin `varvast Jõh; Nii kaua oli väimees kut süüja juua sai, kui kõik `otsas oli, lasi `jalga Pöi; lase aga `jalga, siis sa jõvad Muh; Lasi `jälga nenda et päkad vilkust Rei; lasi `jalga, `joosis minemä Tõs; `laśkis `jalga, pani minema Sim; laśk `jalga, enäm ei `näitä nägu Kod; laseme aga `jalga, ei massa seistä kedägi Krk; nigu raha kätte saeva, lassiva `jalga Ran; võta oma vana kaldsu ja lase `jalga Nõo; `pesmise kõrd oĺl mul pia käen, mina lasi `jalga; sääl minnu tõrõldi, siss ma lasi varvast Har; Lasõʔ aga varvast, mi‿sa˽vi̬i̬l siin vahit Rõu; teise naha (~ perse) peal ~ seljas ~ turjal liugu (~ lingu) laskma teise kulul elama Laseb teiste selgas lingu Emm; `kange ea o teise `persi kanigade peal `liugu `laska Mär; Laiskvorst, [kes] tü̬ü̬d ei viisi tiha, teise `perse pääl laseks aga `liugu Hää; `tahtsid teiste turjal `liugu `lasta Plt; tõise `perse pääl `lingu `laskme Krk; tõese `perse pääl om ää küll `liugu `laske, ega `endä perse ei kulu Nõo; Mis viga tõõsõ naha pääl `liugu `laskõ Rõu; Kägo pessä ei tii, munõss tõistõ `pessä, lask tõisõ taga pääl `liugu Vas; Taht tõõsõ säläh `liugo `laskõ Räp b. alla sööstma, laskuma; lendama, lendlema siis `laskod [pardid] ka `sinne vette nei `kuiu `juure Vai; Nõnda kui [kull] kanasega lasi, nõnda `ehmed keertsid koa; üks `sõuke sur punane tuli jusku sur ani oli olnd, lasnd ikke üles ning `alla Pöi; vahel laseb juuskuĺl linnu parve sekka Muh; sõgelased oo `kärpse `moodi kirjo `tiibadega, kui inimese `piale laseb, veri `lindab Lih; kiilid, suured pikad sabad taga, nagu `parves `lasvad, `lindavad Aud; kuĺl `laśsis nagu nool kana `peale Juu; metsaned lasivad einamalle maha JõeK; üö luhakad, käu `muodi lind - - `piale päeva `vieru akkavad `laskma Kad; pääsukesed lahevad periss seĺla `piale Pal; kuĺl laseb linnu pääl nõnda ku üits nu̬u̬ĺ Hls; mesiläse leevä ütte sumakude kokku, lassiva puu `otsa Ran; ao tullõh omma˽jo˽`kärbläse üleväh, siss `laskvaʔ nigu huŕrin Vas; kahale ~ kahha laskma emamesilase ümber kogunema ku [sülem] kahalõ lask, sõ̭ss `võetass kinni ja aiass vakka Har; sülleḿ `laśke `kahha Plv
Vrd laskama
12. a. (midagi) mingisse asendisse, olekusse, seisukorda viima või seadma `seili `lassasse `rohkemb `lousi ehk `tõmmetasse `sisse Jõh; `laskes sedasi pea teissele ja oligi `surnud Khk; Siis oli nädal `otsas ja sai öhe päeva `inge tagasi lasta (puhata) Krj; Ela see kaua änam `öhti, ta on põsed kõik `alla lasnd (põsed lohkus) Pöi; lase köis `lõõgamale; obu laseb pea `norgu ühna Muh; kui pea `viltu `laskis, siis kukkus müts maha Mih; võib vist jo natuke pikemale `lasta `lüpsi (lüpsiaega edasi lükata) JJn; lasen [varrastel] tõese silmä tõesele `kaala, kui lõpetan kudumiss Kod; vokk laheb nöörid `kaela, pane pilbas piapaku `alla Pal; `laśsis silmad `alla (langetas pilgu) Plt; obesel piap iki ohja sikku `oidme, ei tohi `lonti lasta Krk; hopõń om `täämbä nii nuran, pää ribahusi last, taa õks `haigõ vahest om; iilä oĺl `kangõ külm, `täämbä hommugu laśk jo `õigõ `pihmess ilma (soojaks) Har; `loissu lask kõrvaʔ Rõu; [loom] laśt nõ̭na `nurru Vas; kõrva `lasknu jo `lonte; põrmad lastass sippa (punnitud lauad soonde) Se || vili lask maku (kasvatab pead), ku nakass pää tulõma Har; kanda ~ nisa ~ udarat laskma udarat kasvatama enne poegimist udar soeb suuremaks, lehm laseb udard Khk; [aher] lehm laseb väε udart Muh; juba akkab `kanda `laskma, juba akkab vasikas tulema - - lehm lähäb paksuks sält takka Mar; lehm laseb udart, kui `lüpsma akkab tulema Kse; kaks nädälid `enni `lüpsma tulemist akkas [lehm] udart `lasma Ris; lehm laseb `kanda JMd; [lehm] laseb jo udarad ja udar lüeb kõvemast VMr; vana lehem laheb udarad, õhõv akab nisi `näitämä Kod; [lehm] akkass nisa `laskme, udart `laskme, ta tulep kodu jo Krk; enne kui lehm `poiga akaśs `tu̬u̬ma, kui ta joba nisa `laskma akaśs, siss akati talle iki jahu `andma Hel; pilve ~ villu laskma pilve minema ilma laśk `piĺve ega ei saa hääd haina`ilma Har; taivass laśk `pilve; ei˽tiiä˽no kas laśk `lämmähe `pilve vai Rõu; ilm sääd sadama, lask `nu̬u̬rdõ `piĺve (ilmuvad õhukesed pilved); ilma lask `villo Vas; silma(laugusid) kinni ~ linku ~ looja laskma suigatama Kui `jõuata `enne `koitu kõik ahed maha ja õled rabistatud, `saata ka terakese `laugusi `kinni `lassa Lüg; Lasen vähäst ajast `silmad `linku Jõh; Ma lase korra silma `looja Pöi; `viskam kondi `kuhja maha, lasem siĺm `kinni Hls; lassi siĺmä pilguss siĺmäd `kinni Ran; leiba luusse laskma pärast söömist pikutama lähän `leibä `luusse `laskemaie Lüg; lased `luusse `leiba sööma `pεεle Khk; laseb `leiba `luuse Tõs; lähme aame nüd `leiba `seĺga ehk lähän lasen `leiba `luusse Juu; [nüüd] kuluks küll `leiba `luuse `lasta Kad; vanast üteldi peräst `sü̬ü̬ki et laseme ivä `luie `sisse Ran; `pääle söögi oldas lebaluusi laskman sängun Ote; ma ei˽makaʔ, ma˽lasõ `leibä `luuhhõ Har b. laskuma, langema või heitma `tõine `õskab üväst ujuda, siis laseb `põhja (sukeldub); kana laseb kukke ette ludu, et kukk `pääseb `selgä Lüg; `päivä `lasko `alle, `lähtö `luoja Vai; tegad `ristisid ede, `laskevad pölili, `andvad maale suud Jäm; `öhta kaste laseb `pεεle; oled sa väsind, lased millegi `naale, `ingad Khk; Veri lasi palge (näojume taastus) Emm; `ilma `paaladeta sukad lasid `lörti Käi; elu mured `laskid münu `pεεle Phl; küll o sańt, kui täie kõhuga peab kummargile `lasma; laseb käsi põnsaksile Mär; `põntsa `laskma (pikutama) Kse; `laśsid `senna kükakile Vän; ma lasin küll otseti, aga ega sis `rasked und ei oln Ris; `laśsin `siia pengile küĺleli maha Juu; sülita enne kolm `korda maha kui maha lased, siis ei akka maast midagi `küĺge HJn; ma lahen ennäss põĺvili; lahema `maoli `natke `aega, siis lähmä tüäle; kana laheb ennäss `lońti ja sorokile Kod; `laśsis roho `peale siruli Pil; mia lassi külliti maha Krk; lassid maha nellä käpä `pääle; kui `kartuli võtad, siss oled iki `urvi, kui põĺvikeli ei taha `laske Ran; Maailma `kõrge läve, laits laśk kõtuli `pääle, läits `vurtsti üle läve `väĺlä Rõn; lätt ja lask põĺvildõ mahaʔ, nakkass `pallõma Kan; mul tüküss uni `väega `pääle, ma pia maha `laskma Krl; must härm laśk mullõ nõ̭na kottalõ mahaʔ, ta õ̭ks mullõ `surma tähendäss; saʔ olõt `täämbä henne nii `loissu `laskõnu, ei olõ sukugi `sirgõ enämb Har; [lehm] `tahtsõ `nüsmise `aigo `maahha `laskaʔ; Suiḱ ja suiḱ, a viimäte laśk mättä pääle piḱäle ja˽jäi uinussillõ Rõu; ku ma lasõ `nindä `nõ̭õ̭ku, sõ̭ss ma ei istu˽`truksahe Plv; Hummogu `häste `varra ja õdago jäl˽ku `kastõ `maaha laśk Räp; lasõt kõtuldõ `maahha Se
13. a. (koos adverbidega järele, järgi, tagasi) järele, tagasi andma; (mingit omadust) vähendama, endisesse olekusse viima sa pidid kohe sen `suodi järel `laskema, kui puhk tuli, et ta `paati ärä ei `kummund Kuu; sepp tieb pajas tüöd, kui raud lähäb kõvast, laseb tules tagasi Lüg; Lase nöörist natuse tagasi Jäm; see nuga oo paĺlo kõba, `tarbis tagasi `laska Mar; Lasõ `ankru ketti viel `järge, muedu akkab `lainõga `tõmbama Khn; kui tahetakse `laumad `lõnga, siis lased siit vähe järele - - [voki] kabja kruuvist sialt KuuK; ku ta (kirves) `liiga kõva, siss piat tagasi `laskme Krk; `langa lastas tagasi, ku um `iibä keeruh Lei b. (koos adverbidega alla, järele, maha, tagasi) alanema, vähenema; taltuma siis kui oli leib `alla `laskend, siis panime jahu `juure Kuu; `leivä `taigina `lasko `alle, kui leib on segatu Vai; vana isa jalad ka paisetand, `pääva `ütleb natise tagasi `laskvad Khk; laps rubis - - siis tulid pisigest krellid ja `lasksid ise `alla `jälle, pole neil `rohto ega medaged olnd Käi; paistedus laseb maha; Kui merevesi `alla lasi ja voo pöhjast oli, siis sai `lesta Rei; jää oo `alla lasnd Mar; pärast mõisa ärra viha `laśkis järele ja jät́tis ta `seia koha `peale järele HJn; leib laseb `alla, siis võiks `sõtkuda Ann; siis on leib paras, kui akkab `kerkima ja on juba `alla last, siis on juba apu Kad; ilm om tagasi `lasken (soojemaks läinud) Krk; `paistusõ um tagasi `lasknuʔ Plv || hinda alandama tεεb kas ta innast veel maha laheb Khk; kole tüir, ei lase `alla, tingib `kangeste Jür
14. a. lööma lasen `siule kebiga pähä Vai; Oli vanale öhe lagipeale lasnd Pöi; lasen vastu `kõrvu `sulle Kul; üks `ränkä kuri inime, tõmmab kätki alt puu ja laseb Vig; lasi teisele `kaikaga mööda pead Trm; kubijas `lasknu kepiga üle kühmu Rõu; läbi laskma (äkkhaigusest) rabadus on küll old teine kuri, last teise luama läbi VJg; `lendaja laśks looma vanast läbi. ku südame `ümmert olli läbi `lasken, siss sai loom `otsa Pst; loomal ütelts, `lendäje lask läbi; lehmäl `lasken massast läbi Krk; nippi ~ (nina)nipsu laskma nipsu lööma ma lase `nipsu Muh; laśkin `tälle ninä `nipsu sõrmedegä Kod; ma lase `nipsi sul nina pääl Krk; ma lasõ tõsõlõ niṕpi sõrmõ ja päḱägaʔ Plv || (sõnakuulmatust) `kullõ‿ei ta immä enämb, ta lask jo imäle niṕpi enne sõrmõga Har
15. a. midagi küljest heitma, eraldama kana laseb juo `sulgi maha - - akkab sulitsemma Lüg; puud `laskvad `raagu Khk; loom laseb kevade `karva; kanarbikud oo `õitsed maha lasn Muh; sügise, siis akab puu `lehti maha `lasma Käi; lina akkab `tüikast `lemmid `lasma. laseb `lemmed maha, siis o parass `kiskuda; ku kuusk laseb okast, siis kuu aea perast tali lähäb Vig; kui suvel lepad lehed maha lasevad - - siis talvel tuleb sel aeal suur sula Mih; õunap̀u lasi kõik õunad maha HJn; kana, ani, pardsi, kiḱk laseve `suĺgi maha Hel; `paklanõ rõivas lask putsu, villane rõivas aja `villa Har; lapsi ~ poega ~ sülemit laskma peret heitma puud akkavad peret `laskema; sie (mesilaspere) lasi sääl neli `poiga ja esimene poig lasi ka viel poja Lüg; mesilased `akvad `peret `laskma Khk; mesilased lasevad peret Trm; siss ku mehiläne `poiga laśk, siss läits oma perega `sinna tarupuu `sisse; mehiläne nakap peret `laskma Nõo; ku˽mihidse˽`poiga `laskõva, siss neid `sautadass Har; minev`aaśta laśk üt́s taro kat́s süĺlemet Räp; meiladseʔ `laskava `lat́ši Lei b. maha langema, eralduma lese tamm - - jätab sügise omal lehed `pääle, ne‿p lase maha mette Khk; õunad `laskvad maha (kukuvad puult) Muh; lεhed `lasvad maha puust Käi c. paljunema, sünnitama täi lask `poiga; taa naanõ laśk ti̬i̬ pääle uma poja; ku˽naanõ `poiga laśk, siss `ańti taad ti̬i̬d Har
16. a. eritama, (endast) välja andma, puhuma `suitsu `laskema (suitsetama) Vai; koi`valge `aeges tuli tuliänd ja `laskis `sätmid `väĺla Mih; [pull] `uhkab, ähvardab sarvedega teist, isi läbi nina `nuuskab, laseb `õhku Hää; kaśs `laśkis turts ja turts koerale `vasta `siĺmi; `ämlek laseb `siidi, on nihukesed siidi nöörid taga Juu; kui `surnud majan one, siis `lastse kadaga`suitsu Kod; mõni pada laseb sinet, `suurma puder lähäp paan sinitsess Nõo; pada laśk `tossu San; raudikõsõʔ haina sisen, `laskvaʔ kipõd, nakass iho `õ̭hkama Kan; petäi lask paĺlo `vaiku Rõu; mõtsast koŕaśs [tark] nõia `kõldu ja laśk noidõ `tossu, sõ̭ss eläjäʔ `naksõva `sü̬ü̬mä ja `ju̬u̬ma Räp; hobõssal jo lask `nõlga Lut; marja, niiska laskma kudema Aavid `ööruvad `peale öheteise `vastu ja `lasvad `marja Pöi; lutsu kudu, ku `marja lasep Trv; esäne kala timä lask õks `niiska Se b. (eri ühendeis) peeretama, haisutama lasi `sussi, tegi `alba `aisu Jõe; süöb ja laseb `persest `vällä kõhe; mõni on `kange sitta `aisu `laskemaie, ei pia `perset `kinni Lüg; Kis on sii jälle perset lasnd, keik kohad santi aisu täis Emm; laps laseb `tuśsi, vana inimene laseb sala sitta Mär; lapse `kohta ikke nagu `öetasse, kuule poiss, sa oled `puksu `lasnud PJg; laseb `kanda, mõeub pähe = peeretamine Hää; kas sul äbi ei ole, võeras inime siin ja sa lased `puuksi Saa; laseb aga salaja `tolmu `jälle Ris; sala laseb `vingu Kei; `laśsin takka `kärtsu nõnna et, seest ajas nii täis Juu; parem lase üks pauk `pieru, kui nisukest juttu aad Sim; kuule poiss, sa ei ti̬i̬ muud kui `ühte lugu `kärtsu lahed aga Trm; kui `luhvti `laśsis või peeretas, [öeldi:] laheb `pussu Ksi; lait́s lasep `piuksu; sosin sitta `lasken, paĺt ais kuulda ja äält ei kuule Hls; sa olet sitta `lasken, irmust `aisu tule; lase perset siss ku kõtt puhutsen om Krk; lasep `pi̬i̬ru nigu mürin Ran; tädi võt́t aenakoti `säĺgä ja laśk `pi̬i̬ru partst Nõo; ku `ku̬u̬tõga pessät, siss ei tohi `pussu `laskõ; ku peeretät, siss peeretät, ala `lasku sala `tsośsi Har c. urineerima, ekskrementeerima lähän vett maha `laskemaie Lüg; läks `oue vett `laskma Ans; kõht `lahti, laseb nagu kure jook Kse; ma lähen lasen vee maha Kei; lammas laseb kust Juu; oinas `laśkis kotta suure oidu JJn; pääsukesed tegivad oma pesa kua kohe `seie trepi kohale - - `vaata et `sulle sialt pähä ei lase VMr; laheb nõnna et vikerkaar taga, kui kõht `lahti Lai; tüdrukud `öeldi `praoga, et laseb praost, poiss laseb tilsu otsast Plt; [hani] aab pugu täis, tagant laseb `välla Vil; mõnel lü̬ü̬b irmuga kõtt `valla, no sis võib `pöksi kah `laske; üits julk maha `lastu Ran; vanatońt - - lasnu toomepuu `täitsäni ligedass Puh; al(l)a ~ alle laskma aset märgama laps on `üösse `alle `laskend Jõh; see laseb ikka ala, see on sihand viga Ans; laps on omale `piśsi `alla last Juu; täna `öösse `jälle last `alla Lai
17. a. (tuli)relvast tulistama (ja tabama); (noolega) märki laskma; jahtima Isa läks mere `ääre `püssügä `partisi `laskema Kuu; pani `püssi pale ja `laski VNg; kahe `laskemisega sai jänükse kätte Vai; püśs oo tühi, ma `laskesi tühjaks; see oli jäle tappamine, merest `lasti suuretükkidest; poisid `lasvad noolega `märki Khk; Jahimihed `aksid `metsas `püssi `laskema Kaa; kolm `pauku lastasse ikka `järges Muh; Lasi naa‿t roud punane Emm; mina ei mõesta püssiga `laska Kir; `laskis kogemata püssi `lahti Kse; püssiga ikke `märki lastase Tõs; Püss lüeb `laskõs tahakohõ; Maesõmaa `metsess suab `tetri `laska Khn; `riivlega `lastse `luikesi Saa; `röuged rikkosid nönna möne inimese nägu ää, nagu `aavledega läbi `lastud Ris; miilitsad `laśsid neid metsa`veńdi Juu; siĺm viel seletaks `lasta, aga jalad ei käi; pääsuke isegi täbar lennust `lasta JõeK; oli last põdru Tür; lahevad neppa ja muid `linde; [ajujahil] `laśkjad one taga ja inimesed eden one `aajad; vibu püśsigä lahevad, `tõmmab nüäri `amma `piäle ja laheb nuale `väĺjä; mina lahen ike `märki, sinä ei lahe tarele kua `külge Kod; ei saand lasta kah, püśs tühe SJn; lase püśs `valla Hls; `soldani laseva `püssi; lääme nu̬u̬lt `laskma Puh; tu̬u̬ poig `olli sõa `aigu lasnu `endä puruss; minu `endä `mi̬i̬segi laśk täppi; küti `lasknava siss `sinna uniku seḱkä, kos soe purelnuva; poiss kärdsutap `püśsi Nõo; me `laśsime `põtra, es lähä `külge Kam; `suuritükkega `laśti - - mõts oĺl kõ̭iḱ puruss last; no pandass laud üless, `piirdu `lastass (märki), sinna˽piiru `sisse Har; esä läbi luh́t`aknõ laśk, ni taṕp `hauka arʔ Vas; `nuuti `laskma (vibu laskma) Se || käivad `piale ega `öösse `märki `laskmas (tüdrukutega magamas) Krj; `mölder, see pidi ikke `öösse koa `veśkis olema, mud́u käesid kukke `laskmas, käesid varastamas Juu; sa nakkat varõssit `laskma (haigutad) Räp; mõnikõrd `tühjä `pauka lask `vällä (valetas) Se || (haletsusväärsest inimesest) Sa oled tänä `jusku `lastud vares - - `ninda lodagalla Kuu; nagu lastud vares teine Rid; Nagu `lastud vares sorakil Han; `Lastud vares kardab ju `varjugi Hää; käis siin `ringi nigu `lastud vares VMr; maha laskma surmama, tapma `kullisi `lassasse maha, aga neid ei `süia Lüg; `laskes `püssügä karu maha Vai; akkasid `püssi `laskma, lasi ennast ise maha Krj; poiss `laskis kure maha Muh; tä oli `eese maha lasnd Mar; selle mehe `lassime maha `u·ndre·hti Mih; `põtru ju sii maha `lasvad - - irmus visad `olle `laska Aud; `laśkis jänekse maha Jür; sie ei last valla maa pial maha `lasta HJn; varas `laśti püśsiga maha JMd; sie oli ennast maha last VMr; laśk mehe eenämite `piäle maha Kod; `jõulu `lauba `öössi `laśti maha, see`samma mees Plt; seni olli pauguten ku olli maha `lasken Krk; sõa `aigu lassiva `ulka inimesi maha; ärä mine, na viivä ja laseva su maha Nõo; ma˽lähä lasõ varõsõ mahaʔ Har; timä tah́t pińni `maaha `laskaʔ Rõu; laš́k `maalõ Lei; rabapüssi(ga) laskma euf peeretama `enne `joodi petti, pärast `lasti raba `püssi Ans; kes seal raba `püssi `laskis Muh; raba`püssi võib lasta ilma ialeta koa PJg; [kui] piäretäd, si̬i̬ one si̬i̬ rabapüss Kod; ma lasen sind raba püśsigä KJn; lät́s nulga takka raba`püśsä `laskma Har b. õhkima, lõhkama kas lasivad `sakslased tämä (veski) `ohku vai venelased Vai; mis paugud ne köevad, seal lastasse vist kive Muh; `enne üksvahe ikke `tihti `laśti kiva `lõhki Juu; nied `tahtsid jo sadamad kua purust `lasta VMr; na oss tinamendiga selle maja puruss `lasken Krk || Lapsed lasid elud üles (põletasid majad maha) Emm c. praksuma, paukuma (hrl pakasest) aia `teibä lasev `laksi, vällän om laksi `laskje küĺm; küĺm om vällän nüid, `pauku lask katuss Krk; mul lei iks kõrva seen, `tiksi laśk Krl; väläh um `väega külm, `tiksi lask Plv; `kullõ `pauku lask, külm tulõ; ku puuʔ härmäh ja `tiksi lask, sõ̭ss um külmä vana väläh Vas; kõva ḱulm, lask `tiḱsi ja aia˽`paukvaʔ Se
18. lõbusalt aega veetmaa. kurameerima, flirtima; liiderdama, seksima (sag mitmesugustes ühendites) Omal `suured `lapsed, a laseb `ringi `teistega IisR; `Ingel lasi `poistega `ömber Rei; Nii kaua `laskis kender`lenti, kui omal laps oli kää Han; Kes oma naise juurest teistega laseb, si̬i̬ on ooratäkk Hää; naene `laśkis `lipsu `metses teste mestega Juu; `põesa all - - selle suure `laskmese `piale mis ta laseb, piab ike tagajärg koa olema Kad; ta laseb poistega `ringi VJg; poesid ja tüdrikud pidäväd `sehvti, `laia `arvu lahevad; tüd́rik selle poosiga laheb `servä; akab `võõra miessegä `ümber `laskma Kod; mis ta (poiss) muidu käib sial, käib `sihku `laskmas Lai; see [tüdruk] on üks suur `laśkja, laseb kõigiga; alt aisa `laśkja - - laseb lükata ennast salaja; laseb `lit́si, käib `ooramas; mõni mehe naine ka laseb ringi, kuradi oor Plt; tüdruk lasep poistega; ümmer`laskje (kõlvatu tüdruk) Krk; Lask egaütega ümbre, kes õ̭nne esäne Räp; tagasi laskma seksima õli ulk `aiga `tütrik, siis käis kõrd kuus vai kaks `linnas tagasi `laskemas; lähäb laseb `preilida tagasi Lüg b. (eri ühendites) lulli lööma, laisklema luuspuud `laskema Kuu; Ei `viitsi tüöd tehä, `laapis `õtsida ja `lainas, lasi `lainu; lähäb magama, laseb sia `nahka juo, laisk Lüg; Ella oo seike löbus laps, muud kut aga laseb lilla Kaa; teised pikkavad `koplis `niita, ta laseb `peale luuder`punti Muh; Tüdrik akkab kua juba luus`lanti `lasma Han; laseb kadalippu elu aa, ei akka `tööle vahest Juu; lask luus`lanki pääle ja kõńd külä `mü̬ü̬dä Hls; ta ei anna `vällä tühü tat, lask kodun `lirku; si̬i̬ ei viisi keäk tetä, paĺt luśu lask Krk || `lonksi `laskma (tukkuma) Räp
19. (lausenäited, mis ei sobi eelnenud tähendusrühmadesse) võt́tis teesel kraest `kińni ja `viskas üle ree eäre maha, vedas siis sedasi loha järel - - ütles et `laśsin `talle `lośsi Juu; nüid on kõik nõud pidetud ja plaanid lastud, lahevad `kõśja mineki nõu ja pidäväd `plaani Kod; teene poeg `laśkis ennast sõedu `alla Pal; temä (imik) laśk `lihvi rinna otsage; mea ei lase tal tuult alt - - ma‿i jõvva tat liigute Krk
Vrd lahetama, lasetama, laskuma

leidma `leidma, (ma) leia(n) Rei L K IPõ, leva Sa(lee- Khk Kär) Muh; `leidmä TMr, (ma) leiän KJn Vil, levvä Hel(ma-inf -me) TLä(da-inf leedä, leidä) Rõn; `leidama (-ämä) Khk Mus Kaa, (ma) `leian (-än) R(excl Kuu; -maie, -mäie Lüg); `löidma, (ma) löia(n) Rei Phl L(-õi- Kse Var Tõs PJg), löva SaLä(löö- Khk) Kär Hi; `löidmä, (ma) löiän Vig Var Tõs Kod, da-inf löidä Ran Kam Ote San/ma-inf -me/, löedä Ran Võn(löö-); `löidama Jõe Hlj Khk; `löüdmä, (ma) lövvä M(-me) Võn V(excl Har; da-inf löüdäʔ), löüvä Hls San Rõu; `löüdama, (ma) `löüan Hlj VNg; `löüdämä, (ma) `löüän Kuu, `lövvän Vai; `leüdmä, da-inf leödä Khn, leüdäʔ Har; `läüdma (`ĺ-), (ma) lävvä, läüä Lei
1. (otsides) kedagi, midagi märkama, kellegi, millegi asupaika avastama `Vergud vei torm menemä, vade sai üles `löüetüd `jälle, `toine `paadiseur löüs üles Kuu; kas `etsi tulega, ei `löüa ega `löüa VNg; `tütrik `leidas `luomad `metsast üless; oma `leietud, `võõras varastettud (öeld raha leidmisel) Lüg; `ihmisi pää luid `lövveti maa siest Vai; ta `löidas ning ma `löitsi ka Ans; tä‿p leeva; `leitsid sa ema üles Khk; ta `leidas mind marja `pöösast Kär; Ooste kellu pole kuskilt kuulda, levab si ood ültse metsast käde Kaa; See oli `eesele linnast mehe leind Pöi; es leva `mõrdu kätte, kõik mere nurgad ole läbi köin; pime kana `leidis koa üa (iva) Muh; Löia ma‿nd seda änam mette Emm; petutas eest ää, ei leind kätte `kuśkilt Mär; löind metsast üht seenestki Kse; lõiab mind rutem [üles]; leideti mulla alt `endisi `tuela (toole) ja `asju Var; ma `löitsi õuest nua Tõs; Siit põle kedägi leödä; Rannast oli `surnu `leütüd Khn; sii ma `leitsi vi̬i̬l öhe tükikse vana vü̬ü̬d Hää; jähid kaks mulikast `metsa, karjane ei lein üles Ris; mida kala `keegi ot́sib, seda ta lejab Ann; poisid `leitsid mättast mesilase pesa Koe; terav kerves leiab kivi VJg; küll õt́siti, aga ei löötud; paŕdid ku löiäväd nisu `koskil, kõhe lähväd `sisse; ni̬i̬d o löietud priĺlid, poiss löis; küll luu liha löödäb (kõhn loom kosub ka) Kod; õńn `leidjal, kahju `kaotajal Plt; `Siukest `lehma, kis ei leidnd (ei tiinestunud), `öeldi aher lehm KJn; ju ta säält raha arvas `leidva Vil; miu väits om är kadunu, kas sa oled `löüdän Trv; küll te edespidi esi lövväde (aru saate); et ta miul ülekohut tege, küll ta esi i̬i̬st löüd (tasutakse kätte) Krk; tett leib süvväss, kasunu lat́s levvetäss (küll tüdruk kord mehele saab) Hel; kudass ma maka ütsindä, käänän küĺle, lövvä küĺma, käänä säĺlä, lövvä saena; mes sä sääld maast löesid (öeld kukkujale) Ran; nemä säräst mi̬i̬st ei ole `leidnu, kes nii `mõistna tetä kõ̭ik; kas sa leesit oma lõngakerä kätte Puh; tü̬ü̬inimene levväb ike tü̬ü̬d; üits kana `oĺli pesä ärä `pi̬i̬tnu, kätte es levvävä; levvetu raha oedass alali, siss levvät vil `rohkemb raha; ti̬i̬ ääd vai `alba, küll sa i̬i̬st levvät; kül‿mä su turun tunne ja `liinan levvä, ärä sa mängi `miuga ike nii Nõo; kost sa `tütrekene löösit tolle korvi Võn; [kass] `olli poja nii ärä `käḱnu `ainu `taade, et Sańnu es ole sääld kätte näid `löidnu Ote; latsõ˽löüse˽mõtsast paĺlo maasikit Kan; Küll˽nõid nõvvu löüd, ku poig puvva om Urv; terräv kirvõss löüd kivi Krl; `leütü om õks uma, varastõt om võõrass; tu̬u̬d om `väega˽`harva, ku minnu kotust leüdäss, ma‿i olõ˽paĺlu kotun õiʔ Har; nõgõsist aia veerest `löüdse latsõ, oĺl kaśtikõsõga nõgõsihn; lövvä es ma˽`piprõteräkeisi, ärʔ umma˽`häädünüʔ Rõu; püve pesäkeisi esi˽ka sai `poiskõsõh `löütüss; ette `viskat, peräh lövvät Vas; Kes ots, tu̬u̬ löüd Räp; timä mõtsah `löüdse tsirgu munnõ ni pesä Lut; haua ~ otsa leidma surma saama ja siel nämäd siis `löüsid oma `haua, nie kaks `venda Kuu; mees `leidis seal otsa Vän || fig ei tea kost see tüdruk lapse `leidis (vallaslapsest) Trm || leiutama seda ma‿i tia, kas püśsirohi oli siis ikka `leitud juba HMd
2. midagi märkama või silmama `suiline `löidand, et vassik kodu on ning pole läind `ühtid Khk; ei ma küll leiä `miskit süid sellest inimesest Mar; mina `talle küll `süidi ei leind Jür; mikeperäst tal `süüdü ei oole, temä löüś tal iki `süüdü Krk; ku esä leüd, et ma˽timä `pi̬i̬gli `kat́ski olõ `lahkunu, siss om pahandus suuŕ Har; ma olõ õi `löüdnü üttegi, et om kalõlik Se
3. näha, olemas olema väga vähä oo pika pihaga inimesi `leida Mär; seal oo aua kohad `praegugi löeda Tõs; üheksä `ammaga `vaśkad one vähä löötä, `seitsmegä ike löiäd Kod
4. arvama, arvamusel olema timä löüś, et laut nigu˽kiviunik, sannakõnõ `väikene `säĺga võttaʔ, śaal olõ õi˽midä palotaʔ Vas
5. euf sünnitama; poegima eks jälle naine ole maha kukkumas, akab `varsti `leidma Ksi; lehm akkab `leidma Plt; lehm leiab alles (otsib pulli) Pil; lehm `leidmese piäl, varsti leiäb; õhv, kis on `leidmätä lehm; lehmäl piim `piäle `leidmest on toores KJn

lendama `lendama, da-inf lennata Tõs Tor Hää HaId spor Jä, ViK(lennama VJg) TaPõ Plt Vil Hel, `lendada spor R(-maie Lüg; [ma] `lennan), (ta) lennab Mus Krj HJn Kad; `lendämä Tõs Khn, da-inf lennätä Kod KJn M(-me, -te) T, `lendä Vai, (ma) `lennän Kuu; `lennama Lüg Iis; `lindama, linna|ta Mus Kaa L HaLä Tür, -daʔ (-taʔ) V(-mma; -mõ, -dõʔ Krl); `len(d)|ma, (ta) lenn|ab spor Sa, Muh Kse Trm, -mä, -äb Tõs Khn Hls; `lindma, (ta) linnab SaLä(`linma Jäm) Kär Pha Emm Rei, `lindab Han; (ta) lennab Käi Phl, -äb Var Saa
1. õhus liikuma a. (lindudest jt tiivulistest olenditest) kajajad `lensid `aia kohal Kuu; juo aragad `lendavatta (meres on juba lainet) VNg; nahk`iired, nied `lendäd `üöse `pimmes Vai; pääsussed `lindvad nenda `tiitsesti; tiivad oo katti, ta‿p saa änam linda Khk; juustekuĺl lennab pεhe, suurem `kärpsest Mus; [mõned linnud] Taha kudagi lenda, noagu nee pisiksed põldpüüd, äda pärast et jala eest ää `lendvad; `Vihma tuleb, kärmes riu `lendis otse `kurku Pöi; linnu riit läheb lendes Muh; kui `tormi ja sado tuleb, siis neid (kajakaid) on `paĺlu `lindamas LNg; tä `laskis lenno `lindamese pealt maha Mar; seasitikad `lendäväd, `sooja tuleb Vig; poeg tuli laeva pialt, `ütleb, et olid `lindavad kalad Kse; pääsuksed oo enne `vihma `julged, lennäväd sülest läbi Tõs; `Viirel tiib loha, ei sua `lentüd Khn; nad (mesilased) `lindavad üle jõe, kaua sa joosed järel (pereheitmisest) Kei; kanad tulid kõik linnates tuppa Juu; nüid ei ole midagid `murdjad `luoma, muudkui kuĺlid `lennavad JõeK; kana ei sua `kõrgesse lennata JMd; luadud on lind `lendama ja inime tüed tegema VJg; kured lennid üle maja Iis; põldpüid vurr panevad minemä, salgan `lendäväd Kod; paŕdid `lentsid `ru̬u̬stiku KJn; külikured - - üleväl lennavad laginal ku lähäväd Vil; `lõoke laulab lennäten; lind leńds üle mõtsa Hls; ma `vahtsi suu ammukeli, üits mi̬i̬s läits `mü̬ü̬dä ja ütel et, laits oia, varess `lendäb suhu Ran; meil `olli `paĺlu noid `lendävit `koisit Puh; emäne kägu lennänä siss `väikse linnu pesä manu; õdagu na (sitasitikad) lennässivä ku mürrin ja põrrin Nõo; t́sirgu `lindasõ paŕdin maŕja `puhmõ pääle, et ärä sööväve kõ̭ik San; kuĺl käü ka linnatõn Har; `kualõ poolõ ḱaokiräss `lindass, säält pu̬u̬lt tulõ peigmi̬i̬ss Rõu; [pääsukesed] `lińtsiva‿ks paari `kaupa Plv || fig Äga lind `kõrgemal `linda kui tiivad `kanvad Han; Ei või kõrgemale lennata kui tiivad kannavad Hää; ärä ikke `lendä, kui su siiva ei küüni Nõo; Ega iks `korgõmballõ ei˽saa˽linnadaʔ, ku siiva˽`kandvaʔ Urv b. (õhusõidukitest) Poeg `lendas linnukiga Han; `lendurid `lendavad `taeva all Hää; nüid tahetana kuu pääle lennätä Nõo; ei˽tiiä mis na auruplaani `lińtsi Har; nüüd linnatass luhtlaivaga Plv c. (mütoloogilistest olenditest) tuli änd lennab `taeva all Käi; pisuänd tõusnd sialt üless, justkui maa seest tõusnd - - `lendand `siia Pauastvere või meie küla `kohta Plt; pisuand lennänu, saanu temä kottale, temä lõeganu särgi siilu `katski Puh; puuḱ (pisuhänd) perän `päivä `lindav Har
2. õhuvoolust kantuna vm jõul läbi õhu liikuma a. vihub tüöd tehä `ninda‿t ihu `karvad `lennäväd Lüg; kui sa rabad, siis linnab ikka `körssi maha Ans; Piima ohaka `seemed `lendvad vahest tuulega nõnda et õhk on paks Pöi; `sätmed puhas `lindavad ühnä ülesse, `lindavad teiste katoste `peale ja Mar; Männä oga `lendis piimässe Khn; nää tuomingate õie aeg lähäb ka läbi, siin tuule kää `lendab `teisi, vata nagu vihm saaks Amb; `pikse nuol `lendas mua `sisse Koe; kerves `lendas varre otsast minema; `kiskusivad na‿t `juuksetut́id `lendasivad VMr; sule ebemed `lendäväd, nõnnagu rükki eelitsused suvel `lendäväd Kod; pesu - - nööri pääl `lendäss tuuleg sääl Krk; ku `vasta tuuld obesega sõedat, siss tuulega `lendävä karva suhu ka `sulle; eelä `tulli `räissä, räedsäterä lennässivä nigu kõrinaga `vasta akand Nõo; ku hain um maahn ja vihm tulõkil, siss võtat nii et higi `lindass Rõu; ku [agana]`leiba lõõgate, sõ̭ss aganaʔ `lińtseväʔ, sõ̭ss pidi `alla tuulõ `hoitma, muud́o puru lät́s `silmä Räp || (taevatähtedest) tähed `lennavad. kuhu `puole `lennavad, säält tuleb `tõisel vai `kolmandel `päiväl tuul Lüg; `lendaval tähel põle `kriipsu Kos; täst `lendäb ehk `langeb Kod b. paiskuma Mittu `kõrda lidusima ülä `Pieri sua `ninda‿t vesi `lendas Jõh; vana Mätik köhis nönda‿t kopsu tükid `lintsid suust `välja Khk; Nõnda kut ma `kervega lõi, nõnda [puu]tükk `moole `vastu `silmi `lendis Pöi; kommi alune [on] vanade `paargude sees, et tuli äi linna `välja Emm; `kaikaga `pihta ja ratas `lendas teesele `silme vahele Mär; löö jalaga `pihta, [siis] `lindab [uks] `lahti Mih; [voki treimisel] `peitel tahab `sisse lennata ikke `vurtsti `kääst KuuK; las joksevad et muda `lendab JJn; mugu koradi lennässivä, ta es tiiä, mes tä suust `väĺlä ai Ran; ragusi väĺlän agu, puutüḱk lennäss `vasta nägu ku `plauhti Nõo; käŕbigu `lińtsi laḱka nigu pirru `tukmaʔ Vas || siivuta `lendäb ja `ambita salvab = t‿om püssi kuul Nõo
3. fig (kiiresti) liikuma, jooksma, tormama, kihutama tüdrukud `lennavad `poistega `ringi Jõe; `lennab ühest kõhast `tõise, ei õle `paigal `millagi Lüg; küll aga obone `lendas ies Jõh; `lendäs `uksest `sisse Vai; `lintsi nenda mis ihu ing kisendas sees; jänes `lindab tuhat `neĺla; nüid `lindvad `leitidega, suuda paksu `riidega tööd tehja mette Khk; läks nõnna lendes et Muh; nagu üks kedrus, `kuskil paegal ei seesa, `mutku `lindab Mih; Mia läksi `sioksõ valuga, et üsä `lentsi Khn; tü̬ü̬ nõnda ku lennäb kää Saa; vanad naesed on käbedad, käevad mööda tied, suka`vardad `lendavad näppude vahel Kos; `lendas kui tuul minema Trm; ma lennasin Pajol ärä puar `vu̬u̬ri; eenäaeg tuli kui `lendäs `selgä Kod; obune oli `lahti saand, küll `lendas Lai; sa `lendät kiḱk ilman, ei `täägi mis lait́s tege; aig lää edesi, ku lennäten Krk; ku obene lennass kukadi kukadi, tu̬u̬ oĺl ülejala Hel; kona ta noid `lat́si kaeb, `lendab saba säĺlän nigu `kiinimineja lehm; ta lennäśs nii et kondsa es näe `varbit; ei püsi pütin, ei saesa kotin, mugu `lendäb pähle `ilma `mü̬ü̬dä `ümbre; temä om krabe inime, temä näpen tü̬ü̬ nigu `lendäb (edeneb) Nõo; kae kurat, kos aig om lennänu Kam; obene `pistse minemä, mugu oia `ohjest ja lase lennätä Rõn; ma ole linnanu ütelt pu̬u̬lt tõsõlõ poolõ kõ̭iḱ pääväkene; sainaalunõ om `kat́skiʔ, hiire˽`lindasõ˽`tarrõ ja `ussõ Har; pini juvva‿i linnadaʔ `riśsi, hopõn lätt `riśsi (traavi) Lut || lasõ no˽linnada (keeda) pudrul kah Har; haavast linnaśs (voolab) verd ku häräkurgust Vas
4. kukkuma kui sa `järsku üles `tousid, sis `lintsid seljali ka Ans; lendas kuhja õtsast maha Trm; kui siält `alla lennässin KJn; naene - - lennänu ülepää `kaivu Puh; nemä lennässivä `lumme nigu aena rua Nõo; Linnaśs ri̬i̬ päält `ki̬i̬rdu maha˽ku˽kerä Rõu
Vrd lendlema, lennatama, lennutama

lest|jalg ujulestaga jalg pardid ning anid `üitasse lestjalaks Khk; Ta (luik) on lestjalg, ojuja lind Pöi; ani on päris lestjälg Emm; `kostlad käisid meie rehe `kosnaski pesa tegimas, need oo lest`jalgega Hää || tüdruk, neiu – Ksi Vrd leht|jalg, lesta|jalg, lestas|jalg

lidrama1 lidrama Khk Pha poris talluma, poriseks tegema siad lidrand värava taguse puhas εε; lapsed lidravad läku sihes; pardid lidravad läku `aukus Khk Vrd klidrama, lidrima

lipsima `lipsima Pöi Rei Mar Mär Kse Var Tõs Hää Juu Jür Koe Plt KJn Vil Puh San/-me/, `lipsma Lut, `liṕsmä Kod Rõu, (ma) lipsi(n); `lipsima, (ta) `lipsi(b) Jõe Kuu VNg Lüg/-maie/; imp lipsi Krk kiiresti korduvaid liigutusi tegema; edasi-tagasi käima; siluma `suolamine käib nii`muodi. `voeta kala kätte ja `teisest kääst `anta `teise kätte ja `aina `panna sedavisi `sirgeld [toosi], sedavisi `lipsita. kes oli `kärme `lipsija, `tienisitte `ulka raha Jõe; küll mina sain [kalu] `vardasse `lipsida Kuu; Mis te peaksite pärisest `peale `lipsima, soa mitte ust `kinni, `sisse ja `välja, `sisse ja `välja Pöi; So pea jo nii sileks lipsit, jüst kut lehm oleks ää `noolind; Ära lipsi kassi Rei; oo lina pöu ää `lipsind (rookinud) Kse; pardid kõige `rohkem sii `lipsivad; See `lipsimine (süstiku pistmine ja kanga kinnilöömine) käis linasel `kangal mitu küinart `päevas Var; sorib raamatud ja lipsib `lehti Hää; Kõik oli `ümmer`ringi `puhtaks lipsitud Jür; mis sa ikke alati sest piast lipsid, ta sile ju küll Koe; muud ei `ti̬i̬gi, ku lipsib piäd Kod; lipsib raamatu `leh́ti KJn || limpsama mõni inimine `räägib ja ise `lipsib `kielega Lüg; nüid lipsiväd tad́riku piält, vanass õlid suured puu`luśkad Kod Vrd lipsama

lohastama1 lohastama Pil, lu- Kaa Pöi Aud
1. sõtkuma, tallama Üks suur loom on sii magand ning `körge rohu puhas ää luhastand Kaa; Pardid luhastavad vilja ikka nõnda ää, et sealt pole änam võtta `öhti Pöi; lohastab villa ära Pil Vrd lohama
2. lohistama vääb luha - - `öeldi, et luhastas Aud Vrd luhatama
3. siluma, tasandama äke või anijalg luhastab `põldu, `tõmmab siledas Aud
Vrd lohistama1

lomp1 lomp Jäm L K I, loḿp Muh Vig Han Var Mih Tõs Khn Saa M T, g lombi; loḿp g loḿbi Võn Kan Plv Räp; lomp Lüg, `lompi VNg Vai, g `lombi; luḿp g luḿbi V madal vesine lohk, (suurem) loik; tiik Lombi pεεl on köva jää Jäm; talve lume all suured lombid Mar; lomp, `õõnem koht maas, vesine, kui `rohkem sajab Lih; tä läks läbi lombi; kukkus `lompi Tõs; pardid läksid `lompi Tor; tee pääl on `lompe paĺlu, lombides tuleb `liiva panna Saa; `lompis on alati vesi sees, ei `kuiba ää `ühti Kei; loik on `väikene, lomp on suurem Amb; mul siin all nõos olid nihukest lombid olid ja said ülesse `küntud ja ma `kaevasin kruavid läbi Koe; lomp, suur tüma vie auk, põhi on tüma; lombis tahvad `olla ikke nuored konna pojad, muda sies sial ia lodistata Kad; viĺja `põldude vahel on vahel lombid VJg; kui on ia lombi vesi, liguneb [lina] nädalaga ärä Pal; auk `kuśkilgi õue pial, nisuke `solke koht, ni̬i̬d on sea püherdamese lombid Ksi; `tuĺli niipaelu `vihma, et lombid peris maas KJn; sat́te `lompi maha; sea püherdava usseaja pääl lombin Trv; lombin seisap vesi sehen Hel; meil `oĺli loḿp sääl läve i̬i̬n, siss sääl `mõsti tuhast linatse langa ärä Puh; küll sääl `oĺli ää `liugu `laske, tõesest lombiveerest `tõisi, ike vurr ja vurr; vahel olliva tünni ärä kujunu, siss viisime `loḿpi; eläjä söövä kere täis ja lähvä lombi manu `ju̬u̬ma Nõo; esä `kõńnu sääl loḿbi `ümbre ja `kaeno toda `paĺki Võn; ta es kae ette, ju̬u̬sk uisa, üitskõik, kas vette vai `lompi vai `tulle Kam; peräst tõlvaga `plaanimist ma loputi noid `kartuli kot́te lombin Ote; lombi veeren mõsk `rõivit San; ku paĺlo `vihma satass, sõ̭ss omma˽loḿbiʔ muro pääl Kan; võt́i `põrsa `üśkä ja vei sinnä˽`luḿpi Urv; kunnamari um luḿbihn vi̬i̬ seehn, ku jalaʔ umma `haigõʔ, siss kunna maŕaga aŕstitass Rõu; imä lät́s `haina, kaḱk `hindälle `tarna luḿbist; nii suuŕ joogihädä oĺl, et olõss kas vai luḿbi tühäss joonuʔ; kogrõ kalaʔ omma˽`sääńtsih lumbõh Vas; sial oĺl luḿp `vaihhõl Se Vrd loim1, lomm3

looper `looper Khk Emm, `loopõr Khn, g `loopri; `lu̬u̬per g `lu̬u̬pre Hää jäme köis, tross suure laiva pεεl on `looper, tugev rossi ots Khk; `Loopõr pannassõ siis, kui tahõtaksõ, et `rohkõm inimesi vädäma mahuks Khn; `võtke kõik `lu̬u̬pre pardid korraga Hää Vrd lööper

lopitsema lopitsema Jäm Khk Mar Kse Tõs
1. lobistamaa. veega sulistama lapsed lopitsevad vee sihes Jäm; pardid lopitsevad vee `aukus Kse b. pesema üks lopitseb meres `riidid Khk; lapsele ikke `öetse: lähme lopitsema Tõs
2. nõristama obo norib kõik `vällä, lopitseb jaho kõik `vällä, jätäb vee järele. suu ühnä soriseb jahosest veest Mar

ludin ludin g -a Khk Mär Saa Kad KJn deskr pardid ludistavad nokaga vee sees, mis paljas ludin `lahti Khk; kui koera kut́sikud imevad, siss on ludin kuulta Saa; põrsas sööb ku ludin KJn Vrd ludsin

ludistama ludistama Kuu Hlj Khk Pha PJg Juu KJn; (ta) ludissab Kod
1. kergelt pesema, lodistama Ludistin vähä pihuje vahel jakkit, ega sidä `villast tohi kovast `nühkidä Kuu; nüüd ludistata [pesu] kää vahel Hlj; ludistasin natuke peo vahel ää, eks ta `jälle `puhtam ole pähä `panna Juu || mehkeldama Söuke asi ei sünni, omal naine sääl, ta aga ludistab teisega Pha
2. pladistama, sulistama pardid ludistavad nokaga vee sees Khk; sedasi oli ea [vees] ludistada Juu; tilliksed kalad ludistavad vee sees KJn
3. imema, lutsutama lapsel `anti [toitu] suhu ludistada PJg
4. muljuma, pigistama Ärä ludista pihus `lilli ludiks; Ärä ludista kodi `vasta, munad `lähteväd puruks Kuu
5. (kiirest liikumisest) ludissab juassa Kod

luigutama luigutama Krj Jaa Muh Kse Kei Krk/-eme/, luigo-, luegu- Mar
1. imema, lutsima laps luigutab imeda vahel, jääb `jälle magama; `pörsad luigutavad ko Jaa; nisa pea oo lapsel suus, seda ta luigutab; laps luigutab rinna `otsas Muh; vasikas luigotab, kui ei `oska `juua, siis imeb `sõrme; mehed luegotavad sedä va `piipu `peale Mar; panid lehma`piima `kloasi, kummi toro `otsa, las luigutada Kei
2. vaikselt vee peal libisema inimene läheb ojuma, siis luigutab edasi; paet luigutab edasi Krj; pardid luigutavad iga `öhta Vibru nukkis Jaa || fig seanahka vedama `seante nagu ajage, ta veńuts ja luiguts sääl tü̬ü̬ man; `ulka inimisi luigutev säl tü̬ü̬ man - - luigutev ja lobisev pähle Krk

lödistama lödistama Lüg IisR Jäm Khk Mar Var Aud Hag Lai, -eme Hls Krk, -ämä Ran Nõo Kam; lödsistämä Ran

1. solistama, solgerdama; maha loksutama Siga tahab mudas lödistada Lüg; pardid lödistavad vee`aukus; mis sa akad vett `seie maha lödistama Khk; ei saa änam `reega mette [sõita], peab `vankriga `peale akkama lödistama Mar; laud kõik täis lödistatud, suppi või `piima või mis tahes Lai; ärä lödiste Hls; seantsit `laisku `lehmi om - - vi̬i̬ man lödistess ennäst likess Krk; Mes sä sääl ommete solgutad ja lödistäd tolle `vi̬i̬ga Nõo || sadama, ladistama Kül nüid lödistäp, maa om joba vedel Nõo; kui jo kavva satap - - siss võip üteldä, et nüit lödistäp tedä nii paĺlu Kam Vrd plödistama

2. hooletult, lohakalt tegema lödistad tüöd, nagu vana `virsu tied Lüg; tüdruk oo lõnga ää lödistan (halvasti kedranud) Aud; mõni ti̬i̬b üle pää kaala, lödistäb kud́agi ärä, kui enne rutemb valmiss saab; lödist mu aena sinna unikude, lätsivä ukka; lödist (õmbles) tolle kuvve kud́agi kokku Ran

Vrd lötsitämä

3. halv rääkima mis sa lödistad mud́u - - sel jutul `tähtsust põle; mõni nagu osatab teist või lödistab järele Hag; meil om ärä õpit `keŕgelt lödisteme (Karksi murdest) Krk

Vrd lodistama, lädistama

mere|part (lind) mere pardid `roogus teevad pesad Mar; merepardid `auduvad `metses ja `lähtvad jõge mööda `alla Var; merepart, need oo `laidus sii ikke rohu sehes, need oo mustad ja kirjud koa Tõs; merepardid - - kevädelt on vahelt nähä KJn

mets|part mets`pardid on kaht `seltsi, `laane`pardid ja piritsäd Lüg; pardid on tasased loomad, aga metspardid akkavad käde `kinni ka Krj; Kodu pardid olid mets pardist pireke suuremad Pöi; Metspart, neid on `mitmet `liiki Rei; mets paŕt `taeva all, siss `öetasse, et näe kus mets pardid lähbäd Vig; mets`paŕta on ikke siin, aga ennemalt neid oli `rohkem Tõs; Metspaŕt põlõ `siokõ `rasva süedetüd mete nagu kodopaŕt, et sua lentüd‿mte Khn; siin sammas aĺlika pial oli mets pardi pesa - - sie mets part on üks `lõpmatta kaval lind Amb; kodo `partel ei õle nõnna suured munad ku mets`partel Kod Vrd metsa|part, mets|parts

murdma `murd|ma, (ma) murra(n) eP(mo- Käi) eL/-me Hls Krk Hel/, `murran IisR Vai; `murda|ma, (ma) murra(n) hajusalt Sa, Trv Puh, `murran R(-maie Lüg); `murma, (ma) murra(n) Rap Kod Se Räp

1. a. (katki tehes) painutama, suruma, keerama Kui moni `vieras tuli, murs [talle] `leivä `otsast `ahjust igä tügü Kuu; vies olivad sis nad (linad) siis nii`kaua, kui sie luu läks `murdades `katki Hlj; karu käib `kaura `murdamas, kus `kaura `põllud on `ninda `metsa sies Lüg; `tuuli on `murdand puid Vai; sarabu sau on sihandune kollane, kivid on sihes, kaŋŋiga äi murra `lahti, lööd muidu `nät́stik Khk; Noorelt oli vana kaŋŋe pusklema. Nüid vanas ias üsna vaikne, külap murdis sarved maha piltl Pha; lähme täna `tuhli idesid `murdma Vll; Nii kaua ajad `peale öle pea, kut `viimaks kaela ää murrad Pöi; kase `lehti `murti lammastele Muh; kerve varre murrad kati Rei; paemurrult `murtasse suured paetükid Mar; ega see töö `końti murra (ei ole raske) nalj Mär; Lemmergud tuul murrab `kergeste Han; Tormaga `murdis laeva maśti maha Khn; `murtsin jala ära Tor; üks `murtud õunap `kańdis mitu `aastad veel `õune Saa; `murtud (koolutatud) jalased HMd; mis nisuksed `murtud [kaelused], siis nied akati juo kraeks `üidma KuuK; [purjutajad] olivad kõik laua `ümber nagu `murtud odrapiad JJn; poiss oli laka otselt maha kukkund ja jala luu `kat́ki murd VMr; plekkvits pitk vedädä, murra kokko; ma mursin `natke ninä täl - - sae `nu̬u̬mi minu käess piltl Kod; temä (leib) `oĺli nõnda `kõlklene oĺli, murda `tuĺli - - nuga‿s `lõika tedä Vil; musta `amba `põrsal murrets ärä Hls; katuse `murdmine om, ku õle murrets ärä ja lina kolatsime ja kivi pannass arja pääle Krk; kaśs kai, et midägi ripendab täl taka, vaja `kinni võtta, küll kaśs muŕs ennäst Puh; murra pird `tukmiss, `läitä tuli palama Nõo; anna `antust, murra mujalt `tu̬u̬dust vns Võn; kolm `vihku `murti `arku ja köideti kokku, nii iks et kuhiligu ärä `katse, tu̬u̬ `olli kuhiligu pää Ote; Mina murra, sina murrat, eǵäüt́s murd `musta karaskit = maja uks Urv; minge `murtkõ nu̬u̬˽hau ossaʔ `kat́ski, siss saat paa ala pandaʔ Har; nu̬u̬ʔ muidugu `mütvä ja ähvärdäseʔ ussõ takahn, et mi˽piä `sisse `saama, mi˽murra ussõ `maaha Rõu; hüä sõ̭na murd ravva kangõ `kat́skiʔ, a kuri sõ̭na jovva ai˽kuĺbi `vartki murdaʔ piltl Vas; oĺle murdanu adra kat́ške Lei b. räsama `saele `murtase teed, teine ammas ikka teisepidi Khk; sae `ambad `tahtvad murda, saag akkab `puuse `kinni, `ambad koos `liiga Tõs; Suä `ambad `tahtvad murda ning `viili, muedu enäm suätud ei sua Khn; sae `ammid murretasse ammas`puuga Kod

2. a. (jõuga) kuhugi tungima `Laine mend `suureks ja `murdand `aeva üle `parda kohinal `sisse Kuu; `sakslased `murdasivad ka `sisse, võttasivad säält laust `kaeru Hlj; siin on `ninda paks mets, et siit piad läbi `murdama kõhe Lüg; `vargad `murdavad `sisse, lammutavad lukid eest ää Khk; kevade on `raske küll jääst ja `lommidest läbi murda Mus; Aeg on see, et tali murrab `sisse piltl Pöi; rahvast oli paelu, `murdu koos, tuli kohe läbi murda, ei soan läbi mud́u Tõs; sõdaväed murravad läbi Kod; kige suurep `murdmine om sõss kirikun, ku `jordani vett andass Krk; läämi ja murrami üit́skõrd `kaemi, kuiss asi lää sääl Hel; ku ta (vesi) õige suur om, sis ta murrab küll `õkva läbi Nõo; naa˽`kärbläse˽rõibõʔ, ku akõnt vallalõ ti̬i̬t, siss `murdava˽`sisse Har; Rahvast oĺl `murdnu kõ̭iḱ kerik `hirmsahe täüś Rõu; ku ĺäät `põrśsilõ süvvä `viimä, sis `murdva ilma `veiga mano Se b. külge lööma mis sa nüid tüdrukut murrat Krk; no `kaeta õi˽tu̬u̬st midägiʔ, kas mi̬i̬ss um nu̬u̬ŕ vai vana. kiä mano murd, tu̬u̬ um uma Rõu

3. murdlema (lainetest) `laine `otsad akkavad valenema, `murdab juo `väikäst `viisi Kuu; eks meri `murra, ku `kanged `lained `käivad Lüg; `pohja`tuulega on `arja `rohkemb `valge ja `murrab Vai; joomel murrab meri Jäm; täna oomigu kuivad `murtsid nönda mis paĺlas kärin oli Khk; liiva `joomade peal äi saa `söita, vesi murrab Pha; Meres on `sõuksed murru kohad, kus `lained `murdvad Pöi; `laened `murdvad, `randas `kallab arja pealt ettepoole, välimerel tagasipoole Rid; laine tuleb `kalda ja ruttu teine takka `otsa `jälle, meri murrab Var; meri murrab tänä, murd `laini paelu Tõs; vötab `randes nii `kangest `murdma, et `väĺla ei saa Ris; murd`lained ni̬i̬d mes murravad, lü̬ü̬b vett üle [paadi] servä kahelt pu̬u̬lt `kauhti `sisse Kod; `Peipsi lainõʔ om lühükene ja murd `väega Räp

4. tapma, surmama (hrl kiskjatest) Unt murs tänä `üösel `meie `mulligu maha Kuu; ku (karu) akkab `murdamaie, siis võttab käppide vahele Lüg; `kiskojad `luamad `murravad ja `süevad `toisi `luami Vai; ennest `meitel olid pardid, varest `murtsid pujad εε Jäm; ken nii kuri inimene on, seda uńt murrab kolm `korda Khk; see (koer) oli `kange `murdama, penni pεεlt vöttis kana ära Mus; Va kassi riu akkab `lindusi `murdma Pöi; mees vastan, et `koolja pidi mind ää `murdma Muh; unt vöi koer morrab talle ära Käi; oo üks `ermus `murdja loom Mar; undid olle obosid murnd, akand kõrist kinni Vig; isased [mutid] `minne `kiskuma, `murde üksteist ärä Tõs; purikas on `murdaja kala Vän; unt oli puhan ja ohan: mul vel `paĺlu maad `menna, `Aapsalu oĺmi pial, sial vel lehm maha `murda nalj Ris; mõne vanem mat́tis kolm last pere `kohta, särla `murdis maha piltl HMd; käŕbid murravad kanu ja söövad `iiri Kos; suured kuĺlid, need murravad jäneseid ja vares ka murrab omast vekemaid JJn; [hundid] kõhe varsale kõrisse, mursivad maha mis kole Trm; libauńt - - käis `kuśkil salaja, `murdis, nõnna `rohkem kodu`käija `moodi Lai; tõhk on suur, si̬i̬ murrab kanu KJn; `mihklepäeväst pannass undi suu `kinni, ta‿i saa ääp `lambit murda Krk; `leske na (mesilased) ei kannatanava, `murdnava ärä ja visanuva sääld puu sehest `väĺlä Ran; kõneldass, et tu̬u̬ peni, kes `uśsi murrap, tu̬u̬ `marru ei lännä Nõo; tostsaanikelt ku `tuhkru meil kana ärä mursiva, ma ei `piägi enämb kannu Võn; meil om paĺlu joosikõid, ni˽`suuri, et kaśs ka ei `julgu nuid maha murdaʔ Har; kos kaŕa˽käveʔ, sääl `oĺgi˽Soemurru saaŕ, sääl muŕd susi eläjiid Rõu; taud́s murd kõ̭iḱ maaha piltl Plv; sõ̭ss tuĺl susi suurõst mõtsast, laǵa käpp tuĺl laanõ alt, muŕs miʔ Musta mulla `pääle, Kiudo meil kesä `pääle rhvl Räp

5. piltl a. tagasi võtma või muutma, tühistama `tütrik `murdas `toutuse VNg; palusin jumala `kiele, aga ta oma südänd ei `murdand, ei alastand minu `pääle Lüg; Oma sõna ta‿i `murdand, teda ma usun IisR; [inimesed] olid kövad oma usu sihes, mis nad `töutand - - es murra iial katti seda Jäm; murrab sõna, ei pea lubadust Mär; murrab `tõutamese `jälle ära Hää; kohos murrab `ümber, `vaatab, et ei õle `siäduse järele testod Kod; tõstameńt piäs `murtama KJn; ku sa `ruudust murrad - - si̬i̬ om abielu `rikmine Pst; ma lubasi tälle `piimä viiä, ma‿s taha oma sõna murda Nõo b. alistama, allutama Kui sa `poisi `kanget mielt maast madalast ei `murra, siis ta sul ukka läheb IisR; On küll tugev mees, aga `aigus `murdis ikka `viimaks maha Pöi; see mure nüid `murtud Muh; Nüüd tulõb mede minijas, mede uõlõ `oidajassõ, mede murõ `murdajassõ rhvl Khn; `kange [õlu] nönna et ta murrab ikke kohe Ris; `aigus `murdis ta maha Juu; tõbi muŕs `sääntse kõva inimese maha Hls; mis om magusamb ku mesi, tugõvamb ku lõvi = unõkõnõ murd mahaʔ Har; ma murra sinno nigu kanebikõrt Se c. vaevama, haiget tegema sie mies `murrab `ennast, tieb nii pali tüöd Vai; `murtud südamel nii paelu viletsusi Tor; mure ikke murrab inimest Tür; murrab luid, `valtab Kod; sirbiga `lõikus `murdis końdid ää Plt; tõbi om temät `murden küll Krk; Murest murtu inimest ei jõvva üitski asi `trü̬ü̬sti Nõo; luid murd peris nii valutõss, ei olõ ütte kotust tervet Krl; ni väega murd `kaala, toolõ olõ õi muud aṕi kui `sanna Se

6. midagi intensiivselt tegema (hrl töötamisest) Nigu ärg olen ses talus `murdand tööd IisR; [ta] Oo köva mees tööd murdma, äi tema anna eesele armu kuskil Kaa; Nüid on juba `mütmendat `päeva nii kõva tuul, et otse murrab Pöi; ei temal ole `aega, tema murrab seda tööd teha ööd ja päävad Mär; Olid ikke ennemueste kõbad mehed küll, sõid räime-leiba ja vihtusid tööd murda PJg; ta oli selle tüe `murdmisega `arjund JJn; koerad õige murravad `aukuda õvves Iis; mes ni̬i̬d koerad `irmsass murravad (hauguvad) Kod; `enne pääva `tõusku ülesse ja - - seda tööd `murda küll soand Plt; raavi mulla pääl, vat kudass vili sääl murd (kasvab jõudsalt) Krk; paĺlu sa iki jõvvad murda, `katsatõist `tuńni ti̬i̬d, ärä vergib Ran; [parvega sõites] piat alasi `murdma, et ei lasõʔ perve `säĺgä, et nõ̭na alasi vallalõ om Har; Sai taad tü̬ü̬d kül˽`murtus, ku˽mi̬i̬ss oĺli vi̬i̬l Rõu; maʔ tu̬u̬ tü̬ü̬ pääle `väega murra, maʔ taha tu̬u̬d tü̬ü̬d tetäʔ Se; pead murdma pingsalt mõtlema, juurdlema küll sie `murdab pääd `selle `asja `kallal, `kuida `selle `valmis saab Hlj; Oli pia`murdmist küll, `ennegu `kanga ülesse sain IisR; see vötab pεεd `murdma, kui midagid mötelda on Khk; küll `andis aga pead murda Muh; murrab pead selle tüh́a aśja `juures Mär; ma ei akka oma piäd mette `murdmagi Tõs; paneb aga pead `murdma, ku suuremad aśsad mõtelda on Kei; küll ma `muŕtsin piad, aga `miele ei tuld JMd; sellega on piä `muŕmiss kua, piä nõnna sul `pulke täis Kod; kui ta piad murrab, saab aśjast aru Ksi; `õpmise man ja kirjatü̬ü̬ pääl - - om pää `murdmist Hls; ku `vaene olet, siss annab pääd murda, kudass sa läbi saad Nõo; mina pia õks pääd `murdma, kuiss ta eluga `toimõ piat `saama Har; ta peräst es massaʔ pääd murdaʔ Se

7. vaevaliselt või veidralt kõnelema sie murs `oite `kanged Juminda kield Kuu; möni nönda `raske söna väĺla ütelda, mis murrab keele εε Khk; mis sa eese keelest murrad Mar; laps akkab jo keelt `murdma, akkab `reäkmä Tõs; murrab kielt ja reagib niisukest teist `muodi Hag; küll ta aga murrab vene keelt JMd; mõned aavad saksa sõnu `sinna `ulka, siis murravad keelt Sim; tunned kõhe ärä, et ei õle `eestlane, murrab ki̬i̬lt Kod; venek või `lätline, ken murd me ki̬i̬lt, ei saa vi̬i̬l `puhtelt `vällä ütelte Krk; kudas ta emä `persen sai ki̬i̬ld murda, ta‿m ike emä man kasunu, ta kõnel ike emä `mu̬u̬du (maalapsest, kes kõneleb kirjakeelt) Nõo; mu lat́s nakass ka joʔ ki̬i̬lt `murdma, piass ta siss kõnõlammagi nakass Har; murrat iks `häste tu̬u̬d võro ki̬i̬lt Plv; [harjuskid] muŕriva õ̭ks tuud maaki̬i̬lt kaʔ Se

8. (hambavahetusest) obone `nelja `aastasest `murrab `ambad `täiest Lüg; noorel obusel‿o varsa `ambad, nee ta murrab nelja viie `aasta pärast ää Jaa; `amba `murdmese aeg juba käe Muh; kut `ambad ära tolad ja uued jälle suhu tolad, siis murrab `ambod Käi; laps akkab `ambu `murdma, akkab `nutma, valus Tõs; loomad `murtsid `ammid Kei; lapsed murravad `ambaid, kui nad on nii kuue `seitsme `aastased Sim; laps ja obene murrab `ammid, tulevad tõesed `ammad Kod; obesel om `amba ärä murretu Hel; ku laits `ambit muŕs, visass `amba üless ahju pääle. ütel et ritsik, seh, luuammass, anna mulle raudammass Nõo; nu̬u̬ŕ hopõń muŕd hammast, ei saa süüäʔ, om kõhnass jäänüʔ Har; lehm murd hammast Vas || (sarvevahetusest) nemä (põdrad) murrave `sarvi kevädelt - - igä kolme `aaste tagant `murdvet Hel

9. murduma jää `murrab, `ennegu tämä `kuhja aab Lüg; ratta ige oo katti `murdand Khk; põhja iä `murva, siis iä lääge õleva niisugune valos Kod; `vaene olli kävvä, [pinnas] es kanna, es murra Krk

10. (murdarvuga rehkendamisest) rehjendas `murtud `numbritega Kär; ma `murtu nummõrdõga rehkendüst ei mõistaʔ Har

mutt6 mut́t g mut́i Kod Äks TMr Plv, muti Ote; mutt g mut|u, -o Kod (millestki väikesest) a. peenkala; kalapoeg neid mutta meie tahama - - näväd (kaupmehed) mutta ei tõhi `linna tuada, siis `mü̬ü̬dä külä kääväd tõessegä; mut́i kalu kiädetässe sügise kartuliga; `veiksed ahamne mutod; kiissa mutod one tibitiĺlokesed nõnnagu suure kala silm Kod b. konnapoeg mut́iʔ umma˽vi̬i̬ siseh, umma˽mustaʔ, `säärtse˽`lühkese ja˽lajaʔ. mut́tõl um hand ka takah Plv c. putukas [pardid] mutku söövad aga mut́tisid roho ladvast. mut́t on roho küĺles. mutku kos näävad selle mut́i, mutku lõmps ära Äks d. väike laps meie õlima `niiskesed mut́id, muud ei õllud kui pi̬i̬rg Kod e. alamõõduline kartul Mut́id paneme rehe`tarre, säält keedame siadele TMr f. (teat väikesemõõduline kartulisort) muti om väikse vereva `kartuli. nu̬u̬ om ää `kartuli, noide `vastu ei ole tõisi lõida Ote

nukk1 nukk g nuki S Lä Khn PJg Vän Tor HaLä Jür Jä VMr VJg Sim Trm VlPõ, nukki Jõe Kuu(nugi) Lüg Jõh, nuka Jõh/-kk-/ hajusalt S, Lä Mih Tõs Aud Tor Hää Saa Ris Tür VJg TaPõ VlPõ eL, nuku Var PJg

1. a. nurk siin `selle nukka‿päl majas Jõh; möned [jakid] olid ülal `kraega, teised olid nukid ala `keerdud, maas`kraega Jäm; akab jälle rihaltse nuki kuhast `pälkama Khk; männiku nuki tagant tuli uńt, jäi `seisma meite tee `pεεle Kaa; nüid käib otse Keiguste `kopli nukist tee Vll; Tikud on ölal kapi nuki peal Pöi; tulejalg `olli müiri nukkas Muh; Ojab ennast rohkemb nuka taha piltl Emm; Esimene pere pahemat kätt nuka taga on tema kodu Rei; tänäbä nuki peal oo uus maja Mar; jänes `joosis just aida nukkis `vastu Kse; `istus `vankre nuka `peale Tor; üks maja on sääl nuka pääl Hää; Pane see kate nuka taha Tür; ta `seisis nukkas VJg; See kõne käib nii ümber nuka piltl Trm; leib jäe pimedikku, nuka taha ahaju, esin näe (ma ei näinud); veĺje naene minemä vaŕsi nukka (hakkab sünnitama) Kod; tulnd krabinal [katuse] nukka pidi maha Pal; kui nuka taga (tagaselja) riagib, siis on `kange ja suureline küll Lai; isi nuka taga `laśsis (jõi) kulinal Plt; mis sä vahid sääl nukan Trv; enne es ole `saagi, siis `kirvege tetti kik nuka Krk; kesk taret laabip ja nuka ja kolga jätäp kõ̭ik `pühkmädä Puh; sulun oenast kätte kudagi ei saa, jooseb ütest nukast `tõisi Nõo; ega vanast puhast nukka `kiäki es ti̬i̬, siss kutsuti kalasaba nukk Kam; laǵavuss `oĺli üle vakamaa, sääl om jo käänäkit ja nukke seen Rõn; lat́s `pańti nukka Kan; ku meil päiv talvõĺ lätt, siss vaivalt pilulõss üle mäe, a suvõĺ paistuss `taaha nukka Rõu; hainarõivass, tollõlõ `pańti nööriʔ vi̬i̬l nukkõ `külge, siss sai `rohkõmp `hainu pääle `pandaʔ Vas b. koht, kant kas maal (mujal) kohas ka nii on, kut sii nuki pεεl Khk; Sii nukkis pole `vihma olndki Pöi; sild `tehti `kuivi nukki kaudu Muh; Möne kivise madala nuka pεεle aeb vahel sihantse suure jääkahva üles, et erm Emm; Kasepä nuka tuul tuob ikke kala Trm; näväd one ühe nuka inimesed Kod; tulid ära `seia nukka Äks; meie nukas olid `veiksed talud Plt; Rõngu nukan `oĺliva suure sao olluva Ran; ega ta siist nukast ei ole, ta‿m `kaugelt Nõo; esi nukan esi moodu ja viisi Kam; tu̬u̬ `oĺle `väega hõel inemine, kes säänest umah nukah `tahtsõ Plv; Rasina nukah `peetass paĺlo taĺvnissu Räp c. tükk, osa ma `katsusi ka üht loo nukki kaarutada Mus; `pehmemad nukad lõegati ää (lihast) Muh; üits nukk maad om jäänü ilma sitata Ote; mina haŕe ka mõ̭nõ nuka maad tast Räp

2. a. millegi väljaulatuv kõrgem või eenduv osa (kühm, ots vms) obu kopistab, kui kabja εεr akab kivi nuki taa `kinni Khk; ep saa öieti `käia mette, nukid jäävad üles, konarik maa Vll; Sõuke kivi kali, mis kõliseb `vastu adra, adr `kargab öhe nuki otsast teise `otsa Pöi; tondikäpäd kasvavad `kõrgema nuki peal Mar; taal vist `saŕva ei tule, muidu `väiksed nukid oo Mär; põndak, `siuke `kõrge nukk, kasva sial kedagi PJg; see on tasane moa, põle nukkisi ega kiva Juu b. neem, maanina ega `Virve mies üle `Kolju nukki `väljä ei lähä Kuu; jääb mere nukka valju mere käde Mus; `Soela nukk, see käie `sõnna Iiumaa `poole mere `sisse Pöi; `laidud ei ole siit `kaugel, üle mere nuku Var; Liu säär - - üks kaljune nukk köib `väĺla tükk maad Tõs; kuńdi nukk, lähäb `järve `sisse üks nukk Kod; terräv nukk om, maa lätt `järve `sisse Ote c. pätsi otsatükk, kannikas Lämmrokk keedeti kövadest leva nukkidest Krj; tütarlapsed saavad leva nukud, siis kasvavad rinnad ilusad PJg; `lõikan leeväl nuki peält ää Juu; ku leevä`pätsi alustat, siss edimäne tüḱk om `päälmäne nukk Nõo d. vankri teljeots ikke nuka `otsa köib pulk ette Kse; seal oo `seoke raba soo, ei ole kuidagi läbi saand, `vanker old nukadeni sees Mih; Ära sõeda värati`pośti `vankert `kińni, sõedad nukid maha SJn e. krunn `käüdi lediss `hiustega, nii`kaua kui lieriss `käüdi. kui sai `lierist `lahti, siis hagati nugiss pidämä Kuu

3. liigesekoht vm luumoodustis Sul kohe `palge nugid punased, ei sul ole viga midägi Kuu; kui käe kokko paned rusika, siis on rusika nukkid; `Õtsaedise nukkid mõnel kõhe `kõrged Lüg; löi sörme nukad veriseks, nukad `katki Ans; löi `eese kää küinaspe nukist nenda ää Khk; tagumisel jalal on loomal teravad nukid - - koodi nukid; anna sule nukkide `pihta Krj; Akkas poisil [õla] nukast kinni ja viskas välja Emm; mitu `pöidla nukki on soki pöid pikk LNg; käsi oo nukide kohast jõmerene PJg; löön sõrme nukiga `pähkle pooleks Kei; Õlaluul omal on nukk `külges, õla`pialse pial Jür; [pardid] päris `kiskusid, tiivad, tiiva nukid, jalad, kõik `võeti appi VMr; näpu nukad on kat́ti SJn; sõrme nuki lei ärä Hls; põse sarna om siin katel pu̬u̬l - - ni `kõrge nuka Ran; si̬i̬ ola nuḱk om `väega valluss Nõo || sõrme lülide pikkus mõõtühikuna kui pitkad sukad `ollid, siis kojoti kümmekond nuḱka Muh; viis nukki teen seda `pöida Pai

4. kasteet nukkidega `tõmmas mu vennal pale maha Jür

Vrd nükk1

padin1 padin g -a Kuu RId Jäm Khk Kaa Krj Vll Pöi Muh Rei Mar Mär Kse Han Tor Saa Ris Juu JMd JJn Koe Kad VJg Sim Iis Trm Kod KJn Trv Puh/n -t-/ Nõo, -e Hls Krk; n, g padina VNg

1. madin, müdin `juokseb et padin taga Lüg; älä tie mogomaist padina Vai; Põõsaste sihes üks padin oli, aga mis kes seal oli, äi tea Pöi; `kuulsin muudku padinad JMd; vahel ku tulevad tuulega, siis on üks padin (õunte maha kukkumisest) Kod; Suure padinaga `pandse trepist üles Nõo

2. pladin, ladin loomad `lähtvad - - veest läbi, siis‿o padin kuulda Khk; `vaĺju sajab, `kangest, üsna paĺjas vee padin `lahti Vll; juba padu käe, padin tuleb Muh; akkas vesi `joosma, üsna padin kohe Mar; jüst kui pardid padistavad vee sees, `võtvad mis padin taga Mär; tuleb suure padinaga, `pehmemäd `kohta `mü̬ü̬dä KJn; latsi jooseva kui patin, vesi om küll sükäv Puh

3. vadin, jutuvada, loba Ah, `selle padina ei `maksa `kuuladagi IisR; `tüitab oma padinaga ää Vll; ei mia sellest padinast aru saanud Saa; sõna aru ei olegi, mutku‿ks padin Sim; kes sinu padinad jõvvab `kuulda Iis; mes mä tost padinast aa tälle nii `paĺlu Nõo || lobiseja üks va padin inimene Vll

4. kogus, hulk midagi nüid‿o see padin [võid] `tehtud; õte suur padin sai (kirjutatud sedeleid) Muh

padistama pladistama Kuu RId/-mma Vai/ SaLä Kaa Vll Pöi Muh Käi hajusalt Lä, Pä Ris Hag Juu Koe Iis Trm Plt KJn Puh, -eme Hls San

1. patrama, vadistama Padistab, mes tuul tuond ja kuer `aukund (kuulujuttudest) Kuu; padistab `võõrale inimisele kõik Lüg; tüdruk padistas juttu `rääkida Khk; sa padistad nii palju Mus; ää padistag naa palju `suuga Muh; Nee padistavad juba üle tunni Käi; mud́u `tühjä padistab `peäle, tahab paegal `rääki Vig; nad räägi mette, ma padistan `väĺla Mih; lapsed padistasid omavahel Saa; sie na suure `suuga inime, padistab väĺja, mis ta pisut põrmu kuuleb Hag; naĺlaammas - - `äśti `oskab padistada Juu; mis sa ika padistad alati, lase teised ka riagivad Iis; ega soa `usku, mis sie padistab Trm; padistab `peale `tühja juttu Plt; ei tohi padiste Hls

2. pladinat vm heli tekitama Pisukane padistab `vannis `jusku part Kuu; padistavad sääl muda sies Lüg; `Lapsed padistavad `palja jalu mudas IisR; laps padistab vee sehes Khk; Vaatsi, et supikatel es kee veel üht, niid äkist padistab üle aeda Kaa; Läks `pilve ja paneb padistama `jälle (vihmast); Tedred padistasid - - omiku sii leppade `otsas Pöi; padistasid kui pardid vee sees Mär; räemed padistasid sopis Vän; `jälle te padistate seäl vee sees Juu; vares padistab kuuse `otsas Koe; padistab vi̬i̬ si̬i̬s niigu paŕt KJn; mes te padistade pori sehen Puh; partsi padisteve San

3. rapsima, kiirustades tegema Mis sa padistad, tee korralikult oma tööd Käi; padistab korra üle, ega se kedägi väärt põle Mar

part1 part (-ŕ-) g pardi (-ŕ-) eP, `pardi Kuu Lüg Vai/n `parti/ (vee- või kodulind) neid `partisi on küll, `kirjud `pardid ja `mustad `pardid Lüg; `partel oo `tarnas pesad Khk; `partisi inimesed pidavad Vll; Pardi tiivaga pühiti sööma `rendi Pöi; pardid‿o nii rasuse lihaga Muh; paŕt ja ani `auduvad neli nädalit Kul; Meil on `paŕta ka `peetud Mih; `paŕtel laiad nokad piäs Tõs; Part, no seda ju tunned ku vana varest Hää; paŕdi pojad jo õt́e suured Juu; nüid lasevad `paŕtisid, `üösse plaksutavad HJn; see on päris paŕdi parv JMd; kadrina päeval tapeti üks kana või paŕt ära ja topiti `kapsaid täis VMr; kutsud piilu, piilu, siis paŕt tuleb `sü̬ü̬mä Kod; kel vesi ligi, mis sel viga `paŕta pidada - - `peeti `sulgede pärast, `paŕtidel on iad suled Lai; läksin `paŕta `lasma KJn Vrd parts1

paterdama1 pater|dama Jõe Jäm Khk Kaa Vll Pöi Muh Hi hajusalt L, Ris Juu Jür JMd Koe VJg Sim I Plt KJn Trv TLä, -deme Hls Hel, -teme Krk; patõrda|ma Ote, -mma Vas Räp; patterdama Lüg/-mma/ VNg Jõh IisR, paderdama Kuu VNg Vai/-mma/

1. tatsama, tallama; kohmakalt käima; poris, vees vm sumama mida sa paderdad muda sies VNg; Patterdad `musta `jalgudega, `alles sain põranda `puhtast Jõh; `älgä paderdaga vie sies, `tieto `ennäst `märjäst Vai; lapsed paterdavad vee `aukus, kui `vihma sadand on Vll; `Poegadega kana teeb ennast vigaseks, paterdab moas, siis pojad soavad ennast ää matta Pöi; sa oled jälle vees paterdan Phl; va kuer paterdab `peenrad ää Mär; pardid, need `ulkma ei läind, need paterdasid `õues Vig; paterdab läbi pori nägu paŕt Vän; paterdamese `mu̬u̬di käib Hää; paterdad kõik mo `puhta põranda ää Juu; pia mieles ikke isa talu, kus paterdasid `paĺla jalu VJg; kanad paterdand vilja ära Trm; mes `aśja te paterdata pori si̬i̬s Kod; pardid paterdavad `ringi Plt; mia paterti pehmet su̬u̬d `mü̬ü̬da Hls; `poiske paterdab pori sehen Nõo; Mis tiʔ läät sinnä porri patõrdamma Vas

2. lohakalt midagi tegema muedu paterdas [põllu] üle, es tee `õiget tööd mette Muh; Ei niisuguse paterdamisega head tööd saa Mar; paterdab küĺmäga nu kivi kokku - - keväde satab laḱka Ran

pesitsema pesitse|ma Khk Pöi Kul Mär Kse Saa Tür Iis Trm Äks Plt SJn, -mä Kuu Nõo Rõn Vas; (nad) pesitsäväd Kod pesa tegema pardid pesitsevad änam soodes Khk; Luik sii äi pesitse, läheb põhja poole Pöi; kui lennod kebade `laulvad, siis nad akkavad pesitsema Kul; üks änilane pesitses rihatse aampaĺgi otsa pääl Saa; värvod pesitsäväd Kod; mägra - - kos `kõrgemad liivased metsad, sial ta pesitseb, kraabib maa `sisse augu Äks; kuŕg - - pesitses ja iga `õhta `tuĺli `senna oksa `peale SJn; keväde, siss nakava linnu paaritsema ja pesitsemä Nõo; Paĺlu aḱke pesitseb siin mõtsan Rõn; piho no paĺlo siih kotoh es pesidseʔ Vas

piilu|part, piilu|parts 1. liik parte piilupardid kutsutakse pisiksed allid pardid Pöi; piilupardid‿o vähiksed pardid Muh; `väiksed piilupardid pruunika `koltsed Mär

2. (pardikujuline) savist vile savest `tehtu - - õli `piilupart, ta just `pardi `muodi ei `õldki, `kuera `muodi õli Lüg; Lastele `tehti sauest piilu`partisi, augud olid sihes, ännast puhuti Pöi; mis puhutse, see oo koa piilupaŕt Muh; piilupaŕts on savist piĺl, teisspool pugu on teine auk ja änna all on kah auk Saa; piilupaŕts ek pardsipiĺl Pst

piilutama1 piilut|ama Khk Vll Muh Mär Tõs Tor Ris Juu Plt, -amma Vai/`p-/ Har Plv/-ĺ-/, -em Krk parte ”piilu”-hüüdega kutsuma midä siä näi `partisi `ninda `piiludad Vai; las piilutab pardid koju Vll; pardid läksid `viĺla, kül‿ma `kutsusin ja piilutasin, aga ei saand neid `väĺla Mär; `paŕte piilutase Tor; mine piiluta pardid `sööma Juu; paŕdsiʔ is tulõʔ soodist `ussõ, `pernaanõ jäi `tõisi sinnaʔ piilutamma Har; piiĺut́ `paŕtse Plv

piiluti piiluti (väikestest pardiliikidest) Kõik vähämäd pardid, nendel põlõ muud nime `ühti muudku kõik piilutid Khn

piiri|parts (liik parte) piiripardsiʔ, nu loova kui nu̬u̬ (teised pardid) jo `haudvaʔ, väiga `väikese munaʔ Se

piriska piriska piilpart piriskad on `väiksed `pardid Jõe

piristi piristi

1. piriseja, viriseja kes alati piriseb, on piristi Jõe

2. piilpart piristid on `väiksed `pardid Jõe

pirits pirts Kuu, g -ä Lüg piilpart mets`pardid on `kahte `seltsi, `laane `pardid ja piritsäd, piritsäd on pisemäd Lüg Vrd piirits5

pladistama pladistama Kuu RId/-mma Lüg Vai/ Jäm Kse Tõs Tor Ris Hag Juu Koe VJg IPõ Plt, pladissama Kod

1. pladinat tekitama, pladisedes liikuma; pladisema Küll sie vihm tänä pladista sadada Kuu; küll oli üvä pladista, `suoja vesi ja `suoja `ilma VNg; `pardid jões pladistavad Lüg; Vähe `aega pladistas pesu - - ja juba `valmis IisR; laps pladista vies justku ani Vai; `vihma pladistab Kse; laps pladistab vie sies kõige pääva VJg; pardid - - nokaga pladissavad vassa vett Kod; [soo] obust ka ei kanna, aga kui kuivem aeg oli, mõni obune ikke pladistas sial Lai

2. piltl vadistama, vatrama `naised pladistad juttu `rääki Vai; lõuapuolik on sie, kis na alati lobiseb ja pladistab Hag

Vrd plädistama

plagistama plagistama Kuu RId(-mma Lüg Vai) Jäm Khk Mär Kse Tõs Hää Hag Juu Koe I/-ss- Kod/ Plt Puh San/-eme/ Rõu

1. plagisema panema, plaginat tekitama kävi `ninda‿t `uksed plagisivata VNg; kui näväd (pardid) ajavad `tõinetõist taga, siis `õige - - plagistavad Lüg; Puol `tundi pidin `külma käes `ambaid plagistama IisR; kõik‿se pääva muudku plagistab `vihma sadada Mär; tuul plagistab Hää; ei see põle eä [lina] masin, plagistab Juu; ani plagissab `siivu, tükib kallale Kod; vanast `peetud klaper`jahti, olid aśjad kääs, mida plagistati, siis tulid loomad metsast `väĺja Lai; kuŕg plagistass su̬u̬ veeren Rõu || naeru lagistama plagistavad seal `peale [naerda] Kse

2. piltl latrama, lobisema pisut`põrmu kedagi kuuleb, kohe - - `väĺja plagistab Hag; mis sa plagistad `ühte `puhku, et sa `elmas vaid ei jää Juu

pott|vile savist piilupart pot́tviled olid `enne nagu pardid Kir

praaksuma `praaksuma Lüg; (nad) `praaḱsva San prääksuma `pardid `praaksuvad Lüg; partsi `praaḱsva San

pradistama pradistama Var Kod/-ss-/; radistama Muh onomat, deskr mis sa radistad (vadistad) Muh; mustad pääsuksed tegavad riha`alla ja `lauta pesad, pradistab `metmed `moodi `laulu Var; paŕdid pradissavad, aned kõõgutavad Kod

prääksnik `prääksni|k g -gu prääksumine `Pardid neh - - `prääksnik Lahe`rannald `siiegi `kuulla; `selge `prääksnik oli `heinäss (rukkirääkudest) Kuu

prääksuma `prääksuma, (ma) prääksu(n) Jäm Khk Phl Mär Kse Tõs Hää Ris Juu Jür Iis Lai, `prääksun VNg Lüg; `prääksümä Kuu Vai; `prääḱsmä (-k-), (ma) prääksu Puh Nõo Ote San Har; `priaksuma, (ma) priaksun Juu JMd Iis; `preaksuma, (ma) preaksun Koe Trm

1. (lindude samalaadsest häälitsemisest) pask`nääre, sie `prääksub. `talve, kui akkab `prääksuma, siis `luodetti, et tuleb sula Lüg; part prääksub Phl; varese pojad prääksuvad pesas Mär; paŕdid priaksuvad ühtlugu, ei ole vaid kunagi JMd; rukki reak preaksub Trm; kui külmäle lääb, siss prääksuva usse Puh; rüärääḱ prääḱs joba Ote; paŕts no˽prääḱs, noʔ hõik jo `poigõ Har

2. (inimesest:) prääksumist meenutavat häält tegema; ka õiendama, tänitama laps `prääksus, ei `ükski `mennu abi VNg; prääksub peale paegal `persse taga, isi tunnegi tööd Mär; mis sa prääksud Kse; tüdrik, ää prääksu Tõs

präätsuma `präätsuma, (ta) präätsub Ris/-tso-/ Plt KJn; `präät́smä, (ta) prääts Har prääksuma pardid präätsovad Ris; juba paŕt präätsub KJn; paŕdsi˽`präät́sevä, tu̬u̬ tähendäss vehma tulõkit Har

pulistama pulistama Kuu Lüg/-mma/ Khk Kaa Vll Jaa Rei VJg solistama, mulistama `pardid pulistavad ruo sies; lehm otsib `põhjast jahu `põrmukesi, pulistab Lüg; pulistasi külma vee sihes, kääd jähid üsna `künti Khk; Möni loom - - ajab kohe nina [molli] `pöhja ning kukub pulistama Kaa; mis sa pulistad sial Vll; Joo ruttu, ära pulista Rei; siga pulistab, ei süö iast VJg

pääksuma `pääksuma Khk, `pääksma Trv, (ta) pääksub prääksuma päris kut pardid `pääksuvad Khk; partsi pääksuve Trv

rage1 rage g rae Hi; ragi g rae Lüg SaId Muh Hi; n, g rage Sa, ragõ Khn, rae Jõe RId LäLo PäLo; seesü rages LNg

1. rahe raet sadab, rikkub nuort `vilja, kabusta lehed tagus purust kõhe; egä sie ragi ei õld, sie õli lumi Lüg; `eile sadi üväst raed, `vihma oli `raega segasi Vai; Oli köva ragesadu Jäm; Sügise oo vahest rage maas Khk; kui ta rage sajab, siis‿o lumi nönda söre Mus; ammuks see oli, kui rage sadas, `puistas puhas odrad ää Kaa; Ragi, lume ning vihma vahe`pealne, tuleb justkui ruubi`tange `alla Pha; vihm lihab raeks kääst Vll; vahel oo peenike ragi, vahel sõrmeotsa `suurune ragi Pöi; `sõukest rage saab nagu liiv Muh; ragede (raheterade) seas `vihma täna, raed ja vihm segamini Phl; rae lööb rukid maha Lih; Täna sadas raed, et maa oli `valge Han; rätsäkas ei põle `seĺge lumi, vihm `raega või rae lumega segämene Var; üsna kõbaste tuli raed, see läks koralt vihmasse Mih; Teist `päävä saab ragõt Khn; rae oo tämmu ruki ära löön Aud; ränk sadu võib `äikesega `tulla, tuleb mis raksub, vahest raet ka sees PJg

2. tera Sukru raged on renni pεεl Jäm; soola ragesid parandale kukkund Khk; Jämel soolal on suured raged Kaa; soola ragi jähi `amba `alla Pöi; Tuul toi liivaragi silma Emm; Pisist lapsed söid vöid-sepigud, isegid natust `sukru ragesid oli `pääle ripudet Rei; võid `tehti ja koor akkas kokko minema, siis koor oli rages (teraline) LNg; ragede alla panema sisse soolama kalad pannasse ragede ala Khk; liha oo ragede ala `pandud Mus; Vana lehma paneme sügise ka ragede ala Kaa

3. natuke, väheke, ivake `soorsad, pisemad rage kut teised pardid; lähäb rage maad edasi; rage `mulda paŋŋa pεεl, see saab looks kutsutud; anna `moole üks rage vöid Khk; Su jutul pole küll mett‿üks rage tolku sehes Kaa; pista ragi `soola suhu Muh

Vrd rahe1