[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

paast paast g paastu hajusalt S, L(-o LNg Mih) hajusalt K I, eL(-o Se), `paastu Kuu RId/n `paastu VNg Vai/ Jäm Vll Lei; poast g poastu Pöi Juu Amb Trm Pal; puast g puastu Juu JMd Koe VJg Trm; puass g puassu Kod; past g pastu S(`pastu Jäm Ans) Khn Rap, pasto Mar paastumine; paastuaeg Ühel suur paast, `toisel voinädäl (ühel nälg, teisel küllus) Kuu; `paastu ajal `anti [sõjaväes] `posla`masla suppi, liha `paastu ajal ei `antud Lüg; `vastlabe liigub `pastuga `seltsis (arvestatakse paastu järgi) Ans; vöinädal, see oo paastu akaduses Khk; oli se `paastus (märtsis) vöi `apri·llis Mus; Poast akkas `palve päevast ja lõppes lihatuma pühaga, siis võis `jälle liha `süüa Pöi; lihatamaks pühiks lõpeb paast `otsa, siis‿o paasa pühad Muh; `vastlapäevast akkab paast `peale Mär; kui `enne jõolune paast tuli, siis enäm üläl ei jõstuss Khn; venelastel oo paast metu nädalad Tor; kolm `korda `aastas `käiti armulaual, siss kolm `korda oĺli paast (luterlastest) Saa; puast - - kääsid `mustas `riidis Juu; võinädal oli enne `paastu JõeK; puastu aal on lauba `õhta kirikus jumalatienistus JMd; venelased on poastus Trm; puass - - siis jätäväd maha liha ja või `sü̬ü̬mise Kod; vene rahvas pidavad ike poastust `rohkem lugu Pal; vanad `muistsed inimesed pidäsid `paastu küll KJn; siin rahvas es jõvva kedäki `paastu, seive ike kikk üten Krk; paastu ajal ei sü̬ü̬ veneläse liha Puh; `vendläisil `algu vanast joʔ mäŕdsikuul paast pääle, oĺl nika lihavõttõpühini Har; säidse nädälit paastõti lihavõ̭ttõ pühi `paastu Vas; lihaheedeʔ, kui paast alostass Räp; ośt õ̭ks korvi kallu paastuss arʔ Se; edimäne paast um `kündlepäväl Lut

parast parast Mus PJg praegu ma parast `lassin PJg