[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
kaas2 kaas (-ś) g kaane spor eP (-oa-, -ua-; kaes Jäm LNg Tõs, koes Rap Juu) Hls Võn Ote San, kaanõ Urv, `kaane R (kanne Hlj; n koaś Hlj, `kaasi, kaans Vai), kaase spor S, Trm Äks Lai Vil eL(-õ); kaan g kaane spor S(-oa- Pöi) L (kaen LäLo, kaań Mär Kir Mih, kuan Tõs), HaLä (-oa-) Tür VMr Kad Iis Pal Lai(koaen van, g kaase) VlPõ TMr, g `kaane Jõh IisR; p kaant spor eP, kaand R Hi Hää, kaat Hlj Lüg Vai Khk Pha Muh Rei Phl, kuat Kod, kaast spor S, Trm Äks Lai Vil eL; koäs van Var, Khn (koäś, kues, kuä|s, -ś g kuanõ); kaańs Urv; kaańdž g kaańdže, kaan|e, -õ Lei
1. õõnsa asja kate `kergita `vä˛eke paja kaand ja `liiguta `putru Jõe; pütti kaas Hlj; pane podile kaans `pääle, siis lähäb `kiirest `kiemä Vai; ühekorra vanadel mestel `piipudel kεisid kaaned, sεεl olid röhud küĺles Jäm; paja, paŋŋi, kiha, kerstu, kaju, karbi, kannu, purgi, `löime, `laeka, kasti kaas Khk; kut kiha on tühi, siis pole mitte ea kaant peal oida Krj; `karga `põõna `kinni ja tõsta kaas pealt ää Muh; törre, putku, vaka, `katla kaan Emm; paiga küibil pole kaat pääl `märki Rei; pajal kaen peal, toosil oo müt́s Rid; Suur katel ilma kaaneta = veekogu Han; potidel oo `teklid ja paeadel kaaned Var; `Laupa piäb paa `kuäsa liivaga `nühkmä Khn; (veime)kirst oli ikke kaane `alla täis Aud; peruga `peśti paa `kaani Saa; koaś oli `piale panematta old Rap; `kohver oli kumaja kaanega Ann; kerstu kuaś käis nii `raskelt, et temä neid sialt küll kätte ei suand Sim; `kapsa tõrrel käib koaś `sisse Trm; nägu lai nagu tõrukese kuas Kod; kaaś kaevule `piale, et purusid `sisse ei lähä Pal; sel kaasel oli auk sehes Äks; pilved on nigu kuaned peal Plt; paa, nuriku, kasti, tonni, püti kaaś Hls; kaase all laset `audude Krk; pane `paale kaas pääle, lähäp `ki̬i̬mä nigu lõhn mõnel paal ei olegi kaast, om niisama ilma Nõo; `Kapsta`tõrdullõ `pańti kaańs ilostõ˽pääleʔ, sõ̭ss ei lää˽puru ja prah́t `sisse Urv; tsõõrik länigu, nu̬u̬ `oĺli ilma kaasõlda ja kõrvulda Har; ta om tougada kaaś, tõõnõ om üless `nõsta kaaś Se || fig kes ilma suu ette jõõdab kuat `panna Kod | kudas pütt nõnna kaen Rid; Iga pot́t leiab oma koane Rap; Nõnda paras kui napp ja napa kaas Krk; kui nappi nii kaast Har
2. a. mitmesuguste esemete pealmine kaane moodi osa, mis sag lahti ei käi `viiuli `pialis`kaaned VNg; `silla kaas `laududest, kahe ehk `kolme `tollised Lüg; [sepa] Lõõts `tehti nahast ja `laudadest, `laudadest kaaned ja nahk vahel Pöi; piäluu one kolmess tükiss koon. kuas one õtsa eden ja taga one kaks; silla kuas one lavvadess testod, kuas `pantse tõrandusse `piäle. sillal juba kuas piäl. silla kuane puud; kaŕsi (kraasi) kuaned Kod || Lõpusekuase all on punäsed lõpused (kalal) Kod b. linalõuguti pealmine liikuv osa `kolgispu kaas Lüg; lougudi kaasel on all sooned sihes Khk; lõugu koan o `keskelt tühi. pöo tõmmatse lõugu kaane alt läbi Pöi; kui ea `raske kaanega lõuget oli, se oli param Vig; nagu va lõugeti kaan, kes paelu `patrab Tõs; lõuguti koaś on kahe soonega Juu; lina koĺbisku kuanel õli kaks su̬u̬nt. pulk `oidis koon kuat ja koĺbiskud Kod; kaasega `lü̬ü̬di kolgitsa soone `sissi, kaase sabast oieti `kinni Ote c. soalaad; kangareha ülemine osa sua kaan käib sua pääl, et suga õleks `kinni Jõh; sua kaaned Pal; riha kaaś Krk; ku ri̬i̬tkammi kaas `valla om, siss langa `kargava üless Nõo; `kangariha kaaś Rõn d. oherdi kaba uhõrdi kuäś ehk pära ond `vasta `rjõndu Khn; uherdi piä ~ kaaś KJn e. pumba kannu kaas Rei; pumba kannudel on koa koaned Kos; pomba kannu kaaś Krk
3. raamatukaas `raamadu `kaaned on pabist VNg; `muidu ei saa õppetajast egä keriku `pääle, kolm kõrd lue `piibel läbi `kaanest `kaaneni Lüg; tähtraamadu kaased εε kärisend Khk; vihu kaas Kär; See vana aabitsakaan `aitab küll Pöi; roamatu koaned olid vallali `külges Muh; `paprelehed `pańdi kaande vahele Mih; olen selle roamatu juba teesest koane eärest `teise läbi lugend Juu; kuanest `kuande läbi lugema Koe; tuo `mulle vanasi vihu `kuaśa, ma `leikan käävi `põhjadest Sim; raamatu kaasõʔ Krl; kaasõst kaasõni läbi lugõnu [raamatu] Har; raamadu kaanõʔhv Plv
4. fig jää jõe paneb jää `kaane `alle juo, kaas pääl juo Lüg; meri kaase all, tömmab `varsti merele kaase `pεεle Khk; meri üiab koat `peale [sügisel põhjatuulega] Muh; merel oo kaen pial Mar; jõel oo kaań peal talbel Mih; juba merel kuäś piäl, nüüd võib igaks `sõita Khn; merel akkab kaan peal tulema Ris; järvel juba kuas piäl Kod; meri alles kaane all, jäŕv lähäb kaane `alla KJn; vi̬i̬l kaaś pääl Se
Vrd kans
1. õõnsa asja kate `kergita `vä˛eke paja kaand ja `liiguta `putru Jõe; pütti kaas Hlj; pane podile kaans `pääle, siis lähäb `kiirest `kiemä Vai; ühekorra vanadel mestel `piipudel kεisid kaaned, sεεl olid röhud küĺles Jäm; paja, paŋŋi, kiha, kerstu, kaju, karbi, kannu, purgi, `löime, `laeka, kasti kaas Khk; kut kiha on tühi, siis pole mitte ea kaant peal oida Krj; `karga `põõna `kinni ja tõsta kaas pealt ää Muh; törre, putku, vaka, `katla kaan Emm; paiga küibil pole kaat pääl `märki Rei; pajal kaen peal, toosil oo müt́s Rid; Suur katel ilma kaaneta = veekogu Han; potidel oo `teklid ja paeadel kaaned Var; `Laupa piäb paa `kuäsa liivaga `nühkmä Khn; (veime)kirst oli ikke kaane `alla täis Aud; peruga `peśti paa `kaani Saa; koaś oli `piale panematta old Rap; `kohver oli kumaja kaanega Ann; kerstu kuaś käis nii `raskelt, et temä neid sialt küll kätte ei suand Sim; `kapsa tõrrel käib koaś `sisse Trm; nägu lai nagu tõrukese kuas Kod; kaaś kaevule `piale, et purusid `sisse ei lähä Pal; sel kaasel oli auk sehes Äks; pilved on nigu kuaned peal Plt; paa, nuriku, kasti, tonni, püti kaaś Hls; kaase all laset `audude Krk; pane `paale kaas pääle, lähäp `ki̬i̬mä nigu lõhn mõnel paal ei olegi kaast, om niisama ilma Nõo; `Kapsta`tõrdullõ `pańti kaańs ilostõ˽pääleʔ, sõ̭ss ei lää˽puru ja prah́t `sisse Urv; tsõõrik länigu, nu̬u̬ `oĺli ilma kaasõlda ja kõrvulda Har; ta om tougada kaaś, tõõnõ om üless `nõsta kaaś Se || fig kes ilma suu ette jõõdab kuat `panna Kod | kudas pütt nõnna kaen Rid; Iga pot́t leiab oma koane Rap; Nõnda paras kui napp ja napa kaas Krk; kui nappi nii kaast Har
2. a. mitmesuguste esemete pealmine kaane moodi osa, mis sag lahti ei käi `viiuli `pialis`kaaned VNg; `silla kaas `laududest, kahe ehk `kolme `tollised Lüg; [sepa] Lõõts `tehti nahast ja `laudadest, `laudadest kaaned ja nahk vahel Pöi; piäluu one kolmess tükiss koon. kuas one õtsa eden ja taga one kaks; silla kuas one lavvadess testod, kuas `pantse tõrandusse `piäle. sillal juba kuas piäl. silla kuane puud; kaŕsi (kraasi) kuaned Kod || Lõpusekuase all on punäsed lõpused (kalal) Kod b. linalõuguti pealmine liikuv osa `kolgispu kaas Lüg; lougudi kaasel on all sooned sihes Khk; lõugu koan o `keskelt tühi. pöo tõmmatse lõugu kaane alt läbi Pöi; kui ea `raske kaanega lõuget oli, se oli param Vig; nagu va lõugeti kaan, kes paelu `patrab Tõs; lõuguti koaś on kahe soonega Juu; lina koĺbisku kuanel õli kaks su̬u̬nt. pulk `oidis koon kuat ja koĺbiskud Kod; kaasega `lü̬ü̬di kolgitsa soone `sissi, kaase sabast oieti `kinni Ote c. soalaad; kangareha ülemine osa sua kaan käib sua pääl, et suga õleks `kinni Jõh; sua kaaned Pal; riha kaaś Krk; ku ri̬i̬tkammi kaas `valla om, siss langa `kargava üless Nõo; `kangariha kaaś Rõn d. oherdi kaba uhõrdi kuäś ehk pära ond `vasta `rjõndu Khn; uherdi piä ~ kaaś KJn e. pumba kannu kaas Rei; pumba kannudel on koa koaned Kos; pomba kannu kaaś Krk
3. raamatukaas `raamadu `kaaned on pabist VNg; `muidu ei saa õppetajast egä keriku `pääle, kolm kõrd lue `piibel läbi `kaanest `kaaneni Lüg; tähtraamadu kaased εε kärisend Khk; vihu kaas Kär; See vana aabitsakaan `aitab küll Pöi; roamatu koaned olid vallali `külges Muh; `paprelehed `pańdi kaande vahele Mih; olen selle roamatu juba teesest koane eärest `teise läbi lugend Juu; kuanest `kuande läbi lugema Koe; tuo `mulle vanasi vihu `kuaśa, ma `leikan käävi `põhjadest Sim; raamatu kaasõʔ Krl; kaasõst kaasõni läbi lugõnu [raamatu] Har; raamadu kaanõʔhv Plv
4. fig jää jõe paneb jää `kaane `alle juo, kaas pääl juo Lüg; meri kaase all, tömmab `varsti merele kaase `pεεle Khk; meri üiab koat `peale [sügisel põhjatuulega] Muh; merel oo kaen pial Mar; jõel oo kaań peal talbel Mih; juba merel kuäś piäl, nüüd võib igaks `sõita Khn; merel akkab kaan peal tulema Ris; järvel juba kuas piäl Kod; meri alles kaane all, jäŕv lähäb kaane `alla KJn; vi̬i̬l kaaś pääl Se
Vrd kans
kelp1 kelp g kelba Sa L K u spor eL, `kelba R, kelbä Vig Kod KJn Vas Räp, keĺbä eL(keĺp Rõu Räp, ḱelp Se)
1. katuse kaldots, otsakatus kaduse `otsa `üitase kelbaks; `einu on veel kelba all püsut Khk; kus mud́u sedä `kelpä tehässe, ike oo kelbä saarikud koa; nee oo `kelbäd, mis `kõrgemas oo kui räästäs Vig; täie viiluga katusel põle `kelpa Tor; kui katus neĺla kańdi pialt kokku joosseb, siis otsad `üitakse kelbad Nis; tuul lammutas katuse kelba ää Juu; voĺvi august tuleb kelp tulema, tuleb niikaua kui `riasta `piale; kõik ei `oska `kelpa tehagi KuuK; nüid änam paelu `kelpasi ei `tehta, tehakse täie viiluga JMd; vanal ajal õli palgidess kelp; kelp võtab ühe [sarika] puari jagu `ruumi ärä, tieväd täisviiluga; kelp one maja õtsan Kod; kelbale pannasse vitsad, et tuul katust ei lõhu Ksi; poole viiluga katussel on kelbäd KJn; katuss kelbä kottalt ärä lagunu Trv; mõnel maeal om pooĺ `kelpa, mõnel om terve kelp Pst; egäl majal om kelba, ots om kelp, mis `laudege lööd Hls; ku paari pääl om, siis tulep kelp, siis katuss Krk; kelp om poolõst maast katussel, kui õgu ots, siss `kelpä ei olõ Ran; katusse kelp om maea ots Ote; vanast tetti kõiḱ [hooned] iks kelbäga; ilma kelbätä maja San; kelp om maja otsan, tu̬u̬ lätt nii pu̬u̬ĺ `liuhka Urv; tarõ lauda vai aida ots oĺl kelp katusõ all; tarõl om kat́s `kelpä Rõu; ku `kelpä sugugi ei olõ, siss ommaʔ paari saina pääle `pantu Plv; keĺp taht parandaʔ; Kelp piat laudõga kinni lüümä Vas; värme keĺbä kollatsõss; keĺbäst aja lummõ tarõ pääle Se; poolkelpa ~ poole kelbaga (katus) poole viiluga puale kelbägä maja Kod; mis poolest maast `luipu om, see om poole kelbäge Hls; õlõ katussel `olli kah kelp, kutsuti poolõ kelbägä; poole kelbäga katussel om ots tettu `viltu `allapoole, pu̬u̬l `kelpä om madalamb kui täis kelp Ran; poole kelbage oone San; poolõ kelbäge Krl; pu̬u̬ĺ `kelpä Plv; mi̬i̬ʔ aida katuss um ilma kelbädä, aga maja katuss um pu̬u̬l `kelpä Vas; tu‿om poolõ kelbagaʔ Se; täiskelp (katus) ilma viiluta edemält `tehti ike täie kelbägä; täis kelbägä maju enäm ei `tehtä Kod; tävve kelbäge ülevest seni ku `alla Trv; täis kelbägä katussel lääb ots `õigede üless Ran; mõ̭ni maja tetäss täüve kelbägaʔ, mõ̭ni poolõ kelbägaʔ Urv; täüs kelp lätt üless `harja `vaiba Rõu || Tuul täna koja kelbalt (hum vastus küsimusele, kust tuul puhub) Rei Vrd kelbas, kelpus1, kemp
2. otsa- ja küljekatuse ühenduskoht roo`pialne on, kus kaks `kelpa kokku läksid Nis; kelp on katusse serv. otsa serv, kui pöörab üles, see on kelp Plt; `pü̬ü̬rämese kohad katussel on kelbäd KJn
3. a. otsakatuse sarikas `otsmised sarikad, neil ei ole `pańdi külles, nied on kelbad Jür; kelbad on otsa sarikad, mis enam `puari ei lähe; täna ei sua `keiki sarikaid `piale, kelbad jäävad ikke panematta Koe b. sarika tugipuu, tits – PJg Ann
4. ots(laud) Kerstu kelbad läind otsast ära; `kooĺja kerstul on kelp; Vöta sεεlt `oete kelba pεεlt kuub Jäm; aseme kelp Ans; (vankril) teine kelp ees, teine taga, et midaid ratastelt ära‿p kau; saani kelp ning kori; söömalaud oli tua `kelpas, `kambri seina `vastus Khk; aho keĺp (lagi) Rõu; sadula keĺp om i̬i̬n ja takan tu̬u̬ `korgõmp serv Räp || hum tagumik mis sa teed koεrust, saad kelba `pihta; mis sa oma `kelpa näidad; magab nda, kelp paljas, ise‿p `teegid Khk
5. puuriida lukk si̬i̬ kutsutasse kelp, ku ladud tõene kõrd tõõsipidi; puud tõene kõrd tõsipidi nagu `kelpä tegid; kui puuri̬i̬da tikka ei lü̬ü̬, ladutasse kelbägä Kod || ristnurka palgid kelp one majal kua all, kui raiutse maja `eeste ilma vundameńdita, `pantse kelp nuka `alla, paĺgid `riśsi nagu pu̬u̬ riida nukad Kod
1. katuse kaldots, otsakatus kaduse `otsa `üitase kelbaks; `einu on veel kelba all püsut Khk; kus mud́u sedä `kelpä tehässe, ike oo kelbä saarikud koa; nee oo `kelbäd, mis `kõrgemas oo kui räästäs Vig; täie viiluga katusel põle `kelpa Tor; kui katus neĺla kańdi pialt kokku joosseb, siis otsad `üitakse kelbad Nis; tuul lammutas katuse kelba ää Juu; voĺvi august tuleb kelp tulema, tuleb niikaua kui `riasta `piale; kõik ei `oska `kelpa tehagi KuuK; nüid änam paelu `kelpasi ei `tehta, tehakse täie viiluga JMd; vanal ajal õli palgidess kelp; kelp võtab ühe [sarika] puari jagu `ruumi ärä, tieväd täisviiluga; kelp one maja õtsan Kod; kelbale pannasse vitsad, et tuul katust ei lõhu Ksi; poole viiluga katussel on kelbäd KJn; katuss kelbä kottalt ärä lagunu Trv; mõnel maeal om pooĺ `kelpa, mõnel om terve kelp Pst; egäl majal om kelba, ots om kelp, mis `laudege lööd Hls; ku paari pääl om, siis tulep kelp, siis katuss Krk; kelp om poolõst maast katussel, kui õgu ots, siss `kelpä ei olõ Ran; katusse kelp om maea ots Ote; vanast tetti kõiḱ [hooned] iks kelbäga; ilma kelbätä maja San; kelp om maja otsan, tu̬u̬ lätt nii pu̬u̬ĺ `liuhka Urv; tarõ lauda vai aida ots oĺl kelp katusõ all; tarõl om kat́s `kelpä Rõu; ku `kelpä sugugi ei olõ, siss ommaʔ paari saina pääle `pantu Plv; keĺp taht parandaʔ; Kelp piat laudõga kinni lüümä Vas; värme keĺbä kollatsõss; keĺbäst aja lummõ tarõ pääle Se; poolkelpa ~ poole kelbaga (katus) poole viiluga puale kelbägä maja Kod; mis poolest maast `luipu om, see om poole kelbäge Hls; õlõ katussel `olli kah kelp, kutsuti poolõ kelbägä; poole kelbäga katussel om ots tettu `viltu `allapoole, pu̬u̬l `kelpä om madalamb kui täis kelp Ran; poole kelbage oone San; poolõ kelbäge Krl; pu̬u̬ĺ `kelpä Plv; mi̬i̬ʔ aida katuss um ilma kelbädä, aga maja katuss um pu̬u̬l `kelpä Vas; tu‿om poolõ kelbagaʔ Se; täiskelp (katus) ilma viiluta edemält `tehti ike täie kelbägä; täis kelbägä maju enäm ei `tehtä Kod; tävve kelbäge ülevest seni ku `alla Trv; täis kelbägä katussel lääb ots `õigede üless Ran; mõ̭ni maja tetäss täüve kelbägaʔ, mõ̭ni poolõ kelbägaʔ Urv; täüs kelp lätt üless `harja `vaiba Rõu || Tuul täna koja kelbalt (hum vastus küsimusele, kust tuul puhub) Rei Vrd kelbas, kelpus1, kemp
2. otsa- ja küljekatuse ühenduskoht roo`pialne on, kus kaks `kelpa kokku läksid Nis; kelp on katusse serv. otsa serv, kui pöörab üles, see on kelp Plt; `pü̬ü̬rämese kohad katussel on kelbäd KJn
3. a. otsakatuse sarikas `otsmised sarikad, neil ei ole `pańdi külles, nied on kelbad Jür; kelbad on otsa sarikad, mis enam `puari ei lähe; täna ei sua `keiki sarikaid `piale, kelbad jäävad ikke panematta Koe b. sarika tugipuu, tits – PJg Ann
4. ots(laud) Kerstu kelbad läind otsast ära; `kooĺja kerstul on kelp; Vöta sεεlt `oete kelba pεεlt kuub Jäm; aseme kelp Ans; (vankril) teine kelp ees, teine taga, et midaid ratastelt ära‿p kau; saani kelp ning kori; söömalaud oli tua `kelpas, `kambri seina `vastus Khk; aho keĺp (lagi) Rõu; sadula keĺp om i̬i̬n ja takan tu̬u̬ `korgõmp serv Räp || hum tagumik mis sa teed koεrust, saad kelba `pihta; mis sa oma `kelpa näidad; magab nda, kelp paljas, ise‿p `teegid Khk
5. puuriida lukk si̬i̬ kutsutasse kelp, ku ladud tõene kõrd tõõsipidi; puud tõene kõrd tõsipidi nagu `kelpä tegid; kui puuri̬i̬da tikka ei lü̬ü̬, ladutasse kelbägä Kod || ristnurka palgid kelp one majal kua all, kui raiutse maja `eeste ilma vundameńdita, `pantse kelp nuka `alla, paĺgid `riśsi nagu pu̬u̬ riida nukad Kod
käimaline `käimaline (õlle)virre `lähme `käimalist `juoma. `käimaline on kus pärm `sisse panematta Hlj
mere|märk siin oli üks `veśki, siis oli Paju`nieme lebik, nied olite keik mere `mergid Jõe; siis oli nie varane aeg viel, `nõnna et mere`märgid olid ära `korjatud, viel panematta olivad Hlj; meremärgid, mis merese pannaste laiva teedele Jäm; Mere `märkideks olid `kõrged puud, kergu tornid, mis merele ää `paistsid Pöi; meremärk meitel kutsudaks `tooder Phl; meremärgid kust laevaga piäd minemä, et sa mette rahude `otsa ei lähä Var; mere märgid, kus laevad purjutavad, neid on pailu meres, iga madala pεεl Khn
pii|vahe piide vahe; ka selline kangaviga Sua `paasmas oli kolm`kümme piivahet IisR; sua pii vahel pole `lönga, siis oo pii vahe `sisse jäänd `jälle Khk; Ära unus või silma pettis, siis oli piivahe sihes Pöi; Piivahed olid tihemad ja arvemad, nenda kut suga oli Rei; kui mõni arv piivahe on soa sees, siis pannakse `sõnna kolm `otsa pii vahele Juu; piivahe sies `kangal, üks pii jäi muidugi panematta siis; Tee kaks niit `juurde ja pane kaks `lõnga vahele, sedasi `suadki piivahe täis Amb; tegid `mulle piivahed `sisse, kaks piivahet oli sies (valesti soastamisest) JJn; nägid kohe, et piivahe sies, `leika [kangas] uuest maha VMr
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|