[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 101 artiklit, väljastan 100.

haab1 haab g haava Kuu/`h-/ Har Rõu Plv Vas Räp Lei; aab HJn Kan, g aava SaLä Mar Amb IisK I Äks Plt KJn M hajusalt T, Krl, `aava Jõe Lüg Jõh Vai/n `aaba/, aaba Käi Mar Vig Krl Lut/h-/; n, g `aaba VNg; aav g aava SaId Muh Hi(h- Phl) L Äks Ksi SJn Vil Kam Ote San Se/h-/, aave LNg LäEd Mih(-be) Tõs Ris(-be); oab Kos HJn Trm, oav Pöi Kei Juu(v-) Koe, g oava; uab Khn Amb JMd Kad, uav Kod, g uava; vuab VJg, vuav Juu, g vuava Juu; vaab g vaava Trm Lai haab; haavapuit siel `kasva pali `aabu VNg; `aavast saa künäsi Vai; meie oues ep kasu `aabi Jäm; väriseb kut aava leht Khk; Aava `laudest `tehti vilja `vaatisi, koolutati sarja ja sööla keresi Kaa; Aava mähk on nii tuline viha Pöi; aaba lehed keik värisevad Käi; Minnakse lammastele aave okstest kubusi tegema LNg; tä (jänes) `aabe sees eläb, sööb aava koort Mar; aave lehel oo `amba jäljed pial Tõs; Uava südämed [on] enämiste määd Khn; aav on ilus puu, aga pude Saa; riagitakse, et vuava puud ei põle Juu; üle kahe ruumi`mietri mul on `pieneid `aabi HJn; vahest `talve on uava oksad kõik jänestest näritud JMd; vuava puust tehakse tuletikkusi VJg; `aabasid küll metsas Iis; vana vaab ja kaśk, need on kõige `raskemad `juurida Trm; ku uavadel paĺjo `urve küĺjen, siis suab `kaaru Kod; aab kui kuiv on, on vi̬i̬l parem kui kuuśk Äks; [värihein] võdiseb nigu aava leht Plt; suu om ninda mõrru ku aava ku̬u̬ŕ; täo om paĺlu tulekahjut, aava om punatse Krk; aava lehte pääle olliva lehepõnni maḱka, seivä aava `õkva roodsikuss Nõo; meil om siin `ümbre`kaudu su̬u̬, meil ei ole `aabu Ote; sügüselt läävä haavaʔ vereväss Har; haava lavvakõsõ˽`painduʔ ja olli˽`väega `valgõʔ Vas; haavaʔ omaʔ keväjä karvatsõʔ, siss `häitseseʔ Räp; jäneśsil kõ̭iḱ haava ossaʔ üred́üʔ ärʔ; haava makku ubinaʔ - - sääne magu ku haava ku̬u̬ŕ Se

ahnustama ahnust|ama KJn, -em(e) Hls Krk, `ahnustamma Lüg Jõh Vai ahnitsema `ahnustab kõik oma kätte; tüed `ninda `ahnustasid, murisid enese purust Lüg; tämä on `ahnustand omale `paljo raha Vai; temä ahnustess `tõśte i̬i̬st är süüvvä; mis sa iki ahnustet, mis sa siit ilmast ärä viit Krk || liiga palju toitu andma ahnusteb `lu̬u̬mel anda `kangest Hls

hakkama1 akkama, da-inf akata eP(`akma hajusalt Sa; h- Phl) M(-me, -de) Ran Nõo TMr Võn, akkada R(-maie Lüg; h- Kuu) Sa; akama, da-inf akada Kod MMg

1. mingi tegevuse juurde asuma, midagi mingit uut olukorda alustama a. (koos ma-infinitiiviga) tahan - - akkada `siepi `kietama Jõe; `Martoni omad ei akkanu `millagi `riedisel `päiväl `eina `algama VNg; eläv `andas `surnele suud ja `surne akkas elämä Lüg; Ja puusärk rekke ja mehed aketi tulema Jõh; `minnu akka janotamma; kados on `katki, `tarvis akka parandamma Vai; akab ju alliks `lööma, `koitu akab tegema Jäm; ää akkag nuttama mette, ole `vaasti Khk; kevade kui oli aketud `loomi `väĺja `laskema, siis oli `kellasi kölistud Mus; jo nüid ilmad ikka `eitima `akvad Muh; saab [kuhi] juba pooleks saand end, akeda ahendama Emm; poleks ma mette `nutma akkand; mei olime jüst kodu menema akkamas Käi; rehi kuib, süńnib `peksma akata küll Mär; siiss akkass piĺl `mängima ja tańts akkas `köima Mih; pühaba akate einatööd alustama Aud; pidi uut `maandid `tehtama akatama PJg; `aksin kuduma Vän; taevas akkab seletama Ris; muĺlikas on nihuke veis, mis alles `lüpsmä akkamata Juu; ommiku kella neĺlast sai akatu juba `peksma [reht] Jür; teda siis pidatud kõige `enne akkama `peksma Amb; vana maha jäänd `põldudel akkab kohe kamardikku kasvatama Tür; akanuvad `juoksma kodu VMr; akkasin `tundma et valu iilid akkasivad `käima Kad; mis nüüd akkab olema HljK; minä akin `leibä tegemä; mes‿sa nüid akku tegemä, enese `kõsta `öeldi - - mes nüid akata tegemä Kod; siis akatasse teda (ladet) `pahmama obustega Äks; lehm jääb `ahtrast, `lüpsma ei akka, kui rikutud on - - siis ei akka akkamas̀ki Lai; akassime `viina temäl `sisse `anma Kõp; akkas mutku kodu `tahtma Vil; agu akkas tekküme; raud aiass elgiss, sõss akats tagume Krk b. (koos illatiivse või allatiivse laiendiga) akkasime kesk`ommikulle `kellu kahetei·st`kümmeni Hlj; `milla `teie `reiele akkata VNg; aus laps - - ei akka `vargale; akkab `itku; vahi mu `silma `sisse, kõik ei saa vahitust, nauru akkab; jalg akkas verd `juoksu Lüg; `tarvis `koido unele akkada; kui on ilus ilm, siis akka `luole; akkas `riidu Jõh; akkamo `ildaselle; mei akkasimo kisa Vai; ma `aksi sii kaubale Khk; ole miheks töhe akkamast Käi; igäpäe `ootan munele akkavad Mar; kella kaheteiss`kümness `tõuse üless ja akka linule Vig; nüid lähme ja akkame `jälle `tööle Juu; kell kaks ommiku akkasime rehele Amb; kui jo jaanibe oli `müeda, siis jo ikke akati eenale VMr; võib toedule (sööma) akata Kad; kui kadri akkab kusele siis andres paneb aani ette VJg; kui külm ilm, vars akab pasale; akas soldatiga jutule Kod; `eśte kui ma `tü̬ü̬sse akasin raut`pulke ei olnutki [äkkel]; ei änam ei joose [kask] `mahla, nüid akab jo oksele Ksi; ommuku `tulti üles `näiti tuli `pihti ja akati tühü Hls c. alustama, alust tegema ku `kartulid oli noppitu - - siis sai linudega akka VNg; mis sä akkad `ilma `asjata, sa et `õska tehä; akkab aga `jälle ja ajab oma `jönni, `ühte `puhku edesi Lüg; `einaga akkada `pihta; ei tea, minest `pääle akkada Vai; kui rugi küps oli aketi `pihta pεεle Khk; nutt `pääses `lahti, nutt akkas `lahti Mus; `puita akates poleged asi nii ull Käi; näe ma akkasi päris `paĺla käsi (vaeselt) `peale, nüüd oo mol `kraami küll Mar; omigu sai vara üles `tõustud, kahest kolmest oli jo `peale akata [rehepeks] Mih; üksainus `sirge oŕk ilma aruta: muidu ei saa esimesi `silmi akata (üles luua) Vän; küll si on üks jutujakk, ühe jutu lõpedab, teise akab Saa; `eile akkasin `leiba ja juba läbi Ris; akab ievast `aadamast `piale, tiab kõigist aśsast `reakida Hag; pikendäsin veel sedä akkamast – aga ikke tee `viimäks Juu; `kartles on akata ja lõpetada [toiduna] nüid alati Ann; ei taheta tüed akata esmaspe ega `riede VMr; kana lõpetab sarja ära akkab uut `sarja Trm; no kedä muud, akama `piäle aga Kod; sai joba ärä akat [töö]; `pu̬u̬ĺbesel pääväl akati kiket tü̬ü̬d; ta iki ligi saa `aasten joba. nüid akka sadata `aastet Krk; peale, pihta hakkama tegema, ette võtma tuli `seie kodusse nink `vaatsi, sii es ole mitte midagid `pihta akate Ans; see töö on `jälle sealt moalt `otses, mis nüid peab `peale akkama Juu; `ilma adrata põle sial enam `miśkid `piale akata VMr; mea nõu ei lövvä, mis ma pia `pääle akkame, nüüd om miu `mõistuss otsan Krk

2. a. algama, algust saama üks ädä lõppeb, `tõine akkab Lüg; ku `tuule `küüned [taevas] - - siis akka tuuld Vai; pärdi pεεvast siiss `aksid `möisa rehed Jäm; mere kallas, kus maa ää löpeb ja vesi akkab Krj; See oli ikka see vana aru, et jaanibest akkas einatöö `pihta; Lutsu jooksu aeg akas sügise `ingede päevast Pöi; `Lõetsa jõgi akkab soost Muh; pühäbä ja neĺläbä akassid pulmad Vig; eimene maailmasõda akkas `peale Mih; eha lõpeb ja koit akkab Tor; ru̬u̬ś akkab vihastamesest kah Hää; siis akkasid joomad ja söömad ja pärast pulma naĺlad Rap; eks allikal ole küll koa siĺm, kui ta akkab alles Juu; tuńnid akkasid siss, kui `valgeks läks ja lõppesid kell neli Kos; `kangest akand `pikne `piale, nemad läind `sinna ulu `alla JJn; `Valma saunaküla akkas maande äärest Pai; suured saud on viel akkamata; mõisas oli, kell kaheksa akkas kesk ommik VMr; juba järve kallas lobiseb – vist akkab järve tuul; mõrra keha akkab reiede õtsast Trm; `mõisast läbi `minna akkab kohe küla; akkab nagu kirmetis servast `pääle Äks; agu akkab (koidab) Hls; ku paistetse rinnust akkass, siis om `varsti minek (surm) Krk || nad on `Narvast akkaned (pärit) Jõh b. käibele tulema; tekkima, sugenema; sigima `autu akkas vast soja ajal Jõe; sie ei ole mitte ise akkand [jutt], sie on kohe old asi VNg; sie on ikke kõhe täis `sündind lugu - - ega sie ei õle mõni akkaja lugu Jõh; `septe·mbri loppus juo - - akkas `marjalohe Vai; puukiŋŋad `aksid ennemdi, kut `sakslane `seie tuli Jäm; See nüid sii alles öhe kahe`kümne `aasta eest akkand asi et `paargutele aketi `korsnud `peele panema Kaa; nooda püik kadus ää, siis akkasid mörrad `jälle Vll; Nee vanad õue ja võrkaide murud on ise akkand, nee pole külitud; Telg on `seemnest akkav rohi Pöi; koi liblikad, munadest akkavad ussid Muh; inimest `ütlesid, et `ülged `olla varaù·st akan, varaù· soost Var; kui `kolloo·sid akkasid (loodi) Vän; `väiksed ua ja `erni läätsäd, mis akavad alles Saa; minu ajal nendega (maavärvidega) ei väŕvitud siis akkasid ikke puevärvid juba KuuK; minu emal oli kerst, `kohver akkas iĺjem JJn; se on `luoduse viga, kogeldamine, sie ei ole akand; tiik, nisuke veike kierastik – kas ise akand või tuld, kes teda `kaevas Sim; kot́i `sisse koid ei akka Iis; viimati kadusid ni̬i̬d rüid ärä, akasid vammussad Vil c. mingi tunde, meeleolu, aistingu tekkimisest akkab ale miel nähä Lüg; Akkas vist `ilge, läks menema Jõh; kahju akkas `vaesest inimesest Khk; nii `kange jänu akkas Pha; mool akkab nüid külm ~ pala `kinni Vll; miol akkas küll naa jõrm Khn; siit rinnust akab valu PJg; kas sul ei akka ~ soa veel äbi Juu; tõmmake kuued `seĺga muidu akkab külm Ann; kõpsute `jalgu, sõ̭ss ei akka küĺm Hls

3. a. (kellekski või millekski) saama, muutuma; kellegi kohustesse astuma ehk hakkab viel elusaks Kuu; ise akkand kinksepp, ei õle `kuski õppi saand; sinä `sündind laisk et õle, sinä õled akkand laisk Lüg; kahe`kümne `aastane sai `oldud kui sai naiseks miheks aketud (abiellutud); mo ema isa oli suur `kontide panija, ise akkend Khk; Kukulind - - kevade kukkude, pärast akate kulliks Pöi; pole ma mette teise `teenijaks akkand Käi; oo nüid viksiks inimeseks akand Mär; Vanaste üks `õige mees mõisa kubjas ei akan Han; noorem tüdar akkas karjatses̀se Mih; ega `enne põld [loomaarsti], olid mud́u nihukesed akand toadid, kes obose suud `rookisid ja Juu; mineva sügise - - akkasid taĺlimeks Pai; si̬i̬ tahab saksass akada Kod; mina akasin tädi ja tädime juures palgaleseks karjatseks Plt; noh ku ma käisi karjan vi̬i̬l paaŕ `aastat sõss akassi poisiss joba `põldu `kündmä Pst b. mingisse ametisse või tegevusse asuma, mingisse olukorda või vahekorda astuma sie ei piä `ammeti `kinni `kuski, ühest kõhast ikke `juokseb `vällä, `tõise akkab; sügise saan `seitse`kümmend täis, akkan juo kaheksa`kümme `pääle; mina akkasin `este vana Juhani puolt; akkab oma `leibä. lüöb `tõistest eräldi; (kokkuleppimisest, ühinemisest) akkama kokko ja `õstama sene `massina Lüg; siis ma `aksi ~ akkasi küla `lamba Kaa; te akkate abiks koa Muh; ei ma akand tä `kelda üht; ma `katsusin meelitada, aga ei akand minu `nõusse `ühti Mär; ta akkas riigi teenistusse Aud; `enne akkasid `kangesti vene `usku; teene on aher lehm, teene on `jälle akand (lüpsma tulnud) lehm Juu; kui mina koha `piale akkasin, `küńtsin kõik ühe obuse adraga Pai; akab mulle `aitima `anma et kas minä akan appi Kod; käis `lüpsmas, kui lehmad olid akkamata Pal; vastu ~ vasta hakkama 1. vastupanu osutama, mitte kuuletuma, tõrkuma igale `puole, kuhu tahad, läheb, `vasta ei akka `millaski Lüg; Aga no kus sa `erra käsule tõhid `vasta akkada Jõh; `vastuakkaje obu Jäm; tä `rääkis et kis kubjale `vasta akkan, siis kohe vits `lahti Tõs; üks - - oli ää laitn, et `meitel ei `aita akkamine `vasta Khn; lõpu `otsa akkas viel vanematele `vasta kua VMr; nõnna ku `rauda akab `vasta MMg; `vastupaneje lu̬u̬m, akkass `vastu Krk 2. tekitama, vastik olema a. (toidust, joogist) sie akkab `mulle `vasta, minu kõrist ei lähä sie `alle Lüg; Vesi akkas `vastu (oli joogiks kõlbmatu) Emm; see sööm oli nii sańt, et akkas tääl `vastu, aas tä südäme sandiks Mar; `süemine akkab `vasta Kad; kui paĺju sü̬ü̬d, akab `vassa Kod b. (tööst vm) see pole lisige tee, akkab `vastu (ei jõua ära käia) Khk; vahest tee ja tõtta, aga nüid akkab `vasta, enam ei saa `tehtud Juu; kui ei süe, siis väsid ära, tüe akkab `vasta Kad c. teat asendisse asetuma või laskuma `usklikkud, nied akkavad `põlvili maha; tämä akkas maha ja õli `kummuli, ei `jaksand `ennast `kierädä egä; `undi rattast `lasti – üks akkas selikile maha; läks `sinne `kuuse närede vahele, akkas `sinne `vastuli maha Lüg; maast `engab, luom kõhe `nuusib ikke seda aset, ja akkab siis pikkali; Akka `vuade pikkali, sa õled `aiget nägugi Jõh d. minema, muutuma, pöörduma (ilmast) ei akkand `tormile ega kedagi Jõe; sene järele kas akkab `pitka `vihmale vai lähäb `kuivale Lüg; ilm akkas `saule Jõh || akkavad `kaurad `ripsele, siis tuleb karu `liikele Lüg

4. a. kinni või ümbert haarama, millestki kinni võtma akkavad `tõine `tõise `kaula ja `annavad `tõine `tõisele suud; minu `ambad on juo `nössid, enämb `kinni ei akka, nagu vanal `undil Lüg; ta akas mu `öltsi `kinni, vöttas `riidest `kinni Jäm; siis akkas mo kaela `ümber Muh; akka `saage `kenni Rid; akkan so pähe `kinni (tutistan) Mar; võtad [kibu] `kõrvapidi jood, akkad `kõrva `kinni Var; akand emal karvust `kinni, ja `tuupind emad Mih; välla takka oli üks papal. ei ulata sülega `ümmer akata ~ võtta HMd; akka mu `jalga `kinni ja ojume üle Jür; `kuḱsi maha, küüned ei aka `kińni serväss Kod; sedä ei tää, kust ma `kinni akka Krk || hammustama, kiskuma (eriti koerast) sie on `kange kuer, sie akkab kõhe `kinni Lüg; Koer, saepεε, akkas `jälga `kinni Emm; noor kuer akks naks ja naks `külge `kinni Mär; ta oo `kerge `kanda akama Tõs; panin ta (koera) `kinni, ta akkab `külge ka JJn; aaguvad kurjasti küll, aga ei ole `kińni akand; kui obune sööb maast, siis uńt ei pia `saama kõrist `kińni akata Ann || piltl kallale kippuma või minema; riidlema; tüli norima sie akkas `suisa suu `püsti minu `pääle VNg; akkab minu `kallale - - minul süüd ei õle Lüg; teised akkavad `jälle mo `peale Mar; kui sa kedagi `ütled `talle, mis `vasta mielt, siis ta kärinal akkab `sulle `piale Amb; küllalt on nisukeìsi riiukukkesid, kes `kaine `piaga akkavad teise kallale Plt || piltl millegi (töö, ülesande) kallale asuma, midagi ette võtma ei hakkaki sen kääd kuhugi `kinni (ükski töö ei sobi) Kuu; `viltse löŋŋa venitaje, kes sedasi vedelast `kinni akab (pikkamisi, vastumeelselt töötab) Jäm; ilma akkamata (saamatu, loid), midagid ei korralda Pha; ikka akkab `kinni `tüösse JõeK; tämä o niiske südäk, kõhe akab aśjass `kińni; tämä ei õle südäk, ei aka tüäle kõhe `kińni Kod b. millegi vastu puutuma, midagi riivama; kinni või külge jääma, kogunema, kinnituma; takerduma, kleepuma; ühte või kokku jääma (surumisel, loksutamisel jne) vahest oli `otra nii lühike - - ei akkand `sirpi, et oleks `sirbiga `leikand Hlj; madala `ukse`päälne akkas pähä VNg; lumi on `ühmäne ja vesine, akkab rie ette ja igäle `puole; ei saa `kuiva `toto süä, `ühte `puhku vesi tuop `juures, `muidu akkab kõri `kinni; tänä on supp paa `põhja akkand, on `kõrbene magu; või ei akka kokko, tao tõist juo `kõige `päivä Lüg; papper akkas `küĺge `kinni Jäm; jalg akkas vähä (komistamisest) Ans; `seaste pole vigadi ede midagid akkamas (pole midagi niita); oks akkas `iussi `kinni Khk; tegi adra `vanna `katki, akkas kivi taa Kaa; jahud akkavad käkki `ümber käe [leiba sõtkudes] Muh; justkui köva pudru, mis kokko äi akka, siis `üitas rabe Phl; kui paet `põhja akkab, siis lükatasse takka `randa Rid; nepod akkavad `ühte (kleepuvad); `vaata kui tolm akkab riiete `külgi Mar; kõrv akkas `kinni (läks lukku) Var; lasna `peale sai natuke jahu siputud, et jahu akkab lebasse `kinni, leib ei jäe mette lasna `küĺge Mih; Aeru laba akkab vee taha Khn; obuse kabja `alla on akand suur lume kamakas Vän; Nätset `leiba on alb `süia, akkab `ümmer ammaste Hää; virnrohi - - on teräv, pikk akkab igasse `kohta kärts ja kärts `kinni - - akkab `riide `küĺgi; suure tulega ei või `keeta, pudru akkab `põhja `kińni; keedä ja keedä `rauda [sepapajas], vaat kokku ei akka Juu; kui tomp sies [lõimel] akab sua `piisse `kinni Jür; mis `angu akkas, sie akkas KuuK; mul akkab pia `varsti lakke `kinni Amb; iga õle kõŕss akkab `jalgu `kińni ja komista VMr; leiva tainas on rabe, kui ei aka kokku Lai; [ree] jalas akab liiva `piäle `kińni, ku lund kasina one Kod; jäŕjest segada, muedu akkab `põhja Pal; käki vedelal on rasv sehes - - mud́u käḱid akkavad `rindu Äks; ein `oĺli nii `veike et mitte vikäti ette käsitsi ei akantki; lootsik akas `põhja `kińni KJn || (kõnehäiretest, kogelemisest) ta keel vähe akab (kogeleb) Jäm; [kogeleja] saa söna suust εε mette, keel akkab `kinni Khk; täma keel akkab `kangeste, täma kokutab Mih; mõnel on luomusest koa, et sõnad nagu akkavad `kinni, siis üeldakse kogeldab Hag || piltl kui on kõrd juo `kinni akkand ja `sisse vedänd [poiss tüdruku või vastupidi, öeld] et enämb põrn maost ei `lahku ; igä riid akkab tämässe `kinni, üks `riiakas inimine on; igä `ammet akkab kättä - - on akkaja igä `tüöle; ei minu `küüned küll ei akka kuhugu `kinni (ei taha kellegi oma võtta) Lüg; `meie poiss ei akka `silmä, tiab kus tämä on; Laseb ühäst kõhast `tõise - - `kuski `paigal ei `sõisa ja `ükski tüä kättä ei akka Jõh; `oige `elma ei akka `kengi (õiglast ei süüdistata) Vai; Tühi perse akkas taga `kinni, akkas uiest [lehmi] `lüpsma (puudus sundis uuesti tööle) Pöi; minu `külge ei sua `kiegi `kińni akata VMr; si tüdruk akab talle (poisile) südamesse Ksi c. püünisesse sattuma, (õnge jne) otsa jääma, näkkama (kaladest) sie kala `õnge akkamine on `pilves `päivägä Lüg; tursad täna ei aka Jäm; kõik kalad `akvad aŋŋerga õŋŋe `otsa Pha; `talve köiasse unnel, aavid akkavad `otsa Muh; kalad polnd `unda akkand Rei; akkab ikke mõni [kala] `kenni koa [õnge] Mar; suur aug akkas ahingusse Mär; `öösi ka akkab angerjas Vän; õng on pisike konks, kala akkab `sõnna `otsa `kińni Juu; abakala akkab `võrku koa Trm; kala ei akka õnge `otsa Plt; es akka õnge `otsa, es võta `sü̬ü̬tä Krk

5. levima, (teisi) kaasa haarama a. nakkama, teistele edasi või üle kanduma, kuskilt saama (haigusest, nõidusest jne) tobi akka ikke `toise `küljest `toise VNg; `ennemast punusivad eläv õbeda `kellä `nüöri `sisse. siis ei akkand `luomale `nõidus `külge; kõva verega inimine, senele ei akka `ninda `õlpsast, aga `viimast ikke akkab ka; paha muod on juo isäst `külge akkand, sie on kõhe vere sies Lüg; Kui `leivad `niisikesed `vistrikud üläs - - siis `üäldi, et sie on akkand -- - `üäldi ka `tuulest akkand ja maast akkand Jõh; äkine `aigus ning akkand `aigus mis tuulest tuleb Jäm; see akatav `aigus, tohi `sönna üht `minna; akkand `aige (nakkushaigus) Khk; ei `aigos kka `moole `küĺgi Kul; Siberi katk, üks akkaja `aigus Tõs; tiisikus akkab teise küllest `külge Vän; sülita maha `enne kui istu, et siis ei akka maa alused Tür; `rõuge `aigus sie akkab kohe üheteisest VMr; maa peab `ingama sialt kohast kus se `aigus (maa-alused) akkab Ksi; aga nüid on vähk akand inimestesse Plt; temäl akkajet `aigust es oole temäl olli surma`aiguss; sellest (sammaspoolikust) om kuri `valla saia, si̬i̬ akkass ka tõisel Krk || (paaritumisest, sugutumisest) tiä kas akkas ka `külge, sel `selgi ajal õlivad `paaris, eks sie käi ikke eloka `kõhta; igä `tütrikulle ei akka `külge Lüg b. põlema, süttima, (teistele) edasi minema (tule kohta) tuli‿b aka – puud on märjad Khk; puid peab nii pailu olema, et sa `turba akkama saad Vll; kut tulerovaga tuld lööd on ka sädemed, sädemest akkab taala `otsa Emm; siss `löödi kibi peal tuli põlema, tuli akkas käsna `külgi Mar; mina panen ike puud nii, kuda ta (tuli) kõege paramini akkab Kos; teene maja akkab teesest. teene võtab teesest Äks; üks `istus `küindla `juures ja vaadas, et se `kuskile akata ei saand SJn; (tuli) akaśs taglale `külge, tuli akaśs `õhkume Krk

6. mõju, toimet avaldama a. mõjuma, toimima, tagajärge omama `tõmma `kõrvid maha [mütsil] et külm ei akka `kõrvide `piale; kui päiv `paistab, siis `elgib. `vasta `silmi akkab; külm akkab `jalgudelle `kinni; `tõmban `piipu, siis akkab `rindu Lüg; joulu `ölgi `pandi paigale - - suitsetati nendega `pöldusi(d), `enne pääva. Ttise inimese kuri silm ep aka `pεεle Jäm; suits akab `silmi; eida veel `leili – b‿aka `kinnigid; nii külm et akab `amba Khk; see [õlu] pole sedamoodi `tehtud, et esimene toop akab Mus; Akkas ikka `konti `kinni (viinast); Ussi pead `peetud `taskus siis `nõidus äi `olla `peale akkand Pöi; Roheltsed ounad akkast sisse (tekitasid kõhuvalu) Emm; meno nõu selle `peale ei akka (nõutusest, abitusest) Mar; aha tuul o `näule `peale akan Kse; jalg oo kuib lośsidega, aga akkavad jalade `piale Aud; luege pääl ei akka püssi kuuĺ kah Hää; ele pää akkab kevade `silme `peale Kei; ommiku `jälle märg kangas `väĺla tõmmata, siis `päike akkas paremini `piale (pleegitas) Amb; kańnis särka ilm, akkab ninasse VMr; ele väŕv – akkab `siĺmi Trm; minu isa tegi [kaelkoogud], mis olid vildiga seest `löödud, et õla `pialegi ei akand Lai; kipe akkaje küĺm Krk || piltl kel `kerge pää, siis akkab [õpetus] iast `kinni Lüg; egä see meno `külgi akka egä puudo mette Mar; temäl raamat ei akka; ta om kõva `pääge, tal mitte ei akka, kõva `pääge lu̬u̬m; tal akkass küll, aga ta ei õpi, küll andass tal `vitsu Krk; kõva pää, ei akka midägi manu Hel; pähe (kinni) hakkama 1. purju panema, joobnuks tegema, joovastama; uimastama, pead haigeks tegema meri akkab pähä Kuu; Ehk mis õlut sie `muidu on kui ei akka pähä Jõh; oul akkas piha kinni [saunas] Ans; nee on nii `kanged rohud, nee akkavad pεhe `kinni Khk; kaelud akkavad pähe Muh; viin oli pähä akkan Kse; `vaata, `viimaks akkavad [kailud] nii pähe, et aavad oksele Tür; ving akkab pähä VJg; kui süed `õhkuvad, siis akkab kaŕm pähe, kui on kaŕm sehes Äks; tuba (aur) akkab pähä, ei või siin `olla KJn; viin akkass pähä, läät ulluss Krk || tämä sest (tüdrukust) `lahti ei saa, akkab tämäle juo pähä sie asi Lüg; poisile akkas put́s pähe Sim; võta võta, tämä ei aka sinule pähä egä `persse Kod 2. meelde või pähe jääma a, pee, akka pähe, kui et akka, `viskan lakka Lüg; [õppe] tükk ei aka piha Jäm; raamat ei akka pähä Mar; va maltsi `peägä, kel kirjad egä lugemesed ei aka pähe, egä jäe `meelde Vig; laulu viis akkas `mulle `iaste pähe Kei; mina piäss ei mõessa - - tahab enne paĺjo õppi kui pähä akab Kod; kõva pea, ei akka päha Plt; südame peale ~ südamesse ~ südamele hakkama iiveldama või oksele ajama, halba enesetunnet tekitama sie asi akkab `mulle südämelle, mina sedä süä en saa Lüg; rasvane liha akab südamesse Khk; see suur `öötsodamene, see akkas tema südamesse (jäi merehaigeks) Rei; mõni toit akkab südäme `piäle Tõs; `suoja `piima ma‿i juo, akkab südame `piale VMr; nisuke rive asi et akkab kohe südämel̀le Kad; miul küll `keńnigi asi südäme `pääle ei akka, mis ma sü̬ü̬n Vil || vastumeelsust tekitama, vastik olema Midäs sul viel `süämelle hakkas, et panid nii pia ärä tulema Kuu; `niisuke jutt tuleb, et sie akkab `mulle südämelle, et mina en sedä `salli egä taha `kuullagi Lüg b. peale jääma, kinnistuma (värvist) `pannasse `suola [riidevärvile] et siis akkab üväst `pääle Lüg; värvile `pandi `maarjad `juure, siis akkas `pεεle Khk; Väŕv äi ole east akkand, [seelik] jähi lapeliseks `jälle Pöi; muar`jääga värviti muidu s‿akka mette Muh; mõni värb akkab `eäste `peäle, aga mõni ei akka üht mette Mar; aa kui seda (kübaramusta) `ulka ei pand siis värv ei akand `piale KuuK; lõngad one ehätänd, värv ei õle `külge akand Kod; värv oli nõrgalt `piale akand Lai; nüid na (villad) om jo periss alli, ega väŕm nii ruttu `pääle ei aka Hel

7. mingiks tööks või tegevuseks suuteline olema a. teha suutma, jaksama; toime tulema, jagu saama `Viskasid `terve `nauri `lehmäle ede, nää ilastab `vaide senn ärä, ei hakka `hammas `pääle Kuu; minu jõud ei akka `külge sene `asjaga, ei akkagi `tõstamaìe `üksi `päine Lüg; Sie on kaval pettis ja suli, `selle `piale ei akka `kellegi `ammas IisR; sia lihal nii paks kamar – `ambad äb aka `pεεle Khk; kui vähe [kala] oli, et ikka mees `peale hakkas, siis töi `selgas ära Phl; ikka läks mööda ja ta‿i näind - - ma `üt́sin mis asi see siis on, et su silm ei hkka sis Noa; va sańt maa kündä, atr ei akka `peale Mar; ei mu nõu sii akka kedagi, mu nõu `siia ei akka Mär; nüid on kõik asi nii `otses, ei akka `kuskilt `keegi nõu enam `peale Juu; kõva kooruke, ammas ei akka `piale Kos; nõnna kõva, et ammas ei aka `külge Kod; liha kaets paast, odot, ma kae, ka ammas ei akka vi̬i̬l; miu `mõistuss küll ei akka sellel `pääle Krk; hakkama saama 1. toime tulema; midagi ära tegema, korda saatma Laps läks ilulugemisega `ninda `ähmi täüs, et ei `saandigi hakkama Kuu; ma küll `seukse alatu `teuga akkama äi saaks Khk; Kana on varvasjalg, ta‿b soa vee sihes `öhti akkama Pöi; See kiri lehem on nii pahur loom, äi mina saa temaga akkama Rei; see on `siiskid veel hea, et mina omaga hakkama saan Phl; aga üksi saab koa selle `tööga akkama Mar; ma luban iga pää `metsa `minna neid nõia `oksi `otsima, aga ei sao ega soa sellega hakkama Juu; ta `lahke kätega, saab iast akkama kõigega JõeK; sie tüdruk on illukene ei sua `tüöga akkama VJg; `tautab ja `tautab, aga ei sua akkama Ksi 2. (omavahel) läbi saama see nii töri inimene, kus sa sellega akkama saad Krj; Korra oli pere `leibas, pole akkama saand, akkas oma `leiba; soa akkama sugugid mitte üksteisega Pöi; mees ja naine, `loetud ja laulatud küll, aga ei saa akkama mette, siis elavad `lahkus Mar b. lõikama (terariistast) tänä ei akka vikkasti rohole `külge; viil ei akka `saele `pääle, mutkui libeb `vaide Lüg; see nuga akab `umbast palava pudru `pεεle (on nüri) Khk; se (nuga) oo nõnda tüńts ei aka `ühti Mus; Ons su kerves veel akkaja Kaa; omingu `kastega siis oo rohi märg, siis vikat akkab ennemini Muh; Nuga jo nii tölp, see˽p aka sooja sita `pääle ka mitte Rei; ega ma teist seokst [vikatit] änam saa, sel oli ea akkamene Mih; vikat o vahe, akkab `easte Tõs; raut́s on nüri, ei akka pääle Saa; oh sina ull, küll on aga soag nüriks läind, mitte enam `peale ei akka Juu; vikat́ ei aka rohole `külge, ku rohi one libe ja kuiv Kod; si̬i̬ om `seante nagu undi arjass, vikat́ `pääle ei akka Krk

8. (kokku) sobima, paras või kõlblik olema Meie ei akka enämb kokko, on jua viha vain vahel; sie ei akka minu `pääle, mul on juo kuorm suur, on `ruumi vähä; sie toit akkab `mulle üväst `amba (meeldib, maitseb) - - sie toit akkab `ambaga ja mokkaga kokko; tüö `ammet akkab kõhe, aga lugema ei taha akkada Lüg; [rõivas] akkab iast `selgä Jõh; `Söuke kalośs akkab juba mo `jalga koa Pöi; kui supp akkas juba et sa võid suppi suhu `pista, siis oli juba `vaangas tühi (sest sööjaid oli palju) Lih; kõige param akkavad sut́id ja vihmaussid Vän; teesel ei soa ega akka (edene) se `korjamine, teene aga soab kõegest asjast seda vara Juu; tämä akab iga ühega Iis; meie keele `murdesse sie ei akka Trm; jääl läks kõledass `väl´jä, jääl ei akand tõesegä kokko Kod

9. hakkama(s) töökorda, valmis; töökorras, tegevus-, tegutsemisvalmis; teoksil; olemas nemad (angerjad) panevad ko˛e keik savad akkama ja `kaŋŋutavad maa siest ka `lahti `oŋŋed Jõe; sain elämise siin akkama, ega old midägi `enne akkamist; ja siis ans sie mies oma `leivätagavara ärä ja ans kohe pere`naisele `käskü, et sega kohe uus `jälle hakkama Kuu; jüri`päiväl `kaubeldi juo `karjane akkamaie; kõik mehed ei `õska `panna `rangi `ruoma akkamaie; `vankri sättin akkamaie, tahan kuhugi `mennä; ajas `mõisad `suurest ja `suurest akkamaie; mul on vokk `präigast akkamas. talv tuleb, `tarvis sukka ja `kinnast Lüg; pane `ennast akkama, sie on iast `riide, siis akkama mänemä; Õli suur pere, õli `leivä `asti alati akkamas Jõh; Kui mina `kanga akkama panen, küll siis kudujaid on IisR; `säätsi pere akkama (tööle); meite Jaen täna mujaga nönda akkamas - - kεik selle aja muda roogib ülesse Mus; Noh vanamees, pane ennast ka akkama, pead töhe minema; Mu poolest oo asi akkamas Kaa; no siis pannund suuretüki akkama, ning annund käraka ää Vll; Ma pani tahenduse juba `öhta akkama Pöi; pane kulmu köis ka akkama Emm; Minul oli ilmast `ilma koirohi akkamas Rei; mu `ammad olid akkames ja kurk oli `vaĺmis `neelames Mär; Iga töö pial akkamas Han; nää `praegast `aśtja sial akkamas (leiva tegemiseks); kui lumi kaub, `varsti on nemad (osjad) akkamas Amb; sie on `niisugune akkamas tüdruk et lase `olla VJg; panen süögi akkama (keema) Trm; kui kõik oli akkamas, oli [õhtu] söök, ja `piale selle `kraamisin laua Lai; tragi (inimene) on alati vali, igal pool akkamas Plt; hakkama panema hävitama, rikkuma, raiskama Ega tä `enne kuo saa, kui kaik raha on hakkama `pandud Kuu; Jo sie `keikse paremb siep `pandi minev`aasta akkama IisR; `jälle pudeli akkama pannud, `jälle `möirab (joodikust) Mus; selle nuore inge pani tema ise akkama Amb

1. a. sag pl aru, mõistus ei ole `arvu `haisugi Kuu; ei `selle `arvud pia `kinni midagi, nie jalad `vaesed `saavad pää iest `soita VNg; vana juo ei õle `õiget `arvu; `Arvu en õle `kaotand. Arv on `selge; on segane `arvudest; Arust lage; tämä on lühikese ja `kerge `arvoga inimine Lüg; Arut sul pias! Jõh; Pole mette meele arugid Khk; Kus inimesel aru on, äkist `öösel paneb minema; Elajal ikka elaja aru Pöi; sel ikke arost ja oiost `puudu; tä targa `mõistose ja aroga Mar; igä asjal oma aro olgo uńt ehk olgo karo; `keŕkleb nagu poolearuga Saa; ta (vanainimene) ei ole enam vana aru ~ `mõistuse sees Juu; ommikuks tuli arudesse (sai kaineks, tuli mõistusele) JJn; loomal on ka aru pias, ta tiab küll Tür; sul nuored arud viel; arudega inimene, targa arudega Kad; ta lähäb oma arudega juhmist juba VJg; õma arvudega ja mõttega `ti̬i̬sin küll vi̬i̬l, aga enäm en näe kudoda; targemä arudegä inimised Kod; tegi jõngermańni tükka, ei old veel täie aru sees Plt; siu aru lää laiali, si̬i̬ ei ole `õige jutt mis sa aat; temä akkass joba inimese aru `saama, küll ta nüid mõist `ende i̬i̬st olla; sa olet periss ullu aruge, siul ei olle täüt aru; si̬i̬ sai nõnda `pessä, et aru pala `kunnigil ei oole Krk; arust nõrk ~ nõrga aruge Hel; latsel latse aru Ran; naśte`rahval olna pikä `juusse ja lühike aru; ta‿lli `veedike napak, täit aru pään es ole; ta‿m jo ilma aruta inimene, ta‿i tiiä mes‿tä kõnelap vai om Nõo; `kergekene, `kerge aruga Ote; kas `arvo oli mihele minekuge, oh pimmet - - lät́si sinna nigu piina `ahju San; inemise eläse˽maa pääl aruldaʔ, arujagamise `aigu omma ussõn olluʔ; medäss `säärtse poolõaruga inemisega ˽`ti̬i̬deʔ, kel arru pään ei olõʔ; Poolõaruga, -mudsuga, -toruga, pu̬u̬ĺ`uĺli, pu̬u̬lpuudulinõ Har; [inimene] umah arvoh imp olõ õiʔ Se b. piltl (kergemeelsest, mõtlematust, napakast inimesest) ega sen `arvud `haitle Kuu; minu `saapa `sääreski on `rohkemb `arvu ku sul pääs Lüg; sul o ühna varsa aru Var; Inimene on nätse - - puuduliku aruga; sellest `öeldaks - - et aru `viltu veab; Aru perset `mü̬ü̬da laiali - - aĺbakas inimene Hää; aru `teivaga seilas Koe; `sulle vaja nii kaua sugeda `anda kui aru `perssest pähä tuleb; ei sul ole õiget aru sul on va kitse arud VJg; aru ei saa toobiga pähä valada; võta ää malk, kae kas aru tulep `persest pähä Ran; Sellel on aru luskikaga antu ja kulbiga võetu TMr; vana torujüri. ei olõ `õigõt `torru ja arru Rõu; Vanamies vade `varsa`arvud Kuu; Vana obune, varsa aru - - (öeld) kui suur inimene ti̬i̬b lapse`tempusi Hää; vana mies aga lapse aru JMd; vana inimene, aga varsa aru Plt; vana mi̬i̬ss, `vaśka aru Hel; arust ära ~ välja(s) ~ ussen puuduliku mõistusega, meeletu, rumal `mielest `lahti ehk `arvost `välläs VNg; tama on jo oma `arvust kaig `vällä Vai; Sa oled eese tahtmisega ka arust ää Kaa; lapsed jooksevad nigu arust ära ~ ilma aruta Lai; lokeltes `pääle, edesi tagasi käü, ku arust ärä jäänu kunagi Krk; kas sa arust ärä ollit, ku sa sedä teit Hel; ta om jo arust ussõn - - tal ei ole enämb `õigõt arru Har | `lähväd arust `lahti, ei õle `õiget `muistust Lüg; aru pähe võtma mõistliku(ma)ks, targemaks muutuma rumal, ei võta aru pähe Kei; võta aru vahel pähä, et sa aru saat Hel || poiss käib ja uĺastap ja kotun tü̬ü̬d üle aru ja pää (väga palju) Nõo

2. arusaam; arvamus, mõte; kavatsus mul on `toine `arvu sene puold ei mina `tahtuks `ninda teha VNg; minu `arvo päält sinust ei õlegi `niiskest tüötegijat Lüg; ja ma olen arutand seda `aśja, ja olemist ja olen selle aru `piale `jõudnud Hag; no tee siis oma aru järele Juu; ei tia, kus ta siis lähäb oma aruga JJn; [lapsehoidjal] tuli tark aru et mis tiha Pee; ta `umbes aru järele `ütles, et nii pailu on vaja VJg; vana`rahva jutu aru `jäŕgi `öetse nuust, aga nüid `öetse natsa·lka Vil; ma tei ta ärä küll oma aru `järgi, ka ta `kõlbass või ei; mike aru pääl ~ mikeperäst sa sedäsi ti̬i̬t; siin o ilma arute (tarvitamata, ülearuseid) `nõusid kah Krk; ku tu `viuglemine käib, siss neil (mesilastel) om vist tu ärämińeki mõte ja aru Ran; mu arvo `perrä ~ pit́e ~ arvost `piäži nii olõma Se; arusse pähe, mõttesse toho tobe, mis sul arusse on tuld Sim; arus 1. peas, mõttes, kavatsusel mis su ullu arus on, et sedäsi tegid Juu; mis selle karja arus täna on, et ta nii vara tuleb `lõunelle Kad 2. (kellegi) arust, meelest mu arvoh om nii Se; arust (kellegi) meelest, arvates, arvamuse järgi minu `arvust et kaks `kerda `pisteti poiss silet `köüe puhist läbi Kuu; oma arust on tark, aga `vaata kui loĺlist teeb ise Lai; mu arust küll ei˽olõ˽tu̬u̬ asi nii eiʔ, t‿m vaest tõisildõʔ Har; Jaśsi noorik um mu arvust jäl nii`mu̬u̬du (rase) Vas; arude sees mõttes, (millegi üle) vaagimas, kaalutlemas `Oitegi pikke `aiga sügäväs mettes `kaaluteli - - oli sen `asjaga perisest `arvue siess, kuniks hüä neu; Mies ka ise aruje siess, `kumba otta, `kumba jättä Kuu; arvu lööma arutama, järele mõtlema, kaaluma lein `arvo kust ma saan huost Kuu; lüön aru, kas saan `tulla või en saa Lüg

3. selgus, teadmine Ei saand sidä `arvu, migäs asi sie on old Kuu; ega‿p saa ta kääst `selged aru, muidu keterdab Krj; `õiged aru põle kusagil, kõik oo `seiti Mih; kui ma selle aru kätte saan millas ta (kuu) `tehtud oo Aud; Jukude asi - - mis me sest aru tahame Juu; ei olnud nähnud, aga võt́tis aśjast `õige aru ja tegi ära Ksi; ta aru kätte ei saa, kas ei ole seletuss otsekohene vai om - - arusaamine `väike Hel || teised tüdrugod ajasid nii `kangest seda aro, on se ikka tösi, et mehele menemene toleb Rei; ti̬i̬ tü̬ü̬t tüveni, aja asja aruni Hel; aru saama 1. mõistma, taipama `vierad ei saa `arvu `meie `ranna `kielest, `kaigist sanust; Saa sa siis nüüd `naistest aru Kuu; lollakale äi maksa midad `rääkida, ta‿p soa aru Vll; Kui muedu aru sua‿mtõ, tulõb `nuuti anda Khn; kes aru`saaja, saab ise aru, kes loĺl, sellele `näita näpuga Kei; ei sest soa aru ei Liisu ega lapsed Kad; laps pudrab, ei saa aru, mis ta tahab Lai; sel om iki mi̬i̬ĺ pähän, si̬i̬ saap kõnest aru joba Krk; no temäst (veinist) ei saa aru, kellest ta‿m tettu; te saade `onte aru, et miust ei ole ämp tü̬ü̬tegijät Nõo; sa sait võõrildõ `arvo Plv; Taast ei saaʔ joht habõndõga juut́ ka `arvu (raskesti mõistetav) Vas 2. ära tundma; märkama põle arugi saand, et need `aastad oo läind; [nii kadunud, et] seda `kohtagi saa änam aru Vig || (emf hüüatustes) Saad sa aru, ta saigid mihele; Ta siis `terve päeva pole tööd teind. Siis sa saad aru! Rei; arule ~ aru peale saama mõistma, taipama [Siis] sai `Liena `arvule, et ta vei `itse henesä ku `lapsed `kaŋŋutasa kadule; Ei `saaned `üksindä ka `arvu `pääle, migä se küll oli Kuu; aru võtma mõistma, taipama Ku˽kõ̭iḱ ütte panõ˽sõ̭ss võta õi˽̣vana habõndõga˽juut́ ka inäp `arvu Rõu

4. seletus, selgitus; aruanne (hrl verbiga andma) `tulga aru `andama `vällä, midä õleta tehnd Lüg; `viimsest tühast sõnast peab aru `andma Muh; ma ei tahagi selle `peale aro nõuda Mar; Aeg annab aru Vig; ma olen `valged verd, `ańdis oma `kohta nihukest aru PJg; `omme pean aru `andma ja kui ma `anda ei soa, siis pean surema Kos; pian ma `sulle aru `andma sellest, mis ma tegin või kus ma käisin Lai; üt́skõrd piat kõ̭gõst arru `andma Har

5. teade, sõnum `lähtvad väĺjamaale, ei anna tεεdustkid, ei anna arugid Jäm; kadus tema jäljetumaks, pole temast aru midad; mine aru `viima, et `aitab merele `minna Khk; kes es saa `tulla, see `saatas aru tagasi Kär; saadeti arusid, keda kutstui vaderiks Mus; töi `meile aru et Poaste `randas `olle kalu Jaa; Käib aga `mööda küla arusid pärimas Rei

6. a. (kindel) määr, mõõt; teat hulk, kogus; arv; arvestusühik eks aru `puolest ole neil ikke `paĺju `luami Hlj; tie tüöd `arvu järele, ära tie üli `liia ega `vaiva `endäst Lüg; meitel nii ühe aru pärast (võrdsel hulgal) `piima; nee kapad olid `mitmes arus (suuruses). toobist viie toobini Khk; Kolme toobine mat́t si̬i̬ oli ikka si̬i̬ vana `muistine vaka päält `vötmise aru (kui tuulikul jahvatati) Pöi; kui tat aru pεrast `rüipad, siis ta ei tee rumalaks Muh; `pasmud tegid ise seda aru kui pikk ta (kangas) pidi olema; pidi paras aru olema ikke, kui ta (piim) paelu `apnes, siis läks `veesse Mih; pääva tõusust pääva `loodeni oli `endene päe, ega siis tuńni aru ei oln Aud; vana aru järele olid paĺgid [parvedes 21 jalga] pikad Vän; ku korvi kere aru koa täis sai, siis punuti põhja`vitste otsad `sõnna ääre `sisse; [orjaajal] vaest ei soand kaks ööpäeva magada. mis nüid inimestel viga, oma kellaaru magada Kei; ega siis (vanasti) pośtivahe aru põld, siis tuli se tulba aru, siis pośtivahe aru, nüid on tiinu aru; kui nad aru (normi) järele annavad, et ei `anta nii paelu kui keegi tahab Juu; egäs siäl kedägi päevä aru põlnd, et mitu päevä just pulm `oĺli KJn; tunni aru `järgi (määratud ajal) `anti rohi Krk; tu̬u̬ om nii inemise arust vällän ~ tu̬u̬l liha `lahkõss sälän `välläʔ; noʔ arutõdi sääl tu̬u̬d maa arru ja villä arru Har; siss heit raha sinnäʔ `liuda niip̀aĺo ku heit, tuul `arvo ei oolõʔ Se || `lõune ja `õhta vahe peal on kesk `päide aeg, sie oli üks aru, vata `enne põld jo kella Jür; pääv juba pät́si arul - - vaja `pät́si võtta (hommikul kella 8 ajal) Kod; sääl (kalendris) `oĺli `vahtsõ aru ja vana aru. tu oĺl õks edeotsast ku˽vastanõ aru (uus kalender) üless `võeti Har || (eitavas lauses) neli vassigad oli `metsas olnd. nönda otsitud et pole aru olnd Kär; kell lähäb naa `kaugele, et põle arugi; neid (pulmaliste kimpe) oli jo naapaelu `tarbis et põnd arugi; auna kärbis oli pailo sandim teha, `senna läks naa `irmos pailo lat́ta ja `teibaid et põlnd arogi Mih; Kui jõgõ `sisse tulid, siis `santeki serv oli veess. Sie olõss ju laevõl enäm aru mitte Khn || see `joomene oo koa arust ääläind juba (juuakse liiga palju) Mär; tsireli om tinav`aastak arvust ärä lännu, mud́u om iks neli `lehte, nüüd om viis Ote b. arvestus, arvepidamine see `ühte lugu tehässe sedä aro ja `rehnutti Mar; Kui perenaist põle, siis põle aruspanijad, majal nagu põles lukku ees; Inimesed võivad omased `olla, aga rahaga tuleb `seĺge aru pidada, mis ühü või teise jägu oo Han; se `puudlane jäend siis neid (varastatud naereid) aru tegema. ära jägama Vig; `Kihtida `tuĺli aru `järgi, mitte nii nägu lips-lops, et ükstaskõik, kudas Hää; piab kõrra aru järele süüḱ oleme ärä tett `tü̬ü̬listele. piab kõrra aru `järgi `vaĺmi oleme, kolm `kõrda süvväs Hls; na pidäsiv `rehnuudi aru iki Krk; ega˽taad nii arulda˽saa õi˽kotaʔ, taad tulõ ega kõrd esi˽`mu̬u̬du kotaʔ Har; ar(v)us, ar(v)usse arvel(e), arves(se), arvestatud; meeles, meelde, teada kui `paljo sel `aastal `sündind ehk surd, si on õppetajal kõik `arvus Lüg; kõik oli arus, `paĺlu sealt `saadud oo ja `paĺlu `saada jääb Mär; Saõmõ `mindud sõni kui Riia suetsud akkasid nägüma. Selles arus meie olimõ Tukkõ `kohtõs, üks nelikümmen `vörstä siipuõl `Riiga Khn; nüid on päävad nii arus, ei täiks kusagille neid ää raesata; aśjad pannakse arusse, kui pailu `keegi soab [pärandi jagamisel] Juu; ta võtab kõik asjad arusse VJg; pääväʔ omma arvoh täl, ti̬i̬t ku˽paĺlo `päivi teḱk Se || ons se asi aru pele `pandud (arvesse võetud, märgitud) Khk; aru pidama 1. arutama, kaaluma, järele mõtlema; nõu pidama vahin siin ja pian aru, kuhu `puole akkan menemä Lüg; `vallamajas `peeti aru, millas kellegi kätte kord tuleb [küüti minna] Aud; aga siis oli üks suur arupidamine - - kis `kańdis niisukest `pärmu·t̀re `nüöpi Jür; arsid `piavad aru SJn; `piämi siin - - aru et, kirn om ärä kadunu Nõo; ma˽pia õks arru pedämä uma elu üle, et kuiss ma˽saa Har; `nakseva `arvo pidämä umist aŕost Räp 2. mõõtu, piiri, arvestust pidama ikke pean aro (loen, arvan kokku) kui paĺlo see oo; peab igäst asjast ikke aro ja `eesest lugo Mar; kas ta viinaga aru peab, joob palga maha Kir; no küll oled `kergest lähänd oma `mõistusega, ei pea enamb aru kedagi VJg; ta on aru pidaja mees, ei võta ennast liiast `purje Lai; ku mõni ülearu kuri om, (öeld) sa piat aru iki `endest pidmäme Krk; võta pit́s ja piä aru Ran; jummaĺ ei joua arru petäʔ maa ilma `hullusõgaʔ, mia noʔ maailma päl tetäss Har; (ei ole ~ saa) aru ega (~ ei) otsa ~ (ei ole) aru ega otsa peal 1. (ei ole) selgust; mõtet; arukust, mõistlikkust senel `asjal ei ole `arvo `eigä `otsa, ei tiä midä tämäga saa teha Vai; sel inimesel ei ole aru ega `otsa peal (üks `müllaja inimene) Muh; naa `jõhker, `tormab et pole aru ega `otsa Var; muĺab `pialegi, põle sel jutul aru ega `otsa Lai; sääl ei oole aru ega `otsa, ni̬i̬ eläv ku mõtslooma, ni̬i̬ ei tää midägi Krk; nuil ei olõ arru ei `otsa maa pääl, kuiss eläseʔ Har; Taa lang um nii ärʔ pussõrdunuʔ, et taast ei saaʔ inäp `arvu eiʔ `otsa Rõu 2. (ei ole) piiri, lõppu, määra tüöl ei õle `millagi aru egä `õtsa, kie tüötegijä on Lüg; paeatavad naa paelu, põle aru egä `otsa Tõs; sel aśjal (raha kulutamisel) põle aru ega `õtsa Trm; mul om maai·lma tegemist ja tü̬ü̬d, ei ole aru ega `otsa pääl sel tü̬ü̬l Hel; pańd üte kõrraga `vihma valama, siss es ole enämb aru ei `otsa Ran; sellel pole aru ega akatust (rahulolematult millestki) Aud; kus selle aru või ots KJn; (ei ole) otsa ega (~ ei) aru (peal) 1. (ei ole) mõtet, arukust, mõistlikkust kõik mis mõtesse tuleb, aab suust `väĺlä. põle sial `otsa ega aru Nis; oma tü̬ü̬d kõrralikult ärä ei ti̬i̬, ei ole `otsa ega aru Hel; är um täḱeldänü˽ta linano‿i‿olõʔ `otsa ei `arvu Rõu 2. (ei ole) lõppu, määra tööl pole `otsa ega aru pεεl Jäm; aru-otsa ~ aru-otsa peale 1. selgust, arukust, taipu Pole niid küll aru-otsa pεεle, mis keik ää tehakse Kaa; [inimene] vahel peris segäne et põle aru`otsa `kuśkil Vil || üks otsalene piäb ikki olema, kis aru-`otsa piäb KJn 2. (ei ole) lõppu, piiri, määra Küll laulupidul oli ikka rahvast koos - - pole aru-otsa pεεle Kaa; tü̬ü̬l ei ole aru `otsa Hel; ku jutuotsa üless võtap, siss ei ole aru `otsa `kossegi tol jutul Nõo; otsa või aru peal id Kus ennist ikka oli `metsi, polnd sii `otsa või aru peel Kaa; pole aru-seadust peale id Meite emased imetlesid nii `irmsasti, et pole aru-säädust pεεle Kaa; otsa-aru (ei ole) mõtet, arukust, mõistlikkust Sene asjal pole änam otsa-aru tεεda Emm; saantki `õiged `otsa aru, mis ta `rääkis Mär; meil oĺl kiḱk `laokil, es ole `otsa-aru `kunnigil Krk; aru peal(e) 1. (pole) mõistust, mõistlikkust, arukust `Küünlakuus siis pole `kassidel änam aru peal, teevad `pulmi, `koinivad; Onts `söukstel aru pääl, öö läbi `jööravad `pääle küla kauda; See minemine oli ju nii käkas`kaela, et seal es olnd aru peal Pöi || nii `uhked `riided, pole aru pεεl Khk; Pole aru pεεle kui kena riie Kaa 2. (pole) lõppu, piiri, määra mette tööl pole aru pεεl, kui `tiitsest tehasse ning `otsa‿b saa Khk; teitel äi ole mette aro pεεl kui `paljo tei tahate vetags aga ika veel Emm; aru peal(e) panema järele mõtlema, kaaluma iga asi tahab arutada ~ aru peal `panna Var

7. a. teat iga, periood, järk (kellegi, millegi) eluajast; vanus se akkab juba inimese aro `sisse `saama - - saab kaks kümmend üks `aestad vana Emm; mina esi teos ei käenu, siis olin poisikese arus MMg; selle aru seen ta iki om, ega ta vanep viśt küll ei oole Krk; ta‿m jo alt `iäline, vi̬i̬l latse aru seen Nõo b. teat väärtus; liik, selts mis nii vana, selle `kohta `eetasse: see inimese arust `väljas juba Khk; mina põle änam inimese arus. mina olen aga teśte oiu ja varju all, muud kedagi Ann; ega sa‿s `väätima lapse arus taha `õlla Trm; ta on õige inimese arus (peetakse õigeks inimeseks) Plt; si̬i̬ om joba omast arust är lännu, si̬i̬ oless ammu `tahten är tetä joh; temä om pereme aru pääl, kullege temä `käsku; kasulatse aru pääle `võeti, aga orja tükike om Krk; ma olõ `väega vana. `minnu ei või ińemisess enämp ütelde, lat́sõ aru sisen San; ühes arus, üten arvun ühesugune, -taoline; ühtemoodi ühes `arvus (ühetarkused) Lüg; kes nüid koloo·si `aigu toda [põldu raadikuks] `ütleb, käib kõik üten arvun Ran; sais üteh arvoh (ei võta minit maitset juurde) Plv; sa˽saisat alasi üten arun ei jää˽sa kõhnõmbass, ei˽lähä ramutsõppa Har; ühe aru peal id nende kasu on nii ühe aru pel (ühepikkused) Khk; seda `kündi `tehti - - enamasti iga `aasta ikka ühe aru peal Noa; sa ei lää vanepess suguki kurdat üte aru pääl; mea ole temäge üte aru pääl selle vanadusen, mis `meaki ole Krk; üte arvo pääl om mõlõba, `ütsegi olõ õi targõp Se; ajast ja arust aegunud migä jääb ajast, sie jääb `arvust Kuu; mis aost tu̬u̬ arust Krl

8. (kindlaks määratud) kord; järgnevus, järjestus Mis aru see on [tuli] `kustund [pliidi] alt ää Pöi; see on ea ka, kui on aru nönna keeduga (igal nädalapäeval keedetakse teat kindlat toitu); kui oli nisust `toitudele aru, ei `ilmas ei läind segamisi [nädalapäevad] Noa; `nõuksed `jampsimese juttosi aab juba põle εnäm juttude vooriaro üht (palavikus olles) Mar; `seukest aru põle ennem oln, et `meile aĺlitan leib oo `toodud Aud; kas see nüid kellegi aru on - - mõlemad (mees ja naine) nii `juua täis et PJg; `reede olid `terved karduled. ikke olid nisuksed toedu arud ka Ann; eo ma˽kae õigõʔ, mis aru teil om taal asjal San || igal asjal on oma aeg ning aru Khk; egäl asjal oma aru Trv

9. komme, tava, pruuk nie puu `aarudega `aŋŋud, neid enämb ei `pruugitasse, nie on `arvost maha jäänd Lüg; vana aru `järgi `toodu `kaasa tegu `leiba [pulma] Mus; See oli ikka see vana aru, et jaanibest akkas einatöö `pihta Pöi; pidasid kuu aro, vanas kuus panid kardulid PJg; mõni vana aru `järgi peab veel kolmanda püha koa Juu

10. Muid tähendusi `niidu `massinal on oma arv (otstarve), `piimä `massinal on oma arv. kõik `asjad on oma aru järele tehtud Lüg; `närdin piim - - tääl põle siis oma aru, tä ei ole rõõsk, ei ole apu Tõs; peremes `istus laua `otsas [vanasti], teśtel seda `istumise aru põld. ükstas puhas kudas nad olid Kei; `mustlased vat ku lasevad pat-pat-pat, sõna aru ei olegi Sim; poesid ja tüdrikud pidäväd `sehvti, `laia aru ~ `arvu lahevad Kod; Ei võida [tema teda] ilma pääl, kos sa sellega - - aru poha Trv; nüüd om kõik maha palanu, ei ole külä arru ei midägi (ei ole küla asetki) Hel; vinnütüsspaĺk hoit `tõisi `palkõ omah arvoh (paigal) Plv || suund koodiʔ (tähtkuju) omava õdagu siin arvun; kae˽kos kuh́aʔ om sääl arvon om Piirissaaŕ, arvon vai kańdin Räp

eiga `eiga R(-ä) Jäm, eigä KJn; eika Se; äiga Jäm Rei

I. 1. (eitavas lauses) ei ka, samuti mitte; ja ei ega siis `üksi `kaksi ei `tohtind juo kuhugi `toise külässe `mennä ei `kiigale `eiga `tantsu Kuu; [sa] et ole süönd `eigä `süömätä; ei tämä‿i `tunne enemb valu `eigä `vaiva (surnust) Vai; Ma `üütsi sinigu, et ääl kääst ää, aga lehem äi tule äiga tule kuju Rei; liigahhuda‿i midägi eika helähhüdäʔ Se || (eelmist väidet kinnitav) sie one alasti ja `paljas inimine ei sel ole `riiet `eiga kedagi; `eiga siis sest `einast saand lehm `eiga kedagi VNg; ei pidänd kived `kinni [rüsa] `eiga midagi Vai

2. (lause või pooleli jääva mõttekäigu lõpul) `eiga [niidu-, lõikus] `massina old `kuski puol, ei `einamaal `eiga, `eiga `leikamass VNg; `lapsed `onvad `vallatumad `eiväd `kuule vanembi sana `eigä Vai

II. 1. (eitust tugevdav) ärä sure (hädalda), `eiga sa nii hädäss ole Kuu; kääd `teeväd südäme järele, `eigä südä tie `kässi järele, `eigä südä tie `kässi järele Vai; äiga se pole tösi Jäm; See räägib ja klädrab nii palju, äiga see pole üks jütt Rei; nuu ja vanast `oĺli tare ja eigä sääl kammert kõrval ei olnd KJn; eika tiiä‿i tu̬u̬d, kas tä tulõ vai ta‿i tulõʔ Se

2. (järgneb jaatav lause) jah, no aga `eigä ku `terva `paljo paned‿s ei piä [saapad] `suoja enämb Vai

Vrd ega1

eno eno ema vend, onu eno `tullo `meile; `paljo `enno Vai

iiskama1 `iiskama Vai Koe Sim, iisa- Kad VJg rääkima; iitsatama midä sa `iiskad alalde nii `paljo Vai; oleks ta `sinder sellest `mulle iisandki Kad; ää sa sest kellelegi `iiska Sim Vrd hiiskuma

irmu (üli)väga, tohutult irmu sei `piäle, na paĺjo sü̬ü̬d Kod

itkema `itkema spor R(-ä Lüg Jõh Vai; -ie Hlj Lüg); `itkma, (ta) itkeb Kod(-ä) MMg; ikkema spor R(-ä Lüg; -ie Hlj Jõh); ikema Hää; `ikma, (ma) ike(n) Saa Kõp Vil M(-e) T, ikõ Võn hv Rõn, San V(`jikma Lut), iku hv Hls Krk; `itkuma Vai; ipf (ta) ikkus Khn (R ja eP alal sag vananenud sõna või rahvalauludes)
1. nutma, pisaraid valama, töinama nuo küll mina olen mittu päätäit `itkend VNg; leib akkab `itkemaie [kui leivapuru metsas maha jätta]; ikkeb `ninda‿t `silmäd punased Lüg; ikkeväd eledä `äälega; tama `ühte `järgi `itko Vai; Ise tämä ikkus kübärä `piäle rhvl Khn; pärast `ikmist laps luutsub Saa; tüd́rik `enne lõõts `itke; kuri kusele, paha pasale, vi̬i̬l `eldem `itkma Kod; siĺmä ärä iket pähä; ikeb siĺmä pääst `väĺlä Trv; igävene kuri lait́s, ütte`puhku ikub Hls; ku pada vingup, sõss jäävet `vaesit `latsi `ikme; `ü̬ü̬se ninda paĺlu `ikse; ega sa muud ei ike, sa iket `süäme `võimu Krk; si̬i̬ (jonnakas laps) ikk oma süäd Hel; es saa `kostegi [laiast praost] üle, ike vai `palle Ran; miä `väega paĺlu ike, ja `ikmine ti̬i̬b siĺmä pimedäss; ikep nigu jõrin jälle; siss `iksime kõ̭ik, siss `iksime temä (lahkuja) ikku; vanast üteldi et, vihmalatse ikeva, põvvalatse naarava Nõo; tä `niit́e ja iḱke Võn; tuul ulup, `vaeselatse ikevä Kam; naine tõmmaśs `ikmist Kan; sa ikõt nii et ińg lätt iire`mulku (öeld pilkavalt); Lat́s ikkõn kasuss, vana ojatõn eläss Urv; no naka ma vi̬i̬l uḿmi pattõ `ikma Krl; kao pääle ei `tohtev `istu, siss `saabõv paĺlu ikkõʔ; mul omma siĺmäʔ kuivass ikõduʔ Har; ma iḱi nii et kõ̭iḱ mõts oĺl kõllanõ. tu̬u̬ suurõ `ikmisega jäi nigu pümehess; ikku uiʔ, kül mi võta timä noomi ala; ku˽`pihlõʔ veretäseʔ, siss põllumi̬i̬ss ikk; Ikõʔ, ikõʔ silmäʔ likõʔ (narritakse nutjat) Rõu; imä lätt ikkõh i̬i̬h, latsõ˽takah `tańdsih = lammass ja voonakõsõʔ; kua lat́s no `ikmalla om, kõ̭iḱ latsõʔ `ikva ja `täńtäse; latsõʔ ikkõh kasusõʔ, vanaʔ `oihkõh eläseʔ Vas; timä iḱk `süämehe ~ hallõst `süämest; hingest `süämest tä ikk `väega (nutab kõvasti); mi sa ikõt umma silmävett tõõsõ sitatsõhe `persehe [ütleb tuim inimene kaastundlikule] Se; varõsõ latsõʔ `vaaksma, soe latsõ `jikma (sõnad lapse unetuse arstimisel) Lut Vrd ikkima || fig südä itkeb siden, ku `ohkad, siis südä väriseb. ku sa õled paĺjo ärä `itknud, siis südä kua itkeb Kod; kui ma toda `põldu kai [pärast rahehoogu], siss süd́ä iḱk `õkva verd (sehen) (oli väga kahju) Ran; Keväjä sulaga nakkasõ˽`kaartõ `ikma (räästad tilkuma) Rõu; maa ikk ku˽sa maad tii ei `hüästele Lut
2. taga nutma, leinama; halisema, kahetsema; (nuttes) igatsema ma õlen tedä mittu päätäit ikkend taga Lüg; näed kuda eläjälu̬u̬m, itkeb `tõisi taga Kod; iketi `surnu `järgi, ku `laudi `pääle `õĺgele `panti Krk; läits kui läits, mina tedä enämb taga ei ike Ran; enne `iksit oma `poiga, nüid iket tada Puh; rahast ma‿s kuule, a `sõlge emä `ikse iks alati Rõn; ega ta (mees naise matusel) tu̬u̬d ei ikõʔ, mia `hauda `pańti, ta ikk tu̬u̬d (naist), mia haua perve pääl om Har; ku mõnõl suuŕ kaih oĺl ja `väega iḱk, siss `üĺti, taa ikk nigu susi umma `poiga Vas; latsõʔ jäivä `taadõ `ikma, takah `ikma; a timä kõ̭gõ ikke, et täl midagi ei olõʔ, et timä om puupaĺass, inemine Räp
3. itku laulma Ma `naksi imä havva pääl sõnol `ikma Vas; sõno (sõnadega) iketi [surnut]; ikõ õs ma inäp sõno es [ema surma puhul]; [pulmas] ku ikõti, `üĺti, õt vaja ar kodo mińnäʔ Se
4. nuttu meenutavalt häälitsema a. (öökull) Hel Ran Nõo Rõn Rõu Vas Se ü̬ü̬kuĺl nännä ka `surma, ku ta kodu lähikesi tuleb `ikma Ran; ku ta (öökull) ikep, siss saap `peijit, ku ta naarap, siss saap `pulme Nõo; Kui ü̬ü̬kull ikep, saap latsi, kui ü̬ü̬kull uigup, saap pulme Rõn; Ku˽kakk su˽tarõkatusõ pääl ikk, sõ̭ss tähendäss, et sul tulõ palamist Rõu; kakk `ikse raah Vas b. haledalt niutsuma kui üten tahap minnä, siss [noor koer] ikep ja nuudsup nigu inime Nõo; vahel kut́sik unnaśs kah - - iḱk kah Vas

jola jola Kuu Vai Hää loba, tüütu jutt sais ühe `kerra sest jolast `lahti Kuu; küll monikaisel on `paljo jola Vai; ei taha kuulda su jola Hää

jolama jolama R (julama Kuu) jändama, kaua mingi tööga aega viitma; lobisema; hullama Midäs sen `verguga seel nüd jolad nii `kaua; Sa jolad vade siin, mene `kähkü `rannale Kuu; ei minä taha sene `kaula `salliga jolada, lähen `ilma VNg; midä siä jolad `miuga nii `paljo; `poisid jolavad, on käppäsille Vai

jooksma `jooksma, `joosta (joosta) u hv SaId Hi K, Trm Lai; `juoks|ma, `juosta (juosta) Ris HaId Jä ViK((juaks-, juassa HljK); da-inf `jooksta ?Rei ?Mär Lai, `juoksta Amb Sim; `ju̬u̬ksma, juassa Kod; `juokse|ma, `juossa R(-maie Lüg; `juakse- VNg Jõh; da-inf `juokseda Kuu VNg, `juassa Jõh); `joos|ma, joosta (`joosta) spor Ans Khk, SaId Muh Hi L (`juõs- Khn; `ju̬u̬s- Hää Saa) KLõ(`juos- Ris Hag ?Koe Sim; `ju̬u̬s- KJn) Äks Ksi; `joosk(e)ma, joosta SaLä Kaa/da-inf joośkeda/ Krj; `ju̬u̬sk|ma (juuśk-), `joosta(ʔ), joosta(ʔ) eL(-me M; da-inf `ju̬u̬s|ke Trv Ran[-kõ]; `jooska, `d́uuskõʔ, `d́uuska Lei, `ju̬u̬skaʔ Lut); pr jookse- spor eP; `juokse (`juakse-) R; juokse- (juakse-) HaId Jä ViK Trm Kod, jokse- spor Amb Pee ViK Trm Lai Plt; joose- S L(joosse- Kul Tor, juõsõ- Khn), HaLä(juose- Ris, juosse- Hag, joosse-, joose- Nis Rap) Jä(juose- JMd JJn Koe), ? spor Sim Iis(juose-), eL
I. intr, hv tr (inimestest ja loomadest)
1. a. kiirete sammudega liikuma (kiiremini kui käies); ruttama; kihutama laps vadib `juokseda VNg; lasin `juoksemast `külge `luomale Lüg; nürgitseb tasa joosta Jäm; `lambad panid tulise `vaardiga `joosma Käi; loomad `joosvad rüsinäl `lauta; sipelgad `joosad Tõs; Must kaśs on vahelt läbi `ju̬u̬snu (s.t on tülis) Hää; läks mödä teed `joostes Juu; ega iir magaja suhu ei joose Ann; Obune `juoseb täit väge (ruttu) Koe; küll lapsed lülisivad `juosta Kad; lähäb pu̬u̬l-juasse Kod; tiolapsed on `mõisas `joosnud jala rehe; ööśsi `joosnuva rehe ära (on jalgsi terad viljast välja sõtkunud) Ksi; Eks isigi sai noorelt paĺlu `ju̬u̬stud Vil; õńn ku magajel kassil iiŕ ju̬u̬sk suhu Trv; ärä joosta sedäsi `nu̬u̬li mitte, `vaade enne ette, ärä joosta uisapäisa; karjalatse jooseve ennäst ärä, `rindealuse paistedet; `kerge jalage, pu̬u̬ĺ joostan lää periss Krk; siĺmist `müüdä `juuskma (tähelepanematult mööduma) Puh; neli `neitsit jooseva üle nurme, üits ei saa ütele `perrä, tõene tõist kätte (= ni̬i̬ om ratta, neli `sõ̭õ̭ri) Nõo; paŕemp põrss `persen ku perän ju̬u̬sk Krl; puĺl oĺl karja mant välläʔ `juuskõnu; śuul (siul) ei olõ `jalgu nätäʔ, a `siski kõvastõ ju̬u̬sk Har; Ju̬u̬sk jalaʔ alt ärʔ (s.t kukkus maha) Rõu; neli hobõst om taĺlin ja viiess ju̬u̬sk `ümbre taĺli = vardad sukakudumisel Räp; lasõ vaesõ mehe hobõsõl ka `joostaʔ (lase mul kõnelda) Se; galoppi, kiista, nelja, nörki, seatraavi, sörki, teldrit, traavi, traavlit, tuhatnelja, võidu, võitu, ülejala jooksma `traavi ei `joua `nindapali `juossa kui kaloppi; kui obune jänekse `muoti ülejala `viska, siis `üella, et `juokse `neĺja VNg; kerib `juossa, ega siis `traavi `juokse Lüg; pojat `juoksot `kiista Vai; obu jooseb üle jala (mitte liiga kiirelt) Jäm; obu jooseb `raavi, εt ta mette `nelja äi aja; obu `jooskes tuhat `nelja, üle jala aides; obu jooseb `sörka Khk; laseme obuse `sörki joosta Vll; obu jooseb `nellä, ülejala ehk `nellä; kui ta mud́u jooseb, siis jooseb `traavi; jooseb `nörki Mar; `raabi jooseb ja `neĺlä jooseb, see oo üks puhas Vig; va uńt võtab `sörki peal `juosta Ris; aga me obone `joosis `teldert täna Juu; se obene jokseb eest `neĺja ja tagast `traavi Trm; ku obene ilosass trahavi juakseb Kod; ku vene `roika olli, siis pitsiobese laseve kalop̀pi ja `keskel joosep `raavelt Krk; mia joosi enne obesege `võitu, nüid ei saa kukege Hel; ma lassi `sörki obesel joosta Puh; obene joosep `traavi, `lendäp nigu lind edesi; si̬i̬ puha jooseb `neĺlu Nõo; tsia`trahvi (väikeste sammudega mitte kiiresti) `ju̬u̬skma Ote; kasa noʔ hobõsõga `võiḱi jouat joostaʔ Har; hopõń juusk `traali Vas; kadalippu jooksma sõjaväeline peksukaristus 17.–19. saj inimesed `laśti kadalippu `juosta viel treegi aal JMd; soldatid juoksivad kadalippu üksteise järele VJg; läbi lipu `juuskma Vas || fig neid `lapsi `lastakse mud́u kadalippu `joosta, ei `panda `tööle Juu; kiili, kiini (~kiiniga) jooksma palavaga `luomad `juoksevad `kiili Jõe; lehmad jooksvad `kiili sabad `selgas `sirgus Emm; lehmad akkabad `kiilu `joosma Mih; joosed `kiili nagu veis saba `seĺges Juu; ku na sügüse poole karguteve, siss jooseve `kiimi Krk; eläjäʔ kiiniga `ju̬u̬skvaʔ kõvastõ Räp; `ju̬u̬skva `kiini, pagõhõsõ kaŕa mant Se || (ühendites) midagi ägedasti tegema, kallale tormama; fig ründama, sõimama `Juokseb `toise maha (upsakast inimesest) Kuu; põle kellegi `peale juosn oma `suuga Muh; loom `uhkab teist, jooseb saridega teise kallale Kse; oma sõnadega jooseb su `kandu `kińni Kei; sa joosed kohe teesele ninä `peäle raginaga Juu; vata mul viel `naakma`ńni niesukst, juokseb vanainimese näkku `kińni Sim; `joosos minu silmile (st hakkas sõimama) Plt; siĺmä pähen ku õlesööjäl, sü̬ü̬ss ärä inimese, joosess `seĺgä periss (vihasest inimesest); äkiline, ju̬u̬śk `tormi `seĺgä nõnda ku Krk; nii täl lätt süä tävvest, tä hot́ joosõsi `küĺge tõõsõlõ Se; tormi jooksma `tormi `juosti `linnale `pääle ja `võeti `vällä Lüg; nad `joosvad ühna `tormi (poodi ostma) Muh; mehed läksid `joosid kohe rinnaga `tormi `vaenlasele `vastu Tõs; obosed `juosvad `tormi edaja Ris; ette`vaatlik inimene `ilmaski ei jookse `tormi Plt; susi ju̬u̬śk tormihn pääle, haaŕd `lamba ja lät́s Rõu || fig kedagi endale püüdma; liiderdama midä sa `juoksed tämä järel, egä tämä sinuda ei võtta Lüg; ise täiś mies juakseb lipaka järälä VJg; tuleb seda iḱe äbist panna, et naesterahvas jookseb liiast `ümber meesterahvastega Pal; naise ja tüdruku joosive sõa aeal meeśtel perän ku sia kari Krk; va lita, kis `jooksva poisse `perra San; tel ju̬u̬sk õks kõrraga kat́s kolʔ miist takan Har b. pagema, põgenema See `kange poiss, see töö eest äi joose Pöi; ma `joosi eest ära, `joosi `nurka Emm; vangid `kargan vangimaeast ää, pann `joosma Tõs; pist `juosma nende käest Hag; olli ärä joosnu, är pagenu Krk; ku˽ma piniga lät́si, siss [lambad] `pańdi kõ̭iḱ pakku `ju̬u̬skma Har; peni ju̬u̬śk tuda sutt pakku; ma‿i olõss tihanu nõ̭nna ka `nõstaʔ, ma‿lõs häbüga `mõtsa joosnuʔ Rõu c. kiiresti kuskil käima v midagi tegema unestas rätte maha, `juokse tämäle järele Lüg; Teeb joostes see töö ää Khk; Jooska ta korra saadu taa loomi vaatma Kaa; mεne korra joostes toa `juure Muh; Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgandi supissõ Khn; ja siss nad `juusid parsil üless Hää; mis sest kasu on, kui sa joksed kuue seitsme`teiskümne `aastaselt [mehele] Pee; Taavi joosep `lauta `kaema [lambaid] Puh; mi‿sa tõist joosutat, sa võid esi ka joosta Nõo; kõ̭iḱ joosiʔ `ümbreʔ, et illoś hopõn Vas; Mi̬i̬s krat́se vi̬i̬l kõrvatagost ja juuśk moro pääle `vällä `kaema, et vaśt naaśõ kätte saa Räp d. sageli kuskil käima; ulama, hulkuma; mitte paigal püsima mittu `korda saan selle perast `juossa Jõe; mida sa `ommete `juoksed säl kirikus `ühte `puhku VNg; `juokseb `ümber, ei `viitsi tüöd teha egä kedägi; sie ei piä `ammeti `kinni `kuski, ühest kõhast ikke `juokseb `vällä, `tõise akkab Lüg; Nüüd `tütrikud ja `poisid `juaksevad kahe `kolmetõist `aastani jalad `perses (s.t ei tee tööd) Jõh; [Ma] jooskesi mütu suid küla lammaste järges Kaa; kus `poole sa joosed `ühte `jooni Muh; mes sa ilma asjata joosed Mar; [lapsed] `joosvad oma pead mööda `ringi ja `ulkuvad kus `tahtes; `joosis pimedast peast, ei `mõtle ette ühti, pärast kahjatseb Mär; missa joosed sii mud́u `rinki ratast Tõs; `jooksvad ja töllerdavad PJg; joossed mud́u, mürad `piale Nis; on nagu üks kahe pere koer, juosseb ühest uksest `sisse ja teisest `väĺla Hag; mis sa joosed `tühja, pea laiale `otses Juu; ta juokseb uisapäisa JMd; nägin ikke, et joosevad üksteisest läbi, räägivad sala Ann; jooseb `peale `siia-`sinna Tür; ma juoksen kõikse pääva, jala luud `õhta valutavad VMr; `juoske, `juoske `palja jalu, kured tievad `nairid `piale [jalgadele] Kad; pane või pudelisse, ta ei püsi paigal, igale `puole jokseb Sim; Triinu `jooksis kõik `tohtrid läbi Ksi; mis ta oma `jooksmisest on saand, sialsamas kus teisedki (s.t ei ela paremini) Lai; kikk kotuse olli läbi joostu Hel; joosep ku tuesupää, igävene joosik, jälle joosep parembat `kohta `ot́sma Nõo; Tõńõ ju̬u̬sk `mü̬ü̬dä `ilma nigu pini, ki̬i̬ĺ veśti pääl Urv; kas tast no mõ̭ni `tü̬ü̬mis saa, ta‿m tad `ju̬u̬skmist harinuʔ, tast ei˽saa muud ku ilma joosik Har; Ta (teenija) joosk kui vesi ilma pite; `tühjä `juuskma Vas || fig kõhulahtisusest `õue vahet `juoksma Ris e. mardisandiks jne käima; teat (jooksu)mänge mängima kui kadribe aned `joosvad, siis o ulk inimesi koos Muh; pikka linu `joosmas. mida pikem külas käik sul oli, seda pikemad linad pidid tulema Noa; sańdid `joosvad ikke maŕdipääva `lauba `õhta Mär; poisid ja tüdrukud `joosid mäŕdi`sańti Rap; kaŕjussed `tõmmavad ja juaksevad ümmer kü̬ü̬ni `kuĺli Kod; noored inimesed jooksivad `marti Lai; kas ti käve noʔ `luśti `ju̬u̬skman Har; märdi sańdiʔ `juuskva mäŕdi `puulbä Plv; leske, nukku jooksma `nuored kävid aeva `leske `juoksemass (s.t tagumist paari) Kuu; ku nukku joosiv, tüdruk ju̬u̬śk ehen, poiśs keriśs `järgi Krk f. fig põhitähendusega seostuvaid rahvapäraseid võrdlusi ja piltlikke väljendeid `juoksis nii et `putked `välkusid Jõe; `juokseb ku välk; `juoksi justkui sada `paari `jalgu all; juoksis ninda et päkkä alused õlivad tulised ~ jala alused `välkusivväd Lüg; joseb nönda‿t keel louast `väljas Ans; Joose naa‿t ing armas sees Emm; poiss `joosis naa et tuli `välkus Käi; niipalju juoksid kui jälad `andsid Rei; [Nii kiire, et] jookse või sarved seina Rid; jooseb nii et jalad rakkos Kul; poisid `joosid nagu põdrad Tõs; jooseb | ku tuulispask ~ nagu kana muna valus ~ et jalad löövad kuklasse Tor; j. nagu oleks tuli taga Vän; Jookse nagu koer (kui on palju käimist, tegemist); Jookseb, et jalakannad löövad uperkuuti Ris; jookseb kas kopsu `lõhki omal Kei; jooseb nagu kits kuse järele Juu; `jooksime järel naa, et kas `tahtsime `lõhki `juosta `eńdid Koe; Jookseb nagu härg kiilis VMr; j. nagu säde ~ nagu pipart Kad; j. kui tuul Rak; nõnna kerisin juassa, et jalad ei `puutnud mua `külge; `ju̬u̬ksi nagu mua põrus Kod; Jookse nüüd, tuur sul tules, teine p-s Pal; `jooksis kiirest, nõnna et keel veśti pial Lai; joost nõnna et jala kannad käind möda perset Plt; Joosevad ümber nagu soldani võtjad; Jooseb ümmer nagu jahi koer lõuad laiali pääs ~ kui hirv Vil; j. jüst kui jänes ~ ku lõvi Trv; joosi ku jala võtive Krk; ju̬u̬sk nii et vitt vatut Ran; ma `joosi nii et jala es putu `vasta maad Nõo; juuś nigu saba `järgi ei saa San; `väikene lat́s ju̬u̬sk nigu kukkõlõss Kan; obõsõ joosnu ku‿plaḱin, nigu üt́s udsu joosnuʔ Urv; tiä tulõ joosten ku nahhin Krl; joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all; ju̬u̬śk | nigu hand is saa `jäŕgi ~ nii et jalaʔ tuld lööväʔ Har; ta ju̬u̬sk nii kõvastõ et | ki̬i̬ĺ ola pääl ~ jalaʔ `kukrohe kääväʔ ~ kas vai nahast `vällä Räp || See jookseb võlgade eest ära (liiga lühikeste pükstega inimesest); Ega se ka pead puusse jookse (pikaldasest inimesest) Kuu; `ninda `ruemus, et `juokseb saba `seljas Hlj; Jooseb vesti nööpe mööda üles (ninakast vastusest) LNg; Jooseb seenad maha (kärmest inimesest) Mär; ära `jookse `peaga `tulde, `mõtle ennem (ennatlikult, mõtlematult talitajast) Kei; sa jooset päädpidi `tulle (id) Hel; Ära joose saivast makku (kärmest) Ran || rumalast inimesest On vähe vastu puud joosnud Krj; ma ole sanna `seina `vastu `ju̬u̬sknu Trv || rasedast tüdrukust orgi `otsa joosnd PJg; Pulga `otsa `ju̬u̬snu Hää; Poiss vasta jooksnud Kad
2. paarima; paaritama sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago; lase lehm ärä `juossa; kui ta (lehm) tulaval `aastal ei `juokse `ärgil, siis jääb `ahtrast Lüg; `joostud lehm, kui puĺl on lehma ära `jooskend Krj; meil oo muist `lehmi `joosmata alles; see tüdrik `olli ää `joostud (sugulises ühenduses olnud) Muh; lehm ond `juõstud Khn; ärg on lehma ära juost Sim; si̬i̬ [tüdruk] õli üle juastud, poeg `võtku ärä Kod; muĺlik ju̬u̬śk ärä õhviti Hls; tää, ka ta (lehm) joosnuss sai, ei otsi änäp Krk; lehm om ärʔ joosnuʔ Krl Vrd jooksetama, jooksutama
3. intr, tr (peam vedelikust) a. voolama; nõrguma, valguma; eritama; tilkuma jogi `juokseb; nenä `juokseb, ei `tiie kus olen `külmitänd Kuu; kevadel kased `juoksevatta `mahla VNg; `juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni; `paise akkab `juoksema; nenä `müödä `juoksi vesi (higi) kõhe maha Lüg; ise akkas `vähki `juoksema ja siis suri; ikkunad akkad vett `juoksema Vai; körvad `jooskvad mäda Jäm; raand jooseb üle; nee `küinlad `jooskvad nii pailu; küinal jooseb rasva maha; `riided pannasse nörisema et vesi `väĺja jooseks Khk; kui tuluk suureks läks `jooskes [supp] keik tulele Pha; `Soonda küla oo soone peal, soon jooseb läbi Muh; selmad `joosvad vett; suu jooseb ila Emm; sitt akkab silmile `joosma (öeld kui laps v viletsam inimene vastu vaidleb) Phl; meri möönab, üsna jooseb tagasi Rid; puud `telkovad, puud `joosvad ühnä sorinal Mar; vihm jooseb `kaosse pealt `sisse; suured pisarad `joosid mööda palesid maha Mär; ema kraav o see, kus vähämad kraavid `sisse joosevad Kir; `vahtrad `joosvad [mahla] Var; meri juõsõb maha (meretuulega lained ujutavad kalda üle) Khn; paese pakitseb, akkab `joosma varsi mäda `väĺla Vän; tiik `joosis kuevase Tor; `tehtas pais `lahti ja vesi jooseb maha Hää; tuul lääb sis idas, ku meri kuevaks jooseb Ris; suu jooseb `koola nagu rumalal koeral Juu; tie palava `aaga mäńd `kat́ki, juokseb seda `vaiku KuuK; `riastad joksevad VMr; suu akkas kohe vett `juoksma kui `toitu nägi; kui põlve ila `väĺja jokseb, siis põĺv on `kange Sim; kaśk juakseb; vesi juakseb `veskiss läbi - - mes üle`liigne, lähäb liiass silmäss ärä, mueto vesi akab üle tammi `ju̬u̬ksma Kod; aav jooseb õis vett Ksi; õlle kurn jooseb Pil; kaits oea joosive `sinna `veśke `järve kokku Pst; ila ja vattu ju̬u̬sk suust `vällä Krk; `tuĺli valu vihm, kõik kraavid joosiva; kaevass oma ädä, `endäl siĺmä joosiva Ran; misa sitast kität, mes läbi rataste maha joosep (teenimatust kiitusest) Nõo; siist joosep läte `väĺlä Kam; noʔ om jo pańg `malhla täüś `ju̬u̬skõnu, see kõiv ju̬u̬sk `väega kõvastõ; mõ̭nõl `ju̬u̬śkõva˽rinna˽`piimä, neil om paĺlu imemist; ta om hää iiśkańn `lu̬u̬mõ vallaʔ, ta ju̬u̬sk häste laḱka; ta vere`ju̬u̬skmine piät `saisma `pandma, muidu `ju̬u̬skõva soonõʔ verest töhjäss Har; `kaardaʔ `ju̬u̬skva, kõvastõ satass Rõu; silmä `ju̬u̬skvaʔ `rahka Räp; sõrmõ `lõikat arʔ ku pand́ `ju̬u̬skma; nii maʔ taha tu̬u̬d `sü̬ü̬ki ku `süägi ju̬u̬sk vett Se || (kuupuhastusest jms) `naiste`rahvad `joosvad `valged; `valged `joosvad Emm; naistel, ku tõsnd oo, sis `valged kuukerjad `joosvad Mar; naeste`rahva punased `joosvad Tõs; ma täna naa `aiglane, asjad (menstruatsioon) akasid `joosma PJg; `valge (meeste seemnevoolus) jookseb Trm; kui kuu`riided liiass juakseväd, siis kiädetässe ti̬i̬lehe `varsi Kod; `valged on [naistel] väga `rasked ja `jooksevad kõvasti Ksi; kuu `rõõva om ümmer, punatse joosev Krk; ihu `ju̬u̬skmine (kuupuhastus) Kam; tu̬u̬l [naisel] ju̬u̬sk `valgõid Har; `valgõʔ `juuskvaʔ (seemnevoolusest) Plv; umaʔ `ju̬u̬skva kabõhisõl, `valgõʔ Se || (kõhulahtisusest ja gaasidest) perse jooseb taga mis lörinal Mär; sea `põrssad, kes läbi joosevad, neist ei `saagi `asja; Takka jooseb kui jõgi (kõht lahti) Vän; perse jooseb kui kohin (liigsetest gaasidest) Ksi; kõtt om `valla ja jooseb läbi Hls; pask vedel, joosep perän nigu nellä`kümne `numbre niit; pi̬i̬r jooseb taga Ran; `naksi kõtust läbi `ju̬u̬skma San; mõ̭nõl puss ju̬u̬sk, alasi `pussass Krl; mul `ju̬u̬śk iilä sisest läbi Har; misa˽taal `persel iks alati last joostaʔ, misa˽pussudõʔ Rõu || (kalade kudemisest) kalad `juoksevad `marja, `niiska; `marjad ja `niiskad on `väljä `juosset, kalad on kudened Kuu; kalad nii kudumas, et mari jooseb `välja Khk; kevade kala jooseb, mari jooseb ära Emm; kala marjad `joosvad `vällä Mar; mari ju̬u̬sk `vällä kala seest Krk; kala mari `juuskmada Puh; kala ju̬u̬sk `marja, noʔ om `kangõ kudõnõmise aig Har b. lekkima, vedelikku (hv muud) läbi laskma `Vihma `sauga `juokseb kadus kaik läbi; `ämber juoks vie maha Kuu; `venne `juokso vett Vai; lae jooseb, p‿saa `välja `minna; kiŋŋad jooskvad, sukad puhas liged Khk; paadi põhi oo `katki, paet jooseb Muh; laada katused kõik jossevad läbi Rap; `tuaver juakseb nagu soliseb VJg; `ju̬u̬ksi vett läbi si tare ja tare˛esine Kod; see [riist] ull `iimab `joosta, selle `sisse ei saa kedagi `panna Lai; rüä jooseve `vällä rüä rada perän, kot́t joosep Krk; tare `joosep läbi prõ̭lla Nõo; õdagu pańni [silgupüti] vett täüś, noʔ om kuivass `ju̬u̬skõnuʔ Har; katusõ kaartõʔ juuskvaʔ läbi Rõu c. (vihma) sadama nεεd sa kuidas sajab, paljas `valge vesi jooseb maha Khk; `vihma jooseb justku `vardast Mär; `vihma `ju̬u̬sis ku pangega Hää; vihm jooseb maha nagu oa varrest Juu; vesi jooseb ülevalt `kaela, nat põle `amma `algi `kuiva Plt; küll ju̬u̬sk jämmet `vihma maha Krk; valu vett ju̬u̬sk maha nigu pangist Ran; joosep `vihma maha nigu uja; vahel joosep mitu `päevä, kõik kotusse ojuva Kam; ju̬u̬sk kastõht `maahha kui määnegi undsõh Se
4. (muudest liikumistest) a. edasi libisema, liuglema; lohisema; sõitma `katsuti loga päält mittu `solme [laev] `tunnis juoks; üvad aluksed `juokse `tuule sise (s.o purjetavad peaaegu vastu tuult); vene `juoks(i) üles kohe (libises hooga maale) VNg; `uuvve `võima regi, kas on ühe `talve juost ehk kaks; `palgi parv, `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi, siis ei õld `karta `katki `mennä Lüg; Karu läheb kallast `mööda, karvad jooksevad maad `mööda (= heinasao vedamine); rattad `jooksvad `kiiva, `juhkmed pole `öiged Jäm; köva pöha pεεl `ankur jooseb `järge, künnab `pöhja `mööda Khk; ee `jooskmisega lae Mus; Raud `talladega kõlk on libem `joosma; Vanad puu rattad - - tasa joosid, `miski kolinad polnd Pöi; on nii `palju lund juba, et ree joosta Emm; vanal aal ollid pikäd seelikud `selgäs, siss `joosid `möödä maad lohinal Mar; laev `juosis madala peal `kinne Ris; vanger juhab - - teine juhe on pikem, ei joosse otse Nis; kot́t kaalan, vahel õts `ju̬u̬ksi müdä muad Kod; `autose joosive `vastamisi; vanast tare ussel olli su̬u̬ń, si̬i̬ raav́, kust ta ju̬u̬śk Krk; rihetruĺl ju̬u̬śk nihu, tõmmas lademe unikude Ote; rońg ju̬u̬śk `rü̬ü̬päst `väĺlä Rõn; käü nigu vana reośk, `rõiva ju̬u̬skva maad `mü̬ü̬dä Urv; miʔ `laśki `ri̬i̬ga mäest `alla, mu reǵi ju̬u̬śk kõ̭gõ kauõmbadõ; laiv ju̬u̬sk `vi̬i̬rde Har; `Tahko kas kannõte `niitmise `aigo pögsi `värdle `vaihõl vai `pańte jäl˽nööriga˽takah `ju̬u̬skma Räp || (suusatamisest ja uisutamisest) poisid `jooskevad `litsudega Mus; läksivad suksetama, `suksedega `jooksma Lai b. (kalade liikumisest) kalad `juoksevad joge `müöda edes-tagasi Vai; kui mere vesi linab, siis kalad `öösse äi joose Khk; kui kalad meres `joosvad, [kajakad] kohe pauh ja pauh `võtvad `kinni Mar; võrgu lat́iga tongitakse kala `joosma Vän; kala jooseb `mõrda Ris; kalad juoksevad `võrku `kinni Trm; kala vett pite ju̬u̬sk Se c. tiirlema, keerlema, veerema; (veskist, masinast) töötama panin kodi `pääle ja lasin `veski `juoksema VNg; oki ratas jooseb oki sammaste vahel Khk; tuuling jooseb `ühte `vääri, kui ea tasane tuul on Krj; vurrkańn jooseb na mis vurinal; masin `uugab joosta; kui rehe paŕss `joosis (s.t kui juba rehtesid pekseti), siis `teomes sai juba obusele kot́iga pähä `anda Mär; raha paneb kõik rattad `joosma PJg; `mölder paneb `veśki `joosma Nis; [seinas] pulga pial `jooksis `aspel `ümber; surnukal on veke varras, kus pial kiaved jooksevad Trm; jäśs kerib põrandal `ringi `joosta Lai; sõkelavvaga sõkutass oki `ju̬u̬skma Trv; lina masin `laagre pääl ju̬u̬sk Krk; mõlemba `veskikivi joosiva Puh; mägede sisen tuulõ `veśki es jooseva `äste Kam; Üttepuhku juuskva, a edesi ei saaʔ (= kerilaud) Krl; `kiirmõʔ olliʔ otsah kistavarrel, siss ta juusk `häste `ümbre Plv; rattaʔ `ju̬u̬skva ku vurisõss `ümbre Räp; kivi ju̬u̬sk, nu aaŕiʔ `ju̬u̬skva (veski käib) Se || jahvatama kas jahud o joosn Muh || fig ringi käima (peast) pea jooseb `ringi Muh; pea jooseb `ümmer Tõs; mul om põrhõ·ld pää nii `haigõ, ju̬u̬sk `ümbre nigu huńn Har d. (alla) langema, (maha) kukkuma, pudenema; pideva vooluna liikuma kive vahelt `juokseb jahu `kasti Lüg; `kerge terä `juokseb taha `puole, `raske sie jääb ette `puole Jõh; kiŋŋast läbi jooseb vili, sεεlt kaudu jooseb vili kivi `auku Khk; Pool tubakad `joosis piibust ää abeme `sisse Pöi; särgid `viidi `sauna `kirpa `joosma Muh; mool parajate püil `joosis, ei ma saand `aega vaadata Mär; `siiber tõmmets `valla ja vili joosep `alla `korvi Krk; nüid lastass jahu `kirstu `juuskõ, `kühvlegä aad kotti mińemä Ran; mõnikõrd `olli kuju suvi, siss `joosiva terä esi˛`endäst `väĺlä, ess viiäki parsile; nii illuss lina peo, ku raputit, siss luu `joosiva küĺlest ärä Nõo; koil om niisugune pudsu niigu tolm ju̬u̬sk `kurku; kui om paĺlu aganane vili, sis jääs kivi`siĺma `kinni, ei joose ala Ote; ku kangast `kuadõ näet sõ̭ss säält ju̬u̬sk putsu mahaʔ Urv; siss om suuŕ prakiń, ku puu maha ju̬u̬sk; hulga ubinõid oĺl toona maha `ju̬u̬skunu, madõl läbi `aeduʔ; ku `uhta `häitseseʔ, siss ju̬u̬sk putsu nigu `tsirkõ Har; härmä `võrku juusk maaha, nüüd om hää rüä külümise päiv́ Rõu; rüä `ju̬u̬skva `maaha, vaja jo `niitäʔ; [Tuulamisel] aganaʔ joosiva ütele poolõ ja `puhta˽terä˽tõõsõlõ poolõ Räp || (tähtede langemisest v lendamisest) tähed `juokse, `toisi `ilmu tule VNg; tähed juaksevad nii kui juaned tagan Kod; `rändäjä täheʔ `ju̬u̬skõva edesi `taiva˛alust `mü̬ü̬dä; hommugu poolõ ju̬u̬śk üt́s täh́t mahaʔ, ei tiiä˽kas läävä ilma˽sadulõ vai Har; täh́t ju̬u̬sk taivast pite nigu valahass, lätt `tõisdõ `paika Se e. (pilvede, suitsu jms kiirest liikumisest) `lahked `pilved suvel, `kangest `juoksevad Lüg; ühest kohast jooseb nii `kange paks suits Vll; virmalesed oo `taeva `küĺges, `joosvad nooled maha Tõs; valg tuli juakseb `korsnass `väĺjä Kod; välgi tuli jooseb nõnda kangest justku silma lummutab ärade Trv; mea olli paa pääl, toss ju̬u̬śk `seĺgä Krk; ku `leibä küd́seti, sis `panti lõhnamulk `kinni, et kuum `väĺlä es saa `joosta Nõo; ku akkanu välk `lü̬ü̬mä ja tuli `taivast `ju̬u̬skma KodT; niigu sinine tule ju̬u̬n ju̬u̬sk (pisuhännast) Ote; ku˽virmalise `vihtliʔ, kõ̭iḱ `taiva pääl juuśk `valguss Har; pilveʔ `ju̬u̬skvaʔ, ilmaʔ lääväʔ parembass Vas; kahru`persest ju̬u̬sk suits `väĺlä Räp f. läbi v sisse puhuma (tuulest) oh, siit jooseb tuult, sii ahju ees oo keige valjem tuul Khk; pane kaiuti uksed `kinne, tuul jooseb läbi Hää; tuule eleve, puha tuul ju̬u̬sk läbi Krk; tõsest `värjäst ju̬u̬śk tu̬u̬ĺ `sisse, tõsõst tõmmaśs `väĺlä Ote; vana vallaline küüń, tuuĺ ju̬u̬sk kõ̭igist läbi Har g. minema, tulema; (kiirelt) sujuvalt liikuma, libisema, vajuma jne `ankru ket́id `jooksevad läbi lüüsi peĺi päält mere Hlj; [raudtee] `paalid, `nõnda ku `vaatad, `juoksevad `kaugemal kokko Lüg; kui niie silm on `katki, siis jättab tiba, õts `juokseb tiba Jõh; suga `müödä `juoksevad `niidid pakkole Vai; pindal on aŕk `otsas, köis jooseb selle vahel Pöi; oki kedra, kus nöörid peal jooksevad LNg; värav tuli `lahti teha, aga kinni `joosis ise Kul; [tehti] nisuke kõva`võitu `taigen ikke kohe, sie ei `juoksnud sis laiali KuuK; kui `tõmma siis piab sie (rehavars) pihus `juoksma edasi tagasi VMr; võrgu sõlmel joksevad otsad teine teisele `puole Kad; tie on `viitaline ja ruobas juokseb laiali Sim; keradest ja keha pialt kiariti kiarpuie `piale, kaks `lõnga `jooksis kõrraga Trm; lõng ju̬u̬sk `kaala (kulub kangakudumisel karvaseks ja katkeb) Krk; vahel läits lang `ku̬u̬rdu, katekõrra ju̬u̬sk kokku Ran; mehel `olli kõtukirme `katski ja sooliku joosiva naha vahele Puh; `jummal küll ta (kangas) `ju̬u̬skse sua i̬i̬n `katski nigu tsäriseb Nõo; tõnõ [vikat] ju̬u̬sk [heinast] läbi tsiuhh, tõnõ lätt vägisi Kam; voḱi keeri umma pooli takan kohe lang `pääle ju̬u̬sk Krl; ku rońgiga sõidat mõtsast läbi, sis `näütäss nii et puu `ju̬u̬skõva kõ̭iḱ `vasta Har || (vääntaimedest) lipuvarred, ilmatu pitkad, jooseb `mööda moad Jaa; karukõlla maad `mü̬ü̬dä jooseve Krk; [nõiakold] maad piti ju̬u̬sk nigu reboraik Räp || (kellaosutite liikumisest) kell `juokseb ette Lüg || kell `juokseb ette Lüg || (värisemisest, valust jms) mul `siuke jume `juussis üle ihu Hää; `juoksev juoseb puusas VMr; jume `juoksis kohe näkku niesukese jutu `piale Sim; `ju̬u̬skje `aiguss joosep `końte `mü̬ü̬dä Krk; pää laest `varbini ju̬u̬sk üle tu̬u̬ jumõ ja värrin Urv; ta rügä om nii üteline ku˽tuuĺ puhk, siss nigu lainõʔ ju̬u̬sk üle rüä Har; rematiis̀kuss ju̬u̬sk luie pite Plv; nigu lagipääst `ju̬u̬ske `varbihe, ku külm lainõʔ (ehmatusest) Se h. muutuma `tüt́rik joosnu näost vereväss `tolle äbiga Nõo; kõik vili ju̬u̬sk `valges, kuumaga ja kuivaga ju̬u̬sk vili `valges Ote
5. a. (peam sõlmedest) lahti v kinni minema, järele andma v venima kui pitk kaŋŋas on, siis pannasse piirud vahele, et äär maha‿b joose Khk; `kangru sölmed äi joose, teised [sõlmed] `joostvad `lahte Phl; linnus`kaela sõĺm, `sohke aasaga sõĺm, jooseb `kergeste `kinni Tõs; ristsõlm tuleb kokku, siis ta ei jookse Trm; `nuŕjupidi sõĺm si̬i̬ ei seesä `kińni - juakseb, lehmäle `kaala ei tõhi `panna, juakseb `kińni Kod; `ju̬u̬skme sõĺm ju̬u̬sk `valla Krk; võrgul om `ju̬u̬skvit `siĺmi, ei ole äste `koetu, siĺm jooseb siiä sinnapoole Ran b. hargnema sukk jooseb maha Khk; [harutades] lang jooseb `valla Ran; kae `perrä kas silmäʔ omma kõ̭iḱ `ülhen vai mõ̭ni om maha `ju̬u̬skunuʔ Har c. hästi kedrata laskma üväd `villad `juokse üväst `pienest VNg; ne vellad `joosvad `peenegs küll Emm; se vella eie jooseb `easte Mar; villa jooseva iluste Puh || välja andma peenike lõng jooseb [kangaks] `rohkem `väĺlä, jäme lõng jooseb vähäm `väĺlä Kõp d. kergesti lõhenema Nee pidid irmus `lahked männid olema mis `piirgu `jooskesid Kaa; `okslene ja kähär [puu] ei joose. Kiinega lõid lindi `sisse ja pidi `joosma `alla `põhja `väĺlä PJg; mõni puu ei jokse sugugi `piergu Amb; üks puu jooseb pikemält, teeńe‿i joose KJn; alg ju̬u̬sk `valla nagu siid́ Hls; `sirge puu, pird ju̬u̬sk `äste lahest Krk; [lina] hinne˽ju̬u̬sk `tõistõ `otsa nigu niid́s Rõu
6. ulatuma, asetsema, suunduma [maa] säär on `juokseb vie all Kuu; `kuidapidi puu süüd `juakseb, sedapidi on paremb `kuarida VNg; `meie `einam `juokseb `neie `krunti `kinni Lüg; Jullal pole esimest tεεvi, pöhjalouad joosvad ette küljeloudadega kokku Emm; `sihtis aid, otse jooseb Tõs; kelbas joosseb `vastu katuse `arja Nis; punane veis, `valged köedud joosevad üle seĺla Juu; toru `jooksis õuest läbi, läks `sinna viina `keldresse Kos; meie raja `juoksis Pańdivere muadeni `väĺla VMr; lankpuu juokseb `vankri alt läbi, tuleb ette lakase `sisse Iis; pilve jooned `taevas, otsad joosevad peenikeselt kokku Plt; piha soone jooseve kaala `pääle Hls; talud olliva kõ̭ik siin järveveeren rian - - ja põllut joosiva iki järvest sinna mõtsa poole Ran; suure pikä joonõ om päeväl all, nigu niidi jooseva pikäld Nõo; mi piiŕ ju̬u̬sk ütest ojast pääle `õkva üle mäe `tõistõ `ojja kińniʔ Har || (püssikuuli jms liikumisest) `aavli püss ei `juokse `ninda `kaugelle. vintpüss `juokseb `kaugelle, ja `kruonu `püssid Lüg; püśs jooseb `kiiva Khk; ea püśs, nii`kangeste `kaugele jooseb Mar; `mitme sammu piale juokseb sie püśs Koe; kuuĺ ju̬u̬śk juśt talu küüni `sisse Hls; mu last kuuĺ oĺl `õkva `süämede `ju̬u̬skõnuʔ; [linguga] visatõn ju̬u̬sk kivi kauõdõ Har; suuŕtüḱk (kuul) ju̬u̬śk, `õkva˽tuĺl nigu vuhisass Rõu
7. kootuma ta‿m jo igävene vana, kokko joosno nigu käsnäkene TMr
II. abstraktsetest mõistetest
1. edenema, sujuma, liikuma Keiksugu mötted joosvad pεεst läbi Kaa; See jütt joosis tal koutu külgi maha; Äga see koht eest εε joose (saadaval olevast töökohast) Emm; mis te lasete pilli luod maha `juosta, nuored inimesed, ei lähä `tańtsima Ris; äbi om läbi älli maha joosnu (vastus küsimusele, kas sul häbi ei ole) Trv; pää valuts nõnda, et mi̬i̬ĺ ju̬u̬sk pääst ärä Krk; kos‿tu ädä jääb, ädä jooseb i̬i̬n inimest; kõrvust jooseb õng nigu vusinaga `vällä; väits om nii nüri nigu maha joosnuva sae amba Nõo || (ladusast jutust, pillimängust jms) Oli see ikka lõua mees, jutt `joosis vahet pidamata Pöi; suu jooseb pääs ku `tatra`veśki Hää; suu jooseb nagu va jahu `veśki Juu; suu jookseb kui `ernekot́i suu Tür; ia lara on, jutt jookseb järjest Lai; lõvva jooseve Trv; temäl juusk lugemine ku vesi Krk; vahel logistab, kui login jooseb (müristamisest) Ran; jutt jooseb nigu | `ernid valetass anumadõ ~ üits varin Nõo; mõnel ju̬u̬sk küll jutt nigu vabrik; suurõ˽piĺli joosõva‿ks sääl Puka pu̬u̬l (st sireenid huilgavad) Rõn; siin tetti jaanituld - - siss piĺl ju̬u̬śk siin ja i̬i̬npu̬u̬l olli tuli San; tõsõl sõnaʔ muudku `ju̬u̬skvaʔ; Inne pikk peenikene, perän lai latakas, joru juusk imelik = karjapasun Krl; jutt ju̬u̬sk nigu sora ~ savihaua vesi ~ pudrupada; tu̬u̬ jutt ju̬u̬sk üte suust tõsõ `suuhvõ nigu kulutuli läbi valla Har; suu juusk pääh nigu `tat́regu `veśki Plv
2. käibima, tarvitusel olema; käibele v tarvitusele tulema `räägiväd et tuleb üks aig, `milla `saari raha lähäb `juoksemaie Lüg; klubid, ega nied sitad `kaugele käind, Narva jõest saadik pidivad `juoksma Kad; raha ju̬u̬sk üte käest tõsõ kätte Har; ku [vankriratta] puśs neli aaśt`aiga äräju̬u̬sk, sõ̭ss om ärä˽kulunu Räp
3. edenema, laabuma, tulu tooma sie korts `juokse üväst VNg; sene kaup `juokseb paremast; tüö `juokseb ja käib edesi Lüg; see poed jooseb nendel sääl pailu Khk; se kuop jooseb edasi küll; Töö joosis taal kεε Emm; ike palk jooseb edäsi [puhkuse ajal] Juu; si̬i̬ `kõŕtsi juakseb, siäl on paĺjo juajid Kod; `talved `otsa `ju̬u̬sis voorikaup, ikki neli viisskümmend obust igä päe Kõp; ti̬i̬ om rahvast täüs, ti̬i̬ ju̬u̬sk nõnda mis mürin ütte `puhku; ku `Aine kõŕts ju̬u̬sk (s.t oli avatud) Krk; las kaubal joostaʔ; taa kõŕts ju̬u̬sk häste, taa kõŕdsimiiśs lätt rikkass Har; tü̬ü̬ juusk timä käen ku maśsinaga Räp
Vrd jooksendelema, joosiskõllõma, joosklema

jändama `jändama, jännata S L
K(`jändämä, jännäta Kõp, ?`jäńdama VMr) Trm u Vas, `jändada Vll/part jännatud/ Emm R(`jändä|mä,-dä, part `jännätüd, da-inf `jännata Kuu, part `jännatud Jõh); jändäme, jännäte Krk; `jändeme, jännäde Krl
1. (midagi) kaua, oskamatult või tagajärjetult tegema, millegi kallal vaeva nägema, vusserdama Midäss seel senn venegä joo `mitmal `päiväl `aeva `jändäd, et ei saa toist jo ühe`kerra `täüde `risti Kuu; üks `purjes mies on, `jändab ja papperdab `käiä Lüg; Nämad muidu `jändavad selle looma kallal, see‿b akka ikka nendel vagusi ajama Pöi; Misa sesuse asjaga `jändad ja ilma asjata oma `aega viidad Rei; [härja kündmaõpetamisel] läks esimene pääv - - nisukese `jändamisega KuuK; `jändasin selle kohaga ulk `aega `enne kui jutti sain Kad; Seni na jännäsive masinege kui saivegi `käimä Krk || rändama, käima tama `jändä kaik kohad läbi Vai
2. a. hullama, möllama; vigurdama kui `jälle üles `tousite siis, siis oli `jälle `nendega (lastega) `jännata Kuu; `ullas ehk `jändas `tõisega Lüg; mõned poisid `jändavad ja `müllavad Hää; laps vahest `jändab trambib ja trambib, ei lase magada VJg; Jändab nagu mustlase hobene külamehe kaara põllu pääl Vil; Nakka saʔ mul jäll jändama Vas b. amelema, kurameerima mis sa `jändad nii paelu selle tüdrukuga Kos; poiss `jändäss tüdrikuga Krl Vrd jantma
3. a. palju rääkima; segast juttu ajama midä sa `jändad nii `paljo Vai; kui kellegil oo suur palavik, siis ta jampsib või `jändab Aud; mis sa jändad alate seda üht juttu Ris b. vaidlema; riidu norima Küll sa oled igä `kange igä `asjaga `jändämä, eks pea iga järel `andama ka Kuu; mina en `tahtund `kuulla, nie `jändävätä siel VNg
Vrd jandama

järel järel spor R, Khk Vll Muh Emm L K I Krk Puh Nõo
I. adv (koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi)
1. a. (ruumiliselt) taga, tagapool; taha; kannul(e); kaasa(s), ühes jne `kuera `kutsikas on `kange järel `käimä Lüg; rattad jugavad nõnna järel et Muh; otsi `peale järel, kus pool ta (mees) on Rei; ikke vahid oo tääl (vangil) järel Mar; ilp ees ja talokas järel Mär; igas `kohta vädas mind järel Mih; Mart jõngib emal järel Han; umikad järel [laeval] Ris; siis nägi nõelale järel `panna `niiti Amb; iga üks läks oma `eega edasi, `parma rida oli järel Ann; viab teist `puusa järel Koe; `vieti sõńnikut, siis `pańdi paar naist `jälle järel lahutama Rak; üksvahe käis riśtinimi ees ja perekonnanimi järel MMg; koer akkas järel `litsuma säiatsile Pil; suured puu lusikad oĺd ja pikad varred järel Kõp b. (välj järgnevust) kui on `kuivand viht, pane `kuuma vette‿s on kohe `kollane vesi järel VNg; siis ku lei, siis iga kõrd veri õli järel Jõh; Kui aga vεhegid midagid aa, kukkuvad [tüdrukud] üks ees teised järel kikitsema Emm; kui kivi märjaks lähäb siis on vihm järel ka PJg; niikui si kähväkäs käis, `oĺli ka müristämene järel KJn; `niitjad läksid üks i̬i̬s, tene järel kõik ühetese `poole Kõp
2. (ajaliselt) taga, mahajäänud kell on järel Kuu; aŕst `ütles, et tema on viis `aastad teistest järel VMr
3. alles, säilinud; elus kui luud on ära kulund, siis on paljas tüng viel järel Jõe; `järge es ole järel, pidid `mõisad `orjama; `rõuge armid o järel Muh; tohi mette suppi järel jätta Käi; maja on ära põlend, ahjo vaŕss on järel Kul; loomi rasvad sulatakse ära, kõrnad või närud on need, mis järel jäävad Hää; tõnispää siis piab pool looma `toitu järel olema Ris; vend on `ammugi jo surnd jo ja mutku ma üksi päine olen veel järel Kad; seal põle muud järel jäänd – kivivared ja rusud Plt
4. (ühendverbide komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a. küsüme sen `leske `naise kääst järel, kas tämä `andab `selle koha ärä Kuu; kes sind sial järel torgutab Phl; ma taha järel küsta Kse; `kulle järel Saa; järel `proomima Plt b. (välj millegi lõppemist, lakkamist, poolelijätmist jne) peaks ta ometi sadamese järel `jätma Käi; tuul on järel Rei; `Kärda minek jεεb kohe ~ järel Phl; jähi järel, ei tule `vihma Rid; pidi korra järel `jätma (jätma minemata) Lih c. (välj jäljendamist, järgimist, nõustumist jne) Poiss alpis teisi järel Emm; laps akkab järel tegema Kse; ma `kiitsin seda nõu järel Hää; ta kordab mu sönu järel Risd. (välj nõrgenemist, lõdvakslaskmist, möönduste tegemist jne) `anna sield [nööri, köit jne] järel Kuu; loomadel on `iirid, kui need saab pigistud, siis need `anvad järel; ta süda oli järel ann; ku lähäb `tööle, ega sialt (sõjaväkke minekust) järel saa Ris
II. postp (genitiiviga)
1. a. (ruumiliselt) taga, tagapool(e), taha, kannul(e); kaasa(s), ühes jne va koer käib mo järel, saa mette `sammu `astuda Emm; tema järel piab alati koristama Rei; mina olin `vahva `niitja elu `aeges, läksin `kεies vikati järel, kui vähegi vikat oli Rid; `Saada `väätse loha obuse järel Han; `oidja see nagu karjane käib nende [laste] järel Pee || fig Sa oled `jüsgü loll kohe sen `poissi järel `juoksemas Kuu; midä sa `juoksed tämä järel, egä tämä sinuda ei võtta Lüg Vrd järes b. (välj teat järjestust, järgnevust) jäme liiv on, mis vöib saue sega panna, selle järel tuleb sömer liiv Khk; uńdi kari läks riidu, nagu lattorni tulega oleks `keegi läind üksteese järel Ann; tõene tõese järel lähväd, nagu kured Kod
2. (ajaliselt) a. (millelegi järgnev) taal oli seitse last, kõik riborada üksteise järel LNg; pühad on üks teise järel Trm || (välj korduvust) Eitliku ilmaga pagi tuleb pagi järel Emm; `Aet́i `laaram `laarami järel seda va oma`koetut (viina); Üks raap teise `pääle, õnnetus õnnetuse järel Hää b. hiljem, pärast ilm pehmeneb pakase järel kohe Kuu; `tuhkapäiv oli kohe `vastla`pääva järel VNg; kirskala tuleb kõhe jäie (jääde) järel Lüg; see ja see naine on lapse järel `kaplis (pärast lapsesündi esimest korda kirikus) Rei; sõjade järel tulevad katkud, `aigused ja tõbed Kse; vihmakaśs karjob, siis selle järel tuleb `vihma Mih; sauna järel õlut põle `ültse ia Ris; sõja järel ei oln riiet võtta HMd; `äästamise järel ja küńni järel käisime ärjabete `põldude peal kiba `korjamas Rap; piĺl ikke pika ilu järel Tür
3. a. vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes `Mendi peräst `jälle `kumbasime järel `kursi pedäjes edesi Kuu; `rasva ja `suola ja `siebikivi, sie piab `kaalu järel panema VNg; tie oma nägemise järel Lüg; igä üks otta oma `märgi järel `merrad üles Vai; sene aro järel on nii ja nii `paljo töötegijaid taris Emm; need [talunimed] on mehe nime järel `saadud Noa; Ei `keegi saa immu järel elada Han; `Akna`laasi lõigataks otse seńti`meetre järel `väĺla Hää; `praegu ei saja küll minu silmade järel HMd; kalasi peal kujuti, korra järel kujuti Kei; kui ma oma vanuduse järel akkan `arvama Kos; nied kaks miest olid minu mälestuse järel alles viel HJn; mina ei `tiagi lugu järel paĺju neid (härgi) sial mõisas oli KuuK; kuulu järel piab sie koha ää `müima JMd; kuude järel (kas noorel või vanal kuul) jah ikke piab leigatama [puid] Ann; vana [kalendri] järel neĺlateist`kümnemal mail Tür; vanal aal `üüt́i `lehma värvi järel VMr; loed `paasmid, siis on `asvli järel `tiada, mitu küinart tuleb [kangast käärida] Lai b. sobiv, kohane, vastav see tanu o pea järel `tehtud Muh; saabas on jala järel Rei; terne põle mo `tahtmese järel `ühti Vig; sii on siĺmakas [võrk], `sõuke paras räime nina järel Hää || käsi ei `paindund kirja järel sugugi, siis tegin varese `jäĺga Ann; ei minu kiel selle järel `paendu (ei saa välja öelda) Koe
4. ära tooma(s) sind on ka paras surma järele `saata (öeldi aeglasele inimesele), et kes kaua surma järel käis, siis oli `aega veel elada Lai
5. (välj administratiivset alluvust või kuuluvust) `Üĺgasi mõisa järel on sie nukk Jõe; egä siss need kõik ühö mõisa järel ei ole Mar; te ajate naa Vigala järel [kohanimesid] Vig; `Leetse küla järel olime HMd; kõrts on teeśe `mõisa järel KJn
6. järele a. (välj suhtumist kellessegi, millessegi) ta oli justkui imeja laps mu järel Muh; mis immu sul senne järel on Emm; küll sa oled koa kommide järel maias Ris; ma ei ole nende (porgandite) järel, ei ma tänavu `teindgi Ann; lehm jäi `ammuma mu järel [kui ära tulin] Pee b. nemad on kodunt ära. nende järel ei `maksa `uatada Hlj; `valvab `toise järel VNg; `aidnik `oatab aa järel Muh; küll see (mees) aga naiste järel lipitseb Mar; ma ole iga päe õpetaja järel küsinu, tend põle aga viil tulnu; ma `vaata ju sii laste järel Hää c. (lõhnast) `aises viina järel Rei Vrd jären, järges, järgi1

järg1 järg (jäŕg) g järje (jäŕje) eP(g järre PJg; kom järiga Ris); jäŕg Plv, g järje (jäŕje) TLä Krl Har Rõu; g järe Vil M(järg Hls) San, in jären Nõo Krl; `järg(i) g `järje Kuu(g järe) VNg Lüg Vai
1. järjekord, kord minu järg on `mennä Kuu; Nüüd järg Poola kääs (sõjast) Pöi; Juhanes ku jütujärje oma käde sai, eiedas seda öhtu otsa Emm; lähäb `veskesse tä `ootab kas kolm `pääba `järge Mar; mine viel järjegä (loe arve edasi) Khn; siis kui selle `viimse järje sinised läksid, ta oli sinise paśsi mees, ta läks sõtta Nis; sügise obuse `rautamise aal oli sepapajas suur `ootamise järg Kos; nüit tule jäŕg miu kätte (pean varsti surema); ku ta (nakkushaigus) järege siin om, siss võtt ta läbi puha Krk; masin jõus järjega joba Räesajagule; nüid om jäŕg miu käen, ärä tüki vahele Nõo; ma es jõvva `järge vällä `u̬u̬ta San; järge, järges üksteise järel(e), järjestikku, järjest; reas; ritta `vaslabe, `tuhkabe, `matsabe oo ühes `järges kõik Muh; `aetasse puhas `ühte `järge Mar; vahest oli ikka suured pulmad, mõni kakskümmend obust ühüs `järges kõik Lih
2. a. algus, hakatus mine tee poisile `künmise järg pöllal üles; lapsel on luu järg kää (saab lugemisega hakkama) Khk; kui soja järje `sisse soab, siis ta (pliit) akkab vädama Vll; juba akkab `kohmama, lume järg akkab tulema Muh; `keegi tegi järje üles, siis akkast jutustama Rid; tääl nüid järg käe, sai järje kätte egä nüid põle lõpetost `enni kui ots käe; järg (viljakasvu algus) `näitab küll elos Mar; seda `viisi ma sai obuse järje `piale (sain endale hobuse) Kse; ilm akkas kahutama, küĺma järg juba sies Kos; ku juba järe kätte saab, küll sel küined on, kis võtta tahab Vil; noh jäŕg (töö algus) om käen, `astke `platsi! Nõo || (taipamiset, arusaamisest) ma sai jutul järe `pääle, ma tää, kudass ta olli Krk b. tegevusjärk; koht, töörinne, kus miski pooleli jäänud, kus parajasti ollakse koes see järg jähi Khk; `Sitmeadraga veeda pöllu pεεle pisigene vagu, külija nεεb siss küli `järge Emm; käi oli `metsas järje peal, siis sai `jälle käiatud kui ta (vikat) nüriks läks Rid; kus eile järg jähi sealt akatse `peale `jälle teise pääbä; sööb sii ja söömäjärg oo lauale jään tesel Mar; Järg jääri persses ja ots oina kõhu all (tööjärg kadunud) Kul; Kus ma täna järje jätan, sealt ma omme otsa leian (poolelijäävast tööst) Mär; `kaugel te oma niidujärjega olete jo Juu; sialt lõppes töö jäŕg ära Kos; jutujäŕg jäi kolmandõ päätükü manuʔ Har c. teat aeg, ajajärk, arenemisjärk, periood mul oo vanaduse järg käe Muh; vat kui vaaks jäi elm, ilus vehma järg (vihmajärgne aeg) Rid; sügisene järg; `paergo ike alles suine järg Mar; ligi `õhtut vai `õhtu järege ma lää talliteme Hel
3. a. pidevus, järjekestvus miä pean sedä `ammeti ikke `kinni, siis on järg kääs Vai; Aŋŋerjad viidi järjega Berliini ära Khk; nimi ike `ampsest ajast, vanast järjest Vig; tuul on vesigares läin. se vesigares saab järiga Ris; tal on viel `aiguse järg sies Kos; lapse järg tal on, et võib `kohta pidada; tal on loomade järg ia Trm; nüid om vihma jäŕg, nüid tule `vihma `varsti jälle; temä (siga) ei oole vi̬i̬l `järge (harjumust) saanu, ku ta järe saa, siss käi kardultess; ei tää kedägi, temäl om jo `poige jäŕg, ei tää, ka tüdärt tule Krk; viiś `aastat `ti̬i̬ńse üte järege Hel; mul käib nüid ubina`ku̬u̬rmine ütte `järge mü̬ü̬dä, mõni ütsik päiv jääb vahet Nõo || ikka sii Saaremaal on olnd se elamise jäŕg mul Krj; minu järg (elukord) on siin Trm; ma piä sedä `järge (tööd, elukutset) ike käen Puh || ahervare, ase teu majad, nende järjed oo `paergu nähä seal Vig b. varu, tagavara kellel vanad vigadi `järge on, see saab `niita; piab vilja `järge ede `oidma Khk; `järge es ole järel, pidid `mõisad `orjama Muh; vana järg seisäb alles ees. ikke vana `järge saab alles `süia Mar; eks teil ole ike alati se (silgu) järg Juu; õenas tapetud ärä, arvata et si liha järg one `veeke Kod; söögi jäŕg, si̬i̬ piab oleme; ku vili är külveti, kudas tera järg olli, ku jäi üle, sis sai tetä kama Hls; `oiti tulejäŕg tuha sehen Krk; mul om vi̬i̬l vana jäŕg i̬i̬n, mul ei ole ädä midägi; nüid om ubinajäŕg i̬i̬n (küllaldaselt kooritud õunu), nüid om `aiga Nõo; vana viĺlä `jäŕge om iks vi̬i̬l Krl
4. olukord, seisukord, seisund (iseäranis majanduslikust olukorrast) tüö on üvä järje pääl Lüg; tüdär ka on taas `vaise `järje pääl Vai; oras on kasumise jäŕje pεεl Jäm; ma vaada kuidas selle `aige järjed on Khk; [ta] pole seda vöin näha mitte, et ta öde nii viletsas `järges Krj; [moos] paers keema järje peal Vll; küll oo vilets järg igast asjast Muh; nad seal nii paljo `teenist, et nad elamese järjega läbi said Rei; see järg tääl käe ikke et tä `poegima akkab Mar; tal `praegu päris ea jäŕg kääś; ta elab `äśti eal järjel Mär; seda `muodi järg (rase) Ris; kuda ta jäŕg on, kas on `jõukas koa Kos; paraegu on meil iki rahujäŕg KJn; mede kolooś olli edimelt ää järe seen Pst; lehmäl om tõise järe (hakkab poegima) Krk; kuiss selle `tü̬ü̬ge sul jäŕg om Hel; temäl olna ka nüid lahedamb jäŕg elädä Nõo; mul oĺl külh elu `vä˛ega kitsass, noʔ om jo elu vana järje pääl tagasi Har || vara, jõukus meil oli seda `järge Aud; Vanemate järje pääl on `kergem elama akata Hää; kel vähä suurep jäŕg olli, sulasel, `aeti talu pidäme; ää järege (jõukas) tüdruk Krk; sääl vana jäŕg i̬i̬n, mes säl viga elädä Nõo; järje peal(e) 1. (heast majanduslikust olukorrast) sai nönda järje `pεεle, `ostis omale `autu Kaa; `aitas tä järje `peale `eese vara ja kraamiga Mar; olli mitu `poiga, aga kikk saive järe `pääle Pst; talu om ää järje pääl Krl 2. korras, joones; korda, joonde (tööst) kangass on järre peale `säetud, muutku kuju PJg; ken `tü̬ü̬ge järe pääl olli, sel olli iki enne `jaani sõnnik veet Krk Vrd jären, järjes; oma~teise järje peal rase ta oo vist teese järje peal juba, jalad paestetavad Mär; oma järje pial `jälle; oo järje `piale saand PJg || fig Ädalesel pole εεd `järge (liigne kiirustamine ei ole hea) Emm
5. (asu)koht, asend (millegi suhtes) pöhjamaa peab pigem olema külma järje pool ikka Jäm; Ikka tera teisem, ta metsa `ääres järg, sool ikka koht kus sa looma lased Pöi; seal ju silla `earne järg (talu asub tee ääres), seal köivad `ühte `inge inimesed Muh
6. muid tähendusi peaks sellest tööst ka ühekorra `järge saama Khk; siss tä sai täst `järge (võitu) Mar; neil o kateksi jäŕg, na om üittõśtege sõbra; ega si̬i̬ naaruasi ei oole, si̬i̬ om tõe jäŕg; na püünive `endel mesilinnu järe `kinni Krk; järge andma välja andma rugi `andas se `aasta eieti `järge; nelja tahalik oder, nee `andvad änam `järge kut kahetahalised Khk; Saab niid ulluks ää näha, kas tuhliseeme annab nii pailu järge (piisab), et maa täis saab Kaa

ka1 ka üld (koa, kua spor eP; kaʔ San V; ko Jäm, spor L) (assimileerub kergesti eelneva või järgneva sõnaga; tähendus sag asendatav liitega -gi, -ki)
1. samuti; ühtlasi; koos siis `panna `malgad `piale `kuhjale. viis `pandi ja kaheksa ka `pandi VNg; üvä `õhtat! (vastus:) `teile ka; tämä ka [ise] ei näht, aga tämäle ka juo emä `rääkis Lüg; kui sa raha ei taha aga kas sa siis `leiba ka ei taha vai Jõh; `ilma on mogomaine `tuuline ja `tormine ja lund sadas ka viel Vai; Tuled sa ko kui ma kirgule liha Jäm; nüid o lüpsi aeg koa `varsti kää Jaa; makile soab liha koa `sisse `pandud; `Oota ma tule koa Pöi; mis ma tea, seda ma räägi koa Muh; kui tere `tehtaks, siis `antaks kätt ka ikka Käi; pöial on ka sörm, aga tal on ise oma nimi Rei; pere nime järel `üiti karjama ka Noa; kui ta (varss) oo `aastane, siis oo juba säĺg, kahene koa veel säĺg Kul; `enne ei ond jalgrattaid koa mette ja masinaid koa ei ond Kir; ku‿ma‿i joo, siis ma‿i saa `süia ko mette Mih; mine sa koa tääga Tõs; tulõ‿nd sia miuga kua Khn; mõned ikke `purssist eeśti keelt ka Aud; võid tagapool `süia koa PJg; sõõruta ikka koa Vän; künnapast saab ka `laudi `saagida Tor; eks kangas ole küll koa riie Juu; aga sie oli koa viel iesti valitsuse aeg alles HJn; ja oma maksud olid ka omal aal pial Pee; ot ma kua `rüipan korra ühe lonksu Kad; meie annama mängumiässele kua õlut Kod; ah ike tahate ka Äks; minul ka kääd tikuvad värisema Pil; `talve oli kaits tüdrukut ja suve oli suve tüdruk ka vi̬i̬l kolmass Trv; mia peĺläsi ka nooren Krk; sääl ka‿kki (ikka) mueduki käesite Puh; nemä ei tunneki miu, et mia ka sugulane olen Nõo; susi tullu˽pajast ka˽penile `järgi San; mis eesti keeli ommaʔ, nuid loe ma‿k̀aʔ `seĺgele Krl; Oĺl hari ka‿ks olõman Har; nissu ka võit kääntäʔ `vihko Se
2. isegi, koguni aga kolm `kruoni ka `maksas `ostaja [lõhe eest] Vai; vahest jähid [heinad] tegemata koa kui vesine aeg oli Kär; libauńt joosn puu `otsa koa Tõs; täo `kärmsi ka vähä Saa; koer kua vihmaga ei sü̬ü̬ Kod; seeni om lõun [saunast] ärä ka kadunu Ran; ku elu`päivi om, ma kua `kanga ka vi̬i̬l ärä Puh; ei ole mul meelen ka TMr; iilä käve `piḱne kaʔ Har
3. ikka, siiski, ometi ulk inimisi oli [talgul] ja pidi ka `süia olema ja pidi ka `viina olema VNg; neil õli sugu vähäkene süüd ka Lüg; `viemö `oige rüsäd `arvast `maale ka `kuivama; no siis `tarvis ikke ruttada kui saad ka `päiva `luojast kodo Vai; kääd oo nödrad ka, nendega ep saa eite midad [tehtud]; sel iga pεεl ka, üle nelja `kümne Khk; ta (kampsun) oli ise leigatud siis ka nenda‿t siit oli kövasti `ümber Pha; Pea ete vahest eese mokk moas koa (ole vait) Pöi; Sa mõtle koa, mis sa teed Mar; taal oo raha `pankas koa ikke, ega ta ilma ole Mär; üks juut́ `tahtnd mäe ää `osta - -, aga pole koa `lastud mette; se peab ika kadagas koa olema (suur); teda (marju) on koa `otsida (leidub harva) Mih; ju ka paelo mjõnd siäl irvitäväd Khn; ari oma nina koa Ris; kui inimene on ike kõik maa pial läbi eland siis tiab tema ka, kus ia on ehk kus sańt on; ei tiand mina seda noorest piast et mõni töö ka parem oli Pee; `liapasime selle `tiega kua `seie Kad; no viiśkümmend ikki `ütlem kohe, kui ka `rohkem ei ole KJn; milless sa teiʔ ka nii Se || ja `ütle `mulle ei ehk ka, kas sa teed seda `aśja või ei tee Juu
4. sugugi, hoopiski [lennuk] ei mend `kõrgelt ka, madalalt läks Lüg; `eiga tädä‿s ka nda `paljo ka old, et viel `naisile `anneti Vai; sind ep taha pulgaga ko `soskida Jäm; ma‿p kannada teda silma all ka; pole kaas`tundmist taal ka natustkid Khk; see `polle koa Aadu jagu mette Kir; ma põle and ega koguni luband kua Lih; nüid põle ko `kohta, kus `sisse ei saa Mih; tää ei tahn siis sii änam tööd teha koa mette Aud; nüid tal põle `aega koa Ris; mitu `päävä, ma ei mäleta, aga kaks-kolm ta ka ei old JJn; peris loĺl ta‿i olnd, aga peris tark ta ka ei olnd KJn; lõug lõbisess, ei saa kõnelte ka mitti Krk; aga tu kivi oĺl nii teräv, - - `sinnä‿ss saa ka `pääle eedätä TMr
5. leksikaalse tähenduseta, tugevdab eelnevat või järgnevat sõna või lauseosa a. (küsimustes või muudes kõnetlustes) said sa sεεlt pari ka Khk; kas ta oo koa kaela `kandaja veel või oo ta vana Muh; kas saite ka tänäbu koa küene täis Vig; mis ni̬i̬d vanad vanamed ko `rääkisid Pal; kas miu emäd om ka siin Nõo; kas sa‿k̀a liinahn käve Rõu; milless sa teiʔ ka ni; kas sul om ka häṕe, mi˽sa ti̬i̬t Se || (tervitustes) tere ko Jäm; Terekest kua Trm; vanast `ülti tere˽kaʔ kui `tarrõ `tulti; [keskhommikuse söögi ajal] terek̀a sü̬ü̬maost Se b. (ebamäärase, kahtleva jaatuse või nõustumise puhul) [ kas seal oli `marju koa?] oli ikke koa Mar; [ kas puĺl on `kasvand?] puĺl on ka loomakene juba küll; ja sie oli ise ia rohi kua JJn; meil siin ikke on `iiri koa Tür; eks ta õle alb kua Kod c. (tugevdab etteheidet, pahameelt, põlastust jne) sa oled üks lämmkäpp koa, anna so käde siis midad; `seike `ungam koa midagid tiab Pöi; Tä kua kedagi tiab Han; mis sa koa oled! Kos; oled koa va töĺpsaba Jür; ei sa kua sua üksi `toime JMd; ei soa koa ühek̀ora sinu `tahtmene täis Koe; põle sest kõnest koa `aśja Ksi; paĺlass türä `jalgu vahel ja temä ka mi̬i̬s Rand. (muudel juhtudel) ommete ka olivad rahvas. ei `kaaluda `oskand Vai; anna käppa ko Jäm; nad `kutsusid mind `seltsi ka Kär; lääberdab koa edatsi natuke Jaa; küll oodeti ikka koa, ometi ta tuli `viimaks `koose; Ma tee siis natukse `toari koa Pöi; see on aga ka ete kina Emm; need jalad köi koa änam Vig; mina tea koa kui kaua Ris; pienikene `õmblus - - pidi `jälle akkama `õeruma kua ja KuuK; no sie `ańdis aga `nühkida koa `enne kui sa said [kangaga] lõpule VMr; tuli Liänä minuda kua `vaatama Kod; `peigme emäle `ańti nisa·mmati ka - - tekk ja säŕk KJn
Vrd kaas1, kah

kaar2 kaar g kaara Hi hv Tõs, Saa hv VMr, Kod MMg Pal Kõp Vil eL
1. suvivili, kaer vanal ajal olid `ühte `seltsi kaarad Rei; kaar lükib Saa; vahest `kaara sai leigata, lumi oli maas VMr; kaarad o `ripsmen; ku uavadel paĺjo `urve küĺjen, siis suab `kaaru; kaartel ja `õtrel one keded; üks kaar oo vene kaar ehk lipu kaar. vene kaara `ripsmed on ühele puale ja muakaara `ripsmed on laiali Kod; kaarad `seisid kava põńnin MMg; kaara pööris Vil; ütelihige kaara Trv; üte lakage kaar; kaartel om `lipne küĺlen Pst; kaar olli ütelnu, `antke mulle ka sõnnikut, ma aa lipu tare `arja siis; vanast ku varest änäp aava `urbe si̬i̬st es ole `vällä `paisten, siss olli parass `kaara `külvä; ku kasel paĺlu `urbi otsan, siis saap `keśvi, aaval – `kaaru; las süüvvä, oma karu, oma kaar; mustkaar, sõkal om must. maa kaara `mu̬u̬du; `valge kaaral om `valgep iva. ku `valmi saa, lää ruttu maha. `valgest kaarast tetass `su̬u̬rmit. `valge kaar ei `andvet nõnda paĺlu `vällä ku türgi kaar, aga ta iva olevet parep; obese lakage kaar; kullavihm kaar; mis sii `aasta kaar olli, sinna külveti siis jälle kaar, sii olli siis vanamaa kaar Krk; kaar külvä `porri, rüǵä tuhk`auda; kui lepäd olliva urvan, sis tetti `kaara; `valge kaar `oĺli edimäne, siss `tuĺli kõllane türgi kaar; kõllane kaar `olli, üte külle pääl teräd; kaaral olliva lipud Ran; kui pihl äedsess, külveti `kaara Kam; ku kaar kütüsse maa pääle külveti, siss `käege es ulate pöörusse manu; ku lepal tilba küĺlen om, siss saa `kaaru Ote; kaara kukat́si andass obesele San; kui toome `äitsevä, sis tetäss `kaara Kan; suurõ˽kaara `tahtava `varhra `külvä, `väikese kaara kutsutass nii kullavihm. nuid võit illatsõpa ka `külvä Har; kaar haud jo mako, pia nakkass `püürüst `väĺlä ajama Vas; vanast oĺliva meil kaaraʔ üte lihigaʔ, nüüd omaʔ kolmõ lihigaʔ, pööŕüśsegaʔ; Vana `kuuga ja `lõunõ tuulõga˽külvet kaar `kaśve `kerge Räp; timahhava oĺl kaara suvi hüä Se; hõbõhhadsõ˽kaaraʔ, terä `pienüʔ, vahanõ, `kuorõkõnõ ohukõnõ ummaʔ `saaksa˽kaaraʔ ni `kaĺli kaaraʔ; vahadsõ˽kaaraʔ külbetäseʔ kon `puostõmb maa ni lahõ maa päle, timä suurt `saaki anna‿iʔ; suurõʔ `valgõʔ kaaraʔ. `püörüss um haragliganõ, um hüä väkev maa, `andvaʔ katõ kolmõ vara kassu; suurõ˽kaaraʔ ummaʔ ütte`puuldõ `hõ̭ilaga kaaraʔ Lut || kaerapõld Loomad läind `kaara Rei; Lehmä ju̬u̬śsev kiimuge `kaara, sasive kaara ärä Hls; kaar om alle `ruĺmede, tõuvili rullits ärä Krk; vaśt käi mesikäpp `kaara Hel; kahru˽käviväʔ alati kaarah Plv || (söögiviljana; söödana) obene ohutab, tahab `kaaru Saa; kas vana obene `kaaru ei sü̬ü̬ (ka vanale inimesele meeldib hea asi) Ran; sulu siga, kae kui sa saat kaartega `sü̬ü̬tä, vahi kui lähäp tugevass Puh; kile jahu tetäss `kaarust Nõo || fig obestel om suve kaara `kapje all, las na esi süvvä välläst Krk; laisalõ hobõsalõ piat piḱki `kaaru (piitsa) `andma Har Vrd kaer, kakr, kaur
2. Mitmete taimede nimetustes liitsõna esi- või järelkomponendina Ls jänese|kaar, kahe|kaar, karu|kaar, tuule|kaar, tuul|kaar, vares|kaar

kahju n, g kahju spor eP, M T Krl Har, -o LNg Kul Ris Kod Vas Se, `kahju R Hi Rid Kul Kse Var Ha Amb ViK I Rõn, -o Vai Hi LNg Kul Kod Räp; kahi g `kahju R Lei, kahju Hi JõeK Amb ViK Iis Trm TMr; kaih VId(g kah́|o, (-u); g kaiho Se); kaeho L(-u) Võn(-h́-) Räp, `kaiho Vas, kahu Vll Pöi Muh Lä(-h́- Mär) Rap, kaho Pöi Lä Ris, kah́o Võn VId
1. aineline kaotus, varanduse vähenemine või häving `Kahju `korva jo kaduda ei saa Kuu; `Kotkas oleksima müünd [kartulid] `kahjuga VNg; mis sest kahjust `kartada on Khk; see on naa kut kerp ärja `selgas see `kahju Emm; ma olen `teiste kεεst nii `paljo `kahjo saan Phl; kopikune kah́u ja rublane riid Mär; Kiś kahu kardab, see kasu ei saa Han; tä sai paelu kahju, ei soan kasu `ühti Tõs; kaehusse jäänd PJg; ma olen kahju `sisse jäänd, ma pean seda kahju nüid `kandma Juu; sie kaup läheb kahjuks Koe; kui kitsed ära sureksivad, eks siis oleks kahi sie küll olema Kad; kes seda kahju jõuab veel `maksa Trm; tõesed saed kahju kannatata; ku mõnen kõhan kahjo one, `taeva piäl one suur kuma Kod; müüs koha ää, tegi enesele suure kahju Plt; kus selle kahju aru ots Trv; Kes kahju kardab, see õnne ei leiä Pst; ligimese kahjut ei kästä kahitse ei paraste kah Krk; kahju saanu kui mõni lu̬u̬m är lõppi San; `pernani sai `piimäst suurt kahju Krl; Kiä kahju `pelgäs, tu̬u̬ kassu ka‿i˽saaʔ; tegi kah́o pääle maja üless Rõu; Kes kah́o om tennü, tu̬u̬ kah́o ka taso Räp; ma olõ elänü ilm kah́oldaʔ; kah́o om pajä‿päl, a kasu‿m pajä all, tu tähendäss: kaih tulõ inne ku kasu Se; kah́o kaala jõvvaiʔ kaotaʔ; kon kari siäl kaih, kon talo siäl tõbi Lut
2. häda, viga, kahjustus; halbus Nee `korbid on `kahju `linnud, ku mere kohal `krooksuvad, kohe ubub sügüsül `keski ärä Kuu; `pitkne kahju teind Jäm; õnnetos käib öue öle, kahi käib mo karja öle Käi; suviviĺlal tegi küll `kahju Kse; `kahju tegevad loomad Var; va `valged liblikad ne `keige suuremad kahjotegijad on Ris; eks soa `kuulda, kas on `kahju `kuśkil siginend HJn; kas nad kasuks on vai kahjuks Kad; lapulised tegid paĺju kahju, kui `näile ei antud üväss Kod; kahjuga välk; meil on rahe kahju vähe old Lai; õńn `leidjal, kahju `kaotajal Plt; ega sõ̭ss õnnetust ei tule, ku kahjul kuĺluss kaalan Krk; kui midägi `oĺli `kaotedu vai äpärdänu, siss üteldi et, oi sedä kõllast kahju Ran; `jummal kaedsap kõ̭ige kurja ja kahju i̬i̬st Nõo; ku obõnõ irnatõnu, siss tullu jäll‿obõsõ kahj San; ku kõ̭iḱ kahju ni˽`väikese ommaʔ ku riha pidimä `kat́ski minemise kahju, siss ei olõki ilman kahju; timäl om alasi õnnõtust ja kahju Har; jumala välgükene tege iks kaiho kah Rõu; mis võõrass tund tõõsõ kah́ost kah Räp; määnest `kaihu `vasta pini `undass; tõõsõlõ taht kaih tetäʔ Se; kaih ḱäu õiʔ puid pite, a sedäsamma risti rahvast pite; ma ütle uma `ohto, maʔ `kaiba uma `kaiho Lut; kahjuks (tav koos genitiiviga) ebasoodsalt või halvasti see tuleb so oma kahjuks Khk; ei tεε, on‿ss ta küla kahjuks jäänd Kär; peab minu kaehuss `jääma Tor; see tuli `mulle kahjuks, selle pean oma kahjuks nüid `võtma Juu; las ta siss jääp pähle minu kahjuss. ega sina tedä ärä `massa ei `jõvva Nõo
3. rahulolematus; kurbus; kahjutunne Suur kahi oli kohe, kui merele `kaasa ei `uetud Kuu; `Präiga kohe `kahju viel seda rättiku VNg; Mul õli `ninda sedä `kaske `kahju Lüg; mool o sest nii tuline kahju; mool pole soost `pörmugid kahju Khk; Koer kadi äe, kahu kua Vll; `kange kahuvalu; Omakste surma kahju on ikka Pöi; mul nii `kange kahu et, naa igav et Muh; sεst mool on üsna `kahju, εt see asi moo kεεst εε läks Emm; münul on aga üsna `kahjo, εt sa lεhed ära Phl; ma suren ää, kas sool kahu pole Mar; kõege vanemast poeast oli mool veel kõege kaehom Mih; mul on kahju, et siantse sańdi kuĺbi `puudist tõi Hää; eks nendel oli `kahju küll ta järel Ris; mul on selle pärast kahju, et olen selle ära kaodand Juu; mul oli kohe nii `kahju tedä ää `anda VMr; `kahju oli `lahkuda Rak; kahi oli küll, aga mis sa tied Sim; mul oo tädä nõnna kahju taga Kod; kes kaas`tundlik ei ole, see teesest kah́ju ei tunne Pal; tunnet tõse kahju, siss `endäl om ale mi̬i̬ĺ ja kurb Trv; mul om periss `süämest kahju, ma näi, ku ikk Krk; mi̬i̬s läits `auda, naesel `oĺli nii kahju kui `oitku, alati piĺl põsen Ran; kahju `olli ku jäĺe, paar `aastit `olli kahju Nõo; sul om edimält nii `kahju, et sa‿i mõśta midägi tettä Rõn; hääd last om egal ütel kahju; tu̬u̬l ei olõ kahju vai hallõ Har; Tu̬u̬st oĺl kõ̭igil kaho Rõu; mul um kah́o timä peräst Vas || (viisakusväljendina või hüüatusena kahetsevat suhtumist või kahjutunnet väljendades) oh `kahju! Kuu; kahi küll, `ästi kahi VNg; küll on `kahjo Vai; mul väga `kahju Kul; Küll oo kahu, et sii koolimaja ei ole Han; kahjuks on sie `siiski nii JMd; kahju, ma `ütlen, et oless olema sedäsi, et ma `näitäss kõik, kus siin metsäd on olnd ja KJn; `mõtle kos kahju, suur varanduss `õkva `piiu `võtmisel ja lääp käest ärä Ran

kasina adv < kasin – VNg I Äks Ksi `einä sae kasina; ühele varessele paĺjo, kahele kasina Kod; täna õli laua rahvast kasina Pal Vrd kasinasti

keilima2 `keilima, (ma) keili(n) Hi ehtima, mukkima Oh ta keilib sεεl `peegle ees nii paljo Käi; Oled sina aga `kerglane, keilid ennast `ühte `otsapidi `peegli ees Rei; mis sa ennast keilid nii kaua Phl

kemmerg kemmerg g -u Pöi Käi Phl L spor K, Hel San VLä(ḱ- Lei); `kemmerg g -u Jõe, -o Räp, -i Kan; n, g kemmerg|u Mär HaLä, -o Hi Mar, -a Räp, `kemmergu Kuu Jõh, kämmergu Muh; kemmer|k g -gu Amb Vas; `ḱembeŕk g -i Lei; kimmerg g -u Kaa Rei KJn spor T, Har; n, g kimmerg|u, -o spor Sa Hi, `kimmergu VNg Lüg, kimmerka Plv; kemmelg g -u Vig PäPõ I Ksi VlPõ Trv Ote Urv; n, g kemmelgu Muh I; kimmelg g -u spor M(-k Hls) T(-a Rõn); n, g kimmelg|u Krl, -a Rõn Kan; n, g -ka Se; kimming Phl, kremmelg Kei, g -u, n, g kremmelgu Juu väljakäik meil oli siinpuol verav kus `meie `kemmerg Jõe; siel kus `kemmergu on Kuu; `tahtus `menna `kimmergu VNg; `kimmergu on `paskamise kõht Lüg; `kemmergus on `kraami `paljo Jõh; kimmergu on oone nurga taga Ans; Metssead `kartvad kemmergu kraami `aisu Khk; kimmergust keib söduke ais `välja Krj; pane kämmergu uks `kinni Muh; kimmergu on peenem söna kui peldik Rei; laeval on ka kimming, `välja käima koht Phl; igäs peres ei ole kemmergod `ühti Mar; `linnas oo palju kemmerguid Mär; läks kemmergusse `aśsu õiendama Kse; läks kemmergu Var; ma taan jo kεmergusse `menna Mih; kemmergud oo igas talus Tõs; kemmergu raam oo inimese sitt, turvast `ulka `pandud PJg; mis sa iki kükidad säl kemmergu augu päl; kui kemmelg aiseb, siss lääb ilm sulale; nüid on küla `uusi kemmelgid täis; läksin nende kemmelgude juurest `mööda Saa; ega siis polnd kremmelguid ega kedagi; tuli kemmergust Kei; si mual kua kemmergud nüid Juu; kemmergus käiakse ommiku ja `õhta Kos; peĺdik on vana sõna, kemmerg on nagu pienem natuke `üelda Koe; eks seda sibi `mulda mõni `üelnud kuńts sõńnik, `aises kua, ta ju kemmelgust `võetud Trm; ku Saksa valitsus tuli, siss pidi igaüks tegema irmuga kemmelgu Ksi; kemmelg on seande `laudest `tehtud urtsik SJn; nüid üteltse kimmelg, enne olli peldik Pst; kimmelguss minnäss musta asja peräst Krk; kimmelgut tulliva `ilda, es tohi enämb seda`viisi elädä, pidi tegema kimmelgud Ran; kimmelgut es ole, sia `pilsiva inimese upakeli, kui na `kossegi saena veeren sitteva Puh; `paĺla jalu läits `alla kimmelgude; ma oesi iks `tolle kimmelgu `puhtass; kimmelgit puhastadass ka villkopaga Nõo; kimmelgat es ole, t́sia `oĺli vanast kimmelga i̬i̬st Rõn; sib́i om tu̬u̬, kes kemmergit puhastass Kan; mõ̭ni `viskass kemmergallõ [päramised] Urv; kimmelgu, sinna käüdäss `sisse sitalõ Krl; kimmerg om mul täüs saanuʔ, noʔ om vaia `ussõ vetäʔ Har; kimmelguh ei olõ˽kõrralist papõrd Plv; nigu kõtt mürähhüse är˽teǵe, nii um kimmelguhõ mineḱ kah; lät́s vei kemmergohe Vas; nüüdsel aol ommaʔ kah maale joba kemmergoʔ ehitet Räp; ma taha kimmelkaheʔ minnä Se Vrd kemmerik, kemps

kepp kepp g kepi eP (keṕp Muh Han Mih), kebi Kuu, keppi RId; keppi g kebi RId; keṕp g kepi eL(keṕi Võn Plv Vas, ḱ- Lut)
1. pulk (varras, tugipuu, eseme osa) ei `meie `nurkis uad ei käi keppis (tugesid ei pandud) Lüg; `niie `paelad on `seutud `niie keppide `pääle Jõh; sel oli kaik kebi pääl üleval, `paljo kenel oli `lehmi ja (pügalpulgast); `säigist punoda `piitsa ja `panna kebi `otsa; `erned on keppi `ümber Vai; kepp aetaste `luhki, [sellest] kihale vitsad `pεεle, kepp on ikka jämem Jäm; kui vakk `lahti `laulti, siis see `valge lina, mis üle vaka oli, see ninamees kergitas kepiga üles Khk; Tüdruk kut kepp (pikk peenike) Pöi; pane üks ilp kepi `otsa ja akka literdama Muh; `pantags pulk `püsti maa `sesse, siis löödags lööma kepiga pulgal `pehta (mäng) Käi; Niied `seisvad keppide pääl. Igal niiel on kaks keppi Rei; pint oli niukene, pikk vaŕss oli - - nagu se kepp Mär; laheti oo `vitstega kueutud, kepid kahe `võlla vahel kinnitud Var; panõmõ kepid mut́tõlõ `piäle ning lasõmõ iä alt läbi Khn; `kanga kepp oo `kanga taga lõnga poomi `külgis Aud; `puomi kepp on tagumise `puomi sies Ris; mõni `ütleb voki vänt, voki kepp `ööldakse ikka `rohkem Nis; kepp on tömbima otsaga kui varb Amb; keset [püstkoda] `oĺli nüid si̬i̬ kepp vei mis `tahte, no mõnel oĺli nüt peris puust ku̬u̬k KJn; päämalgad olliva üted `sirged, nii kepi `taolised Ran; keṕpega `aeti `auda toda puust muna Puh; ku `erne kepi `aiksade ärä `pańti, siss `erne nakassiva keṕpe `mü̬ü̬dä ronima; ma `kõńsi tolle metsa läbi, aga mitte keppi es `levvä Nõo; anna neile (sigadele) aenad ette ja `ütle‿t, sööge `ainu, ärge sööge `viĺlä ja anna neile kepiga kah [seakarjus pidi nii tegema jõuluõhtul laudas] TMr
2. töödeldud puu(pulk)a. jalutuskepp mina `präigus `ilma keppita ei `pääsigi kuhugi Lüg; kepi varal keib veel, pole tast tegijad midagid `saaja Khk; Kepp on vana inimesel toeks. Esiti kes `söuksed `uhked noored mehed olid, oli kepp `uhkuseks käe; Kepp oli teel koa `kaitse riistaks Pöi; mõnel oo nooksuga (käepidemega) kepp, siis oo param `köia; `poodis oo pailu keppa Muh; üsna kepi nöal köib veel Emm; reisi seĺl, tämäl ei olnd muud kui kepp käe ja `riided `selgas Mar; sańdid käivad kepiga Mär; Õbe keṕp, kuld nupp = rukis Han; sellepärast mo käsi seoke oo, et keṕp alati pius oli, käsi `kooldus sedasi kepi `ümber Mih; ma unustasi kepi minia `juure Hää; käiakse jää peal `liugu `laskmes, liu `laskmese kepp kääs Juu; ei ole `õiged keppi, `võt́sin moast ühe toki kätte VJg; võta tokk kätte, ku sul keppi ei õle Kod; käib kepi naeal KJn; ega ma ilma kepitä ei saa Ran; sii kepiga käsi, si̬i̬ om jo `väega `vaivunu Puh; miul om obesega keṕp, puust obese pää om kepi küĺlen Nõo; nüid om armetu sańt, keṕpega käib Ote; ilma keṕildä ei saa˽sukugi `liikuʔ Plv; mull ei olõ˽muud midägi, ku ta keṕp ja `rõivańardsuʔ Vas; keṕp käeh, kepi nõal käüse Se; kepp ja kott (viletsusest) Pueg juob keik maha, isal ei jäe muud kui kepp ja kot́t, `kellega `kirjama `menna IisR; `Santidel põle muud oln kui keṕp ja kot́t Han; soad `viimaks mõesa pealt `lahti, siis sul `paĺlalt kepp ja kot́t Juu; Mõni vahetas ja `õstis nii kaua [talukohti] kui ükskõrd õli keṕp ja kot́t Trm || sańdi keppi ja vangi `raudu ei maksa kellegil `naerda Pee b. (ameti)sau, millegi sümbol ameti kepp Jaa; piiskopil oo kepp, kõik suure kullaga ehitud Tõs; olen kuuld, et riigi valitsuse kepp on Juu; `keisre kähen om valitsuse keṕp Krk || karjakeṕp om edimäne ja sańdikeṕp om viimäne Ran c. löögiriist, peksuvahend `kupjas tuli pani keppiga `vasta `külgi, ku `vasta akkasid Lüg; ju ne kepid `ollid, misega pekseti Muh; kubjas `andes kepiga loks Phl; ta sai viis sirakast kepiga Mar; `mõisas said vanaste keppega nuhelda Tõs; kubja kepp oli mõesa tööriist PJg; `peksis tese kepigä läbi Juu; vanasti sai `mõisas keppi. keda pekseti keppidega, keda `vitstega Kos; kuerale on keppi vaja JMd; ta sai mõni viiskümmend keppi `seĺgä KJn; [mõisas] `anti keppi, tapeti nõnda et seĺg lomal Krk; ma esi sain kaits `kõrda keppi, ärrä käest sain Ran; `mõisa `teolisele `tüḱnu `väega uni `pääle, sis ku kubijas `annu tolle kepiga; ega `paĺla ihu `pääle keṕp es käi Nõo; vanast `anti `mõisal teomeestelõ kepigõ Krl; kepi all järelvalve all (mõisatööst) ta ei tie `muidu tüöd kui keppi all Vai; mujal ep tee tööd kut `umbest kepi all, kubja silma ees Jäm; `enni muiste `teomes tegi kepi all tööd Mar; kepi all tüöd tied, sie oli kubja aal JõeK; ma tegin `enne kepi all tü̬ü̬d KJn; pidi tü̬ü̬d tegeme kubija ja `opmanni juhatuse ja kepi all Hel; miä ei ole kubija kepi all `ollu Nõo

kerenski n, g `kere·n(t)ski Lüg Vai Jäm Khk Vig Rap Jür Pil Ran Võn, keren(t)ski Kär Pöi Han Krk, keerentski Käi, `krentski Jõh, `kreńtski, `kare·ńtski Kos, `renski Kõp; keerensk Mus Kaa Vll Kõp Võn, g -i sag pl
1. Vene Ajutise Valitsuse paberraha 1917. a sügisel `kere·nski `nelja `kümme kobigane õli pisine ku `pitskituos, `kere·nski iga õli lühike Lüg; `krentskid on rahad, sest on jo `paljo tagasi Jõh; keerentsked mεεledab ega üks Käi; ühül olnd naapaelu `kere·ntskid, et suur kot́t olnd täis Vig; `kere·nski ja saksa rahasi jäi koa mu kätte Jür; siis kerenski olli vi̬i̬l käimen Krk; tõene ańt tõesele kullan, aga tõene maśs `kere·nskin tagasi. `kere·nski rahad olliva `väikse, trullin Ran
2. pl suured lahjad tursad `Arka·ngle omad, lahjad, suure `peaga – `kere·nskid Jäm; suured lahjad tursad kutsuti keerenskid, se nimi tuli Esti valitsuse `aegas Vll; Nee olid seda korda kenad tursad, nee pole kerentskid olnd Pöi

kohendama kohendama üld (ku- Kuu; kõ- Lüg Iis Kod, -mma Lüg Vai Rõu Plv, -deme Hel, -tem[e] Hls Krk San, -dõmõ Krl; imps ipf kohõndõdi Vas)
1. parandama, kõbima vanad `asjad tahavad kõhendada; akkan pesu kõhendamma ja lappimaie Lüg; `tarvis akka kohendamma, kaik elumaja laguno Vai; see maja oo nii kohendamise `vaevas, et tahab parandamist `saaja Khk; Seda `aida siit natuke kohenda, augud koa `kinni `panna Pöi; `riided‿o ää lagond, eks sa kohenda neid ikke koa Mar; kohendan aanad (aunad) ülesse, mis tuul oo ää lahutand Mär; akkagi seda proda (vana laeva) änam kohendama Hää; ma ravitan (praavitan) `pükse ja kohendan kah Saa; nad kohendavad natuke maja Ris; ma kohendan ja korraldan teda (maja) natuke `koomale, et sial all ikke elada süńnib; aeale läks auk `sisse, käisid ikke üless kohendamas seda `auku Juu; kes seda vana `veskid änam kohendama akkab Tür; võrk taap kõhendata, paljo ruak`siĺmi siden Kod; lõnga kerä om kapin mia ei ole suka `auku kohente ka võtten Krk; ei olõ `rõiva kohendamiist Se
2. korrastama, ümber seadma a. (tuld) õhutama, segama kõhendan tukkid kokko, põlevad ilusast `vällä ühes kuos Lüg; kohenda neid tukkisi natukse paramini, ehk siis akkab paramini põlema Juu; kohenda tuld, et läeb palama Puh; tulekohendev puu San; tuli taht üless kohendadaʔ Plv || fig mis sa tah tuld üles kohendat (õhutad protesti), kihotat Se b. kergitama, kohevaks tegema aset me kohendame iga `õhta Muh; `sängi kohendatse, klopitse üles, kergitatse õled üles Tõs; `Aigõl kohõndati piäalust Khn; kohendan küĺlealuse kot́i kobevas Saa; piaks seda `nurka kohendama (riideid tuulutama), `määndab teḱid ära JJn; `einu tuleb kohendata, maa küĺlest `lahti kergitata, siis `kuivab paremine Sim; mõnikõrd kohenda ma asema `lohku, et ni̬i̬ pu̬u̬sa luu om lohun, siss om ää magada Nõo; pusipuuga kohendedass [vilja], et lämmi lätt alt Ote; temä ka‿ks kohend esi asema `endäl ärä Rõn c. kokku panema, kraamima kohenda sa ouet – täna `laupa `öhta Khk; Sa vöid neid [heinu] siit pirekse kohenda küll, akkab sadama, siis ep soa ikka köik märjaks Pöi; umma tü̬ü̬d kohendat kokko, tü̬ü̬d õ̭ks vaä kohenda `ku̬u̬balõ, tü̬ü̬ om `laokõllaʔ Se d. (inimese välimust) korda seadma, sättima Mes siin vahid `karvad neh `hiuksed `silmil, eks kohenda sis `toisi omitegi vähä Kuu; kohenda ka `ennäst, üks `ilpu ies `toine taga rippu Vai; oma peab ika `juure tulema ja [surnut] kohendama; kohenda oma [seeliku] änd kenaste Muh; kohendas ennast enne `pulmi Tor; mõni kohendab (kergitab) alati neid `püksa; ta võiks ennast ikke natuke kohendada, ta on nihuke ull, lohakas Juu; kohenda lapsele riiet `piäle; kõhendad kõhe palitu `selgä Kod; kohente ennast, säe `rõ̭õ̭viss Krk; Külä pääle minneh õks kohenda hinnäst ilosahe `kõrda Vas; kõõ̭ kohendass `kaatsu, harinõminõ, muud om Se || kohenda (puhasta) nina Ans || fig läks `metsa `püksa kohendama, läks sitale PJg
3. kobestama (kündes, äestades) maad tuleb akkada arima, `kündama ja `äästama, siis sie on sie kõhendamine Lüg; `mulda saab vi̬i̬l kohenda kobevas, `enne küli tegemist tuleb maa läbi korrata Saa; põllumees kohendas `mulda selle vana kiksadraga, vene adra õigati Trm; üits kuldi`vaadori käpp pandass adrale `taade, siss saab maa sügävambäld läbi kohendeduss Ran; kohenda maad `ümbre `kapsta juurõ Se
4. kosutama, turgutama Siis kui [siga] `nuumama akati, siis `anti kardule `sonki, natuke kohendas koa Kei; rokk nagu kohendab obess Kod; ütte `viisi übeneb neid `nu̬u̬ri `pääle, mes tä vi̬i̬l neist vanust `raukust nakap kohendama Nõo || (majandusliku olukorra paranemisest) nüid ta on ikke korra `peale soand, see koht ikke kohendas teda Juu
5. nokitsema; kohmitsema ütsinti kohentem jääss kohegi; kohents ka mõne ülikonna `valmis, omal kohents ärä iki, tõistel ei ti̬i̬ Krk; sa kohendet `pääle sääl, aga tü̬ü̬ ei lää edesi; kui kavva sa ommetigi kohendet sääl kui sa ei tule Hel; poiss tu̬u̬b lehmä kodu, nüssäp ärä ja kohendab mes tä kohendab Nõo
6. ära võtma, näppama tu̬u̬ koheńd sõ̭ss `indä rüppü kah noid `saiu Urv; kõ̭iḱ oĺl arʔ kohendõt mõlaʔ ja `istõpińk, hüä et loodsik kätte sai Se
Vrd kohendelema

koovas koovas g -e vara, kraam Taal on seda koovast eige nii paljo et ermus Käi

korjuma `korju|ma spor R(-o-), I Ran Nõo, koŕj- Kod Pal V(-rj-; -mma; `koŕd́uma Lei); part `korjund Kaa vähehaaval kogunema; kokku tulema Ovone ei saa `juossa, `kampad `korjovad `jalgude `alla; Kui `korjovad `niiskesed `lamba`villa`pilved, siis võib sadu `tulla `ulga aja perast IisR; `sumpu `korjus jo `paljo `äŋŋeri Vai; `põhku `korjub tänadu vähä `võitu Trm; kui one `koŕjunud `piimä udarasse, siis pane talleke `juure [lambale] Kod; [puulüpsiku tila] `valget `vaara täis. toda piimäst `korjusi Ran; Näüss no paĺlu naid `kartoli`võtjiid meil `korjuss Urv; küll oĺl paĺlo nõkõ `koŕjunu `korssnahe Plv; seeniss ku˽tagasi tult (tuled), jal˽`korjuss naid sõ̭nnu (öeld murdekogujale); t́soppa `koŕju vesi Vas; õdagu `koŕjusõʔ kokko nuorõʔ `kuvva `tarrõ, nakasõ˽`tańsma Lut

kraad1 kraad g kraadi Emm Khn Ris VJg Iis Trm Kod, `kraadi R(kraat Lüg Vai), krae Kuu Jäm Ans; kraad́ g kraadi u Tor, Juu(-oa-) Kos/-ua-/ JMd Koe VMr Kod(-ua-) Pal Lai Plt; kraat Var Tõs Khn Aud TLä, kraat́ Var Trv Puh Nõo Kam V, g kraadi; graad g -i Lei; kraet, kraed g krae Rid; kraed g kraadi Mar Ris; raad Khk(raed) Vll Tor, raad́ Vän Saa KJn Trv Hls, g raadi; kroad- Kei, raet- Tõs; g kraadi- Jäm Rei Krl VId, raadi- Pöi(-oa-) Krk Har, graadu- Lei
1. mõõtühik a. temperatuuri mõõtühik ta `nelja `viie `kraega `siie (merre) jääd ei tie Kuu; kui on jo neli`kümmend `kraadi [palavikku], siis sie on jo `õige `aige; ei õle `liiast külm, on `kraadi kaks ehk kolm Lüg; vesi oli meres kaks `kraadi `külmä Vai; täna on neliteisend `kraadi `sooja Jäm; `metmed kraed `külmä Rid; `kümne kraadi külmägä Khn; kui oo kakskümmend `kraati `küĺma, siis reegi õie nupud `vastu ei `panna Aud; täna oĺli mõne raadi jagu soem Saa; mitu `kraadi on täna `külma VJg; nelikümmend `kraati `küĺmä, inimene nüid `palli jalu Puh; [viinategemisel] ede`otsa `pańti kraadiarvo `perrä soe vesi Võn; `Täämbä om kõ̭gõss üt́s kraat́ `külmä Urv; sõ̭ss om joba pia katskümmend viis `kraati `küĺmä kui väläh `tiksi lüü Räp b. alkoholisisalduse mõõtühik sie (piiritus) on siis `kaeksa kümend viis ja `üeksä kümend `kraadi `kange Lüg; atsi·s̀sina om nelikümmet `raadi `kange Hls; ku viina kraadi aru `oĺli, katõsõ kümmend `kraati oĺl piiretüss kõva Har c. (piima rasvasisaldusest) tu̬u̬ om klõśs, üits kraat olevat kõvemp kui vesi Kam d. kaare mõõtühik viistoist `kraadi näüt `meie `kompass valesti Kuu; Poordivint tuulega äi saa purjulaeva kraadi pεεld roolida Emm
2. mõõteriista. termomeeter kraad `näitab suvel `suoja, `talvel `külma Lüg; kraad kukkus maha, elavõbe tuli `välja Rei; kraadiga kraaditakse kui `kõrge on palavik Juu; pane kraad `väĺjä, paĺjo `kuumuss ehk `külmuss one, suad kraadiss nähä kõhe Kod b. alkoholomeeter kraad́ oli sial [piirituse] sies, sie `näitas üheksakümmend ja kahekskümmend viis `kruadi oli ta `kange VMr c. vesilood – Kod
3. fig määr, aste sie on jo mittu `kraadi `kange (väga vihane) Kuu; Mul äda sada `kraadi suur (olen väga haige) Hää; Õli niisama ull kui ta vanaisa Maŕtki õli vai veel mõni kruad ullemgi Trm; mõnes `mõisas kutsutud veel proua `mampsel, see pidi siis veel kraad́ `kõrgem olema Lai || [kui] Mõni asi `kahtlane on, ta on mul nõnda kraadide pääl (ebamäärane), võib ära ka vildata Hää
4. puhasnurga soojatapp puhas nukk one majal ja suaja kraad vi̬i̬l siden; no [kui nurk] õli üväss kraadiga läbi, es lahe kua `külmä `sisse, aga tõesel õli kraadiga küll `testud, aga laśk läbi Kod

kraam kraam g kraami Jäm u Khk, Hi(g -a Käi) Noa LNg Rid/-ae-/ Mar Kul Han Tõs u Tor, Hää K(-oa-, -ua-) I/-ua- Kod/ T, -ḿ V, g `kraami R(n `kraami Vai); raam Sa(-oa- Pöi) Muh/-ae-/ Mär Vig Kse Mih Aud PJg Tor Saa KJn Vil, -ḿ M, g raami
1. asjad, esemed; kaup; kolu, pudi-padi `Pruudil õlid `lahja `kirstud `kraami täis Lüg; `enne oli raha `kallis ja `kraami oli `uodav Vai; `poodis oo `kaupa ja `raami Khk; `teitel omad raamid `seltsis Muh; Ma töi tädi koos kraamiga `siia Rei; perenaine toon `paljo `kraame sande kätte Phl; aga `vaata `peene kraamiga (laskemoonaga) ei `saand [lindu] `alla Noa; lina sai vaga ilmaga [külvatud, seeme oli] niuke peenike kraam Lih; kolm peiu`poissi need `tõstsid nooriku kerstu [vankri] `peale, kus nooriku kraam sehes oli Han; koht oo `praegu kõige raamiga seal `paikas (maha jäetud) Aud; `rü̬ü̬vel on see, kis `rü̬ü̬vimas käib teśte `raami; mia müisin oma `raami `vankre päält Saa; `kuntrikus olid vanad kroamid Nis; `Rehte aeaks `viidi kroamid toast `väĺla Kei; `neile (sulastele) makseti kraamis (natuuras) sie palk JJn; siin on keik nied üelpingi kraamid Kad; seal old sis niipaĺlu `kraami `puodides ja `müijaid ja Sim; näväd näid `kruama õśsid Kod; `erne ja uba ja `veike kraam `pańti [aidas] kerstu `sisse Äks; meil `käima pisuänd, vedama `meile `kraami kokku Plt; tõi mede poole tema raami `järgi Vil; pane oma raaḿ kokku ja akkam är minem Krk; ilma `saadu kraam pudeneb näppe vaheld ruttu Ran; kui om ää kraam sul, siss om `ostjit unnikun ku̬u̬n Puh; riigi kraam, mes‿nä ooliva Nõo; siss na olliva `pi̬i̬tnu osa `kraami ärä vai viinu `tutvide manu Rõn; taal om kõ̭kkõ `kraami a iks hańgitsass Kan; arvati et tu varastõt kraaḿ om `kaugõdõ vi̬i̬d; puuḱ vedä `kraami, kel puuḱ˽oĺl Urv; kos taheti kannistiku maad tetäʔ, sõ̭ss palutõdi kraaḿ päält ärä, kannu jäivä maa sisse Har; kraaḿ ja latsõʔ oĺli˽rattil ja lehmäkene käeperähn Rõu; kraami `koŕssi kokko‿ss lät́si `liina `müümä Vas; praḱk `kraami tuu, a `kallehe võtt [hinda] Se || võta kõ̭ik sisemine kraaḿ (sisikond) sisest `vällä, siss jääss paĺlass lihakooju Har
2. aine, ollus, materjal kaśk aab okset `väĺla, `valged `kroami Nis a. (toidust, joogist, söödast) no eks `talgujess ige tavaliseld on sedä vana `kangemba `kraami (viina) Kuu; tämä [mesilane] tuob `kolme `päivä `kraami `kaasa, kui vanast puust ärä tuleb Lüg; neli `enge `tupli `süöja, `tarvis `olla ka `kraami Vai; tammetõru jahu oli - - esimene sigade `söötmise raam Pöi; mitu `kraami segamisi on, `öötakse: see põle mirre toit, see oo sudi või sodi Lih; [silk] see oli se soolane kraam mes kevade `püiti merest Kse; `võt́sin kraani eest ää, `joosis maha see kraanialune kraam Ann; ikke sugulased kutsuti `pulma ja igaüks viis kraami kua VMr; `vaata kraam on ea, võib teha `toitu VJg; tuaress `kruami ja `küpse `kruami võt́t [tööle] ühen Kod; rehega `pekstud kuiv kraam, loomad ei `tahtnud `süia Pal; paelu minä neid salatisi tiän, sii nagu saksem raam `rohkem KJn; temä (ummik) olli ike kuiva raami (kuivainete) jaos Hls; `pernase `annu `tütrigadele `kraami üten - - kiĺksanna käki tetä Puh; mul om `kaejatsi kraam valmiss, ma‿la `kaejatsi Nõo; olgo või sandi murik, aga olgo oma, tõese kraam ei lähä `suustki `alla KodT; suṕp ja `säände vetel kraaḿ tu̬u̬ olgu nigu õdagu söögiss Ote; A˽kapstas om sääre kraaḿ kiä väke taht Urv; makuss kraaḿ (pirnidest) Se b. tooraine; osis, väike [koostis]osa aga [võrgu] lõng on pehme, sie ei pia, kraam on vilets Jõe; rabe `riide, on `sõisand ehk on `vaesest `kraamist `tehtod; siis `pandi sie leheline `sinne `siebi `kraamide `pääle ja siis `keideti sedä `siepi Lüg; aga tippaed on `seoksest peenest raamist `tehtud, oksadest ja pulgadest Aud; sial ikka oli midagi `kraami `ümber, kus viis rubla `maksis tanu Lai; ala `aamise raami (loomade allapanu) mia saa säält küll Hls; no muiduki si talu `oĺli kehv, palutus `kraami `oĺli vähä Ran; praht́ kraaḿ mis t́siast üle jäi - - [sellest] keedeti `si̬i̬ṕe Räp
3. sag pl ühel `naisel õlid kahed `kraamid all (suguelundid) Lüg; tagumene kraam (päramised) Ris; oma kraamid (menstruatsioon) Kad; kraamiʔ õ̭ks [jumal] loonuʔ om; naistõ kraaḿ, mehe kraaḿ Se

krambi|haigus `lapsel `krambi `aigus, sene roho on `liikva Lüg; se tuleb ka `kartusest ja `ehmatusest, se `krambi `aigus Jõh; `krambi `aigukse `paljo `surrot `ihmisi Vai; krambi aigos - - toleb `lastel ja toleb vanadel ka ja viib ära siit elmast. tahm on sene `vasto, vöta seitsmest kohast `tahma ja aja `sesse Käi; krambihaiguśs, kraḿp käüse (langetõvest) Se

krunt3 krunt g krundi Hi Rid, `krundi Jõe; in `krundis Jõe VNg, `kruńtis Hää kari, (kivi)madalik `krundiks `kutsuta vie alust kivi, `laevad `jäävad `kinni `sinna Jõe; `laiva on `krundis VNg; laev läks `krunti Phl; maa `randas on väga paljo `kruntisi Phl; krundil on koa `risti maamärk; laeb läks `krunti. torm tuli `peale ja `peksis puruks Rid; laev on `kruńtis. `kaptin aeas ta `kruńti Hää Vrd krunn1

kröök Puul on veel paljo kasvamese vigu nagu lohu, nögu, vönk, künt, kröök Käi

kulis kulis g -e äiakas See aaste on vilja sees üsna paljo kulised, nee seemed äi tule jo tuulates eeste välje Käi Vrd kulisti1

kuris kuris g -e Khk Pha Muh Käi Vig Mih kurisu See kuris neelab eeste, äi nii paljo tule vett ilmal, et see äi jöva ee vette Käi; Järbe külas oo kaks kurist, need kurised `neelabad kebadi ja sügise vee ära Mih Vrd koris

kuski `kuski Lüg IisR Vai Mus Rei Rid KuuK VMr Pil; `kuśki HJn VMr Kad Sim Trm Pal; kuśki Rak
1. kuskil inimene käib ühest kõhast `tõise, ei õle `paigal `kuski; eks ta `kuski ikke õle; ma õlin `ninda `õnnetu tüttärlaps, et ma‿i käind `kuski Lüg; kas oli `kengi siis kolamas `kuski; `paljo sedä void `täidis siis omale `süiä, ku rahakobeka `kuski et saand Vai; ei ole tal `õiged aset `kuśki VMr; ega tema nüid enamb ise `kuśki käi Kad; ma ei tia, kus on kuśki viel vana kinga olemas Rak; mina ei osand neid `kuśki tarvitata Pal
2. (mitte) kuhugi naine inimene es lähe `paĺja `peega `kuski Mus; änam ei saa `kuski `minna KuuK; paks mets, kus sa ket́iga `panna saad [lehma], ei `kuski VMr Vrd kuskile

käe|luu kää sies on kää luud, neid on `paljo neid luid Jõh; Käe luud valutavad Pöi; kεεluid ju väga müto tükki Käi; käe luu akab käe `ranmest `piale, lähäb küenasnukini `väĺla PJg; `kuknud maha ja `murnud käe luu `kat́ki Kod; satte redeli pääld `alla, muŕs käe luu `kat́ski Ran; kõ̭ik jalaluu ja käeluu valutava, vaśt `albu `ilmu `näevä Nõo; käeluuʔ oĺli˽kõ̭iḱ `kat́ski murrõlduʔ Vas

käima `käima (-mä), da-inf `käia (-ä) R eP(`käejä KJn; käe-, kää|dä Kod) Trv Võn, kävvä, `kävvä M(ma-inf -me) T; ipf käisi- (käe-, kää|si-) R eP M T; `keima (-mä), da-inf `keia (-ä), ipf keisi- Sa spor L, KJn Vil; `köima (-mä), da-inf `köia (-ä), ipf köisi- (köe-, köö|si-) Muh spor L; `käü|mä Kuu Vai Khn eL(-me San Krl, -mäde Har; `ḱauma Rõu Se); da-inf `käüä Kuu Vai Khn; `käüvüʔ San, kävväʔ, `käv|väʔ, -vüʔ V(`käü˛ü, `käüvüʔ Har, `käüve Lei); ipf käüsi- Khn Hls Krk Ote; kävi- Kuu; käve- Võn(`käie) Ote V; kävve- San hrl intrans
1. (liikumisvõimelisena) a. kõndima, astuma, sammuma; ant jooksma laps tuline `käimä, teräsed jalad Lüg; ma `käiksin küll kerikus, aga ei `jaksa `käia, jalad ei `astu enamb Jõh; Käib üöd kui `päevad, aga edasi ei `jõuva = kell IisR; üks käüb `kiirest, `toine käüb `illukaiste Vai; käi sa mo `järgi; vahel suka `pöisil käi `talve tuas Jäm; nii süa lumi, saa üksteise `körvas `kεia mette; tahad salaea kohegi `minna, kεid tipi `varbul; obu keib `sammu Khk; üsna jumala äda oli `käia Pha; lume valul näeb `keia; Kui sa ikka `rohkem [lehma] nina eest läbi käid (söödad), ikka lüpsab koa; Kahe `roandaga sai kaju vahet `käidud Pöi; sui `käidaks `palja jälu Käi; ta ni‿samma kepi nöal kεib ka Phl; mina olin `vahva `niitja elu `aeges, läksin `kεies vikati järel Rid; ma kein üsna kepi varal; vana inimene keib juba `küüros ja `köhmis; päterdab mud́u, ei saa `õiget `keima `keidud Mar; mulgu koh́ast `köidässe üle Vig; kui mu jalad `terved oleks, siis keiks kõik kohad läbi Kir; nagu puu obu, ei saa `köidud Han; laisk obune, köib pikkä Tõs; `Käües akkab soe Khn; köib `peale limpa lompa Aud; ma‿i saa `käitud, mul on `astma Hää; ei `oska tie raja peal `käia Ris; ma käisin sukkis Hag; käib kikadi käkadi (taarudes); läks ree pealt maha ja käis moas; mis sa käid mu järel Juu; `käieski paneb inge `kińni, kus ma vel `joosta saan Ann; nüid `klömpsab karguga `käia VMr; ma ikke sugu sialt `müöda käisin, kus [kõneldi] seda saksa kelt (pisut oskan) Kad; ta käib mu järel, mu kannul VJg; `kińni jalu ränk käädä; tämä akab käede (käies) tulema; sõedavad keriku alate käede (sammu), ei ruatsi obess ajada Kod; kaśs käib järel nigu koer; kepi naeal toksib `käia kah; `aige käib üleval Plt; pangad all, ta ei saa ju `käejä KJn; ma käisin seda tuba üks sada `korda SJn; siss lääp sul paelu `aiga käiän Pst; `täempe sai paĺlu maad maha käüt Krk; laseme nüid obesel `sammu kävvä, ega ta kiḱk si̬i̬ ti̬i̬ joosta ei jõvva Hel; sina käi joodikul perän Puh; pikkä ti̬i̬d kävven nakass `lämmi; käenu `paĺla jalu, `astnu kannu `otsa; ärjäl piava sõra `liikuma, muedu ta‿i saa kävvä Nõo; jala olliva `aige, ma kate tokiga käisi Ote; tu̬u̬d kõvva `hangõ pite om kõ̭gõ paremp kävväʔ Kan; Ütte puhku käü, a edesi ei saa = kell Krl; lat́s nakass ka jo `käümä, joba pand `sammõ edesi Har; ma‿kka käüśsiʔ ja ti̬i̬śsiʔ Plv; naańõ ja veli käve peräh; jovva as ma˽`kävvüʔ, üt́s naańõ võt́t käe`vangu muʔ Vas; kõik mis nelä jala pääl kääse om eläjä nime all Räp; last opatass `ḱauma Se; varsakõnõ käü peräh Lut; ümber käima tiirutama [neeruhaiged] `lambad käivad `ümber Rei; vasikad, kui nende neerud maha oo peksetud - - sis näd keiväd `ümber `rinki Mar; kui lammas `ümber käib, on nierud `lahti Kad; lammass käib `ümbre, neerule `aiged saanu MMg; lammass käi ümmer, ku tõine rahu olevet mahan Krk; lammass käüse `ümbre `tiiru, rauh um maah Plv || (vanusest) Käün `seitse`kümme `neljät [aastat] Kuu; mina `käisin `seitset `aastat (olin kuuene), kui akkasin `veljaga kaheke·s̀te `karjas `käima VNg; Mari on juba sadant `aastad `käimas Jäm; seitsekümmend seitse `selgas, kaheksandad käin Vll; Laps oo viis aastad vana, köib kuiendad Han; juba kaheksakümmend viis vana, kuuet käin Rap; Leenu sai kaheksakümmend, käib `ühte `peäle Juu; viimäss `uassat, üheksäkümmend käin Kod; akkass viiedet `aastet `käimä (sai neli täis) Krk | naane käve viiedät kuud (rasedast) Se b. (muudest liikumisviisidest) kala`parved `käisivad pikki `serva `ühte lugu VNg; `pietri`päivä ajal akka lohe `käimä; vareksed käviväd nokkimas Vai; oomiku vara `akvad [mesilased] `väljas `keima Kär; `päästlased käivad madalast läbi (maadligi), siis tuleb `vihma Pha; tuid, neid keib vahel sii koa Rid; `kambli kala käib lapiti Trm; egass `varblase ütsikuld ei käi Nõo; kihulase survava, ku ńa nii `ümbre `tsõõri käevä Kam; kakk käi kahru`persest `sisse Ote; li̬i̬mik om vasõ `karva, käü vingõrdõn `mü̬ü̬dä maad Har || fig Teab mis sellest [tüdrukust] öle käind on, põsed nii kahvatud ja `aukus Pöi; `uhkus käib `eeli ja `vaesus takka järele Juu; õnnetuss käib inimesi `mü̬ü̬dä, ega õnnetuss puid ja `kande `mü̬ü̬dä ei käi Nõo; hädä käü‿i˽puid piteh, hädä käü inemiisi piteh; kaih käü ei üt́sindä puid piteh, tu̬u̬ käü inemiisi piteh kah Vas || (müütilistest olenditest ja tavatutest nähtustest) `luomidel `käisite `painakad `seljas Jõe; `marras käis kodo Lüg; ühekorra räägiti, noid kεind `loksperi pεεl Khk; `käidi `painajaks Krj; `koolja käib kodu, akkab kodu `käima Pha; loomal ja inimesel keis `tallaja peal LNg; muĺgi eit olnd uńt, ike köind uńdis Kir; mere piäl `käüe tuliännäd Khn; ikke tońdid pidan `käima ja kodo`käijad ja Ris; surmad `olla kodo käind Juu; nisukesed vaimud mis `enne käisivad, ja nied siis `üiti paenakad KuuK; kodu `käima akand ike ainult kurjad inimesed Rak; ükskord nägin unes nisukest `aśja, et minu isa käis kodu Plt; luupaene käüb `talve `seĺga Pst; peninuki sõa `järgi ütelti käüved Hls; si̬i̬ käi tõisel luupainen; nüid oo ku katk üle käinu, kiḱk `puhtess tett ja lahastet Krk; tä käinu `soendin Hel; ni̬i̬ olnava Lapima vana`tütrigu, kes alliss käenava Puh; ku koolu millegiga rahu ei ole, siss nakap kodu `käimä Nõo; `eńgi päiv - - ega na (hinged) nüit enämp ei käi, vanarahvass iks `ütlivä, et käenävä Kam; Otebä `keŕkude ta `oĺli matetu ja‿ss säält `oĺli nakanu kodu `käimä oma provvat `kiusama Ote; Tast olõsi nigu katsk üle käinüʔ, kõ̭iḱ om tühi ja paĺlas Urv; Mõ̭nõl eläjäl käü `ü̬ü̬se jäl˽`painaja `säĺgä Rõu; halb poig käve kodo ja vaav́ass külärahvast Räp; tagasi käima (kodukäijast) surm akkass tagasi `käima; ku miul nõnda ei ti̬i̬, kudass ma tahass, siss ma akka tagasi `käümä Krk; maʔ olõ tu̬u̬d `kuuldanu, et mõ̭ni käü tagasi, vana Tikudi Juhan `käübev (käivat) tagasi Har c. sõitma
1. sõiduvahendiga liikuma `uiskudega kεisid siit `Sörvest, kevade läksid, sügise tulid ära Jäm; akkas merd kaodu `keima Kaa; nüid ikka köivad muidu alustega, põle midagid peal Muh; käib saaniga Rei; peaks tulema nii `paĺlo lund, et saaks regi `keima Mar; köid rattaga seält kaada Tõs; sui käib ikka `vankrege Juu; käib saaniga väilas VJg; suksed, kellega möda lund käivad Lai; pulmarongi ihen käis nõnami̬i̬s `ratsa obesege Hel; vanast `käüti mere pääl tuulõ abil; `väikese parvõkõsõga kah käüdäss vii pääl ja sõidõtass üle Har; `rohkõp [ma] ei olõ rońgiga käünüʔ Vas; `tu̬u̬ga (hobusega) kõ̭gõ käudass, tu om kõ̭gõ `vehmrih (üha rakkes) Se 2. kurseerima, regulaarselt sõitma ega siis käünd `omni`pussi ega `autusi midägi Kuu; [tuhande kaheksasaja] `seitse`kümme `viiendal `aastal vist akkas rautte `käima VNg; `Praegusõl aal `käüväd puśsid `kõikis Khn; kui rong akkas `käima - - [siis] mina käisin juba karjas Rak
2. a. mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema); mingit tegevust või ametit harrastama mei `käisimme ikke `mardiss ja `katriss; vanad inimesed `käined `mõistatamas, ikka jägu `aegadel Jõe; Tänä käün `metsäst rüsä`vitsu `tuomas Kuu; õles käind `omme `veskil; `käisin `mustikes (`mantsikas, `pohlas) Lüg; meil `kävvä `tõrvaksiga `tuulal `kallo `püüdämäs `üöse; eks varas `käündki `üöse `vargal Vai; ma kεisi `pähkel; peab korra `öite targa juures `käima Jäm; vanad inimesed kεind `ratsa `oostega `kerkus; ruudid kεisid laulatusel, sariligud mütsid pεεs; kalamed kεivad `toosel Khk; ma keisi ühe öŋŋega tursal; `toomapääval keisid mehed `toomaks; kui öpetaja `juures oli `keidud, siis aketi maha `itlema Mus; viderikul `käima Vll; siis sai rehel `keidud; Tüdruk, sa oled kaju `ääres kusel käind (öeld luksujale); `Lamrine käis siis küla `korda Pöi; kemmerg on se, kus kükidamas `käidags Käi; need keivad `marti `aamas (mardisandiks); vanal aeal `keidi valla `küütis Mar; nad sillutasid `maanded, ta käis koa sillul; püksi korral `keima Mär; enne `puĺmi `köidi `kimpa kokku panemas Vig; mehed keivad tulel, `püidvad kala Kir; talve `köidud viina `vooris; köis `soldatis Tõs; `Saunõs ammu käömätä; mutimeres ~ `õngõs `käümä Khn; noored käisid pühaba `õhta `kõrtsis; `enne sai pidude peal `köia; köisid arsti all Pär; köib oma asjal; `talgutel sai `keia ja PJg; `käiti räimelaadal; `käitaks `tuuksel (tulusel) Hää; `enne `käidi `iides jüribä `öhtu Ris; meil `paĺlu `loomi, tuleb `ühte `puhku `veśkil `käia Nis; sa oled täna tapu `aedas käind (purjus) Juu; meie käime juba einamal, tieme `eina JõeK; `käiksin `vielgi jahil, aga jalad ei võta JMd; seenel `käies `eksisin kahel korral ää; Paides ma käisin kohe `tihti, kui ma `käija olin alles Ann; tedrejahil `käedi kujudega Kad; käisivad võrgal ~ nuodas Trm; `vaata kõhe abi suab, ku aŕsal (arstide juures) käedässe; ma akan vi̬i̬l `käimä rehidel Kod; sai turuss käia küll kah Äks; olen `tohtril käind; soola `voorides käinuvad, kui seda raudteed ei old Lai; käid pasal KJn; `käiti seal `jutlust pidamas SJn; toona me käüsime surnuaial Pst; Käü ommen Sarja `veskel ärä, sea jahu om otsan Hls; nooren iki käesime mõtsan `pähknil; na käesivä kavvõtõ aenale Ran; egä kate nädäli peräst käi iki sannan; su̬u̬n käesit kure marjul Puh; üd́se `viidi sepäle, ku sepil `käidi; vanast `olli `ü̬ü̬se tu vähjul `käimine Nõo; ütsvahe oĺl ta kirmassõ pidämine `väega tukõv, nüüd käüvä seldsimajadõ Võn; ku tulissel `käüti, siss `lü̬ü̬di `västraga [kalu]; esä emäga käisivä laadel; mina `veśkil es käi; kui mina `naksi liinan `käümä, kui suurõkõnõ tu liin siss `oĺli Ote; näet, sannan jäi käümäde San; mul sai mitu `vu̬u̬ri `lehmi `tõistõ `paika `panman `käütüss Kan; `käüti kerikun; tõrvassil käüdäss `väśtrega Urv; ku sannan es saa˽`kävvü, oĺl `kirpõ ja `täie paĺlu; `tütriguʔ `kävveʔ kerikul Krl; mi˽käve sinna su̬u̬ pääle kurõ`maŕju `ot́sma; `käügega (käigu) siss pidul, ku˽pidul `käüjäss saa; Mi‿sa˽käüt `sańtin (kerjamas), sul om `tervüss käen Har; `pähkmihn `käümä; esä käve tedre`jah́ti Rõu; hulgahna sai sannah `käüdüss Plv; keväjä nakami niidseh `käümä ja `viisa kudama; tulil käüdäss `västrägaʔ; `Riiga `käüti talvõl `su̬u̬la `tu̬u̬ma; Pilve Juula käü `sańti (kadrisandiks) Vas; keśk iätseʔ iks kääväʔ kerikohe Räp; kokku käima kogunema `võerama saadikud `käia seal koos Mär; `lambad köisid kokku na ku üks tuul Tõs; ehälised käesid `sinnä kokko tämäle Kod; `meie kotta käis külä pośt kokku; külä pääl om paĺlu `naisi, käivä kokku, lõkerdava ja `aava `tühje jutte Nõo; täl oĺl sääne isokõnõ et kõ̭iḱ poisi˽käve sinnä˽kokko Plv || fig lõppema Meite einatöö akab juba änam kogu keima Kaa; väljas käima euf asjal käima käib `tihti `väljäs, sie tähändäb et läks sittale Jõh; seest üsna `aige, ma köisin täna `öösi metu `korda `väĺlas PJg; ta käis `väĺlas oma aśjal Juu; käisin mineva `üösse mitu `korda väelas VJg; käisin `korda kolm väĺlas Ksi; ku kõtt valuts, siss piat `ü̬ü̬se vällän `käimä Krk; ma‿lä `vällä `käuma Se b. ringi liikuma, läbi käima; ära nägema, üle vaatama `Palju käind ja `palju näind; ma õlen kõik nied talud ja majad läbi käind Lüg; se on talost talo alalde `käimäs Vai; ma ole keik kohad läbi kein Mus; Kõik maailm on läbi `käidud Pöi; paelo köind `rööblid ja mõrtsukid Vig; arja vened või arjakad köesid kaubaga Aud; lähän kodust ära natuke `käima Pal; nooren es saa koheki, nüid vanan olen kõ̭ik liina ja laane läbi käenu; nooremba käevä kõigin pu̬u̬l, üits piäb iki kodu olõma Ran; `käimise pääl tulep `mõndagi ädä nättä; veli käis nigu sandikene, kai kost leeväpalakese `saie; mõni suur inimene ka käib ütest üless tõesest `alla, ei püsi `kossegi Nõo; nemä `oĺli kõ̭iḱ kotusse läbi käinüvä Ote; kes nii `laembide käip ja näeb, si̬i̬ tiiäp kõnelda Rõn; `saie mõts kõ̭iḱ läbi `käütüss Har; ma˽käve kõ̭iḱ kraaviʔ läbi, es `hämmä `kongi `jalgu ärʔ Rõu; haŕokõsõʔ, nu̬u̬ iks kävevä˽kormu säläh Plv; vanast poisi˽käve˽kõõ `huĺkih Vas c. (regulaarsest õppe- või kutsetööst) Ega `ranna `naisel midägi avitand, `muudku `täüdüs alade merel `käüä Kuu; `käidi `oustega `eitsis VNg; `käisin sius (seakarjas) Jõh; `teulised kεisid `möisas tööl Khk; Vana Jüri keina niid lehma`lautas öövahiks Kaa; `talve lapsed `käivad `koolis Käi; isa akkas `mõisas teol `keima Kul; poesid käevad `karjas Mär; `kuõlis ma ei käüss (ei käinud) Khn; köesime mõlemad veel töös Aud; enne käisid lapsed `lammus Kei; vanad ja vaevased inimesed käivad `karjas Juu; [isa] käis sulaseks Pee; `eśtiks ma akkasin anede karjas `käima Koe; taĺvite käib `metsas tüel VJg; käis lapselt `kuolis; käisin õitsis Sim; ise taśt käedä kualin; mi̬i̬s `käimä vabriku tüäle Kod; päiviti käib tüüs KJn; õetsel `käiti Kõp; juba mitu `aastet koolin käünü tüdruk; teol `käüti, olli siirseḱk seĺlän Krk; temä ennembi käis tü̬ü̬l, lõegass `kraavi Ran; mi̬i̬s käib `raudi pääl tü̬ü̬n; mehe rõõbe ei käi `koskile tühü Nõo; naine om kotu, ei taha tühü kävvä Ote; vanast `käüti hobõstõga öüd́sin; liinan koolin kävven oĺl mu poig säändsess ants`laagriss lännüʔ Kan; ma käve suvõ `otsa karjan Urv; latseʔ käävä `ku̬u̬li Krl; hädäline pää um, ei saaʔ koolih kävvä Plv; timä oĺl vigalanõ, meelekeist oĺl `puuduss, a kaŕah käve Vas; kolm `talvõ ma kävegi˽koolile; pääviline, päävite kääse `tü̬ü̬hü Räp; ja pidi `aaśtaka `tiinmä tuu iist, egä päiv teol `käümä Se d. külastama, (koduseid) vaatama, võõrusele tulema või minema Nüüd `lasti [sõjaväest] kodu `käima; `poisid `käüsid meil `käümäs Kuu; kävi `illote `minnu `katsomas Vai; tuled sa vahel meite `poole ka `käima Khk; `iilasi (hiidlasi) käib sii `ühte `puhku Krj; Jõulu `käidi sugulaste tuttavate `juures `võõraks Pöi; `aitehh köemast Muh; tule siss meie `poole koa `keima Mar; keisin `naabert `vaatamas Kul; ma keisi `Laasneri Riinu `juures Vig; tänä o jõulu pühä annepäev, köidetse viil küläs ja juudetse mis järile oo jäen Var; üks küsib: käisid sa katsel? – teine `ütleb: jah, käisin kat́sikul Kei; sõdur tuli kojo `käima JMd; käin vahest `noabri naise juures Tür; tuld linnast koju emale `käima VMr; `võõrsis `käima Iis; kui jõulus käisivad kośtis `kossegi, siis `ańti iki `õunu Lai; lääme veĺlele `käima Trv; käüsive sugulistel käümän Hls; väümi̬i̬s ja tüdär tulev pühäbe `käümä miul; ma käisi `tütrel käimän Krk; ma käesi üle eelätse üten paegan külän; Mańn ei ole `jalgagi siin käenu; poig olli saanu mõne päevä `puhkust, `tuĺli kodu `käimä; ma ennist käesi sääl, es ole kedägi kotu Nõo; [ta] käve alati siin minno kaeman; nu̬u̬ lät́sivä tädi `poole, käävä sääl kośtil ärä Võn; mul poig käve suvistõ pühi˽külän Kan; Tu̬u̬ ollõv ka üt́sindä nigu susi, Seńni `käübev tedä iks kaeman; suvistõpühi sai iks `käütüss Liine pu̬u̬l kah Urv; nädäli peräst `mińti, nu̬u̬ŕmiiśs `mõŕsaga `käümäde `mõŕsa kodu Har; tulõʔ miʔ poolõ `käümä pühiss Plv; ma˽käve ka `kaajat́sil; ma `jätnüki is su˽pu̬u̬l käämäldäʔ; unotütäŕ oĺl ka käämäh tah Vas; ma käve timä pu̬u̬l śeeh; tõõsõ talo pu̬u̬l oĺl käämäh Se || (ehalkäimisest) õli oma `naise `juures ehal käind Lüg; poisid kεivad `kootis Khk; poisid käin tüdrukutes ~ öö`ulkumas ~ putsal; mo `noores `pölves `ööti ikka `neitsis `käima Krj; putsul `käima Emm; `jälle poesid köesid küla kaada Aud; käis `kośjas [öeldi], ku käis `ööse tüdrukute `juures Kei; `lauba `õhta poisid käisid lakas tüdrukute `juurdes; `käidi nuoremates, suvel, kui tüdrukud magasid lakas HJn; suvel käedi ehäl üle `õhtate Kod; jõmp jahed ja `sõńnimas `käimesed kõik said `käitud SJn; poesi käiva ü̬ü̬`jahti Trv; meil `käüti iki tädirannan Krk; noh, nüit om na util käenuva Kam; poisi käävä ehal Ote; `aeleva `ü̬ü̬se `ümbre, käevä `tüt́rigede man Nõo; poisiʔ kääväʔ külä pääl `ulkman Kan; poisi˽käävä˽jõõsa pääle Plv; `tütrikka mano kääväʔ Se
3. minema, kasima (hrl imp; ka kirumisena) käi asemelle, `Kirju VNg; käi kuo ~ kodo; käi `lauta Lüg; Ah `käigu sie oma `loĺli löraga kus kurat IisR; käi ruttu minema Pha; Käi `välja Pöi; käi potile Emm; käi kuradile Mär; käi kus kurat Tõs; Käi kaśsi saba `alla Hää; viss käi koeo, käi koeo Juu; käi `persse kui tuul, tule `väĺla kui välk VJg; käi lõale (öeld lehmale) Puh; ma anna tälle üte vuraku, siss käib nigu kera siist minemä; ku mi̬i̬s õdagule tullu, ütelnu [naine]: käi litade manu Nõo; Käü persede Ote; Käüʔ siva (jookse ruttu) Räp
4. käiku sooritama (kaardimängus) mida mies maha käind ehk midä ülevell [tuleb meeles pidada] Lüg; Käi lagele ~ `välja! Pöi; kei aga `trumpi, sul neid kees küll Rei; piab `maśti `käima Iis; riśti äss käib `väĺlä KJn; Käü˽`maśti, ärtuʔ omma˽põrõ˛õllaʔ, sa˽käüt pot́ti Urv; Käüʔ `maśti, ärʔ `müüdä˽käüʔ Plv
5. suhtlema a. läbi käima, sõbrustama nad keivad teineteisega läbi Mar; me põle pahased, me oleme ikka läbi käind Juu; tõene tõesega käeväd läbi, sõbrad one; nii läbikäemätä pualemehed, et matusselegi ei lähä, ei käi läbi tõesega Kod; aga läbi nad käesid ja sugulased nad oĺlid Vil; ni̬i̬ ei käi läbi, ni̬i̬ om pahatse tõene tõse `pääle Trv; mea käüsi tast läbi, miu `vastu olli ta `kangest `lahke Krk; käesime käsi käest läbi, es ole meil sõna vahet; kes äste sõbra olliva ja läbi käesivä, nonde kottale üteldi et, ni̬i̬‿m nigu ame ja perse Nõo; veneläse oĺliʔ esiʔ, miʔ esiʔ, es käü˽kokko sukugi Räp; läbimisti ~ läbi|seg(amin)i, -segami(s)ti, -seite ~ läbisti(kku) käima suhtlema, sõbrustama `käidi läbi segamitte Kuu; `meie `käimä `ühte `puhku läbimiste Lüg; me oleme ammu läbisegamini köin Muh; näd keiväd ikke läbi segamesi, üks `aitab üht ja teine teist Mar; me põle läbi`seite käind Kul; nad oo `naabrid, köivad läbistikku läbi Kse; keisid teeneteesega läbistikku Tor; nad on `kaugele läind elama, põle änam nendega läbisegamini soand `käia Rap; käime teiste inimestega läbistiku Iis; kas te teste `rahvaga koa läbisegämine `käete KJn; talu `rahvaʔ käivõ läbistikku Krl; tõ̭nõ tõsõga läbitsikku `käümä Plv; segamini ~ segami(s)ti käima suhtlema, sõbrustama `meie oleme ikke eluaja segamiste `käinu VNg; keivad segamini, ükstese jures `joomade pεεl Khk; tää mina mette, et nad sugolast olid, aga segamini käisid Rei; näd keiväd segamesi, näd oo ikke sugulased Mar; käivad segamine, kes vastakute käivad VJg; vaheliti ~ vasta|kuti, -misi käima suhtlema, sõbrustama `vassassutte `käimine, `tõine käib `tõisel ja `tõine `tõisel [külas] Lüg; ema vennaga käivad änam vaheliti Khk; `naabrid käivad `vastamisi JMd; meie käisime alati vastakute, käisime vastakute avis, tüel Iis b. kurameerima; liiderdama, vahekorras olema täis `õtsekõhe inimine, ei käi `poistega `ümber ei kenegagi Lüg; Ei tia `kellega se `meie `lapsuke käib; `Tantsul näed kes `kellega käib IisR; akkas `laia tied `käimä Vai; tüdrek köib laialt `ümmer, aeab meestega `ringi, köib meestega läbi PJg; ta on selle naese `juures käind ja on `talle tite teind; `öösse käib üks mees mitu naist läbi; see on nii kaŕsk [tüdruk], see ei aja mehi taga ega käi nendega `ringi Juu; kas sel mehel kellegi aru on, se käib jo `loomadega `ümber Trm; si̬i̬ [naine] käib va lojustega segamene Ksi; see `käima seda tüdrukud moalutamas Pil; ta om poistege käünü ümmer, siss om `laskunu `näoge Krk; mis aru sul onde om, et sa serätse kaabakuga käid; siss tulliva kuu`rõiva `küĺge ja nigu mi̬i̬s man käis, nii `olli laits kah; naesel `oĺli laits `varsti tulekil, ike vana Juhan käis naesel säĺlän Nõo; nakass üte opetejege `ümber `käima litsi `viisi, `tahtsõ mi̬i̬st ärä võtta naisõ kääst; ta ei˽käü˽muidõgõ, taal om eiśs nu̬u̬r nańõ San; tu̬u̬ naasterahvas üteĺ tolle mihe man käävät Plv; mi̬i̬śs käve ilma `naisi piteh Vas || sugutama, paaritama kas õleta nähnd kuda kurg `mäŋŋos käib Lüg; `uikil oled käenu ja `põrsi ei tuu Hää; lehm on puĺli juures ära käind Ksi; me lehm käis ärjä man ärä Krk; meil om kiḱk `lamba `sõnnel ärä käenu Hel; kas sul lammass om `oinil ärä käenu Nõo; lehm `aelap pulliga ega kuu, ei saa ärä käenuss Kam; õhvakõnõ om puĺlil käümäldäʔ Urv; no `jääski meil ta vana suuŕ lihm vana piimäga, mitte ei saa timä `käünüss Har; lehm ot́s `pulli, käü pulliga; tsiga käü pahral; kaśsi˽kääväʔ ŕavvõl (indlevad) Rõu; lehm käve jo `varra keväjä arʔ; lehm ḱau häril; määńtse härägaʔ ta käve Se
6. a. (riietuse kandmisest) vanad inimesed kεisid `paksude riietega Khk; `talve `käidaks kinnastega Käi; toredad tüdrukud, käisid toredasti `riides Noa; see `näikse üsnä `easte `riides keiväd Mar; need tüdrekud köesid põlled ees Aud; käib alasti (halvasti rõivastatult) Trm; ta käib `siidis ja sametis KJn; [nad] tahav õige toresti eläde ja `rõõvis käiä Hls; [ta] käi mustan `rõõvan, `leinäss Krk; miu veli olli kolme `aastane ja iki käis ilma pögsetä Puh; tõene ei taha alatude `rõivil `kävvä Nõo; Ta käü ka `väega nirõlin `rõivin Urv; käü ku vana raganõ, mõista ei parembade hinnäst `rõivihe kah sõss `panda Räp b. (kantavast riietusest) neil `käisite `püksid `ühtelugu jalas Jõe; kalave·nt̀skid - - esiteks kεisid `koltselt, pärast tegid mustaks Jäm; `kindad keivad `talve külmaga kää Khk; Püksid keivad jalgas Kaa; mo keige uuem kuub pole veel `selgas `käindked Käi; `riided köivad `seĺgas Kse; `soapad on mul juba mitu `korda `jalgas käind Juu; ku särk `selgä akab `käimä, lähäb pehemess Kod; ni̬i̬ om joba är käünü `saapa, pu̬u̬ĺkulunu Krk; jalan käenuva suka Puh; neidega (sukkadega) `võ̭idõ `ḱävvu, olõ õi vi̬i̬l `kat́ski Se || fig temä tõśte `silmi i̬i̬n `olli vagane, käis lammaste `rõivil, aga sehest `olli `kiskja mõtsaline Nõo
7. a. asetuma, (läbi) minema; (end) seadma Mihed kävid magama `paadi `pohja; tule `väljäst, käü kohe pikkeli; kävin asemelle sirula Kuu; käün `uuralli (viskan end pikali); `pääle `süömist `käüdi külite lesimä; `naised käviväd `ehta magama Vai b. kukkuma, langema Küll siel o `järsküne `kallas, ei mina tohi `mennägi, et käün `viimaks kuger`pallu ala Kuu; Ma keisi nenda otseti vastu maad et üsna `laksus Kaa; nõu oo nii ääre `tassa vett täis, et telgad keiväd ühnä maha Mar; ei saa kepiga `käidud, käin kummuli maha HMd; käis ninali maha Koe; miul küll ein käis maha ku suitseb Krk; nii iile iä, et käesit säliti maha Ran; regi jõõrast ja visass `ümbre, käesivä mõlemba pääld maha; ma‿less kukõr`paĺli käenu; karass mulle `ruśkuga `rindu, miä käesi nigu mürätäp sinna tema sängi `säĺgä; [mul] jalg mõtsan väärätusi, ma käesi säliti Nõo; jassik `olli `väega `väike, lätsid `ümbre ütte `viisi, nigu kerä käesit pikäli `lumme; lehm virutanu pullile jalaga, puĺl käenu pikäli maha Rõn || tasemelt viletsamaks muutuma; põhja käima `Alle käind inimine varastab, `räägib rumalast Jõh; söast saadik inimessi jäi väheks, [elu] akkas ala `kεima Khk; ta on maha käind JJn; Kõrralik inime nakab alla käimä Nõo; Pätt om üts alla käünüʔ inemine, kes varastass ja valõtass Vas c. fig mingis olekus, seisundis olema või kulgema käib kui kass palava `putru `ümber, `katsub siit ja `katsub sield (ääri-veeri jutust) Hlj; Käib `ringi kui munas kana (saamatuna) IisR; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada, kei `ümber kut `pεεta kana Khk; Käib `ömber noagu oleks `lambal neerud asemest äe olavad (hulkurist) Pöi; käib nina seilas Koe; alati käib `vingus, parem ei `märka `ollagi Pal; lai pomm, `käibki nina `püśti Plt; akkame ei saa, käi ku kaśs palave pudru `ümbre; te käit ku ärjä ikken (aeglasest töömehest); Käi ku munavalun kana (edasi-tagasi) Hel; mia käesi mitu `tunni essitust (äraeksinuna); peremi̬i̬ss `ku̬u̬li ärä ja `pernane käis mehekeerun (mehevalus) Nõo; Käip ku nõklu pääl (erutatult) Kam; Käip nigu tigu, aga süüp kui karu Rõn; Ku tel rahahädä oĺl, sõ̭ss käve nigu keerun Urv; lat́s paigal ei˽püüsüʔ, käävä nigu `piprõid `surhun Har; Tulõ `õigõl aol kodo, muido imä nakkas kärsitüisil `käümä (närveerima) Vas; tõõne kääse kibõvallaʔ (kärsitult), kunass saa tu̬u̬ tü̬ü̬ tettüss Räp; Kääse perseh är ja ei olõ sitaga kah (eriti osavast inimesest); käüse pää `piśtü kui hüäl hobõsõl (uhkelt); Jaań hiit jahe kivi vette, siss naka‿i eläjä kiinih `ḱauma Se || (rasedast) ta on last käemäs KJn; temä akab juba tõist ti̬i̬d `käimä Krk; sääl ḱau jo kat́s tüḱkü Se d. (välja või üles) paiskuma, (laiali) pritsima, lendlema
1.(nt tolm, suits, sädemed, vesi) `müürüst käüb `suoja Kuu; lahve tuli keis `korssnast `välja Mus; kui tuld liigutad, käivad kirred üles Vll; [ahju] Rinnaaugust käis tuluke `välja kut obuse änd Pöi; sild (tee) `tolmab, tuul `keerab, justkut `suitsu köib üles Muh; [vee] pullid keiväd ülesse kui `sõutasse Mar; küla alede suitsud käivad `siia Juu; ahju paaś pial, et sädemed ei käi `vasta lage JõeK; teine oli alt uks, kust suits käis `väĺla (rehetarest) JJn; vesi käis `varba vahelt ülesse ku `virtsti Sim; ahi lõkkab nõnna et tuli käib `kummi Kod; meie suits käib ukse `kaudu Plt; siiva ollive koŕv`vankre man, kost pori üless es käi Hel; maea `olli palanu, tuli `olli karu `persest `väĺlä käenu; kui ta kõneleb, siss süĺg käib suust `väĺla Ran; sõ̭ss tulõ kibõna˽käve˽ku˽tsärisi Urv; `väŕski oluʔ `kiŕjäss alt ku kibõnaʔ (õhumullid) kääväʔ üless Se || fig tuli käis silmist `väĺla Kei; pańd mulle serätse kähvi siiä kindsu pääle, `õkva tuli käis silmist `väĺlä Nõo; Vana paneb vi̬i̬l selle päävarjugi `käima (põlema) TMr; kihuta `kimmõdõ hobõsõga tõisist `mü̬ü̬dä, et tuli käü ratta `mutrist `ussõ Har 2. (vihma-, lumesajust) vihma piisad käivad Jäm; lume `kaabed akkavad `kεima; sajupuru keib Khk; lume peldad keivad Jaa; eele mõni piisk köis; lume `elbed köivad Muh; vihmapihu käib Rei; vihm keis läbi rätiku Mar; vihma tibad juba käeväd Juu; vihm käib riietest läbi VJg; vihmapiisad käivad `vasta akent Plt 3. (tuulest) tuul käib tua `pääle, puhub tua `külmäst; panema - - `kuue [selga], siis tuul ei käi läbi Lüg; `kange tuul keib parand kattu; tuul keib liidi ala, tuli‿p aka pölema Khk; tuul keib täna pagiti Mus; Vähe `nuhka ikka käib, aga see‿b tee tuulingule veel teist mõtetki Pöi; kena tuul akkas uksest `sisse `köima Muh; suur tuule hilling käis üle Phl; tuul keib `lõunest Mar; täna käib ea tuul `sisse, täna saab tuulata Mär; ku tuul pääl käib, oo külm Hää; tuul käib meie toa peal Juu; [märjad heinad] pannakse kärbistisse, siis tuul käib sealt alt läbi Kad; täna käib `kange tuul VJg; tuule iilid käivad ühte lugu Iis; tuul käib uksess `sisse Kod; kuhja põhi oli alt õõnes, et tuul alt läbi käis Äks; ommuku ku tuul käis, sõss [hakati vilja] tuulutama Trv; neĺlä küĺle pu̬u̬lt käü tuul Krk; ait tetti `kõrgõdõ, alt jäi tühjäss, et tuul alt läbi käib Ran; tuul käip läbi saena `sisse; [mees] lõegass poole kuuse maha, nüid käip tuul majale `pääle; katuss om lagunu, tuul käib `säĺgä Nõo; tuuĺ käü lävest `sisse Har; tõõsõst lävest käve tuuĺ läbi Vas; tuuĺ ḱäu läbi saina, ḱjulm om Se || hum kut tuul läbi käib, εεld teeb, siis on peer Käi 4. (lõhnadest) Orava`marjad `kasvavad siin, hüä hais käüb Kuu; kärtsu ais keib, kui riiet `kuskil pölemas on Khk; inimese ais käis ta käde (loom haistis inimest) Vll; viina ais käis suust `väĺlä Nõo
8. a. liikuma (mitte kõndimisest) jää käis, `üösse akkas `käima tiad; `vanker juhab `teine `puole voi `teine `puole, käib `viltu Jõe; pilve`rünkäd akkavad `käimä; `suoled akkasivvad `alle `käimä; mina ei usu sedä, et maakerä `ümbär käib, mina usun ikke et `päivä rattas `ümbär käib Lüg; Õlut `tuadi `lauale kadakase kappaga ja sie käis `ringi Jõh; uued rattad ei käi `ümber Jäm; `augusti kuu löpul kuu kεib irm madalast läbi; kuue sülla vee pεεl, sεεlt vöivad laevad läbi `käia Khk; Kust kõue pilved `korda akkavad läbi `käima, sealt käivad `terve sui Pöi; na suur toŕm köis üle Muhu Muh; köho peege `katki ja sooled käivad läbi, käivad kubes Käi; jää akkab `keima, tuleb tagasi ja akkab `mördo rädima; pää (päike) keib `lõunest `alla Mar; üks suur kuĺp köis meil sedasi kauda küla, kus pulmad olid, `kardulid `tõsta Lih; päe ei kei, ike maa keib Tor; Sua lagi käib ju ikki oma `mu̬u̬di Hää; `vanker juhab, ei käi tied Kos; `kerged `pilved käivad, taevas `sõõnas Jür; sooled käivad kubemes Sim; üks `uassa kuu käis eden ja ele täht järel; meil käesid kotid ku tuul `vankrile Kod; kella trikkel käib edesi tagasi KJn; vanast olli järve käünü Krk; sul käip vene kole sügäväst, mul käip paĺlu õhemalt Ran; nii `kange `tõstja et, nigu `tuudsatap käenu kot́t masina mant obese `pääle; taguots käib ike töörä töörä; [tal] sooliku käenävä kihel`konda (kubemesse) Nõo; silmä terä eläss, käü pää sisen üten `valgõga nigu väĺk Krl; ratass käü viriläst Har; t́sipa um `muutunu˽päävä `ḱaumine, tuust põh́a`pu̬u̬lsest `aknast es paista˽kunagi päiv `sisse, a no˽käänd Rõu; ku jalassõʔ ei oolõʔ ütel `kot́sil - - siss nakkass regi `viltu `käümä Räp; tõ̭nõ käüse ku maśsina, pia‿i määnegi tüü kińniʔ; pilve˽kääväʔ, muni vihmapisu jo tulõ Se || veri ei käi Lüg; süda paneb vere `köima PJg; `kamper paneb koledass vere `käimä Kod; viin aab vere `käima Ksi; veri akkap `käümä jälle Hls; kui käed küĺmetivä, siss `tuĺli lämmitämä - - käib jälle Ran || (peapööritusest) Pia käib `ringi, `silmide ies lähäb `mustast Jõh; pää akkas `ümber `käimä Vai; Pea käib `otsas `ömber Pöi; pea kεib nii `kangest `rinki Rid; pia uemane, keib `ümber JMd; pia aga käis `ringi, terve saunaga käis `ringi Kad; piä käib ümmer, ilm lähäb mussass Kod; pea käib `ümmer, ei kanna üleval `olla Plt; miul käüś pää `tiiru Krk; Pää seen nigu hällütäss `täämbä, pää käü `ümbreʔ Urv b. (kiirest töötamisest) minu kääd enamb - - `kärmest ei `käined Jõe; `toine `jälle `laskes sene `sarja aga `käia `ühte `puhku VNg; lase omad käbäräd `käiä Vai; Paneme rehad `keima Kaa; paneme aerod `keima Rid; lase käed `köia, ää `laiskle Tõs; [eestniitja ütles:] `kõikide kääd käigu, aga meie tüö `jõutku JõeK; lahe kätel käedä, et ei jää `uimama Kod; küll temä olli usin, käe käisiv ninda ku üit́s libin Krk; lase kätel kävvä, ärä suul `laske kävvä Hel c. (ukse, sahtli vms avamisest ja sulgemisest) `kuulen, uks kävi ja [keegi] tuleb kohe sise Kuu; uks äp kei, `rüüstab parandad Khk; Üks tuli teine läks, kõrtsi uks see käis alati Pöi; lova `sahtel käib `prεεgu tugevaste Emm; Liida `siiver oli tahmane ja nõgine, ei köin iaste Han d. lainetama meri käib vai `lainetab, `valges `kopros kõhe Lüg; meri kεis nii `kangesti kui me lainete vahel olime Khk; Eele oli edäläst igänes vali, täna viel käüb `laugjas laenõ maha Khn; suured `lained kääväd nagu müürid Kod; `väikset `lainõt käevä `vi̬i̬rde Ran e. saabuma (postist) Mool käi `lehte mitte - - ela just kut kottis Pöi; Männal käib koa aealeht Tõs; kas teil Virulast ei käi Juu; mul käib ikke omal leht kua VMr; nüid ei käi meil enäm `seitungi `lehte KJn; peräst nakava kirjä `käimä (algab kirjavahetus) Nõo; elopäävä˽käve mul leht; sõ̭a `aigo - - kiŕa˽kävevä˽talo nimmi `perrä Räp; `t́seitina ~ kasedi kääväʔ; leht käu Se f. fig ühe valdusest teise valdusse minema laada loomad, nee keivad ühä kääst teise käde Khk; töö käib ühe kääst teese kätte Juu; Käib ühe käest teise kätte kui mustlase püksi nööp Pal; tüdruk käind käest kätte Plt
9. a. ringlema, pöörlema; töötama (masinatest, kellast vm seadmetest) `mootur jääb `seisu, sa‿i saa teda enam `käima Jõe; `kellod `käiväd vahel ede Vai; keribud keivad Khk; [veski] tiivad käivad `ühte `vääri Krj; Ratas akkab rõugu peale `käima (hõõrduma) Pöi; kell kεib tikk takk Emm; kell köib `ühte Tõs; kell käib taha, ei jõua edasi `ühti Juu; `veski tiivad käivad `ümbar VJg; `õhta käis mõni neli vokki nõnna et kella `kümneni Trm; tuule `veski ku tuult ei õle, longib käedä Kod; katal käis, aga masin veel `seisis Lai; `veśke pannass `käimä, akats jahvateme Krk; voḱk pidänu nii `tassa `käimä, et `kiägi es kuule Puh; serände `väike tuul, si̬i̬ tuule`veśkit `käimä‿i pane Nõo; `tõuka kell `käimä Kam; mi˽kell käü üüpääväga kat́s `tuńni ette Har; kell käü kuvvõda pääl ~ kuvvõdat; pannõl piat [koodi] varrõ otsah `üḿbre `ḱauma Se b. toimima, funktsioneerima [siis] Hakkas küll juba äri `käümä `Suomega Kuu; Küll oleks kena, kui maailmas keik keiks sedati kut peaks keima Kaa; [veisel] oo keelika viga, `antse `rasva, et mälu `jälle `keima akkab Jaa; meiereid akast `köima Muh; koolid akkavad `oome `käima Rei; `tih́ked `juused kui kamm läbi äi käi Khn; nüid pöial käib ilusti, annab `liikuma Kei; see lukk on rikki läind, see ei käi `easte Juu; ing ei taha `käia, jääb `kińni VJg; lukk ei käi KJn; `juussed om ärä vanunuva, kaḿm kah ei käi läbi Ran; taba hukka `lännü om, ḱäu‿uiʔ Se || fig Kääse ku Andso viiol (on heas korras) Räp
10. a. (äkki) tekkima; järsku läbistama (aistingust, tundmusest, mõttest vms) Külm kävi vähä läbi ja kohe löi mogad kaik rakku Kuu; naba `aigeta, `käivad nisukesed valu `iilid kohe VNg; `külmä värinäd ja palava `iilid `käiväd Lüg; `luksud `kävväd Vai; körvedised käivad Jäm; möne obusel kεivad iirid ülal; lehmal kεivad puhudised, kut köht `liiga täis oo; juba pεεst läbi käib see kisa Khk; lahk kεis läbi, `tömmas suu `kiiva Mus; Sii akkab nõnda kõhe, käib nõnda abudest läbi Pöi; `jalge sees käivad krümbid Käi; jälistus käis läbi Rei; see keis mul nii `irmsaste kerest läbi (ehmusin) Kul; kõõksud käevad, üks räägib sind takka Mär; valu ood köevad, se `öötas kirm oleved Kir; va külmad kivi parandad, `jalgel akab külm, jalgest köib läbi Mih; [vastumeelne jutt] Käib läbi nagu vile sia pääst Hää; röhatesed käivad üle Ris; lapsel kluksud käävad Kei; `aigus käib kallal `ühte `puhku Juu; teine räägib taga kui nõksud käivad JõeK; mul krambid käivad `jalgus Tür; laulab väga eledast, käib läbi pia Ann; `väituse iilid akkasivad `käima `kange `väega Kad; ku [laps] akab `sündimä, siis kääväd kinnitused Kod; külm kõrvust läbi käind Lai; valu jooned käeväd südäme `alla; temal käeväd `tihti `rõuged KJn; rambida käeva `jalga Trv; aigu kävve ja uni tükip `pääle; kõrvetse käüve `rindu, ku viga sehen om Hls; värin käis üle ihu, surm läits üle `avva aseme Ran; `õkva valu ju̬u̬n käiss südämest läbi Nõo; Tu̬u̬ käve jo˽kõ̭gõst lihast ja˽luust läbi; ki̬i̬ĺ `pańti kińniʔ, kõ̭nõlda as saaʔ, muidu‿gu `süäme `puhkusõ˽käveʔ Rõu; `rüöhkeʔ kääväʔ pääle söögi Vas; jumõʔ kääväʔ üle iho Räp; `naksi latsõ haluʔ `ḱauma Se; peal(e) käima aeg-ajalt hoogudena esinema tämäl käib `langev `aigus `pääle Lüg; nii `kanged aigud käivad peal Pöi; sennel käib laŋŋe `aigus pääl Emm; aĺltõbi peab oo `kaupa `peale `käima Vän; kae mitu `korda siĺma pial käind Kad; tõbi käib `pääle Puh || regulaarselt esinema tal käivad naiste asjad Rei; kuu `rõivaʔ, mis õga kuu kääväʔ Se b. esinema, tekkima (ilmast, loodusnähtustest) `tuule `iilid `käiväd `vihmä ies Lüg; vihm akkas mere peelt pagidega `keima Mus; [ilm] vahel üsna vaga, vahel suured tormi joonid käist Emm; sado keib ilinga aaval Mar; suured torma ilingud käivad Var; oli varjolese `kohtes, kos kevadi külm ei käin peal Ris; sügise käevad öökülmad; kuevad välgud käevad `õhta `aegu Kei; kui tulispaśs `käima akkab, siis tuleb teisel kolmandal pääval `vihma Juu; aned lähvad, allad `käivad Amb; sügise akkavad `allad `käima Iis; vihmad akkavad `käima jaanipäeva `ümber Trm; `uassa läbi rajod kääväd Kod; üks välk käis teese järele; kui juba iilid käivad, siis on vihm tulemas Plt; välgud käevad, toodustab, sügisese öödel, toodused käevad SJn; laoritspäevä ja `pärtlispäevä vahel käesivä alled Ran; akan om `katski, säält käip küĺm `sisse Nõo; `piḱne käve päiv `aigu, `taiva alunõ oĺl nigu üt́s tulõ meri Krl; nakasõ halla˽`käümä; välgüʔ nu̬u̬˽`kävve tsihh ja tsähh Har; `piḱne käve ku kärdsäh́ti Rõu; `piḱne käü, mugu müristäss ja, lü̬ü̬ `väĺkü; naaśõl oĺl hulga `hainu kuivada˽kotoh, vihmasagara˽käveʔ Vas || sui köib talve järele Muh; sui käip `talve järel, `talve käib sui järel Juu; suvi käib talve järele VJg; suvi käu talvõ `perrä Se
11. suunduma, kulgema, (üle või läbi) ulatuma [karu] `jäljed `käisid üle tie `põigite Lüg; vana tie kävi `enne läbi külä joe `äärest `müödä Vai; `kerve silmast keib `kerve vaŕss läbi Ans; pisine rada keib metsast läbi; `valged pilve kiud keivad üle `taeva Khk; paet obune oo iire`karva, must sooń keis seĺja pεεlt läbi Mus; Üks `üüdis tuule aga, teisel oli noa laev, `sõuksed joonilised pilved käisid öle `taeva; Oli ikka pidu ja oli pidu laud ka, öle toa käis; vee tori, enne keis kaolt rehala Pöi; kut köho all `valge tükk käib öles, siis on pugo lehm Käi; silla aampaĺgid käevad kaśti pealt kaśti `peale Mär; vanasti [sohu] köis tamme pakudest tee `sesse Mih; rie kaust käib paku `otsade pealt läbi Ris; `talve põle `jäĺga `käimas, siis on `umbe, lumi sügav Ann; polgu adjudant, suured ma˛i·lma nöörid käisid `risti siit rinna eest läbi Pee; `lantspu käib `vankri alt läbi Sim; tee käib ukse alt läbi; räśsik o `vaĺkjas, juaned käeväd `mü̬ü̬dä `selgä Kod; viisul on ormad - - kust paelad läbi käivad Lai; `purded ehk tõkked kääväd oeast üle KJn; tii käib kiverdi kõverdi Trv; massal kävve soone läbi Hls; ihu `ümbre `panti talje, ta käis `ümbre `rindu Ran; `keŕkuti̬i̬ käis `mõisast `mõisade; suur tannum käis `ümbre külä Nõo; si̬i̬st `Leipsi palost käve kaŕati̬i̬ Vas || fig, hum Pilk kävi läbi `nindagu kali `mustlasest Kuu
12. a. paiknema, asetsema; (kuhugi) kuuluma, määratud olema `paadi `seuras kävi `enne üks viistoist ja kaks`kümmend `verku Kuu; korop käis rie pial; aam`palgid `pannasse `este, siis `käivad venitused, siis sarikad Lüg; laba`kindad, nämäd `käüdi `nahkasi `kindo sies; kus kaks ovost käviväd ratta ies, siis `tiisel oli kesk`paigas Vai; vanadel meestel `piipudel kεisid kaaned Jäm; ake keib `ingede `kaelas, siis ta liigub Ans; telgas käib obuse seĺjas; alus kot́t keib all magada Khk; see küla keis Mustjala möisa ala Mus; Piip keib suus Kaa; `pealmene kivi käis [veskil] ikke kõva, alumene kivi peab `pehmem olema; aerud keivad `tollide vahel Pöi; vammussel köis pussakas `peale Muh; linad käivad sii kappis Rei; `pärled käevad `kaeles Mär; liiämür - - köis `ümmer ah́o Vig; murispuu `piäle köiväd paarid Var; jalaste `sisse köivad kodarad Tõs; paĺgi kelk käib ree taga, paĺgi otsa all Juu; Säŕk käib kõige all Jür; põld ein käib `jälle `rõukudes puude pial Pai; linutamise aal käis põll ies VMr; obused käivad `trengidega ies VJg; trepil käeväd lavvad `piäle Kod; Kalmumäe oli üks koht - - Ellakvere küla `alla ta käis Lai; see järi käib `kamrisse, toop käib naela `otsa; `kartul ja oder käisid ühe põllu pial Plt; [talu]koha `kõrva käis suur mets; riiv käib ukse ette; tallukad keisid sukkade `otsa KJn; `viina pit́s käü ehen ja saiapala pääle Krk; soolikad ja magu, südä ja kops, ni̬i̬ kõik käevä sisikonna `alla Ran; `kampsunil käis verrev nü̬ü̬r `ümbre kaala; saena `sisse olli `raotu nigu akan, aga laud käis ette Nõo; `olli serände `vanduss, kos piibu pää ja vaŕss `sisse käis Nõo; ega kaara maad es kõrrata, `kartlimaa käis jälle `kõrdamise ala Kam; puu annum, ku ta paar kõrd `olli piimä all ärä käenu, pidit `ki̬i̬tmä Rõn; `Tõrdulõ käve kaas pääle Urv; Su̬u̬hara käü Tśolgo `kerko ala Räp || `ukse `aagil on obadus, sie on kuhu aak `kinni käib VNg; sie `priesi käis vel lugus Vai; kui uks oo `niisked saand, oo ää `pahtund, siis äp kei `eesti `kinni änd; `pastli paelad - - keivad jala kurgu peelt kogu Mus; nõela tooś on nagu priĺli tooś, keib `lahti kesspaegast Kul; Levaahe `oĺli ka rihituas, ahjusuu, `siivrega käis `kińni Hää; preesil oli tilgut, sellega käis `kińni Juu; aeda uks käis lukku Äks; [kanga] sõĺg käis kokku, tal olid tihvtid ots, tõmmas `riide pinguli Plt; egä sõrme sehen om kolm `końti ja kos kondi kokku käevä, nu̬u̬ om jaku kotusse Ran b. kehtima, käibima, esinema; kasutusel, kombeks, tavaks olema sie on `ranna`rahva sana, maa`rahval seda sana ei käi Jõe; vanad [pere] `märgid `käivad edesi Hlj; südä on `suurest `kasvand, sie [ütlus] käib tigedä inimise `kõhta; kilimittud `käivad `kõige `rohkemb `külvamise `juures Lüg; `paljo ei `käigi ühes kuos neid ribilaid ja `ruopisi Jõh; kεib teil ka `naarid maas Khk; ega see‿s käi so `kohta mette kui ta nönda `ütles Vll; Si̬i̬ käib `jälle sööma aśja `kohta; Poomakas on niisama `käidav sõna ku `tu̬u̬kam või kaigas Hää; see sõna Kaiu `keeles nii ei käi Juu; klubid pidid - - `käima ajutiselt raha ase`täitjaks, olid papist ja nahast Kad; `rahval käib sie pruuk; `rahva suus käib sie jutt VJg; üks moenasjutt käis, minu emä kõneles Kod; `kõŕkjas mees, tema `tahtmine käib Pal; mõni raha ei käi enam Plt; anijalg käip vedru asemal Kam; tu̬u̬ [sõna] om mõ̭nõl tõsõl nukal käümän; tu̬u̬ käü kõiḱ üte põhja `pääle (tähendus on üks) Krl; kas se raha käü vi̬i̬ĺ, see om `väega vana Har; meil ḱäu śjo sõ̭na nii, sedä`väŕki Se; maha käima tarvituselt kaduma `Kõiki `eńdisi sõnu ei räägita nagu `luibu ja poogat́s või, `vaata `seuksed sõnad käivad meelest maha Hää; si̬i̬ vana kuńts om maha käünü, sedä ei `peetä änäp nüid; si̬i̬ mu̬u̬d om joba maha käünü Krk || sisaldama, mahutama vakkamaid käis vist `tiinus kuus tükki Vai; kümme pöo keib kärajas Pöi; neli `korteld käis `toopi Emm; kaks käib `kümnes viis `korda Käi; veerandikkusi käis kolm tükki `tündre peal Kos; viis `vihku käis `sõnna `parmasse Tür; kaheksakümmend `vihku käis `kuormas VMr; paelu sihuksid [nagu sina] naela `peale käib (teist halvustav küsimus) Pil
13. a. (vastu) puutuma, põrkuma, (ära) lööma `ammastega ei ole [hüljes] `külge käind, aga [on] käppadega `piigistand; kork`pendrid `käivad `laeva ja `silla vahel, nad `oiavad, et laev ei käi `vastu `silda Jõe; `Ninda käsi`päidi suruss kogu sen [lapse] pää `ümbärt`ringis läbi, `ninda et mitte üht `ainusa `kohta ep ole jäänd `käümättä (puutumata) Kuu; `kirves käib kive (kivvi), terä maas; `luomad juo `kεiväd lage, `sõnnik on nii `kõrge Lüg; Tämä mõttel, et `milla nüüd `vankri rattad kokku `käiväd Jõh; `küüner`pohja käis `vasta `lauda, `irmus valus oli Vai; Aisad olid lühiksed, regi akkas [hobusele] `kandu `käima; Lase obu `sõnna puu `varju, siis sadu‿b käi peale Pöi; `pialmesed `ammad köivad alumeste ammaste `vastu PJg; siis akati `lüöma kahe kolme pindaga ikk, nõnna‿t `korda käis Koe; laua tükk käib lati `vasta Kad; pea käis `vasta ust; puud kulund takule, mis `kuskil teineteise `vastu käivad VJg; kui kaegass `küĺge käis, siss [koer] niutsat üits kõrd ja pühk mińemä Ran; varvass käis `vasta kivi Puh; tu̬u̬ om irmuss ku oss käiss kas `suvve vai `siĺmä Rõn; pää käve `vasta `tulpa Se; kallal ~ man käima fig sööma; (vargsi) puutuma neid putakuid o koa, mis `kapsa `lehtede kallal köevad Kir; vanames köis uie kardulde kallal Mih; kui varas oo kallal köin, kuevab [koirohi] ää Aud; Nää, iir on jo siin või kallal ju `käintki JJn; poiss `oĺli üitskõrd kasti man käenu ja raha ärä `võtnu Nõo || fig ei käind tänä `üöse nahk minu `silmide pääl, ei saand magada; nädälä `päiväd mitte üks `toidu `eine tämä suus ei käind Lüg; mitte üks jumala tang pole mu `kiele peal käind VJg; `jooksis nii et jalad käisid `kukla Lai b. ulatuma, küündima; külgnema `süksül kävi vesi vahest üle tie Vai; see Soege nina, üks va kivi rümp, kεib mere `sisse Khk; `meite `loomde karjama kεib `senna `vastu Kär; mei pöld käib Putkaste `maades `kenni Käi; mere löugas käib maa `sisse Phl; `Lainõd `käüväd üle muuli Khn; `Seuke maanurk, käib `merre, si̬i̬ on maanina Hää; kevadete käis siin vesi JJn; paisetus käib jua südame alla VJg; tule ülesse, mul käib redel senigu aŕja `alla Vil; Paistus käü süäme ala Vas || fig anna nii et - - valu süd́ämede käib (nii et aitab) Ran
14. mõju avaldama, mõjuma Käüb `jalgule kohe sie `tärdäelemine (askeldamine) Kuu; käüb `iŋŋe `pääle (ajab vihale) Hlj; kõik tööd köevad käte `peale Muh; möni toit käib södame `pεεle Käi; `raske töö käib kere `peale Vän; sańt asi, käib `mulle südame `peale Juu; sie tüe oli ikke `raske tüe, käis nii käte ja jalte (jalge) `piale Rak; [ketramine] akkab `pihtade `piale `käima kua Sim; Käib tervise piale Trm; `letre (elektri) `valge kävvet `silme pääl Hls; si̬i̬ käüp miul periss enge pääl, ku tõine miut `sõimass Krk; tü̬ü̬ käib jõvvu `pääle Puh || fig (kaetamisest) on `aige üks luom, siis on `tõise kade silm käind üle Lüg; teise inimese kuri silm on siit üle käind, kurja silmaga `vaatand Jäm; `põrssad jäid kõik nii pasale ja - - sis oli sańt sõna tal üle kεind PJg; kade silm käis üle ja pani loomale täid `seĺga Kos; vahel lapsed jäed `aigess, `üeldi, kuri silm üle käänud Kod; kui latsel midägi viga, üteldi et kuri siĺm üle käenu Ran; kuri siĺm om üle käenu, lehma om ligeda nigu `mõstu Nõo; ette käima altkäemaksu andma olid selle asja pärast ede keind Khk; (kaela) peale käima paluma, manguma, keelitama; nõudma Käüb `pääle `jüskü luu`painajas Kuu; käib kõhe `pääle kui `mustlane Lüg; mis sa käid `ühte `jooni nii pailu mo `peale Vll; Äi sealt soa ilma peale käimata midagi Pöi; küll käist pεεl, aga ma pole mette joond Käi; akkas `moole `peäle `käima, anna koht kääst ää Juu; perele käisin [tööga] kõvaste `piale, ei soand sis `keegi `armu Kos; jusko `painjas käib `piäle, anna ja anna Kod; nigu `mustlane käib kaela `piale - - ikke anna `talle Plt; käib kui uni `pääle Puh; Nika käve pääle ku ma˽`tääga üten lät́si Rõu
15. (midagi) järgima; (millelegi vastavalt) toimima, talitama usu `nööri `mööda kεib kuni elu otsani Jäm; mis viha vaen tal Kuti `vastu on, `ühte `jooni käib teise kohe (vastu); ne käivad egas `asjas nönda kut käsikääs üksteisega Vll; ta peab ikka `öiget `säädu `keima Jaa; ma pian ikka `seaduse järel `käima Juu; [kui] laps vanemate `jäĺgedes käib [öeldakse:] kudaśs känd, nõnda võsu JõeK; sie käib mu kielu `vasta VJg; vanass kualin `testi eel`kiŕja. ku̬u̬l`meister kiŕjutas ette, sa kiŕjutasid ärä et käsi käis ku̬u̬l`meistri õmaga `üste Kod; si̬i̬ [laps] om joba käsu käijä, ta käü mõne käsu ära joba Krk; ta käib vil emä `jälgin Nõo; ta pidä `säädüist, ḱäu `säädüse `perrä, ei ḱäu `vasta `säädüist Se; kohut käima õigust nõudma, protsessima `aksid kohut `keima, tεεb millal see `otsa saab Khk; ma pole kenegiga kohut käind Käi; keisid ikke kohot, aga ei sest tulnd `ühti Mar; akkas - - landrahiga kohut `köima Mih; ärraga käisime kohut VMr; käisid kohot ka ike natuke KJn; `vannu ikki vi̬i̬l nakassiva [vennad] kohut `käimä; kaits `paari käenuva kohut kaits `aastat, siss keŕk lahutanu [abielu] ärä Nõo; nii tark poiss oĺl et, käve vi̬i̬l herräga˽kohut kah Vas; käüse kohut uma külä mehegaʔ Se
16. a. toimuma, teoks saama Minu esimäne `Suome reis kävi hüäst Kuu; `ninda on käind, `ninda käib edesi; sie vana jutt käib `põlvest `põlveni edesi; sõda on `käimäs Lüg; paneme töö `käima; kuidas see laul keib Khk; Üksi koari `niitmine käis nõnda, aketi kohe äärest `niitma; rebasejaht käib `talve läbi Pöi; meil on `metsas juba tööjärg `käimas Emm; rehepeksud, need kεisid ikka käsil Phl; tants köis edasi; eenätöö see köib ike `endist `moodi Vig; teada küll, kudas need asjad köebad Mih; rukki `lõikus käis sirbiga; rehepeks käis vardaga Tür; mõesa moonamestel sel käis `küindlapää üless `ütlemene Pee; vihu `leikasid `vaĺmis, ega sis, sie käis nõnna mis `välkus kohe Koe; kos sinä õlid, ku lahing käis ranna jäären Kod; pośte aśsad käivad laialt Plt; nigu `riibmine ja sugimine, tu̬u̬ käis iki rehägä Ran; `aiga`mü̬ü̬dä asja käevä, ripa rapa rista `kat́ski; [sünnipäev] käip kõik nätäl Nõo b. muutuma minu `muistamisest `saadik on sie laht `käünüd `palju pisemmaks; kui lähäd `puosta `pääle, peräst kui tugevaks käüb, saab `oite ala valatada; [kiluvõrgud] olid juo vähä `käüned `pehmeks Kuu c. edenema, laabuma tämä kääs `käiväd kõik tüöd, midä kätte võttab Lüg; lase kaup `keia, mis sa tiŋŋid Khk; mis se ärja küńd oo‿s - - ega se na ruttu köi [kui] obustega Lih; mida `rohkem sa teed seda tööd, seda parem ta käib Ris; töö akkab tagurpidi `käima, ei lähä edasi `ühti, ei soa ärjapead väĺlalt ää Juu; sie käib `kähku kui käki tegu JõeK; `vaatab kuda ni̬i̬d elod akavad `käimä Kod; tü̬ü̬ käis ku soras Kod; tü̬ü̬ käip täl käen nigu käki tegu Nõo; tü̬ü̬ kääse mul nii virgast nigu tuli püśs Räp; las(k)e käia ergutus-, heakskiiduhüüd lase vade `käüä! [hüüti] ku midägi `lähte hüäst Kuu; lase aga `köia, mis tal oo Aud; [üks] tahab `riakida, teine on `valmis `kuulama, `ütleb et lase `käia Lai; mis sa kurvasted, muud ku las aga kävvä Krk; `laske nüid käiä, nüid ei massa `aiga `viitä Hel; herr üteĺ oma kutsarilõ: las kävvä Räp || (erilise leksikaalse tähenduseta) nisuke juomakalts et lase `käia Kad d. (käekäigust, hrl küsimusena) kuda käsi käüb Kuu; kuidas käsi keib; kuidas käpad keivad Khk; nönda küsitakse ka, kudas käbarad käivad Vll; Soldati käsi äi käind sõjaväljal mette `easti Pöi; kudas käsi keib koa sis Mar; kudas käbäläd köivad koa, küsitse teese käest Tõs; kudas so käsi käib koa nüid, põle sind kaua näind Kos; kudas käsi käib, kuis elad Puh; vanast üteldi et, murra `murtust ja anna `antust, siss käib su käsi äste; käsi käip periss äste, rõevass om säĺlän ja sü̬ü̬k om kõtun; tõene küsip, kudass käsi käib, tõene `ütleb mes tä käib, `käissest `sisse, `käissest `väĺlä Nõo; täl `höste käsi käu, tä om õ̭nnõlinõ mi̬i̬śs Se
17. kostma, kõlama käräkäs käis äkkist Lüg; `Järsku käis `irmus `raksatus IisR; köhimise ääl keib `kaugelt käde; keis `irmus röögatus Khk; Kurgede ääl keib soost ää Kaa; vali `öilamise ääl käib metsast Krj; Pisike kabin käis korra kaudu akent; Irmus nina norin käis teisest toast Pöi; suur kõve kärgatus köis Muh; Üks vali kärts köis ja tuul lõi ukse `ingede pialt maha Han; sel on kõva kops, eal on nii vali, käib üle kõigi; mõni sõna käib tal nii ulluste; krapi kõbin käis kätte Juu; käis üks plaks Trm; akasid paagud `käimä, `püśsi `laśti; ele särdsäk käis Kod; suuretüki paugud käisid Vil; laksu käüsive Hls; kuuli ku tu kärts käis Ran; suur kärävüss käis Kam; sääne käŕäk käve kuʔ Se || (kuulujutust) Jutt keib, et meite `koloo·si tulne jälle uus esimees Kaa; jutt käib nii Puh; jutt köib suust suhu Tõs; ja mehe kah olliva paraja praava mehe, naĺlajutt käis Nõo; ütevahe käve˽jutuʔ et, kel paĺlo rõivast um, tu̬u̬l võõdass rõivass arʔ Rõu
18. a. püsima, kestma, vastu pidama õlekattus, kes ikke `oskas tiha, käis sada `aastad Hlj; see käib mo põlveks küll, jääb järälegi Mär; nied raag`nahka `pasled jälle `ütlesid et, ega nied ei käind midagi Amb; panin kinnastelle uued lapid `piale ja käisivad `jälle VMr; teine paĺk käib, teine `pehtib ruttu. maltspuu ei käi `kuigi kaua VJg; pehme vikat́, ühe suve käis Kod; `päätedu `saapa käevä tõenekõrd nigu `vastsegi Ran; tu ei upu˽vette, ei pala˽`tullõ, käü alasi alalõʔ Har b. kõlblik olema tegin alusse `einä, `luomad ei süö, aga alussest käib küll Lüg; `Mulle käib minu `naine küll, mis `teistel tämaga tegu IisR; See kivi käib just sönna kohta Jäm; seda kεib mäledä noordel ning vanadel Khk; `Meite asema `riided käivad veel Pöi; nee käivad mõlemad, rumalus ehk loĺlus Kei; sina ei tea, mis meil käib ja mis ei käi VJg; sarap̀ust [saab] ikke kõege paremad vitsad, paju, si̬i̬ ka käib Pal; prae rasu käib igäle `poole KJn; sukass ja `kindass kõlvass, sinna käis [lõng] küll, aga `kangade es `kõlba Ran; meil serätse söögi ei käi; iluste ei mõśta `nõklu - - esi `ütleb, et küll tä käib Nõo; kae, kas tu̬u̬ piim kääse kohvile vai om mürre Võn; säärän madalik hopõń om, talu hobõsõss õks käü Har; su mõttõ˽käüvä˽kõiḱ `mõtsa, na mõttõ ei käü˽kohegi Se || (tehakse) se [reha] varss käib kuusest JJn; lepapuust käib `kapsa tõrss VMr; [kuhja] malgad käisid kase vemmaldest Sim
19. käärima (hrl õllest) õlut akkab `käimä, lüöb `alli `kõrra `pääle juo Lüg; oluve `aami `panna olut `käimä Vai; ölut kihiseb `keia; ölut kεib suurde `kelladega, suure `körge vahu ajab üles; ölut läks kihe `keima, kui ta pailu palavaks leheb ning `keema akab Khk; [õlu] akkab `keima, linakord pεεl juba Mus; õlut `lastasse köia `tõrdes Muh; see oo verre, kui ta alles köemätä oo; verre pannasse `köimä, siss lääb jälle õlless Vig; õlut juba köin, `tarvis vaadisse aada Tõs; [õlle] ramm käib ää. [kui] `lasvad `liiga ära `käia, ta siis viha ja segane keik Ris; kui õlut paelu käib, siis käib rammu `väĺla Juu; Kali `käima ei akka `ilmaski Jür; nüid on õlut käind, võib `ankrusse `panna Ann; õlu tahab käedä ja seessä õma aja Kod; virre on käimata õlu Ksi; õlut on käemäs KJn; õlu es lää `käime, juśt ku rokk ollu; peris tävveste ei lasta är kävvä Hls; `tu̬u̬brin läits õlu `käimä ja vatutama Nõo; virel ei ole `pärmi sisen, kui käi joba, siss om õlu Ote; kui õlluʔ nakass `käümä, pandass kõva pütü `sisse Räp; oluʔ om ar ḱaunu, maidsat kas tä om ka kõva (kange) Se; külma käima 1. puudulikult käärima kui ta kuidagid `sooja saab vöi loksudud, siis akab uuest `keima, seda `üitasse siis [et] ölut keib `külma; `külma kεind ölut kut udu leheb lage, ta nii pönevil sεεl sees Khk; `Külma keind öllel seisab keima kord ikka peel Kaa; Õlut läks külma keima Pöi; `küĺmä käind [õlu] siis oli `äśti magus ja Juu 2. (vallasemast) va `külma käind tüdruk, `värdja ema Pha; [tüdruk] läks kodu `külma köima; see [tüdruk] oo koa `külma köin Muh
20. (ihade või himude kohta) Meeste isaldused keivad veini pudelite järge Kaa; käib imu tämä järele juba `mitmed ajad Kod; temä imu käi selle tüdruku `järgi Hel
21. (lausenäited, mis ei sobi eelnevatesse tähendusrühmadesse) Tämast `saamatuma ei `käigi (polegi olemas) IisR; kaŋŋas ei kεi kenast Khk; Seda tuli vähe ette, et ta (kangas) pole käima akkand Rei; löng on kibas akkan `käima (kangaveast) Ris; ta laseb ikke köened `käiä teese vara üle Juu; ole kõigin paegun `leṕlik, käi alt varvaste teistel, sis saat iluste läbi Puh; kusi om kinni, ei käüʔ kusi Krl; tütär üteĺ et, ega ma üle imä ei˽käüʔ, mis imä otsustass, tu̬u̬ um Plv; mõ̭ni (taskuvaras) käsegiʔ `laato piti, karmanit piti Se; käes ~ käsil käima kasutusel, kasutada olema ärjad pole täna kää keind Khk; See ju vana kää keind (kasutatud) riist juba Kaa; see obune peab alati kää `käima, ei soa rahu `ilmaski; mis seesäb, se on `liikumata vara, mis kääs `käia on, se on `liikuv vara Juu; kääs `käidavad asjad, nõud, mis alati pruugitavad on VJg; si̬i̬ raud mes käsil käib, ei ruasseta `ilman; `suapad akavad kõhe käsil `käima Kod; läbi käima 1. (proovi) läbi tegema, läbi minema nied on kõik minu kääst läbi käind VMr; üks mehine mees, kui ta kõigist aśjust läbi käib Pal; raamat käis `enne `sensurist läbi KJn; siss `olli loosi alt läbi käenu Hel 2. (seedimisest) köht oo ummussis, äi käi läbi mette; paljas vesi käib läbi, kut sehest `lahti on Khk; Kase karba vett `joodi - - kui sihest läbi keis, siis vöttas köhu `jälle `kinni Kaa; köhutöbi oli, köht käis läbi, paĺlas vesi oli Pha; Kui köht läbi keis, siis [mustikamoos] `tõmmas `kinni Pöi; kõht on ummuksis, ei anna läbi `käia Vän; pihta ~ sisse käima pilkama, nöökima; taga rääkima Olga on `valmis ikka teiste `pihta `käima Khk; Akkas `korda teise `sisse `käima ja käib; `Kange teiste `pihta `käima Pöi; Möne mihel aa sihane sant mood, et käib teistel sisse Emm; Ära katsu si sisse käie midaged, sa mötled et ma ni tolgus ole et ma‿p saa aru end Käi; üle käima 1. ületama, üle olema, parem (tugevam, tähtsam vm) olema `tõine käib ramuga `tõisest üle; mina‿n käi sest tüöst üle, mu jõud ei `kanna üle Lüg; ta söna pidi ikka teistest üle `keima Khk; [laps] Lihab ju nii `raskeks, jõud äi käi änam öle Pöi; eks tervis kõege parem ole, üle selle‿i käi `keegi Var; kubjas köis meeste üle Aud; valla talitaja peab kõigist üle `käima, mis tema `ütleb see peab olema Juu; kasu pidi kuludest üle `käima VJg; naene käib üle mehe, ku mi̬i̬s lähäb väimehess Kod; jumala käsk käib üle kõigi Puh; si̬i̬ asi käib üle miu `mõistuse Nõo; timä helü piat õks tõisist üle `käümä Har; mu joud ḱäu sust üle; `uhkuss käüse üle rikkusõ Se || ta ḱäu üle sõ̭na, `kullõ õiʔ (on sõnakuulmatu) Se 2. vaatama `laskes silmad üle `keia (vaatas üle) Khk; ma olen seda `aśja näind, mu silmad on sealt üle käind Juu; mu silm käu üle, s‿ma näe kõ̭iḱ arʔ Se 3. (kogu tervikut hõlmama) lademest `üieti, siis sai `vartaga üle `käia VNg; Vanasti said viljapöllud kohe peele ösumist uiesti üle keidud Kaa; Lahing käis öle, tegi maatasa kõik Pöi; Pole sii einamal `seaste suurd `niita midagid, aga ma pea ikka vigadiga üle `käima Rei; lademed `kiera viel teisip̀idi - - siis [sai] `jälle kord üle `käidud (pindaga pekstud) JJn; va kase põngastik - - eks ta vikatiga pia ikke üle `käima VMr; kui lade oli püeratud, siis sai teist pidi `jälle kaks `korda üle `käidud Sim; kui vihm üle läits, said iki `viĺlä, aga kui põud üle käis, es saa midägi Ran; ümber käima käituma, kohtlema; tegemist tegema `katsuga tulega ilust `ümber `käiä Lüg; mönega tä üsna kenasti käib `ümber, aga teist tä `kiusab `jälle Khk; `Voata kudas sa loomaga `ömber käid Pöi; tä na suurest sugust, tä nagu ei taha alama `rahvaga `ümber `keiä Mar; ei `oska mängu riistaga `ümmer `käia Mär; lapsega tuleb õrnaste `ümmer `köiä, ei tohe kuri `olla Tõs; `loomadega piab `ümmer `käima, `söötma ja `jootma ja `kõike tal `andma Juu; õli kolm ja pu̬u̬l `uassad vangin, üväss `käidud ümmer Kod; poiśs kanseldab obostega, ta käib nendega `vahvasti `ümmer Plt; mea ole `seantse `asjuge [nagu ravitsemine] ümmer käünü Krk; temä ei mõesta serätse masinaga `ümbre `kävvä Nõo; ega sa˽noorõ hobõsõga kuŕjaga `kõrda ei˽saa, paremb käü õks timäga `hääga `ümbre Har; `haigide inemistegaʔ om paĺlo vaia `ümbre `kävvü, kua taht juvvaʔ, kua `ussõ viiaʔ Se || fig liialdama tämä käüb `liiga `laialt `ümber Vai; see käib oma toiduga väga laiald `ümber, kevadi `puudus Emm; ta keib selle va kepega (kibedaga) `paĺlo `ümber Mar; ta käip selle va kipe mõrruge ümmer (joodikust) Krk
Vrd käülema

käsi käsi g käe (kää, kεε), p kätt üld (käži Lei)
1. inimese ülajäse; labakäsi, kämmal suola`tüükad on pisikesed `nüplikud inimese kätel Jõe; Ega sa oma `rakvere (vasema) `käägä minu parema kää `vasta küll tüöd ei tie; Käsitä `kiskub, valuta `vingub, jaluta `juokseb = tuul; Kääd kui `käiä `vändäd (lühikesed ja kõverad) Kuu; võttab kää ~ käside `pääle; `Lõikab `lääväku `kääga `leibä; Kääd `komparas (sõrmed kronksus); pisikesel `lapsel `prisked kääd ku kakkud Lüg; `nuored inimised `ulguvad ikke kää alt `kinni Jõh; `Rahvast oli vähe kuos, ühe käe `sõrmedel lugeda IisR; kääd on `kohmas; midä sa `plaksudad alalde oma käsi Vai; kuulab (konutab) käsi pöse all pool `pääva renni `juures; `sääma kää kinnas Ans; käsis nii külm Khk; Kääd on nii pakatand, nahk on nii kõva ja `karme; Äi siis saa änam toas käte vahel `miski teha kui juba adr `väljas; Mõne lapsel oo kääd `sündides `randmest sandik `valged, `ööti: surma `kindad kää, sureb noorelt ää või soab pailu teisi matta; Käsi nagu suur lasn Pöi; pisike käsi nagu `varblase jalg Muh; oh taal oli ää meel, pani kaks kätt kogu ja tänas ninda et Emm; kääd vaheliti Kul; ja mõned olid siis `tehtud naĺlakad, sured vasakkää `luśkad, et siis ei param`kääga ei `saagi seda `süia Lih; Käed nagu küpse karduled ~ lehma nisad (saamatu) PJg; lapsele õpetase `käśsa `risti panema Tor; Käed jusku sia sõrad (mustad) Hää; mehed `trampisid sis pärastiku puha, ikka ükstese kääst `kinne Ris; `ańdis (lõi) lapiti `kääga Kei; käesime temaga käsi oli kääs; oli `vandund sedasi: kui ta piaks `süńdima, olgu ta ilma käsita ja ilma jaluta Juu; kui `kanda sai kokku `teisi (viljavihke), siis ikke sai üks `kaendla ja teene kää `otsa Amb; tema kääd on alati rusikas (ihnus) Koe; mul lõi nari kätte VMr; kui pahem käsi sügeleb, siis saad raha, kui parem käsi sügeleb, siis annad raha `väĺla; tugeva `käega mies, `raske rusikaga Sim; Meister laiutas kua käsi, mõistus õtsas Trm; [külm] nõnnagu su̬u̬lvesi `lõikab, akab kätte; kui lapsele esimess kõrd `särki `selgä `panna ja pahema käe kädis enne `pantse, suab pahema ~ pahama käe mi̬i̬s; kisendäs ja palus käed-küüned `püśsi Kod; siul oo kardule pudrust käe, ei viisi nõud näpu vahel `kinni oida; käe musta ku kooberti; kate käe kanik ~ kikk (õhuke leivaviil) Krk; kui karvatse käe, siss olna ää mesitse õńn; käsi puusan nigu potil kõru küllen; kõnnib nigu parun, käe `perse pääl, oless ta `lilligi liigutass; kõ̭ik peeniksed ärräd, ja tuleva miu inimese`mulda käest kätte teretämä Ran; sul om ni̬i̬ käe nigu lehmä nisa jälle, ei pia midägi `kinni Puh; mul käe om sandiss lännuva, ei jõvva enämb `lehmä `nüssä; pua `olli kaalan ja muhve `olli `ümbre käte; miu käsi om jakust väĺlän; temä kätel oĺli nii suur käbedus; võta nüid sääld kate `käega, kos sa üte `käega `pannu oled (öeld, kui miski on kadunud) Nõo; pane käe ruhmikule Võn; ei ole `jõudu käte seen Rõn; ma `tõmpsi tedä `käega, et tulõ˽siiäʔ Kan; Kel laǵa hääkäe päḱk om, tu̬u̬ saa `ausa mehe Urv; kes ää suuväŕgige - - tu̬u̬ oĺl käśsigõ kõva `tühvü kah; ma ti̬i̬ uma katõ käe ja `kümne sõrmõga Krl; käe`ju̬u̬ni pääl ollõv kõ̭iḱ inemise elu `ülhlen; miiśs `ku̬u̬li mul käśsi vahõlõ; ma ei või enämb medägi tetäʔ umist käsist Har; Esi˽`peeti [vikati] kandsust kura `käega˽kińniʔ ja hüä `käega tõmmati lastuga vikadi terrä; ku `paĺla `käega [söögilauda] pühit, tulõ `puuduss; Es hää käsi tohe ei˽teedä˽miä kura käsi tege; käśsi otsahn um rassõ [kanda]; ei olõ˽kätt ei˽`jalga, esi ilmamaa tark = kell Rõu; mõ̭nikõrd oĺli˽käeʔ nii ärʔ ramõhtunuʔ, et või es üless `nõstaʔ; ei ti̬i̬˽käeʔ inäp midägiʔ, vana olõdõʔ; käsildä ja jaluldaʔ, a üle ilma tark = kaal, `minka kaalutass Vas; täl om `kangõ˽käeʔ ku soel (abitu, saamatu); taa‿m käsist vigalanõ; kuŕakäe tü̬ü̬miiss (vasakukäeline või oskamatu); `suuga tege suurõ liina, käśsiga ti̬i̬ ei käo pessäge Räp; ma˽lätsi - - `paljide kässigaʔ; kid́si käeh; ḱäut pümehhuisi, kumbit käśsiga i̬i̬h; tuĺl ilmalõkiʔ käeʔ kulakuh; võt́t latsõ käśsi pääle Se || [kui liiga palju nõutakse, vastatakse:] egä mul `kaksi käsi ei õle Lüg; äga mool pole kahed kääd et ma nii pailu pidi `jöudma Khk; ega mol põle kahesid `kässa mette Mar; ega mul ometi `neĺla kätt ei ole KJn; ega mul katte `paari käse ei oole Krk; ega `mullegi `kolme kätt ei ole Ran; ega mul ei olõ `kat́si käśsi eiʔ, üte˽käe ennede Har; kätt andma kättpidi teretama või jumalaga jätma; kokkuleppe kinnituseks, leppimiseks kätt ulatama tule anna külale kätt ka Vll; Ole mees, anna käsi, lepime ää Pöi; ta `ańdis kätt ja lubas `kińdlasti KJn; anna mul käsi, siss jääp `kindless, et sa miul tulet Krk; sääl om kolm `keisret lepitust tennuva ja üitstõstele käe `annuva Ran; Ei anna ma sullõ kätt, sul om käsi kärnäh hum Plv; Tuu jutu pääle maʔ anni uma käe ja kaup oĺl kuuh Vas; jät́t jumalaga, ańd mullõ käe Räp; teretät, annat käe Se; kätt laksama ~ lapsama patsi lööma tule onul kätt `laksame, onu and `saia Krk; kiä medä ańd latsõlõ, siss `üĺti et `lapsa kätt kah Har; käden ~ käe ~ käeh(n) ~ käen ~ käes ~ kähen 1. peos, käe otsas Kui vähägi igä nuga `oskas joba kääss pidädä siis hagati vähikäsi `paatisi `vestämä Kuu; Ää otsi vetit, veti on mo käe Rei; suur pitk vits `olle kεε; kui `vörku kududakse, siis oo kalas ühes kääs ja hui `teises Phl; kubjal ja `keltrel oli paju tümikas käe PJg; mul oli veki kibo kää, natoke `marjo ka sies Ris; nää, kaks naist lähvad, pakid kää Ann; igal oma puulusikas käe Kõp; mõõgad on neil kee sis `tahtnd mõõgaga `lüia Vil; `oitke, `pernane tulep, vemmel om käen Puh; tõesen käen om vikati lüsi, tõesen käen om käsiläne, siss keerutat Nõo; ari om pengi küĺlen `kinni ja [lina]peo om kähen Ote; ma˽tuĺli lehmägaʔ, lõ̭ig oĺl käehn Rõu; väits um alati kurah käeh Plv; vaŕs oĺl puust, tu̬u̬d hoiete käeh Räp; krandaśs om käeh Se 2. labakäe, randme või käsivarre ümber, labakäe või käsivarre katteks olema kui `kindad on kääs, sis on sue Jõe; kää võru on kääs Jõh; `antskad kääs Vai; `käised olid kääs, nied olid vist `väĺla õmmeldud Kos; ohakaid kitkuti kinnas käes Trm; käetuĺbid one käen, tuul ei lõhu nõnna käe `selgä ärä, kui võtad kardulid Kod; mul˽`kinda käeh, mullõ ḱulm ei olõ Se; käde ~ kätte 1. pihku, käte vahele, käe otsa üks läks `parsile, `toine ans maast [viljavihke] kätte ~ käde VNg; ei saand midägi käde, `miska oliks `viskand Vai; kui kena `kaika käde saa, lähe [ussile] kallale ja anna `pihta ka Mus; vöttis ohjad tugevast käde Vll; aerud kätte ja `tõmbama Muh; näppaja inimene, tea mis käde kahmib Rei; võtame rähäd käte Vig; võta laps oma kätte, oia süles iluste PJg; ma võtan korvi kätte Kei; isamees `ańdis viinapudeli pruudi kätte Juu; ma‿i või anguvart kättegi võtta VMr; `murtsin metsast ia madjaka kätte, muidu kuerad tulevad kallale Kad; tämä ei võta kurikad kätte Kod; nii `paĺlu kihulaisi `olli et, mia es saa muedu tulla ku `võt́si lepäossa kätte, tollega `laŕpse Nõo; pruudilõ `ańti siss luud kätte, siss `pańti pruut́ tarrõ `püh́kmä Võn; murrõti säält [leiva] küllest `peoga egäle ütele oma tükükene kätte ja sü̬ü̬di Ote; `mõtle laits võtap luśka kätte ja mulistap pääle `sü̬ü̬ḱi Rõn; Üt́s nakass [kangast] `nitsele pandma, tõnõ and takast `langu kätte Urv; võta nui kätte, ussõn om `nilbõ, muud́u satat mahaʔ Har; väits ei˽saa˽`häähä kätte kunagiʔ Plv 2. labakäe või randme ümber, labakäe või randme katteks panema mie panen täguskad kätte Vai; `palju käsi `ollid `kirkus, seal es `panda `kindud kätte Muh; tämä ei tee sukka ei kinnass, õmal ei õle `kindid kätte `panna Kod; käe tuĺbi, ku kohekil ti̬i̬ pääl läits, siis `panti kätte Krk; `surnu meesterallõ alasi [pandi] `kinda˽kätte ja küpäŕ pään Har Vrd kätte; käest 1. peost, käe otsast püt́t kukkus käest maha Muh; `tõmmas kääst `lahti ja pani `irmsa valuga teśte rukkisse VMr; tuul viis rätiku kääst Plt; kivi `anden üitstõśte käest üits üte kätte tõine tõise kätte sõni ku lossi manu Krk; kaśs tõmmass mul `karna·psti lihatüki käest ärä; poosil `olli raamat käest ärä `võetu Nõo; `katlakõnõ libahtu käest `maaha, lät́s `kat́skiʔ Rõu 2. käte ümbert Ta vettas `kindad kääst Kaa; [võtad] `kindasõrmist `kindi, kui sa kääst ää `tõmbad Muh; ma `tõmpsi `kinda käest mahaʔ Har 3. (lisasöötmisest laudas) sie (lehm) on kääst `süödetud Lüg; keda nied `luomad `karjamalt `saavad, käest `anna muudkui `juure IisR; loom ep toida ennast karjamalt, ikka aeavad `öhta kεεst Khk; loomad oo käest saand, karivad ja keppovad kojo Mar; sügise saavad loomad käest Tõs; kui `rohkema `jälle kääst anna, eks siis suab napi pärast üheksa [liitrit piima päevas] KuuK; lehmäd saed käess, ańnid üväss `piimä Kod; kaśs on `õppinu käest `saama Äks; ku na (sead) muan käüsiv, käest `anti ka vähä lakatsit Krk; käest andass ommuku varakult ärä Hel; miul om niipaĺlu käest `anda, et ei ole vaja `lu̬u̬me nii vara `väĺlä `aada Nõo; vanast `laśti `lu̬u̬me kah keväjä kulu `pääle, kui enämp midägi es ole käest `anda Kam; śjoo elläi õ̭ks om saanu käest, śjoo olõ õi `huupi illośs Se 4. (koos adjektiiviga viisiadverbina) ei sie ole `raatsind `kergest kääst raha ärä `anda Kuu; `kangru kaŋŋaspuid `eetase nönda vähest kääst olavad Khk; Mis kergest kääst saadud, see kergest kääst läind ka; See reha oo ka üsna jämest kääst tehtud; jahu oli püsut napist kääst Kaa; Kergest kεεst tehet (kiirustades, lohakalt) Emm; käest saanud napsi võtnud Jutt soras hüäst, sie oli vist vähä kääst saand Kuu; ta täna käest saand Mar; käest kätte ühelt teisele suur kepp käis käest käte Vig; kiva `antud kääst kätte, kui kedagi ehitatud Lai; tüdruk käind kääst kätte Plt; ega meil tunnistajat es ole, miä käest kätte anni tolle raha; kudass meie vanast eläsime käest kätte (üksmeelselt) Nõo; tiiät küll, ku üt́s asi käest kätte käüse, sõ̭ss täl ei olõʔ `õigõt `kõrda Plv || [rukist]`lõika käess kätte, siis‿o tasane si̬i̬ esi Kod; ei tohi üitsütest ette minnä, piäp käest kätte `põimma Nõo; peost ~ suust suhu, käest kätte 1. (laristamisest) suust suhu ja kääst käde ja palavald `perse Emm; see läks üsna peost suho ja käest kätte Mar; eläsiv nindasa·ma peost suhu ja käest kätte Krk 2. (üksikasjalikult) räägi ehk `näita soole suust suhu ehk kääst kätte, aga sina aru ei saa Mär; ta räägib `talle suust suhu ja käest kätte KJn; omast ~ oma käest 1. endal olemas Iess ora, `keskel kerä, taga `käärid omast kääst = pääsuke Kuu; `astri `taimed õlid oma kääst võtta Lüg; si‿`asta (tänavu) omast käest leib Vai; Koorm `oksi `talve koju tuua, regi omast käest Pöi; Obo `raskõ pidädä, aga üsä iä kua, ku ta omast käest võtta ond Khn; Egas vanasti kedagi ostetud, kõik suuremad assad olid omast kääst Kei; mis viga `süia kui suu omast kääst Trm; saeva rubla kaitskümmend kopika päeväss, sü̬ü̬k `olli omast käest Ran; oĺl iks `hindäst vai umast käest võtta Räp 2. enda poolt `kieräb `tõisite `uopis sene juttu, paneb omast kääst `juure Lüg; Omast käest ma‿i `anna punast koppikatki IisR; linnast `toodi vörgulinad, käbid tulid omast kääst `panna Pha; ta lubas `mulle `soola omast kääst `anda Juu; `tehti ise oma kääst `küünlad VMr; säŋŋi pidi peigmes oma kääst tegema Kad; poiss lubass omast käest `suhkru `tuvva, et keedäme `mu̬u̬si Nõo; omast käest ma `masse siss iks `rätsebäle tu̬u̬ `kaska ummõlusõ raha Ote 3. oma kogemusest Omast käest tiad, `paĺju suppile `suola `panna IisR; `tiatsin seda juba omast käest Plt; käega ~ kätega 1. käsitsi egä siis õld `angusi egä siis õld midägi, me käsidega lahutasima [sõnnikut] Lüg; se on käsigä `kuotu ja `poimitu Vai; rukiõled [katuse tegemiseks] `peavad olema kätega niidetud, et `vihku võtta saab Mih; jahve kividel pidid `jahvama käsiga Hää; ega ennemalt masinad old, kõik `kääga õmmeldi Ann; esi`otsa sai [sõnnikut] ikke `kääga `laotada, a pärast akati argiga Pee; erne kisuti `käega Trm; pidi kikk kätega `niitmä ja `riismä Trv; leevä juur klopiti kätega `enne `kastmist läbi Nõo; Ku mina `lat́ske ja nu̬u̬r oĺlin siss puha `käedega tet́ti sedä tü̬ü̬d TMr; vanast `peśti kõ̭iḱ rihe˽käśsigaʔ; kõ̭iḱ `hammõ ummõldi käśsiga Har; käśsiga˽`peśti vili Rõu; mu `aigu `umbliva `rätsebä˽ka vi̬i̬l `käegaʔ Vas || sul om õks lihm paĺlu rammutsõp ku mul, sul om nigu konagi `üt́si käśsiga peet́ Har 2. kättpidi `jätsid `kääga jumalaga Jaa; Tennäs käega Räp; oma käega ~ kätega 1. ise; enda tahtmise järgi joulute aeg saab oma `kääga liha vötta, muul ajal `anti ikka jau pärast Ans; oma kätega tehtud Khk; tal ikke `leibä oma `käega võtta (on teistest sõltumatu) Mar; liha `ańti nagu kuke noka täis, ega oma `kääga `tohtind võtta Juu; ta on kõik nied `uoned oma `kääga teind VMr; surm ei ole oma `käega võtta Ran; panõ noʔ uma `käega paigalõ, säält om sul hää võttaʔ Har; Võtaʔ õkva uma käega, sõ̭s ei olõ peräst nurisõmiist Räp; oma käte (ja) pihaga ~ pihtega füüsilise tööga tämä õma käte`pistegä (pihtadega) tiänib `leibä Kod; oma käte `pihtega tegime [kõik tööd] Vil; mõni leśk naene käte ja pihage toit ennäst, kel `kustki muud `sissetulekut ei ole Hel
2. fig Asi `olgu aus, käsi `olgu puhas ja inimene `otsekohene; Käsi `puusass, täi `pungass (laisast inimesest) Kuu; Kui käed `käivad, siis vats `naurab Lüg; kääd `tieväd südäme järele, `eigä südä tie `kässi järele Vai; käte varal, oma `kümne küisega piab `toitama oma peret Khk; Kuidas sa ometi nii `ilma kätteta oled, äi sa `jäksa mitte üles `tösta, mis sool maha kukub Rei; Kelle käed sitaga, selle suu saiaga Hää; Mis ma annan, käsi tühi, teine paljas Ris; mina ei soa `sõnna kedagi parata ega kätt ette `panna (takistada) Juu; Kellel kääd, sellel kalad, kellel jänu, sellel jalad Amb; käsi on `kergem kui kohus (hõlpsam lüüa kui kohtusse minna) Trm; ärä pühi õma käsi minu `külge (ära puutu, ära löö); `ju̬u̬mine läks nõnna suuress, et tämäl aga kaks kätt (jäi vaeseks) Kod; käsi avits kätt ja jalg avits `jalga [öeld] ku tü̬ü̬ manu `rohkep inimesi tuleve Krk; käsi olgu puhass `võõra varast ja suu võlsist tühi Hel; südä täis lääb, siss `tõmbap käest (lööb) Nõo; Käsi puusan, täi pungan Urv; Käsi enda poole kõvvõr (ahne); `pernaasil om kõigil käe tü̬ü̬d täüś; käeʔ `tü̬ü̬ga kińniʔ Har; aitu·mma, küll mä küünü, mul pikk käsi Räp | Mis pahemb käsi tieb, paremb käsi ei pia `tiadama (mehele ei ole vaja igast asjast aru anda) Lüg; ega vassak käsi seda või teada, mis param käsi teeb Juu; Kural käel olõ õi˽vaja teedäʔ, miä hüä käsi tege Rõu; Mis ää käži teǵe, taad kura käži ei tejä Lei | [Omatehtud esemest öeld] Mes käsi tege, sen kaul `kanda Kuu; midä käsi tieb, sedä suu süöb Lüg; kudas käed kärnatsed teevad, nii perse `vaene piab Aud; Mis käed kärnased teevad, küll perse peenuke piab Hää; kuda käsi ti̬i̬b nõnna kaal kannab Kod; kud́ass käsi käänäb, nõnda piht piäb Ran; Nigu uma käsi käänd, nii uma perse pedä Urv; Miä uma käsi käänd, tu̬u̬d uma kaal kand Rõu; käsi täis keretäis mia nakassi `vasta, siss `olli miul käsi täis; laosut sa sõna `rohkemb, om käsi täis Nõo; käsi pikän (mangumisest, norimisest) opetaja oodap kirjutuseraha, käsi pikän Puh; ega joodik ei `keelä et, ärä anna, iks käsi pikän et anna Rõn; Käsi pikäh (tahab igalt poolt midagi saada) Räp; käsi peseb ~ mõseb kätt ~ teist (vastastikusest abist) `Toine käsi peseb igä toist Kuu; Käsi `pesso kätt, siis `saavad molemad `puhtast Vai; teine käsi peseb ikka teise kää `puhtaks Vll; üks käsi peseb tõiss Kod; käsi mõsep kätt, ku sa tõesele ääd ti̬i̬d, siss ti̬i̬p tõene sulle ka ääd Nõo; käsi kätt mõsk, mõlõmbaʔ oma üte `valgõʔ Se; käed kõhus laisk siruta kääd kõhust `väĺla (liiguta kiiremini), siis lähäb töö Lai; temä oiab käed kõhus KJn; ei saa käse kõtust `vällä Krk; käed ~ kaks kätt kõrvas ~ töllus ~ vaheliti tööta, tegevuseta `Töllus kättega `seisab IisR; Mis sa vahid kääd vaheldi, kut va laisk inimene Kaa; võiks jo kaks kätt vahelutte seista Muh; seisab `peale käed `kõrbas, eks sa tee koa kedägi tööd Mar; `varda kot́id olid kellega `vardu sai kududa, ega sedasi põln, et sa köisid kaks kätt `kõrvas Aud; seesab mutku kääd kõrvas, ei tee kedagi Plt; käed taskus ~ karmanis id rahvas pańd kat́s kät́t `tasku, lätsivä˽Venne`maalõ Räp; ḱäu käeʔ karmanih, naańe tege [tööd] Lut; käed kihelevad ~ sügelevad 1. (virgast) kääd sügelevad töö järel Han; Temäl käe nigu sügelevä tüü järgi Nõo 2. (riiakast) Käed sügelevad, tahaks `sellele pikki `kõrvi virutata IisR; Kääd kihelevad, äi või `olla Pöi; Kui kääd sügelevad, siis tahvad teise kallal `minna Han; (nagu) teine ~ oma ~ hea ~ parem käsi (abilisest, ka tarvilikust tööriistast) sie laps on mul nagu `tõine käsi Lüg; Koduväi - - on `mulle paremast käest IisR; See [inimene] on ju änam kut oma käsi Pöi; mo param käsi läks ää kõrvast Mar; laps on mulle juba teisest kääst VJg; miu esä `olli `väega laisk, mia olli nigu tõene käsi täl Nõo; tütäŕ om mul alasi kuʔ ää käsi `käskõ Krl; śjoo lat́s om mul kui uma käsi; tuĺl mullõ kui tõõsõst käest Se; kätt pikem ~ pikemaks abiks Sa oleks juba kätt pikemaks olnd, aga lähed `jälle ära Rei; [lat́s] um joʔ pikemb kätt Plv; niguʔ uma käsi olõss uman käen (hea läbisaamine) Räp; kätt (koos adjektiiviga) 1.võitu, -poolne vabadikku `naised, nied olivad `kehva kätt (vaesed); sie oli `piendlast kätt (väikesevõitu) VNg; rumala kätt inimine; `vaivast kätt (viletsavõitu) mehed oma `tüögä, `uhket kätt mies; sie `naine õli ka ise `niskene vähä `kerget kätt (kerglane) Lüg; `uonuke inimene, `veikest kätt, `lahja Jõh 2. (viisi- või hulgaadverbina) `Laapima, sie o `kerget kätt `vaide üle `tembama, `olgu `pühki˛ess vai `pessess; `Lüüä heneläss `külgi vai `puusi˛e `müädä tugeva kätt üks hüä plaks; `Esteki [vajutas] tasa`hilja, sis vähä`haavalla tugevamba kätt; Vade neid `norssisi o küll meress `oitegi tugeva kätt ja kohe ilusad `suured ka `teised Kuu; kätt ~ käsi (ära) andma kihlama annab kεεd εε, `kehlab ennast Emm; keisid kirikus kätt `anmas Mar; sel pruudil on ju käsi ~ kääd ära `antud VJg; kätt lööma ~ vedama 1. kihla vedama `lüöväd kätt kõhe, `kumma valitsus `õigest jääb, `kumma valest Lüg; `löömi kätt kas korvi ölle `pääle vöi poole toobi viina `pääle Emm; `viame kätt, et õige on Hää; lööme kääd selle `piale, et sa võedad Kos; muidugi `jälle käśa lõivad, et tema ujub nii `kaugele Lai; löönuva käe, et temä sü̬ü̬b konna ärä Ran; Ants üteĺ: olguʔ sõ̭ss toobi kulla pääle ja `leiväʔ käeʔ kokko Räp 2. kokkuleppe, tehingu kinnituseks kätt andma kaup on `kindel, lööme kääd kogu Vll; obo oo ostetud, käed oo `löödud, liik oo `joodud Mar; me lõeme selle `peale kätt, et ta lubas `truuste `anda Juu; `tõutasin kätt `lüies, et sedamaid ma tien VJg; käeʔ `lüüdi joʔ kokku, kaup om tett Krl; `lü̬ü̬di käsi kokku, siss maśs `ośtja `müüjäle raha kińniʔ Har; jutt om aet, käsi ĺüüd Se 3. kihlama keisid kirikus `kässa `löömas Mar 4. (imestamisest) Seike asi paneks igaühe käsi kogu lööma Kaa; Löid kahte kätt kogu Emm; tu̬u̬ löönu ike katte kätt kokku, et või õnnistegijä inimesekest Nõo; käsi kokku panema kihlama nüid on kääd kokku `pandud, `ööldi siis kui isamees `issameie `loetud sai, siis akati `viina `jooma Juu; käsi lahti ~ valla ~ koost ära lööma (kihlveo, kokkuleppe, tehingu tunnistaja poolt) üks lööb käed koost ää Muh; kui `kihla lõid, siis lõid kääd kokku, käämees lõi kääd `lahti Juu; Me leime käe. Ants om tunnistaja, temä lei käe valla Hls; kui millegi `pääle lepiti, siss `oĺli tunnistaja man, kes käe `valla võt́t Nõo; kätt kaema ~ katsuma ~ vaatama ennustama `mustlane `katsub kätt, `ütleb kas saad mehele Lüg; siin oli üks Tuavet, tema `voatas käsa Kad; küll `õlpsa raha`ti̬i̬nmine, kaeb kätt ja, jälle viis rubla Nõo; ma kai su kätt, kas sul om `õnnõ Krl; `aŕbda kaie ḱätt kah Lei; käed ~ käel ~ kätel ~ käsi käia ~ liikuda laskma kiiresti töötama `kõikide kääd käigu, aga meie tüö `jõutku Jõe; `naised lasevad kääd `liikuda Lüg; Kes ikke jõudis kässa käia laska, see korjas ikke õhtasse ulga marju PJg; `laske aga nüid `easte kääd `käia, et jõuame selle töö ää teha Juu; lase käsi ~ kääd `käia, tie `kärmemast VJg; lahe kätel käedä, et ei jää `uimama Kod; ti̬i̬ ti̬i̬, lase kätel kävvä Hel; tu̬u̬ käsi käib sul, `õkva nigu üits lind `lendäb Nõo; lasõ˽`ḱävvu ḱäel Se | Kätel valu `anma Han; käed käima ~ tööle panema tööle hakkama mis sa muidu kuulad, pane kääd `tööle Khk; ma panin oma kääd `tööle ja akkasin `peale, nõnna et see töö pidi `tehtud `soama Juu; Pane aga käed käima, mis sa ootad Tür; Pange käe `käimä siis saade ennembide õdagule Nõo; käsi ~ kätt (töö) külge ~ manu panema ~ pistma tööst osa võtma, abistama akka `juoma ja ei pane kättki tüö `külge Vai; Pole teist-kolmat oma kätt sönna külge pand Kaa; ei tema eese `käśsa töö `külge pista Mär; sinä ike pissäd käed `külge ja `aitad minuda Kod; pane käe `küĺge, mis sa vahit; ega `seismine ei massa midägi, pane käe tü̬ü̬ manu Hel; ma viĺläteräkse niidi, `kartuli võti, aga temä kätt `küĺge es pane Ran; laisk ei panõ kätt ka tü̬ü̬ manu Har; pane˽käeʔ `külge, naka˽`tüühü Räp | ei hakkagi sen kääd kuhugi `kinni (ei sobi ükski töö) Kuu; Nimepidi et ta tü̬ü̬s on, aga kätt `sirgu ei aja (ei tee) Hää; minu südä one nagu külm tämä pu̬u̬lt, ma en taha käśa `panna tämä aśja `külge Kod | Mu käe ei olõ vi̬i̬l võ̭õ̭ra vara külge lännüvä (ei ole varastanud) Räp; käsi külge ajama käperdama; lööma aab käed tõesele `külge, ei jätä tõiss rahule Kod; (kellegi) peale ~ vastu kätt tõstma lööma ma põle küll kätt tä `peale tõstnd Mar; mina ei ole tema `vastu kätt tõst VJg; umma kätt ma timä `vasta `tõstnu ei olõʔ Räp; nagu käega ära võtma hetkega vabastama (millestki) nagu `käega valu ää `võetud Muh; nõnna nagu `kääga võt́tis ära [valu] VMr; nagu kätega tehtud ilus, korralik lill nagu kätegä testod Kod; kõik obese ilusa nigu pildi, `juśtkui kätega tettu Puh; taa‿m nigu käśsiga tett Räp; kätega selgeks tegema peksa andma Kui `muidu ei saa, siis `tiema vai käsidega `selgest Jõh; Teeme kätega selgeks Kaa; kätega rääkima lööma, kaklema – Kaa; käega heitma ~ (takka) lööma ~ viskama ükskõikne olema; millestki loobuma lei `kääga sene juttu `pääle, sie jutt ei õle `õige jutt Lüg; Ta pole sest oolind midagid, eitis `kεεga sene `pεεle Emm; ää pane tähelegi, mes nad `rääkväd, löö `käega takka Mar; `Kääga ei või `lüia kui `alguses mõni töö ei lähä Han; pärast lõin `kääga, ei tia, mis sie minu asi on VMr; tõene lü̬ü̬b `käegä ja lähäb õma ti̬i̬d Kod; ma `viska `käege ja lää ärä Krk; mes sä sitta kahitsed, lü̬ü̬ `käega, las läits Ran; `viska `käega, asi tettu, sulle temä `kraami vaja Nõo; ku midägi `halva um, hiidä˽`käega, neeläʔ `alla Rõu; ma hiidä `käega‿nõ Se; käega ~ kätega kaeda ~ kobida ilmne, päevselge si̬i̬ oo `käege kaia, et si̬i̬ võle om Krk; mitte ülekohuss kotin ei saesa, temä‿m `õkva kätega `kaeda ja `silmiga nättä Puh; Si̬i̬ om jo käega koppi Räp; käega katsuda 1. lähedal Puod on kohe nüüd meil `käägä `katsuda, ega `sinne menu midägi `aiga oda Kuu; Surm õli kõhe juo `kääga `katsuda Lüg; Kui kalad vee peal pesevad, on vihm `kääga `katsuda Pöi; oh see oli üsna `kääga `katsuda, pole mitte `kougel olnd end Emm; silmaga `nähtav ja `kääga katsotav LNg 2. ilmne, päevselge sie on `õige `käägä `katsuda, et näväd `vargad `onvad Lüg; see on `kääga `katsuda, et ta on varastand Juu; see on jo `kääga `katsuda vale Plt; nagu ~ kui käega äkki, otsekohe Nuo oli ia `tohter, nigu `käega `mõistas valu ära võtta IisR; nagu käega valu ää `võetud Muh; Tukkujatel õli uni kui käega pühitud Trm; (kahe) palja ~ tühja käega, paljaste ~ tühjade kätega 1. kingituseta, külakostita; pistiseta Ega sis `sinne peresse, kus titt on, kahe `palja `käägä `mennä Kuu; tämä ei tule `palja `käägä, alati tuleb kimp kääs, komps `kainlas Lüg; äi `meiteld saadeda `tühjade kättega kedaged εε Käi; Mis sa saksu tüh́ja `käega teretad, sellest põle abi Hää; ega ma siis ka tühjä `käägä mend, ma vein sinne värsket kala KuuK; ega tüha `käega ei `mintud [pulma], `võetas `kõike: liha ja `leiba ja võid ja `kõike mis `oĺli SJn; ma tulli si̬i̬kõrd periss `paĺla `käege, mul es oole midägi tuvva Krk; poig tuĺl kate `paĺla `käega, mitte midägi es tu̬u̬ Nõo; ma˽lätsi paljalt `paljide kässigaʔ Se 2. varanduseta mugu käsutedi inimese suure masina `pääle, mine kate `paĺla `käega Ran; siss `paĺssi küll, et jummaĺ saada˽tedä ka˽nii `paĺlõidõ käśsigaʔ, niu˽timä mi˽saat́ `paĺlõidõ käśsigaʔ Har; `paĺlidõ käśsiga saadõti inemiseʔ `võ̭õ̭ralõ maalõ Rõu 3. (kaitse)vahendita, relvata; tööriistata mis sa `paĺla `kääga `kuertele teed, kedagi kää ei ole Mär; lähäb `paĺla `kääga tigeda puĺli `vasta, võtt ometi `miśkid kätte VMr; `paĺja `kääga võttis [metslooma] kinni VJg; ma `paĺla kätega kaabiss ta üless mulla sehest Ran; kahe käega 1. kõvasti, tugevasti laits ois kate `käega emäst `kinni Puh; Tu̬u̬ um sul hää kotus, tu̬u̬st piä˽katõ `käega kinniʔ, `küüd́si ja˽hammastõgaʔ Rõu | mõni om nii ahne, kui mustikil om, siss kate `käega roobib `marju kokku Nõo 2. meeleldi, lahkelt katõ `käega˽võt́t `vasta Se; kahel käel 1. südamlikult jättis mind kahel kεεl jumalaga Rei 2. meeleldi, lahkelt Akuraad töömeest vetab egaüks kahel kεεl vastu Emm; see inime võtaks mo kahel kääl `vastu, kui ma läheks Ann; võtab katel käel `vastu Trv; kätel käsitsi paĺlalt kätel om [rukkilõikus] `raske tüü Trv; kätel ~ käte peal kandma hoidma, hellitama nii armas, et kannass kätel, pärast jätab maha, mine kus juudas Pal; ta kannass või kätel tedä ütte lugu Trv; ois oma `pruuti, oless tedä vai käte pääl `kannu Ran; kätes, kätesse 1. hoole, meelevalla all(a) tema kätes veel töö kasvab, aga teised ei soand akkama Kei; talu jäi päriselt `võerasse kätesse JJn; süda kohe rahul, kui tiad, et [loom] ikke `iades kätes on VMr 2. käte vahele, sülle Lat́s harinass sul `käśsi, sõ̭ss ei˽saa˽mant kohegiʔ; Ta‿m õigõ˽vaga `lambakõnõ, `käśsi harinuʔ Urv; kiä `käśsi harinu kaśs om, tu̬u̬ käü alasi inemiisil `riśti jalun `ńaugun Har; võtaʔ lat́s `kässi Se; käe all, käe ala ~ alla ~ alle 1. läheduses, lähedusse, hoole all(a); teadupärast ta on arsti kεε all Emm; tä suri ühnä mo kää all ää Mar; tükib [sirbiga lõigates] tõese käe `alla, ei taha kõvass tü̬ü̬d tehä Kod; uma käe ala panõ, `hindä tiiu (teadu) ala Se 2. ülevõimu, juhtimise, eestkoste all(a), vastutusel(e) `tõise kää `alle ma ei `anna `ennast; mies on `naise kää all, ei saa oma `rehknoga akkamaie Lüg; naine on ju ka mehe kää all Vll; ta sai ta käe all `vaeva näha küll Mar; tõõsõ käe ala olõ saanuʔ noʔ Se 3. tarvitusel, kasutusel see [tünn] `ammu juba kää all olnd, `kuskis vee all Vll; käe järele ~ järgi ~ perrä teadmist, tahtmist mööda; käepärast, kättesaadavale pane oma kää järele Lüg; pane eese käe järele ää Mar; Kodu mul kõik oma kää `järgi ja tuttav, mõjal kõik võeras Jür; kuolitasin ta oma kää järele `väĺla VMr; Ristiema on teda oma käe järele kasvatanud Trm; sääsi kõik oma käe `perrä Ran || tämä (lahke müüja) käe järele lähäb lu̬u̬m edesi (areneb), annab `lahke `käegä, kellel vali kade käsi one, ei lähä lu̬u̬m edesi Kod || `Õmlus on mul `nüidki viel kää `järgi, aga eegeldus ei paśsi Jür; käe peal(e) ülevõimu, meelevalla, hoole all(a), vastutusel(e) `tallitaja kää pääl õli sie asi, tämä vei `aamid ja tõi rattad Lüg; Teine mees `maksis `kautsjoni `sisse ja võttis mehe oma kää peale [vangist] `välja; Kõigi kää peal äi kasu loomad Pöi; puu`meister oo kes nõnna töömehed ette võttis ja maja [ehitamise] `kauples `eesä kää `peale Mar; ma usun seda sinu kää peale VJg; ma võt́i uma ḱäe pääle `vällä Se; omal käel, oma ~ enese käe ~ käte peal(e) ~ pealt, oma ~ enda käele, käelt oma tööga; iseseisvalt, teistest sõltumata isa surd ärä ja poig siis akkand ka oma kää‿päl elämä; Külä eli henesä kääll - - sis jo `käüdi salamiste alade `Suome vahet Kuu; eläb oma kää pääl ja `toidab ise`ennast; lüöb oma kää `pääle, lähäb isa `juurest `vällä Lüg; lapsed olid oma kää‿pel `välja läind Khk; Noored pidada see kevade ka oma käe pεεle akkama Kaa; eks poeg `tahtend koa oma `käele elama akata Pha; käte pääl elama, ennast `kümne küinega `toitma Rei; ta elab eese kätte ~ käe peal, eks ta `nõnna saab, kuidas ta ise jõuab `teenida; ennäst käte peal `toetma Mar; lapsed on kõik oma kää peal, mul põle neist muret Juu; kes omal käel elas, eks see õld ikke omaette peremees; Kui õli sepatöö `seĺgest õpitud, siis akkas oma käe pial tööle Trm; mina ole arinu oma käe pääl elämä Nõo; Oĺl ka `rätsepä käealunõ, seenis ku joba uma käepäält nakaśs `umblõmma Urv; uma käe pääl õks eläde, kui päiv üle saa, ega tu̬u̬d `kiäki ei ot́si eiʔ Har; naaśs umal käel elämä Plv; Mari nakaśs `hindä kotsõlt elämä vai `hindä käelt Räp; timä eläss ummi käśsi päält, uma `ḱümne sõrmõ päält; uma käe‿pält sü̬ü̬t hinnäst Se
3. (iseloomust, käitumisviisist, toimekusest) hea ~ hüva käsi usk positiivse mõjuga, edu tagav tegutsemine Ma valitsen `sulle `põrsa, mul on ia käsi Jõh; menel inimisel on εε käsi `loomi `sööta Khk; võta sa kõige `enne, sul on ikke ia käsi old Sim; kel one üvä käsi, selle käe järele lähäb egä asi edesi Kod; helde käega helde üks väga `elde `kεεga inimene Emm; anna `elde `käegä, et põrsas edesi lähäb Kod; tõene tütär om `eldede kätega Kam; Tiä om nii `helde `käega, et kõ̭iḱ viimätseni jaga `hindä käest ärʔ, sõ̭ss esi om nällän Urv; jõudsa käega kärme sie one `joudusa `kääga inimene, `kärmest tieb ja `kärmest lüöb VNg; kerge käsi ~ käega 1. kakleja, riiakas `kerge käsi `keiki `lööma Khk; Ta oli noorelt ikka `söukse `kerge `kääga Pöi; Ilmast `ilma käsi seĺlas, alati lü̬ü̬b `teisi, `kerge käsi Hää; ta on nii `kerge `kääga teist `lööma Juu; `kerge `käegä ja äkise vihaga Kod; Karla om `kerge `käega, pańd Jaanilõ katõltpuult näh́vi ar, es olõʔ asigi Vas; Mul om kerge käsi (ähvardavalt) Räp 2. virk täl oma˽`kergeʔ käeʔ tööle; tü̬ü̬ man piävä `kerge˽käeʔ olõma Räp 3. helde oli `kerge `kääga `andma Kos 4. kergemeelne, mõtlematu `ansi `kerge `kääga oma varanduse `vällä Vai; `kerge `käega `andis raha `väĺla Mar; kinnine ~ kinniline ~ kinninane käsi 1. ihnus Sie `kinninase `käega vanames, `uota sa, et `selle käest `keśki kedagi saab IisR 2. tal on kinnine käsi (töö ei edene) Kad; tõne saesap man ja ei piśtä kätt koheki, tol ommava vana kinnilise käe (saamatu, oskamatu) Kam; kinni(se) käega ~ kätega, käsi ~ käed kinni 1. saamatu üks `kinni kätega inime Jäm; Tal oo käed `kińni, ti̬i̬b tü̬ü̬d küll, aga si̬i̬ tü̬ü̬ ei lähä ta käe edasi Tor; ei saa akkama ühe `tüöga, `aeglane, nigu kääd `kińni Sim; si̬i̬ `seante `pehme `tü̬ü̬ge, `kinni kätege Krk 2. ihne, kitsi on üks `kińnise `kääga inime, oma kääst ta teese kätte terä ei anna; teese käsi põle `ilmaski `kińni ja on tal `kõike küll Juu; Mõnes talus õlid jälle peremees kui perenaine nii kinnise kätega Trm; teine on `elde `kääga inimene ja teine on `kińnise `kääga Lai; ei `ihnu `anma teeśele, temä käsi on `kińni KJn; temä käsi oo kinni, temä ottigi midägi tõisel anda ei taha Krk 3. tegevuses takistatud Poariks `oastaks `jälle süle täis, käed `kinni, soa teha midägi (sündis laps) Pöi; naesel käed `kinni Trm; [Naisel] käe kinni keidetu (laps sündinud) Trv; Käed süles kinni Hls; kitsa ~ kitsi käega ihnus Tõńõ om `kitsa `käega, innembi lask hukka minnäʔ, a tõsõlõ ei annaʔ Urv; kõva käsi 1. range juhtimine, ülemvalitsus `sulle oleks kõvemad kätt `tarvis Sim 2. ihne, kitsi sellega ei pia käsi kõva olema Kad; kuri käsi pahasoovlik, halb inimene Kuri käsi on kallal käind (midagi on varastatud) Pöi; räägidi et pöleks mette uppond, seal oli kuri käsi käind Rei; kõva käega ihne, kitsi kui sa teise `vastu va kunnatu oled, et sa‿p anna midad, siis sa oled köva `kääga mees Vll; kes kõva `kääga, see on ihne Lai; kõvera käega ~ käsi kõver midagi käes, kaenlas kandes `Pulma või `ju̬u̬tu ja matustel ikki `tuĺti kõvera `käega, ikki `oĺli oma padajäńn ligi; Ku naśteinimese `kohta `öeldi: `senna tuleb `varsti kõvera `käega `minna, siś [tähendas see] titte `vaatama Hää; kui perenaine tuleb, on alati käsi kõver Plt; või te tulede kõvere `käege siiä, `arvad et miu naisel esi süvvä `puuduss om Krk; laabus käsi (töö edeneb) ta teǵe, aga tal [tü̬ü̬] ei `laabu, tal ei olõ `laapsa käsi Rõu; lahke käega helde(lt) Kui oli `miŋŋestki `puudu, tä igä `lahke `käägä avit Kuu; annab `lahke `käegä Kod; perenaine oli `lahke `kääga inimene, ei tema jätt `ühtki vaest ilma Plt; `tütre emäl `piava `lahke käe olema Nõo; lahkete kätega 1. nobe, kiire ta `lahke kätega, saab iast akkama kõigega Jõe 2. kääd `lahked `löömise `juures (kaklejast) Pha; lahti(se) käega ~ lahti(ste) kätega ~ 1. helde Ei tä `ihnus old, igä ühe `vasta oli `lahtise `käägä Kuu; Oli üks lahti kätega miis Pha; Lahtise kεεga inimene Emm; `lahtise kätega, se on `elde inimene Sim || anna niipaelu kui sa annad, tee käsi `lahti Mih 2. osav, töökas On `lahtiste kättega, kõik asi täma kääs läheb Lüg; `Lahtised käed, ta on osav tegima, tü̬ü̬ on tema käes `lah́ti Hää; oli `lahtise kätega, tema kääs iga töö läks `korda Plt; käed lahti (osavast, abivalmis inimesest) sellel on kääd ägas `pooles `lahti, ikka käsipidi `külge `akmas Khk; teise inimese kääs on `lahti iga töö külles Sim || naesed kudusid, kui käed `lahti (tööst vabad) olid, ika kudusid sukavarrast Mih; osava käega osav, oskuslik Uugu oli väga osava `kääga, tema `aitas mul `kõiki kohendata VMr; raske käsi, raske käega 1. ihne, kitsi – Sim 2. (töös, ettevõtmistes ebaõnnestuv) `väega rassõ `käega; taal om `väega rassõ käsi, ku‿ta midä and, siss timä käe päält ei lääʔ mitte edesi Se; rohke käega heldelt annab `rohke käega Tõs; täis käsi hea majanduslik olukord, küllus Sõ̭ss om rahval kõ̭kkõ tävvemb käsi, hää praasnikka vai pomkit pitä, kel tu̬u̬l aol tulõhus Se; täie käega heldelt, rohkesti Tävve käega andja; Õige tävve käegä pant [soola] Trv; käed valla ~ vallalised käed (osav, töökas) ta käe om nii `valla kõege tü̬ü̬ man Puh; küll om mõnel inimesel vallalise käe, mes tä ette võtap, si̬i̬ edesi lääp Nõo; tõsõl ommava vallalisemba käe kui tõsel, täl tü̬ü̬ lätt kah Kam; vallalise käega 1. helde Vallalitse `käega, om virk `andma Urv 2. kergesti kallale tulev ta om vallalise `käega, tükib `küĺge `kergede tõsele Ote; altkäe mitteametlikult, tutvuse poolest, pistise eest ma `laśsin omal koa altkää `kroasida; se oli nihuke altkää tegemene, põld `truuste vabrikus `ühti Juu; sain selle `kuskilt alt kää `osta Kos; ku sa saat sedäsi alt käe `pistä (pistist anda) Krk | alt käega teretama (pistist andma) Mih; ühekäe poiss (nõrgajõulisest, vähese jõuga inimesest) Amb; käed ~ kaks kätt (risti) rinnal ~ rinna ~ rindade peal ~ rindul surnud Ei tüö `enne loppe kui kaks kätt `rinnal Kuu; kut kaks kätt `rönna `pεεle saab, siis on keik kεε, mes tahtnd ja igatsend Käi; ega tä `enni rahole jää, kui kaks kätt `rõnde peal Mar; Juhanil oo kah käed `riśti rinna pial Tor; `vehkle ja `vehkle, ühe kõrra one käed `rinde piäl Kod; egä inimene enne rahu ei saa, ku käe `risti rinna pääl om Krk; mu˽tü̬ü̬ lõpõ õiʔ inne arʔ, ku kat́s kätt `rindu pääl Rõu; Aigo om sõ̭s ku kats kätt rinna pääl Räp; pańd kat́s kätt jo rinna `pääle, `kõ̭ikõ jo viländ Lut; käed külmad id Tal omma joba käe külmä, tuust ei olõ inämb midäge tegijät Räp; ku midä saa ai `anda `lämmä käegaʔ, siss tu külmäga jo `saaki‿iʔ (kui tahad kinkida, tee seda eluajal) Se | külm käsi (surm) Krk; käsi-jalg, käed-jalad Peksab käte-jalgega kohe (vaidleb vastu) Kaa; Loĺl pea on ikka käte jalge riuks, kes midagi äi mõista, ta peab kõik `jõuga tegema Pöi; Äga nee enne jäta kut mönel käsi-jälg kaalas (luu katki) Emm; Käte ja jalgadega vastu raiuma (energiliselt vastu vaidlema) Tür; emal olivad isegi kääd-jalad tüöd täis VMr; es liiguta kätt ega `jalga, nigu surnu Ran; karanu käte ja `jalguga `appi Puh; käe ~ käe-jala juures ~ man lähedal, käepärast `präigus on `einamad kää jala `juures, ei õle kuhugi `kaugelle `mennä Lüg; Panin omal keik kεε-jäla juure valmis Emm; Mis siis sel viga õli, kui `veski käe-jala juures õli Trm; tütär õli mul lähiksen ja juuren, peris käe juuren Kod; laps on emä käe-jala juures KJn; oless ta vi̬i̬l `kaugel ollu, siin saman käe-jala man Nõo; käsist (ja) jalust kõigest hingest, kõigest väest; täiesti ma püia käsist ja `jälgust, ei saa edasi Rei; käsist-jalost `seotud LNg; käsist-jalust `tüöga `siutud VMr; naene võta `naabri talust, seda tunned käsist-jalust SJn; ma oli nende (laste) man käsist jalust `kinni, ma ei saa kohekil `liiku Krk; `jalgust ja kätest sa olet nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnä ei midägi tetä Puh; võta˽naańõ `naabritalost, toda tunnõt käsist jalost Rõu; ei käsist ega jalust mitte kuidagi, mitte mingil kombel ei `joua käsist ega jalust Kuu; ei saa käsist ega jalust edesi (töö ei edene) Mar; ei saa enämb kohegi, ei käsist ega jalust, ei pääst ega `persest Ran; kätt-jalga mööda lohakalt, hooletult, pealiskaudselt, venitades [midagi tegema] Sa otsid na kätt jalga mööda, eks sa otsi ikka leivatüki viisil Mär; on selle töö kõik kätt `jalga `mööda teind, küll tema on aga laisk Juu; nii kätt `jalga müöda tieb, ei uoli tüöst VJg; ei kätt ega jalga mitte midagi Viab sia`nahka, ei sie `viitsi kätt ei `jalga siin `liigutada Lüg; sie `aigus võt́tis mehe nii maha, et ei suand nädal `otsa kätt ega `jalga liigutata Sim; käsil jalul ~ käsi-jalgupidi usinalt, kogu energiaga üsna käsi `jälgu pidi on sεεl `juures tööl Emm
4. a. inimene midu suud renni juures söömas on, midu kätt `vaanast `vötmas on Jäm; vöta käsi juurest vöi pane `juure (iga kätepaar on töö juures oluline) Mus; `paljo käsi `tahtmas Emm; `mitmed käed kallal keind juba; meitid oli koa neĺlad käed `külgis Mar; talus oo `tarbis paelu `kässa Mih; ulk käśa abist Kad; selle tüö jäust on pailu käśa vaja, ei sie nii `kergesti lähe Sim; sial on palju käsi küll, `ükski ei `tüöta Iis; siss on se naene omale `korteri leind kooli maeast, kus tedä `lahkest kätest on `vasta `võetud KJn; käsi avits kätt ja jalg avits `jalga [öeld] ku tü̬ü̬ manu `rohkep inimesi tuleve Krk; aga `ulka käśe `oĺli man, vahel teevä õge peenikesess tolle `ku̬u̬rma Ran; `rohkõmp tü̬ü̬käśsi olõssi vaja Räp b. osaline kaardimängus `kaerta mängitasse nella käe pärast Mar; `mäńgisid neĺja käe pial Sim; nelja kää pialt `kaardi `mängima Trm; `saasskoppi lüvväss ka neĺlä käe pääl Krk
5. ülevõim, meelevald; õigus see on kaniste `kange [iseloomuga], tema käsi jäi nüid `peale Juu; kui vägi`pulka `vieta [öeld] tema käsi jäi `peale VJg; pulmas lapitasse `põlle, pannasse raha ja `ööldasse: `peidme käsi jääb `peale. kes pruudi poolt paneb `ütleb: pruudi käsi jääb `peale Plt; surm [välgulöögist] on ike inimesele vaĺmistet või jumala käsi ehk kuuĺ `juhtub `sinna Pal
6. pikkusmõõt a. labakäe, kämbla laius sie pael on üks käsi lai Vai; `austria vikat oli kuus kätt ja seitse kätt Sim; vikadi olli kuus kätt ja ütese kätt Krk b. käsivarre pikkus sõrmeotstest õlani Käepikkussed kalad, `augikalad jões Lüg; rõevast sai `käega kah `mõõta - - käsi om ola nukast sõrme otsani Ran
7. a. suund, pool, külg toistkätt `Ristimatu, toistkätt `Risti`pellu [talu] Kuu; majad on keik paremal kääl [tee ääres] VNg; mene `vassaku kätt; `kiera paremalle `kääle Lüg; parema kää (parempoolne) piht on `aige Jõh; Ma olin täna kerikus `mieste käel (paremal pool) IisR; pööra `säämad kätt Jäm; See oo ette üsna ükskeik kumba kätt sa lähed Kaa; vassaku käelt perenaine `surri ää Muh; Esimene pere pahemat kätt nuka taga on tema kodu Rei; kui sa `undrehti kätt lähäd, siis oo oma süi, kui [auto] so `alla ajab Mar; [tee] `pöörab maanteest natuke `kõrva, parampool kätt, kui siit lähäd Tõs; panin ärjad `undrati ikkesse, teeńe oli teist kätt Nis; adra õlm lükkab vagu paremale `käele VMr; läksid neĺja kää poolt `vaenlase kallale Trm; oia pahemad kätt Kod; paremal kääl on mets Äks; Mede ti̬i̬otsest mini kohe seda äädkätt ti̬i̬dpidi Vil; mine üä käe poole ~ üät kätt Hls; ku `õkvalt käe päält tuul om, siis om [purjekal] kõge kiiremp sõidu jõud Ran; kui ti̬i̬`lahkmede saad, siss `käänä ääd kätt Nõo; käänä sa ääd kätt Ote; tu̬u̬ maja om sääl hää käe pu̬u̬l tii veeren Har; Mõtsast läbi, kurrakätt siss tulõ käändä Vas; tõõńõ kolm [hunti] lät́s hääd kätt ja tõõńõ kolm lät́s `kuŕja ḱätt Räp || `nüöri `lüüja (lüüakse) teiskätt (vastupäeva) Jõe; `hüvvä ḱätt (päripäeva); `kurra kätt (vastupäeva) Se b. (kangakudumisel) `kangal `teine käsi kisub ette VNg; pane kangas nõnna, et kangas ette ei kasva, et ei kasvatand teist kätt ette VMr; liidutasse järele kui `kangal lähäb käsi ette Kod; tõne käsi ihen (kangal teine serv hõredam) Trv; tõist vi̬i̬rt pidi teĺle kasvatev kätt ette Krk; rabandus lü̬ü̬b `kangale `sisse, tõine käsi kisub ette, siss tõine pu̬u̬l jääb õrres Ote; Nii lät́s tõnõ käsi ette ja˽kangas tuĺl vildak Har; Kui [kangapalmiku] tõõsõ poolõ nõrgõmbidi `paĺmset, sõ̭ss oll kuta˽`väega halb, nakass tõist kätt ette vidämä Räp
8. a. käekiri `selge käsi nago trikk (trükk) Mar; temal on ea käsi, tieb ilusa kirja VJg; kańni `selge käsi Plt; ää käsi, ää käekiri tal Krk; tu̬u̬l om illuss käsi Har b. allkiri `Kirjutasid kääd `alle, `mitmest `aastast `annab `rendi `pääle Lüg; `Ilmama pikk protukuĺl oli, käed all ja kõik IisR; Kaks käämeest oli, kes kääd `alla kirjutasid Pöi; tie `seia käsi `alla JMd; pane käsi `alla VMr; kirjuta nüid `siiä paberi `pääle käsi Puh; ku joba `purju sai, kirjut käe `alla Nõo; kätt kirotaʔ õ̭ks `mõistsõ Se
9. (koos numeraaliga väljendab liiki, sorti, järku) saa `kolmõ ḱätt jahuʔ, kolmõsugutsõʔ, kolmõ sordilitsõʔ Se; linaʔ lätsiʔ kolmandalõ kätte; Edimäist kätt [takud olid] laaskadsõ paklaʔ; mu linaʔ är lätsiʔ edimäist kätt Lut
10. usk nõidus, kaetamine vanast `veiga peĺäte, õt eläjeĺle saa käsi vai kadõhhuśs; kae ko kiä sul kotost mõ̭nõ eläjä ost vai kui muid́o `väĺlä veese, siss või [väga] rutto käsi saiaʔ; lammaśs `veiga `peĺgäss kätt ja kana ka `peĺgäss kätt Se
11. (vormelid) (Küsimusele) kuidas käsi käib kuidas läheb? kuidas elad? (vastatakse) mo käsi käib nüid `εεsti Käi; käsi käib kehvast Lai; käsi käü hüäste Vas; täl `höste käsi käu, tä om õnnõlinõ mi̬i̬śs Se || hum käsi käib `kät́sess `sisse, tõesess `väĺjä Kod; käsi käü ütest `käüssest `ussõ, tõsõst `käüssest `sisse, mis käel hätä Har; noh veli, kuis sul käsi ḱäu? – ḱäu veli, käsi `käussehe ja `käussest `vällä Se; kui ḱäži ḱäüles? – nei kui kuži d́uuśk Lei | su käsi `easte `käima ei pea Mär; nii ta om si̬i̬ ilma asi, nii ta käip si̬i̬ ilma käsi Nõo
12. mitmesuguste esemete osa a. pl adra käsipuu adra pää om tu tagumane jagu, kos käe küĺlen Kam; Adra käeʔ olli ravvast, vabrikoh valõt, otsaʔ olli puust Vas; haŕkadral om pääpuu, a pluugal käeʔ; adra käeʔ, midä pite kinni piät Se b. pl kangastelgede niieplokid `nitse käeʔ; tsõõri omma `kanga kässi seen Võn; `kanga käeʔ Plv Vas Räp Se c. risti haru Punikvere riśsil on tõene käsi ärä. siäl one kaks `pulma `vassamiisi tullud. tõene peig on tõese õla või käe ärä `raidnud, selleperäss tõene käsi riśsil õli lühike Kod d. semafori liikuv haru `vaksalis on kua, tõstetasse käsi üles Ksi; Simavori käsi Nõo e. vikatilöe käepide Vikati löe külen om kõvvõr käsi kost käega niitmise aigu kińni oietas Võn Vrd käsiline f. voki käsipuu – Jõh Võn San V Voki käe küllen om ku̬u̬dslelaud San; si̬i̬ puu `kõlbass voki käest Räp; Suur käsi; voḱi käsi, `kuut́slilaud om küleh; Oina saŕv rasvaga oĺl voḱi käe otsah Se g. pl voki aisad – V Vokil om kats kätt, mille vahel ommaʔ siivaʔ Urv; pooli käeʔ; käenahaʔ Plv; Vokil om kats kätt ja puul juusk käe vahel Vas; Väikse käeʔ Se h. katuseräästa tugipuu pandass käsi, `käekäne mano, lastass piḱebähe tud kaarõht; käeʔ pandasõ `tulpõ pääle, tetäss katust kavvõbahe Se i. varrukas [kaenlaaluse] lapp oli nii `kolme`nurka `senna ilusti `alla [pandud], siis `ańdis särgi käsi `tõusma pikemalt Amb j. käpaliste haraline juur jumalakäpal oo koa päkk ja käsi Mar

käsi|mees käemees kui `laineti `tõise käest midagi siis `võeti käsimies et siis ei saa tagasi ajada et ma en õle võttand sinu kääst; keda `kohto võttasid käsimehest, eks sie õld `kohtos käsimies Lüg; Käsimehest igaüks ei `kõlband, pidi `tiada taluperemes olema IisR; tämäl õleva paĺjo `võlga, siis käsimi̬i̬s `vassab Kod; käsi`mi̬i̬hhi `puuduśs; olkõ kat́s käsimi̬i̬st Se || tegelane pulmas `Pruudi vend, isamies ja käsimies `kansid `veimevakka tuba ka Kuu; siis `mińdi kas `laubä ehk pühabä `õhta `kihlama, isa mies läks peidmega, käsi mies pruudiga VMr Vrd käsinik

käänd käänd g kään|u Khk Mär Tor spor K(-ea-, -ia-), Trm Trv Ran Nõo Kam, -o Lih Plv Se, -ü Krl Rõu; kään g kään|u spor S, Mar(-o) spor K(-ea-, -ia-, -eä-), I(-ea-, -ia-, -iä-) Puh Nõo San(ḱ-), `käänu Hlj VNg Lüg(-o), -ü Kuu; n, g `käänu VNg Vai; pl käänud Var
1. a. käänak, kõverus; käär, sopp tuli tie `käänü tagand Kuu; `teine maja, sie oli `käänu pial Hlj; `einamaal on `käänod; mene lüö sie jõe kään maha (niida jõekäärus hein maha) Lüg; aja `käänus (väljaspool tara) ta tuli mu `vastu Jäm; kivesaja käänd εε varisend puhas; Riksu niidi käänu pεεl olid pölend augud Khk; Jögi teeb Unima väljal käänu; Tei‿bul aia käänu tuleb tee kään Kaa; aea loomad jõe `käändu Mär; sel aeal on seal `kohtes keänu koht sees; `keera sealt keänu pealt `kõrva Juu; kui siit käänust nüid uut `maandid keerata vana `maandi piale Pee; jõe `kianudes kasvab ia ein Kad; meie põllud one savi aagu kiänun Kod; mere sońn lähäb `kaugemalle mere `sisse - - nisuke kiand sees - - see on poolsaar Plt; nõnda paĺlu om `käände sehen tal (Õhne jõel) Trv; käänätäb tõõse ti̬i̬ `pääle - - kos äkiline käänd Ran; käänu kotald jõgi jooseb `kärmede Puh; jõe käänd om nigu jõest maha jäänu, jõgi lääb `õigest edesi Nõo; Käänü pääl visaśs ri̬i̬ kummalõ Rõu; kääno kotuss ti̬i̬l - - üle kääno minnäʔ Plv || truubi käänoʔ ahjulõõrid Se || `kärpsed õlid süänud [koera] kõrva kiänud (kõrvalestad) läbi Kod; [kirves] läits jala käänu (liigese) `sisse; päḱä roks om päḱä otsast seeniss ku `liikme käänuni Nõo Vrd käänatus, käänuk b. kõverik, keerd puul `niskesed kiänud ja viänud siden, viän siden, ei õle `õige Kod c. eseme kõver puitosa miä tien `vankrile `uued `käänud (~ `käänupuud) Vai; kõver puu oli, adra kään (adervars) `üiti. aisad käisid käänu `peale Rid Vrd känt2, käär1
2. vigur, riugas kis valetab selle `kohta `eetasse: taal on neid `käändusid nii pailu teha Khk; igasugused käänud ja väänud sel inimesel, ei ole otsekohene VJg || (keelest) te tahate nisukesi `käänusi `saada Amb; küll one kõne siden paĺjo `kiänä Kod

küljen küĺjen Kod, küĺlen (-ll-) MMg M T VLä(ḱ- Lei) Rõu, külen Võn Kan Urv Rõu Räp; küle|h VId(-ll- Räp, -ĺl- Lut), -hn Rõu
I. postp
1. kuhugi, millelegi kinnitatud eläjäd one ket́in aia küĺjen Kod; vikati löe küĺlen om löe pulga Pst; oksa puu küĺlen Krk; om enne maarja`päevä jääpuriku `rästä küĺlen, saab suvel äid linu Hel; külvi anum, `rõivast kõru veere küĺlen Ran; sääsä oŕs - - om võrgu küĺlen `kinni; ossa küĺlen olli nii `paĺlu ubinit Puh; vü̬ü̬ ollu sängi tulba küĺlen Nõo; mino imäl `oĺle puu nüśk kah, lavvust tettü, üte lavva külen oĺl tila Võn; mõnel `oĺli siĺmä lavva (silmalau) küĺlen käsen Ote; tu̬u̬ poi (poos) `hindä ärʔ, oĺl ripakullaʔ redeli külehn Rõu; elläi um saina küleh kinniʔ Plv; säŕginüpsiʔ oĺli˽vallalõ, nüpsimulgu küleh oĺl uuri ket́t Vas; kuusõ külen oma˽kukuʔ Räp || fig keväjelt külvi `aigu, ku kuu oĺl ja päiv oĺl `taiva küllen [öeldi, et] kat́s `päivä om `taiva küllen Har; `taiva küleh ummaʔ täheʔ Plv
2. haardega milleski kinni tingu olliva `juuste küĺlen `kinni; kule poiss, ärä usse küĺlen ritsuta Nõo; tu̬u̬ om raag, kis puu küllen pess nigu pauk Har; tsiatigo um puu küleh Plv || minul oo ta õma, südäme küĺjen Kod; ta mi̬i̬ĺ ja mõte om kiḱk selle üte [inimese] küllen `kinni Trv; vanõmbaʔ ummaʔ mino küleh Plv
3. vahetult millegi kõrval, vastas, ligi [naabril] `olli sepikoda tõõsõ `u̬u̬nõ küllen Ran; massa küĺlen om saṕp; piĺverand ehk rannik om `õkva nigu sinine vi̬i̬r `taiva veere küĺlen Nõo; `koskil tettu kolme saenaga [hoone], katuss pääl, iks tõse `uune küĺlen Kam; [hunt joostes] ai nõnna maa küleh Plv; [naabri] Jaań oĺl mi˽maa küleh poṕs Vas || fig ilm om `väega küĺm, vili om perstpidi maa küĺlen, ei edene kohekina Nõo
4. millegi esinemus kellelgi, millelgi kidsi `olli käe küĺlen Nõo; `hingämine lätt rassõss, tüküs kińniʔ `võtma - - kas om [viga] kopso küleh; nigu suurõ tükü kild tuĺl, nii oĺl seere küleh kõmm Räp
II. adv
1. millelegi kinnitatud kui uavadel paĺjo `urve küĺjen, siis suab `kaaru Kod; kõru om kah nüssikul küĺlen Hel; nu̬u̬r erne `oĺli, `kõtru es ole vi̬i̬l, lõkakese olliva küĺlen Ran; kuusikaenal `lehti ei ole, nigu kuuse nõgla om küĺlen; `västräl om serätse kisa küĺlen Nõo; kipil om kõrv küĺlen Kam; kadajal om musta marja küĺlen; vitsikul olliva kõrva küĺlen Ote; Vikahti väit́s oĺl tett vanast viilist nii nigu˽väit́s kunagiʔ, pää kah küleh Rõu; vanast oĺl päälaud kohe pääd `pääle `suiti (täisid otsides), täl oĺl nüür küleh `minkaga `pańti nagla `otsa Plv; `uibol umma `häit́seʔ küleh Vas; `kartolil narmõss külleh Räp; idäness, nakass jo kasuma, `iärmess jo küleh Se
2. haardega milleski kinni; kallal tule onde appi, peni om mul küĺlen, lahup `rõiva `säĺgä ärä; [tal] ollu niipaĺlu `kirpe küĺlen, et es jõvva ärä tappa; uńt ammastega mehel küĺlen Nõo; alati iks küüdse naisil külen Urv; mehine ei kannahtaʔ pussu `haiso, kui tund, siss om küleh kah Räp || fig [tuleb] võtta `niske räbälätükk, kos nõul (nõel) küĺjen ei õle õllud Kod; temä säĺlätakan alati puttõ `tõisi, alati tõśtel ammastega küĺlen (taga rääkimas) Puh; temäl om `amba egä üte küĺlen Nõo; ta om külen kui tõrv Kan; kõ̭gõ oĺlimõge imäl küleh ja nuissemmeʔ aja˽ja aja˽jutusset Se
3. vahetult millegi kõrval, lähedal, ligi nooril poisal om `nu̬u̬rigi küleh külät, noil olõ õi `sääntsit vanno vaiagiʔ Vas; inemene lätt tiid pite, pühä hinglikene kaʔ lätt küleh; küĺbjä lätt vakk kaalah, `küĺbeh, tõõnõ vidä küleh hidsand Lut
4. millegi esinemus kellelgi, millelgi kes käib `ilma `mü̬ü̬dä, `õpnud `uĺkma, nagu `aigus küĺjen Kod; kuda `kelgi viad küĺlen MMg; ma‿i saa `täämbä `sanna minnä, mul om kuu`rõiva `küĺlen Nõo; vanast oĺliva jao luitsa, mäŕgi olliva egäl ütel külen Võn; tare om lämmi küll, aga `endäl om ädä küĺlen, siss `peĺgät `küĺmä Ote; `liikva hais um küleh Plv || fig juba oop om küllen (on rase) Krk
5. pool, kandis; ääres, servas reie all tare pu̬u̬l küĺjen Kod; [siin] `Karksi küĺlen ei tetä neid [läti moodi viljakupitsaid] Krk; tu̬u̬ äŕg, mes minu pu̬u̬l küĺlen `olli, t‿`olli kirriv Nõo; `uibul om sääl aia pu̬u̬ĺ küllen ubinõid, võta nu̬u̬˽kah mahaʔ Har; `küĺge pańd üte kaŕusõ, tu̬u̬ pidi olõma küleh, `tõistõ `külge pańt tõõsõ kaŕusõ Se
Vrd küljes

küürima `küürima (-üi-), (ma) küüri(n) (-üi-) eP(-mä Tõs Khn; `küürma Mar, `küiŕmä Kod; [ta] küerib Tor, köe- Juu); `küürimä, (ma) `küürin Kuu RId(-ma); `küüŕ|mä, (ma) kööri Plv, -me Hls Krk
1. hõõrudes pesema, puhtaks nühkima lau`päeväl `viedi `rannale `putru`nuiad, puu järüd ja, siis `küüriti juo `liivaga nie `valgeks Kuu; põrand on jo `küüritu Lüg; `küürimise tüöd oli `paljo Vai; `jöuluks küiritasse keik uksed ja augud `puhtaks Khk; Pane `seepi koa ja küüri ennast kenast `puhtaks Pöi; akati `riistu `küirima, muud ei küirit Muh; tuhaga ehk kivi röhaga, puu piima pütid said keik nii küirit Rei; kibu jäeb `küürijäd küsümä rhvl Khn; parand tahab `küirida Ris; puu `nõusi sai köeritud nõnna et Juu; ilusad kadaka puu püt́id olid, iga `laubä neid küiriti - - liivaga said küiritud, et nad `valged olid Ann; vaja põrandad ärä `küiri Kod; miul olli iki nõu `aĺle, `puhtess küürit Krk; kõ̭ik kotusõʔ ummaʔ `musta `täüs, vaja ärʔ `küüri Plv || kaśs küirib `võeraid, istub ja lakub käppa - - kus `poole küir on, sialt tuleb `võeraid Lai
2. vähese rohuga maa peal sööma lehm küirib paĺlast maad Pee

lage n, g lage Lüg S Trv Krk, lageda R hv Muh Rei, L(n lake Vig Mih Saa) K I(n lake Iis) Ran Nõo, lageja Kuu; n, g lake M Puh Ote Rõn(n lakke) San, lageda T(n lakke Nõo); n, g lakõ Ote San V(g lagõhõ), lagõda Khn/n lagõ/ Nõo; n, g lakke Vai
1. lage koht, lagendik nüüd ku müristab - - ei tohi ka lagedal `olla VNg; `metsäs õli viel lund ja vett, a lageda pääl ei õld Lüg; sii lage pεεl tuul `tömbab aga nenda läbi Khk; Lagelt saime mütu `koormad `einu Kaa; natuke `pöösud veel, siis jövame lagele Vll; Lagel ometi vähe tuule `öhku Rei; too ein lagedale `kuima Mar; Lagõda piäl ikka tuulinõ Khn; lage paestab juba, mets lõpeb `otsa Tor; tuleb metsast `väĺla lagedale, kaua ta ikke `metses on Juu; kuhi sai lageda `piale `tehtud JMd; siin oli suur lage, kasvatas maasikaid JJn; sial (metsas) oli suur ma˛ilma lage, noh siis sial `mäńgisime ja `tańtsisime VJg; lageda pial on suur tuul Iis; põld `püisid on vähä siin, lagedal Äks; niga‿gu `väĺlä lageda `pääle saanu, siss karanu säĺläst maha Nõo; mine lageda `vi̬i̬rde, sääl om kikas`si̬i̬ni ja ärjä mokke Kam; Mi˽hainamaa om küll lakõ pääl, päiv `paistus ilustõ pääleʔ, hain kuius ruttu Urv; käve pääle `mõtsa `mü̬ü̬dä essüskellen, suurõ hädägaʔ `saie õdagut `vasta `ussõ lakõ pääle Har; egah paigah olõ õi˽lagõhõt, om paks mõts Vas; puu, mis kasuss lakõ pääl, tu̬u̬ om `ossõ täüs Räp || lage peal, lage peale jääma elukohata; eluaset kaotama neli viisteisent peret, kes lage `pεεle jäid Khk; siis jähi nõnna lageda `peale, maja põles ää Muh; nüid om lage pääl, `kuskil `kortelt ei oole Krk
2. avar, puudest vms vaba (ka tasane) lage `heinamaa Kuu; lage `peldu VNg; Mere `puole `menna ei õle `metsa, on lage maa Lüg; sääl on `pallo lakke `kohti Vai; mönes kohas niipailu lagesid maid, et pole puu`oksagid Jäm; me elame sii lage nuki pεεl Khk; Küla karjamaa oli enne üsna lage, niid oo tihe männi mets peel Kaa; mis sa loo üles vötad, paned kohe labuse, laged lat́sid otsiti metsast Pha; lagesi `kohti meite `ümbruses küll Vll; Lage pöld, mitte `öhte kivi nukki Pöi; ilus lage eenamaa Mär; `Küńti, sorgiti arkadraga lagedamad kuhad läbi Hää; see moatükk on nii lage, põle seal puud ega põesast; see nihuke `mätlene moa, seda põle ea `niita `ühti, lage moa ikke param Juu; [hanipaju kasvab] `rohkem nisukese lageda `kohtade pääl Äks; eks karjamaad kah muist old lagedad Lai; siin on enamast lagedad põllud - - tasased Plt; põle iä elädä siukse lageda `kohtade piäl KJn; asunduskülas `antas tükk laget `põldu kätte Vil; puhass padrik, laget maad `põrmu ei oole; lage maa paĺt kive täis; iluse lage maa, ilma kivedede Krk; kos mul siin kaduda om, si‿m jo kõ̭ik lake maa; joovike su̬u̬ `olli, lage su̬u̬ Nõo; sääl `mõtsa ei ole, muku lake maa enne, mäe omma kah lake Ote; t́sia tulliva `varra `väĺlä `laske, uputedi kas vai üle lumeange, kos lakke `oĺli Rõn; mi˽mõtsan paĺlu lagõhõid kotussõid ei olõʔ Har || hõre, harv (metsast) Nüüd `oeti (võeti) omite see mets lagejammaks, `paistub kohe läbi Kuu; nüid on metsad laged, sene pärast äi ole `angid nii paljo mette Rei || lage ja kõle `talve aeg Trm || ma ole ütsinti lage ilma `pääle jäänu Krk
3. tühi; paljas, puhas; paljaks, puhtaks tehtud siis olivad `rahvas ka lagedad, et suppi `suola ka ei jäänd Hlj; `kõrve `männid `onvad alt lagedad Lüg; `Lehmad `süöned `karjama lagedast IisR; varastas maja lakkest, kaik tegi `tühjäst midä majas oli Vai; kenad laged männid Jäm; Ta oli ju nii lage, kui ta `siia tuli, et mitte midagi polnd, just tühad püksid oli `jalgas Pöi; kaks kord tegid [vargad] mu nii lagedaks Kul; tein kõik metsä lagedas; nüid oo Kiraste külä `jälle inimestest lage Tõs; elumaja lähäb ära pää päält, jääb puuks `paĺlaks, luuks lagedaks Hää; sa sööd mo lagedaks Juu; `vargad tegid mehe lagedaks JMd; olen ammastest lage VMr; sõda läks ja tegi kõik lagedass; mua tuulega siis kihotab ranna lagedass Kod; kus ni̬i̬ vana põlitse mõtsa - - lüvväss lakess puha; `seante ere mõts alt lage Krk; lassi kandsud `väĺlä `kisku, nüid om suu lage Ran; nii lage talu, et midägi es ole; kõ̭ik mu mõts om ärä `laastedu, lagedass tettu Nõo; no om sõa `aigu paĺlu lagõhõid inemisi saanuʔ, mia sõda lagõhõss om tennüʔ; sääl Koiva veeren oĺl kõ̭iḱ lagõhõss palutõt Har; kõ̭iḱ tet́ti ni lakõss, et mitte üt́s `rõivańarts ja üt́s vilä näputäüs es jääʔ Rõu; teiväʔ meid nii lakõst, midägi es jätäʔ Se || fig Sie mies on arust lage, ei tämal õle täit `tolko pääs Lüg; Niid ma ole rahast päris lage Kaa; sa oled ikke peast lage, ega sol ikke täit `oido ei ole Mar; päris piast lage; läks rahapungaga `linna, aga kui tagasi tuli, siis oli lage mies JMd; Kas sa pääst lagedass oled jäänu Nõo || tühi (kõhust) Tänä on `ninda keskpaik lage, et ei `tiie mes ärä söis Kuu; kere on täna puha lage JMd; keskpaik on puha lage Lai || kroogeteta kõhu iest `jääti üks niipalju lageks - - aga selja takka `pandi `kurdu Muh; laedoline undruk - - kõhu edess jäe `natke lagedamass et `jalgu ei käi; ei mina nisokeisi köŕsikid küll ei ti̬i̬, mina ti̬i̬n lageda Kod; kõdara olli serätse vastatside voldi, nii siiäpoole ja sinnapoole, siss `keskel `olli lake Puh || vedel, lahja (toidust) Äi sii (supis) pole `kuigid `palju `tangu ega paksemad midagid, see on puhas lage vesi Rei; Ei selle lageda supiga jaksa tööd teha Mar; lage leem Kse; lage jahu supp, `limpa ei ole, ilma `limpideta; lage piim, kui ta `liiga vesine on Var
4. lage vesi (rohkest, laus- või jäävabast veest) nii lage vesi oli üle põllu, et odra koared olid vee peal Pöi; näe sii `õues ukse all päris lage vesi kohe Vig; sinikael, suur jääpart, jää `järgi tulevad, kui lagedad vett juba `kuśkil näha Var; naa vaĺluste saeab et, maa on kõik lagedad vett täis Mih; lage vesi oo maa pial, `karduli ei saa tänavu; järv oo mujane, et lagedat (selget) vett põlegi Aud; lage vesi oli ees, tie pial, ei soa läbi Nis || (sularasvast) lage rasv `tilkus `väĺla [ahjulihal] Var
5. lageda taeva all(a) 1. välja(s), peavarjuta Lageda `taiva all - - ei õle `kõhta ega `paika Lüg; Päeva läbi inimesed nõristavad (töötavad) lage `taeva all, kudas ep pea märjad olema Pöi; jäid lageda `taeva `alla, põle maja egä `kohta `ühti Tõs; villa rõugud on kõik mödä `põldu laiali lageda `taeva all Vän; ma jäin nüid nii lageda `taeva `alla, põle mul maja ega kedagi Juu; luomad jäid üösseks lageda `taeva `alla JMd; mes sä sääl tolgutat lageda `taiva all ku `vihma satap Nõo; ega siin üttegi oonet es ole, me tulime periss lake `taiva ala Ote; taa miiśs om uma varandusõ kõ̭gõ `umma `nahka `pandanuʔ, no om maja ka maha joonuʔ, noʔ om lakõ `taiva alh Har 2. terves maailmas ei olõ sääräst inemist küll lakõ `taiva alh ku˽saʔ olõt Har

lagedal lagedal Lüg Jõh Juu Kad väljas Sie õli ilparakas, kes käis `külmäl ajal `kerge `riidega lagedal; `ninda `kolmandel `päiväl, siis õlivad idu `õtrad ka lagedal; kas `Saima ei õle lagedal (üleval) käind? – ei, magab; neid õli `paljo lagedal (liikvel), neid `krentskisi siis Jõh; va susi (uss) oli tänase palava ilmaga kua lagedal Kad || fig avalikkuse ees nüid on lagedal kõik see, `enne ikke `oidis ja `varjas Juu Vrd lagel, lagevel

langema `langema, (ma) `lange(n) R(-maie) L/`langma, (ma) langõ Khn/ K I Trv Ran Puh, laŋŋe(n) S(ma-inf `langma); `lankma, (ma) langen Kod; `langeme Hls Krk, -õma Rõu, -õmõ Krl; pr (ta) `langõss Se
1. (oma raskuse mõjul) allapoole liikuma a. kukkuma `taltrek `langes tema käest maha; Poiss `langend nenä neh puruks Kuu; `Putru õli `nindapali mure, et `langes lusikast `vällä Jõh; `langes treppist `alle Vai; Vaadati seda kus `küĺge täht `langes, sealt pidi siis akkama `jälle tuul puhuma Pöi; Kooli `tundis `langes raamat lauald maha Rei; lεhed `akvad puust maha `langema Käi; ma nägin seda koa, kui meteoo·r Soome `lahte `langes Mih; maha `langenud õuntest võib suppi `keeta, nemad kava ei seisa Saa; nied olid nied `kuivand käbid - - mis mäńnist olid maha `langenud KuuK; kes tõesele `auku kaevab, ise `lanku `sisse `sinna; täst `langeb maha, siis surema üks inimene ärä Kod; `lehtede `langemise aeg oli ikke `oktoo·bri kuu sees Lai || lahti, ära tulema `juuksed `langevad maha, pää lähäb `paljast Lüg; `Kruuvid `langevad ära, `misse enamb `kinni peab IisR || fig Kes `korgeld `langeb, `langeb sügävälle (ametikoha kaotusel) Kuu; egä mari `enne maha ei lange, kui tä küps ei õle (lapse sündimisest) Kodb. vajuma, valguma kui `kaste `langeb maha, siis `tõisel `päiväl on kuiv ilm; kui `kangest palav on, siis igi `langeb Lüg; Siis `pandi üks `kulbitäis `sinne `panni seda segavust, sie `langes ülä `panni `laiali; kui [sukad] - - vanemast `lähväd, siis `langevad `lonti Jõh; kaste laŋŋeb maha Khk; vesi `langes `siĺmi Tor; udu `langeb maha Kei; silmäd langevad `kińni; ärä `lanknud nagu lehmä mago (põhukotist) Kod; päev `langeb, lä˛äb `looja; `veerja maa pial on muidu ia ehitata maea, et vesi ära `langeb Lai c. fig keik süüd `langevad minu `selgä Lüg; mis sa `laśsid sest südamest `sõnna `soapa `seärde `langeda Juu; kõik mure ja vaev o egält pu̬u̬lt `selgä `lanknud Kod; kui akatasse sind äbistama, siis silmad `langevad maha Plt
2. normaalasendist maha või ümber kukkuma, allapoole vajuma a. (olendist) `Hoiberdusin ja `langesin pikkella Kuu; läks `altari ede, `langes pölili Jäm; kaks tükki `langvad seljali, teise pεε ning teise jalad Khk; kana `langeb lossakile ja kohe akkab munema Muh; `langeb põlveli maha Tõs; Obo akkas aestõ vahõlõ maha `langma Khn; kerikus `langevad inimesed põĺvili JMd; langev(a) haigus ~ taud ~ tõbi langetõbi `sellel käis `langev tobi pial; `üöldi `langev `aigus ka, kes maha kukkus - - ja ajas suust `vahtu VNg; `langev `aiguss, mõnel käib tämä tihemäst, mõnel `arvemast; `Ehmätäss, sis sai `langeva `aigusse Lüg; `langeva `taudi Vai || magama, pikali heitma ma laŋŋe korraks asemele `pitka Khk; taarist magama ka `langeda, kellu keib juba `ühte teisend Mus; kes es taha `süia mette, nee `langesid magama Jaa; ma laŋŋe korraks `oetile `pitka Pöi; ma pea oma `aiguse ühna jala peal ää, ei laŋŋegi maha; vanatüdrik laŋŋen `peendra `peale magama Muh; mia `lanksi korra `pitkä `puhkama Khn b. (esemete, rajatiste jms kohta) `tõine puu `langes `tõise `pääle, tuul ajas Lüg; `Leiku`maśsinaga - - `vihku `langeb nigu `luogu, `kussa `sirbiga IisR; tuul murrab puu εε, laŋŋeb maha Khk; rohi üsna laŋŋeb ees (niitmisel) Vll; elu sein o `kiiva laŋŋen Muh; müiri `εεre `tehta `pildar, et müir äi `lange Emm; vana maja, `langeb `kaela Mär; lossi müürid oo veel `püsti, mõni tükk ripub küll nagu õhus - - aga maha koa ei `lange Mih; katus veib lume `raskuse all `sisse `langeda Saa; mädand mets `langeb ise maha Amb; [vilja] piad `langevad maha JMd; vits `lanksi piält ärä, riiss läks laiali; puud `riita ladud üles, tõene kõrd tõesi pidi, siis tä ei anna `lanke Kod; põldluste - - `langeb sedasi `lońti nagu kuke ari Lai; kui sein tahab `sisse `langeda, siss pannasse temäle venitsed rauadest või puust `sisse KJn; vili om maha `langõnu, ei saa kokku pandaʔ Krl c. kõhnuma senel nägo juo `alle `langend Lüg; Olin paks ja `priske, nüüd akkan vähe`aaval juo ära `langema IisR; Pale on `alla `langend, silmad `aukus Pöi; ta on nii ära `langen silmist Ris; näoss o nõnna ärä `lanknud ja kidurass jäänud Kod || Sie `naiste`rahvas on `raske `jalgane, sie `varssi `langeb maha (sünnitab) Lüg
3. alanema, madalduma a. (mingist konkreetsest või abstraktsest tasemest) kogu se `tsaari raha vist oli `langend Kuu; enämb `emma saa sedä `inda, mitä `teisel pühäl `saima Lüg; meri laŋŋeb, ta vöib mütu `korda töusta ja `jälle laŋŋeda Pha; `ooste innad `langevad Mär; meri `langeb `alla kui `kange kuiv on Var; kaev langeb tühjäss; sügise ike ind langeb eläjil; rammu langeb egält pu̬u̬lt Kod b. (kõlbeliselt, moraalselt) alla käima `langend `naiste`rahvas Kuu; pailu inimesi `langevad patu sisse Vll; `langend tüdrek, aab meestega `ümmer PJg; üleannetumad `langevad kõik Hää; pattu `sisse `langen, akkas `juoma Ris; kes sohi lapse suab [selle kohta öeldakse] nüid ta on `langend Ksi
4. (sõjas) hukkuma `Olla ses lahingus mehe`puegi `langend nigu `luogu IisR; söas `langes pailu söamihi Jäm; sõjas `langeb paelu mehi Tõs; söjas on paĺlu väkke `langen Ris; paĺju kahju suanud, lehem ja obene `lanknud Kod; üits kõ̭ik kos `kiägi `langenu om, mere taka vai `su̬u̬de pääl Puh; muʔ poig pidi ka sõahn `langõma Rõu
5. kõrvale jääma, eralduma Üks ei mahu `kiige `piale enamb, võttame `liisku kes ära `langeb IisR; niid `langvad pailud usust ära; see on kirgust ära `langend Jäm; neil one riśsiveri südämen, ni̬i̬d ei taha kudagi ärä `lanke selless usoss Kod || laps `langeb oma suguseĺtsist `väĺla (on täiesti erinev) JMd
6. sattuma; kalduma a. (mingile objektile; mingis suunas) `teie imu `langeb vist kuu `aiga juo `preili `pääle Lüg; Kellele liisk `langes, see pidi vanasti kaheks`kümneks viieks `oastaks roonuse minema Pöi; `õigus `langeb tä `poole Tõs; see patt langeb sinu südame `peale Trm; ei tiä kohe puale sii mürin `lanksi Kod; pilve `langes põhja poole Äks b. (mingisse olukorda, seisundisse) `langesime `ranna`kielesse (hakkasime rannakeelt rääkima) Kuu; `Suurest `ehmatusest `langes menestusse; Ega sie inimesel `kerge old `suurest rikkusest `langeda nisukese `vaesuse `sisse IisR; nimetad sa inimest siaks, siis sa laŋŋed `kimpu Khk; varassaga varassaga, kül‿te `kimpu langeta; `lankus one ku inimene on `lanknud õma elokõrraga, `vaesess jäänud Kod; ta `langes verest ära, ei `mõistnud midagi `riakida Lai; ta on igävese õnnetuse `siśse `langend KJn || kaotama eks sie `maksa `maksud, kie `langeb `kohtoga Lüg; ken laŋŋeb selle `kaela lähvad `kohtu kulud Khk c. (kellegi valdusse, meelevalda) [Riia] oli viel `langematta Hlj; Üks pueg `langes `ulguste `kampa IisR; linn `langes `vaindlaste kättä Trm; `vangi `lanknud paĺjo `tõisi Kod
Vrd langima

lapse|voodi
1. lastevoodi lapse`voodi, mõnel lapsel oo koa `voodi neh - - `pulkest või `laudest Mar
2. sünnitus, sellele eelnev ja järgnev aeg Naine jäänd lapsevoodi (sünnitus on ligi) Pha; paljo pöle lapse `voodi münu aja sees surd Rei; naene `aige, enne ja pärast lapse `sündimest, naene lapse`voodis `aige PJg; Naine `aige lapse`vu̬u̬dis, ei saanu `rih́ti `peksa Hää; naene läks nukka last tegemä, lapse `vu̬u̬din `aige Kod; `surri ära lapse`voodi Äks Vrd lapsevaev, latse|säng, latse|voodi

lapu- lapu Phl PJg Kod Hel, lappu Lüg Ris lapi- a. (virmalistest) lapu `rahvale `neitaks `valgust Phl; nõnna paĺjo õleva lapu `rahval `valguss ku si̬i̬ virmalised Kod; lapusõda sõdi (virmalised vehklevad) Hel Vrd lapi3 b. euf (mütol olendeist) lappu mies („käib tuulepöörisena siit maalt vilja riisumas“) Lüg; Lapu taat (külm) PJg; Midagist kurja asja - - nagu lappu kull ehk mõni muu kuri nõiatud asi Ris

laug3 laug g lau R(g `lauvu Hlj Lüg, `lavvu Jõh; n lau Kuu Vai, `laugu Vai) Khk SaId(g -o Vll) Muh L K I; n loug Jäm Var
1. a. a lauge, lausk laug meri, ranna `ääres lähäb `ühte`muodi madal vesi `kaugele Jõe; Juminda puol`saare `länne`rannad olid laug`rannad, pikkeld madalad Kuu; [vannasatra saab tellida] kas püstimaks ehk `laumaks Vll; sahk ei lähä maa `sisse, nina o väga laug Mär; sii oo laug meri, tükk maad oo madal Var; laug `moega katus PJg; raud sölg oli sies [harkadral], nendel oli püör pial ja sellega sai kieratud teda (sahka) kas `laumaks vöi järgumaks Ris; laug mää kallas, mis `liugu `alla lähäb VJg; laug vikerkaar tähendäb `vihma; laug ja madal kallas järvel ja nõnna oo kruavi `kaldad kua Kod b. s lauge kallakuga koht, pikkamööda alanev maapind `souan `laule; lau on `ümbär mere olemas Kuu; Laud pidi `käidi `alla `randa; `sellepärast `ongi siin laug, et `pääseb obosega `juure `lau˛u kohast Jõh; laul on `paljo kalu Vai
2. lõdva keeruga, vähe keerd ilusamb `kaŋŋas on kui laug niit Lüg; `lõimed `saavad `kierod teha, kued `laumad Jõh; kui vähe `keerdu löŋŋal pεεl on, `öötase laug löng Khk; nönda laud löŋŋad Pha; see on laug lõng, vähä `keero peal. laud lõngad ei `aita lõimeks LNg; `aeti pööra peal `ringi, et keerd sees oo, et tä (köis) laug ei ole Vig; laum ja keerem lõng Lih; laug löngal on vεhe `kierdu pial. kui tahad `laumad `lönga, siis talla tasem [vokki], et ta ei `juose nii tulist Ris; Koelõng `tehti laum ja karvasem Amb; kedras lau lõnga, ei `kesta kududa Kad; `laugu `lõnga laedetasse, `ki̬i̬rdu `lõnga kiidetässe Kod; kui korrutad, ei tohi üks lõng laum `olla ja teine `rohkem `keerdus Plt || fig lõtv, loid, laisk (loomast, inimesest) kaśs `niigu laug võrge päävä käe; laug [inimene] jusku laste keerutud võrge KJn
3. a. tasane (veest, lainetusest, voolust) kui tuulega vaaks (vagaks) jääb, siis on laud `lained, pole änam `jöudu mette Khk; muud kui `selge loug vesi, suur lai Var; meri üsä laug juba, laug laenõ Khn; lau joksuga jões ei sua arugi, et vesi jokseb, üsku aiva seisaks Kad Vrd laugne b. heatahtlik, pehme loomuga (inimesest) lau silmaga Khk; mõnel oo nisuke ea süda sees, `öötasse, sellel oo nisuke laug süda sees Mar; Ta on nii laug, et võimatu tülli minna Vig; lau südamega, kes on niesuke järel`andliku südamega Iis Vrd lauganahkane
Vrd lauge1

lina|nuustik linanuust Viis `suetud pihu on ühes lina`nuustikus Lüg; viis ehk kuus pihu, ehk kui `paljo `kiegi tahab `panna, kokko `kierada, siis `ongi lina `nuustik Jõh

lips2 lips g lips|u Jäm Mus Muh Hi Noa Mar Tõs Saa Juu(-i) JMd Koe VJg Sim Kod KJn Hls Ran Ote Rõn San VLä Vas, -o Mar Võn Plv Räp Se, `lipsu Lüg Jõh IisR, libsu Ran San Krl Rõu Vas; liṕs g lips|i Hls Hel, -o Plv; pl `lipsed Vig PJg Vän
1. miski väike või õhuke a. lõik, õhuke viil `Õuna suppi sies `käivad `õuna `lipsud Jõh; karduli supil käivad lipsud sies VJg; tänä `lõunas keedäme [kartuli] `lipsa KJn; `lõika lipsu `viisi, pane panni `pääle, sia rasva sehen är küdsäte [kartulid] Hls; `lõika lips `kaali mulle Ote; Ma `lõikse `kartuli enne panni pääle panekit `lipsess Rõn; Siss `t́saeti `rasva t́sagimõn. Inne ku˽t́sagamõ nakati, lõiguti õks rasv `väitsige libsõss Krl; mi‿sa na ubinaʔ lipsõss olõt ragunu, ma˽`tahtsõ naid `terhvelt nööri `perrä aiaʔ; siia pańni pääle oss `mahtunu vi̬i̬ĺ üt́s kat́s liha `lipsu Har; pańni `pääle pańnite rasva küdsämä ja käḱü˽lõigite lipsoss, pańnite rasva `sisse, siss oĺliva jälʔ hääʔ Räp; and topsõ `viina ja lipso `saia Seb. liiga õhukeseks käiatud tera kahekorra käänduv serv nuga lähäb lipsule Mus; Käias vigadil lipsu ede Emm; Ee käie nii paljo, et väga suure lipsu ette vetab Käi; kui väga `järsku saab käiatud, siis ta tuleb ikka lips ette. lips `ööldi sellele Noa; Võta kõvasi ja kõhuta kirvel lips maha Mar c. lible, õhuke leheke ma võta nee lipsud koa ää Muh; kaeral oo `lipsed, kaera `lipsid `pańdi pad́ja kot́i `sisse Vig; kaera `lipsed on maas Vän d. lokuti, lõpus seol kanapojal ommaʔ joba `õigõ suurõʔ lipsuʔ, kikass tast `niikuni kasuss Kan e. piitsakeel piitsal `tehti ikke koa `enni lips `otsa, `pastli nöörist Mar || hum pia oma lips (keel) JMd f. kellapendel kella lips, muud nime ei ole kuullugi Saa g. soasulane – Hls h. (ukselingi osa) ukse lips seal lingi all, kellega tõstetakse; meil sii õueuksel on koa lips ja kääraud Juu i. väike kala säre liṕs Hel; trehvass mõni latika lips kah [mutti] - - suurembat pagesiva enämbide i̬i̬st ärä; libsu olliva nii poole naglalise vai, latika libsu - - libsud `panti süldiss Ran
2. (hõredatest juustest) Mõnel `nuorelt juo `iuksed ku `lipsud pääs; `Lipsud pääs, üks karv ajab üht, `tõine tõist taga Lüg; vähä `juusi, pisike lips (pats) mud́u Tõs; `juused nagu lipsud pias Koe || kui lühikene saba, `niske lips saba õli, siis `üeldi tönisaba obone Lüg

luuletama luuletama Jäm Khk Vll Pöi Muh Rei/-dama/ spor L, HaLä JMd Koe VJg I Plt KJn Trv Puh, -eme Hls Krk(-em) Hel San, -õmõ Krl, luulõtamma Har VId(-ma Vas), `luuletama R
1. luiskama, valetama, liialdama tühi `luuletamine VNg; Peremes `luuletas pual `ilma kokku Jõh; tämä `liiga `paljo `luuleta, ei ole tosi Vai; luuletai keis siin, sedissi `aśju räägib, teab seda tööks pidada vöi valeks oida, luuletab `pεεle Jäm; selle ta luuletas vist omast pεεst `juure Khk; `umbest luuletab Vll; ära luuleda nii palju Rei; ää `tühja luuleta Mär; kes sul `seukest `asja ette luuletas Var; luuletavad mud́u Tõs; `oĺlid mu `kohta suure jutu `vaĺmis luuletand Tor; mis `aśsa ta luuletab `jälle Ris; tal ikka ia kiel, et `oskab `iaste `reakida ja `väĺja luuletada niisukest `aśju Hag; mis sa mud́u `tühja luuletad Juu; küll nad aga luuletasid JMd; sie õige luuletab nüüd Iis; ära kuradid usu, see vanames on `kange luuletama Trm; si̬i̬ om üits luuleted jutt Hls; mia ei mõista luulete Krk; tõene luuletap uudisi Puh; mi‿sa no `hullu usut, ta mõist - - luulõtaʔ Har; äbärik käu siih luulõtõh Se
2. u luuletusi, laule looma luuletaja riimib `laulusi Khk; tahab koa, aga ei mõista `ühti luuletada Mär; luuletajad õlid jälle krańsid, tegid laalu Kod; vana `Janseń luulet́ laulu kadajesaksule; Koidula om isamaa `laule luuleten; si̬i̬ om minu luuletet, si̬i̬ om minu oma tü̬ü̬ Hel Vrd luulema

lõõskama `lõõskama, lõõsata Kos Jür VJg Sim I KLõ Nõo Vas, `lõõsata JMd, `lõõskada Lüg Jõh IisR(-õe-); `lõeskama Amb Kad; `lieskama Hlj Vai, -da VNg

1. lõõmama; tuld ja suitsu sisse ajama ahi `lõõskab, labidaga paa (pane) `tuhka ette, sie võttab `lõõskamise maha Lüg; Täna ahi `lõeskab - - `korssen ei `tõmma `ästi IisR; `ahjo `lieska kovast Vai; kui tulekahi on, siss tuli `lõõskab Kos; punetab nagu tuli `lõeskab Kad; `koŕsten läks põlema, tuli `lõõskab `väĺja Trm; ei tõhi `laska [ahjul] lõõsata; liputi `tuhka puiele `piäle, siis jätt `lõõskamis vähämälle, siis ei lõõsand Kod; `viska labidaga `tuhka, siis jääb `lõõskamast järele Ksi; jaanituli võis lõõsata, see ei teind `kurja Lai; tule lõõsk tuli kerisse kividest läbi, läbi kivide `lõõskas üless Plt Vrd lõhnama3

2. midagi intensiivselt tegema a. jooksma, ruttama lähäb nõnnagu `lõõskab mäess `alla; lehem õlesi lõõsanud `metsä Kod; Ja lõõsassin siis minema, nõnnagu jalad vähä võtsid MMg; `lõõskas `ringi (käis pidutsemas) Lai b. põõnama küll sie aga `lõõskab kaua; Lasin õige vanameest lõõsata Jür; si̮i̮ võib lõõsata, ei soa ülesse moast Pil c. puhuma Tuul lõõskab, eks sadu ikki tule; Tuul lõõsas läbi enne haigeks jäämist KJn d. (rääkimisest) sepp `lõõskap kõnelda nõnnagu; mes sa nõnna paĺjo `lõõskad (hoopled) Kod

Vrd lõõtsuma

lötsäjäs lötsäj|äs g -ä lõtv, pehme kui pehemelt kudud kinnass, tuleb lötsäjäs, kulub ruttu ärä; paĺjo ei tõhi `õlla tüviko õts pitkem, siis suab kubo lõtsäjäs Kod Vrd lötsjäs

lüps lüps g lüpsi eP uus Puh Nõo Krl/g lüpsü/, `lüpsi hajusalt R; n, g `lüpsü Vai lüpsmine; lüpsikord; ühel lüpsikorral lüpstud piim `Lõunene lüps jäeb ägedaga vähest IisR; ühe `lüpsügä `anda `paljo `piima Vai; oomigust `lüpsi oli kolm `toopi; see [lehm] nönda `vaese lüpsiga Khk; `lehmade lüps kuiva `aaga nii vähike Vll; `Päevane lüps on alles, `õhtase lüpsi võib `sõnna `juure `panna Pöi; sa oled ta napi lüpsiga jätn; lehmad tulavad lüpsile Muh; lehm annab viis `toopi lüpsil Mar; terve lüps läks apuks Mär; päe jo lehmä `lüpsis Tõs; puul on noor loom, `alla `lüpsi Ris; esimesest lüpsist soab ikke kolm, neli `toopi `piima, päräst jääb vähämäks Juu; küll on teil aga iline lüps JMd; pime öö oli - - ma läksin `lüpsi, `eksisin ää Ann; sie on nisuke ull lehm, ei seisa lüpsi aal paigal VMr; ommogone lüps, `lõunene lüps ja `õhtane - - `astral lehmäl one aga kaks `lüpsi, ommogu ja `õhta Kod; `enne `lüpsi puhastati nisad Lai; üks lüps läks pütti. neĺla viie toobised pütid olid Plt Vrd lüpsis

majanik majani|k Jõh Kod, g -ku, -kku Lüg; majani|kku g -gu VNg; majani|kko g -go Vai

1. majaomanik; talupidaja talupoeg one ike majanik, mite pobul Kod

2. üürnik, majuline meil õli `saunas majanik Lüg

3. majaelanik senel talul one `palju majanikkusi VNg; meil ei ole `paljo majanikko Vai

*malgutama2 malgudama Käi Rei, malgotama Mar

1. lüpsma, piima andma hakkama üles malgudama - - lehem akkab `enne `poegimest `lüpsma, kui on `paljo `piima Käi

2. lutsima [vasikad] malgotavad teinetese `kõrbo Mar

manguma1 `manguma, (ma) mangu(n) Pha Muh Rei Mar(-go-) Han Saa Ris Juu Amb JMd Koe VMr Iis Lai Plt Vil, `maŋŋun R(-maie Lüg); `mangama Mär Plt, da-inf mangata Juu; `mangima Plt, (ma) mangin Koe Äks Pil; `mang|ma Kod, -me Krk, (ma) mangu(n) paluma, nuruma; santima Küll ne `mustlased on igä `kanged `kaiki `asju `manguma Kuu; vabadikku `naised, raha oli vähä ja `mangusivad koledast, ikke viis koppik `alle ja kaks koppik `alle VNg; sant - - `mangus kanamuni ja võid suviajal, `talvi ajal liha Lüg; älä `mangu nii `paljo miult Vai; niikaua ta (mustlane) `mangus so kallal, kui sa pead `anma Muh; Mul oli kahi seda ära anda, aga sinigu ta `mangus `pääle, kui ma pidin selle ära `andma Rei; mes sa mangod nii `paĺlo Mar; `mangavad peale, ei lähä ää Mär; `Santidel põle muud oln kui keṕp ja kot́t, köisid kauda küla `mangumas Han; vanal aal käis paelu `lapsi `mangamas Juu; ää mangi, tie tüöd Koe; käi teist mitu `korda palumas ja `mangumas, ennegu tuleb VMr; tahab suada, mangub, järele ei jätä Kod; märdid käisid `mangamas Plt; panime vanad kalsud `ümmer ja lina piost abemed suhu ja - - `mangisime ja tegime mardi`sańti Pil; Neil `popsel, kis `tallu sugulased `oĺlid, `oĺli asi vähä parem, ni̬i̬d said talust mõnikord `ühte või teist `aśja `väĺlä `mangu Vil; `Tõmba malgage, kui ta kurat vi̬i̬l midägi `mangme tulep Krk Vrd mangeldama, mangutama, mõngima

manisk(as) manisk g -i Pöi Mar/-nn-/ Ris Hag VJg Plt(-śk) KJn Hls/-śk/ Krl Har, -a Kuu Jõh Trm/maa-/ KJn Trv; n, g maniski Mar/-nn-/ Mär Var Tõs Tor Hää Hag Juu, -a RId/`maa- Lüg/ Koe, `manii·ska Khk; manesk Ote Vas/-nn-/, mańesk Kod Ran Nõo Urv/-śk/ Plv, mańuśk San Har/-ńn-/, manuš́k Lei, mannüśk Krl, g -i; maneska IisR Rõu, mańeska Se; manisk|as g -a Jõh

1. (valge) riidest rinnaesine, kraealus mehed `kandavatta manisku VNg; `paljo `karvu `rinna pääl, nagu maniska kõhe Jõh; Pani manniski kaela ja lipsu ette Mar; meeste kraed, maniskid ja kõik saavad tärgeldud Mär; maniski `küĺge keib rae Tor; läks `külla, pani maniski `kaela Hag; poistel on maniskid kaelas VJg; vanass õlid räted kaalan, nüid one mańeskid ja lipsid Kod; mehed panevad maniska ette KJn; `keŕkude minnä ame `oĺli iki esi, siss `oĺli nigu mańesk kaalan jälle `valge, õbepri̬i̬s `oĺli i̬i̬n Ran; käte `ümber om tulhvi ja manesk om kaalan Ote; Vanast oĺl iks kat́s kraed kaalan, mańeśk ja˽krae kah, mańeśki pańni iks alaʔ ja˽krae pääle Urv; mõsõ mu mańnuśk välläʔ, tärgeldä ja triigiʔ, ma˽taha hommõn kerikudõ minnen `kaala pandaʔ Har; maneskide ńüpsiʔ ummaʔ ärʔ kadonu Plv; [poisil] kaala `ümbre `valgõ mańeska Se || piltl (looma valgest rinnaesisest) `tõisel [kassil] `valge maniskas ies Jõh; [nimi] Krants käib aga `valge maneskaga `koerale IisR; Kassil oli valge mannisk Mar

2. mansett `Uhke mees oli, rae oli `kaelas, maniskid olid käe Pöi

marja- marja- (viljadest) `naised `mustikist ajavad - - `marja `viina Lüg; suvel `keideda `marja `sahti Vai; maŕja nahk, sihes maŕja vesi, apu, märg Jäm; kase küljest `vööti `tohku, siis `keerti pεεlt lai ning alumine äär `keerti `kinni ning pulk pisteti säält äärdest läbi, siis oli marja kong `valmis; Sui, kui marjad kasveved, siis ripub marja rontsik alaspidi pööse pääl Khk; `pihlade `otsas sügise suured marja tordid on Kaa; Tuhli, kala korvid olid änamast ikka külimetused, marja korvid olid pisiksed, nelja viie toobised; Sii `sõukest marja metsa äi ole, käivad taga Masas ää Pöi; kaste eina peal `olli suur marja rońg nagu suur elme kord Muh; kase koorest `tehtags marja koŋŋid Phl; marja`põesad `marju täis, ühnä nõriseväd Mar; aga oli ea marja saak; punase `sõstratel oo `suured marja tordid Mär; marja końg tehasse kase tohost Var; maribu `marju [pannakse] pudelisse, nendest teha marjasuppi Mih; Kui jõlusad suurõd marja rongid Khn; olgu see kartuli või marja korb, ikke `üiti `enne rääts Aud; marja`metsa [minna] ei ole `aega jäkkund Hää; kui sa jõhvika kat́ti pigistad, sealt tuleb ikke marja vesi, sah́t `väĺla; see, mis kirikus oli, see jumala armu viin, on marja viin Juu; ma‿ilma suured marja kobarad Jür; marja `aegne koŕv - - [millega] ma noorelt marjul käisin Ann; marja`põesad ei kasvata kua mutku `leh́ta VMr; käisime marja suos jõhvikal Sim; pasklepast soab piima`riista ja marja`riista, aga suola`riista ei soa Trm; madalad su̬u̬ muad, siäl paĺjo marja `su̬u̬sid; marja tobrikit tehässe `tu̬u̬rvess tohoss Kod; roosamanna on `maiuse roog, pannasse manna, vedelast pannasse marja li̬i̬nt ja `suhkrud ka Äks; lapsed võtavad kase pialt ja teevad marja topsikid Lai; marja soos on küngaste all turvas. sial on murakid, muśtikid, lillakid Plt; Läḱsin ükskord naesega kodust verstä viis marja`metsä muśtikid `ot́sma Vil; marja `korju kase tohust ja lepä koorest teeve; marja `põõsa tilgendeve `marjest Hls; vanast olli marja`aidel vabulaia ümmer Krk; kudass temä sedä `mõtsa ois, nigu marja `aida, ma‿ss tohi karja `vitsa ka mõtsast võtta; miul om neid marjaleeme pudelisi ää kõrd Puh; lähme marja`aida, `kaeme kas `marju saame Nõo; meil tetäss jälede paĺlu marja `sahti maasikist ja tikerperist San; ma‿i nakka taa maŕaterä peräst kumardama Kan; marjapuhmaʔ laśk üless `kündäʔ, es kasuʔ, oĺli˽nigu mõt́sigu õ̭nnõ Krl; tulõ˽sa˽ka mu˽maŕja`aida `kaema; meil omma siihn enämbüsi marja mõtsaʔ; siist saat kah õks mõ̭nõ maŕjaterä; timahalt om mõtsan paĺlu maŕja `vaŕsi, a˽`maŕju ei olõ otsan Har; Timahavva umma˽maŕapuhmõl maŕat́sauga˽külen Rõu; tu̬u̬ nosõ aiah maŕapuhmu man, tu̬u̬ es kuulõki su `hõikmist Plv; Ku maŕa aig oĺl, sõ̭ss tet́te ka kisselet; maŕaviin om maŕost `aetu Räp; maŕä tsäugaʔ (kobarad) ommagi ni palohkal, ni pihlapuul Se

marjakas2 marjak|as Jäm Muh Rei Kse Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt KJn Puh Krl/-asõ/, `marjak|as VNg Vai, g -a

1. marjarikas a. rohkelt marju andev sääl on üvä `marjakas maa, `kasva `paljo `marjo Vai; mets on marjakas Rei; kui paelu `marju `külges, see on marjakas puu Juu; meie `valdas on paeĺu marjakaid `kohtasi JMd; `äśti marjakas nõmm Trm; marjakas puhmass Puh; marjakasõ mõtsa siseĺ paĺlu `marju Krl b. rohke kalamarjaga `äśti marjakad silgud VJg

Vrd marjane

2. (tugevast säärelihasest) see oo nii marjakate seartega Muh

marras|nahale `marras- Vai, `marrass- Jõh marraskile `tõmmas `marrass nahale, kõhe ei tule veri egä ei tule `nahka `paljo `väljä Jõh; käsi `kriipi `marras nahale Vai Vrd marras|nahata

mets|laas puuk Si ränkes on ermus paljo metslaasese, ne joosved loomde ja iseoma kallale ka Käi; Lehemdel oli igavene ulk mets`laasisi `külges, suured nägu näpuotsad; metslaas tikub naha `sisse Rei; metslaas - - pisine lai loom, sööb inimese ihu `sisse justku lutik Phl Vrd mets|lass

murratama2 murratama

1. murdtoimselt kuduma nõnna paĺjo kudet kui sa murratanud õled, kudod jälle tõisipidi, tallad neid `suuksid; murratet `kangal one `põiki kirjäd piäl Kod Vrd murreldama

2. võõrapäraselt kõnelema murratab ki̬i̬lt, nagu venelaene kõneleb Kod

mõtlema `mõtlema Jõe Hlj, da-inf mõtelda Pöi Muh L Ha JJn Tür VMr Kad TaPõ VlPõ Trv T, `mõelda Lüg(`mõella) Jõh(`mõtleda) IisR hajusalt Pä Jä ViK, IPõ Plt; `mõtleme, da-inf mõtel|de, -te Hls Krk(ma-inf -m) Hel San; `mõtlõma, da-inf mõtõl|da Khn Ote Rõn, -daʔ V(-mma); `mõtlõmõ, da-inf mõtõldõ San Krl(-mmõ, -dõʔ); `mõõtlõm(m)a, `mõ̭õ̭tlõ-, da-inf mõõdõldaʔ Har Lut Lei Kra; `mötlema, da-inf mötelda Sa(`mötleda Vll) Hi(`möölda Phl; mödli|ma, -da Emm) Ris; `motlema Jõe Hlj, da-inf `moella VNg(`mue-) Vai; `metlema (-mä), da-inf medella (-llä) Kuu; nud-kesks `metlend Kaa

1. ajutegevuse abil seoseid leidma, järeldusi ja otsustusi tegema; mõttes arutama, kaaluma; kellelegi või millelegi oma mõtteid suunama eks mul ole siin `aiga medellä `seljällä asemell Kuu; `motleb `ninda `kangest, et pää `kärnas Hlj; seda `kõike ära tie, mis miel `mõtleb; lüöb `mõtlema (kahtleb), et kas on ikke `ninda Lüg; Peigmies ei õld viel `pulmade `pääle `mõtlend Jõh; Mis sa siin `aigussega muud tied, `mutku `mõtle `ilmast ja elust IisR; mie `motlin, midä nüüd pojal viga on Vai; mis sa veel `mötled, kut `soole pakudasse; enne `mötle `järge, kui sa midad teed Khk; seda ikka oo möteldud ka Krj; See raha asi pani juba mehe `mõtlema, kust sa nee tuhanded võtad Pöi; ma põle selle `peale mõtelngid Muh; oma laste pεεl möteldaks ikka Käi; jo sa annad moole `aega mötelda Phl; see asi tahab veel läbi mõtelda Kul; ma `mõtlesin mitu `korda Vig; Äga `mõtlematta või `rääki Han; pead järele `mõtlema, mis sa teha võid ja mis sa mette teha ei või Var; `mõtsin, `jeldene aeg, kudas see sõna mul tuli suust `väĺla Mih; ää tee `ühti, mud́u `mõetse, et ma ole tein Tõs; `mõtles ööd ja päävad läbi Tor; Ku ma nüid `mõtle, sis ma tää küll Hää; enne `mõtle, siis `ütle; `mõtlen `seia ja `sõnna, oma `sõprasi ja neid, kes `muldas on Kei; kis `sulle `aega `ańdis pidule `minna - - sie oli `mõtlematta (mõeldamatu) kohe Hag; ma olen ikke mõteld seda mõtet, et ükskord ikke tahaks `minna Juu; seda meie kohe `mõtsime, mispärast `ennemuśte nihuke mood́ küll `ilmas oli Kos; Tema mõeld: mis `moodi ma suan niidetud Amb; olen seda `aśsa igate `muodi mõeld Koe; `naabrumehed mõeld, et mis temaga teha Kad; üks kõik mis suust `väĺla aeab, ei `mõtle, mis ta `ütleb Sim; kõik ti̬i̬ läksin ja `mõtlesin õma mõt́tid Kod; see pidi üks nesuke `mõtleja inimene olema, kes täitsa aru sai ja `mõistis siis `aśja korraldada; `ańdis mõtelda kohe, kud́a seda teha Lai; kui neid `aastit paelu ka on, sis paneb päris `mõtlema, kudas sa oled või elad Vil; miul ei ole pääd, ei saa enäp mõtelde kedägi (mõistus on töntsiks jäänud) Hls; ma ole kiḱk mõte ärä mõtelnu; ma ole sedä `asja kigipidi läbi mõtelnu Krk; ilma `mõtlemede kõnelemine om ku ilma `sih́kmede püssi`laskmine Hel; ei ole nii, et mes suhu `solkap, selle `väĺlä `volkat, enne `mõtle, siss `ütle Ran; sääl jo üteldi särätse `älve oleva, et sa nakat vajoma ja ei ole enämb mõteldagi `väĺlä `saamise pääle Puh; `mõtli toda `asja üle ja `ümbre, edesi ja tagasi, aga midägi targembass es saa; ta `mõtlep katsiti, kas nüid minnä vai jättä minemädä; ega ma koolu pääle ei `mõtle, ma `mõtle elu pääle Nõo; ei või mõtelda, siss nakass pää ka valutama, kui `mõtlet Kam; küll si̬i̬ ilma elu om ukan, `õkva pää lätt kiriväss mõtelden Rõn; ma pia enne `mõtlõmõ, sis‿ma `ütle San; ala˽mõtõldu medägi, siss om hää elläʔ; külh `mõõtlõt ütsilde ja külh `mõõtlõt tõisildõ; mõtõlgõ `perrä, et peräst `ütlämist ei tulõʔ Har; esiʔ um `süüdü, mille tiä nii `mõtlõmada˽kõ̭nõli, no uma˽vitsa˽`pesväʔ hinnäst Rõu; ku pää tsõõrik um, siss inemine ei˽`mõtlõʔ (purjus inimesest); teḱk ilma meele `mõtlõmallaʔ Vas; Sääl timä leśat́ ja mõtõĺ kõ̭iḱsugutset viguret `vällä Räp; sõna `ütle mõõdõlden, samm astu `kaien vns Lei; timä taht iibä paĺlo mõõdõldaʔ; nakass `mõ̭õ̭tlõma, miä tetäʔ Lut; välja mõtlema leiutama, mõtlemisega välja nuputama; mõttes looma nää, mida sie mies on `välja mueld Hlj; mõni omast pääst `arvotab, `mõtleb üvast `välla mõne tüö`riista; oma tubaka `lõikamise nua ehk `massina õlen ise `välla mõeld Lüg; siis nad akkasid `välja `mõtlema, `mõtlesid ja `seatsid tuulinga sõdamodi kogu; Kõik nee laulud on täma `välja `mõtlend Pöi; siss temä mõtelnu ää plaani `välla Hel; om sellel iki pääluu, kae, mes tä `väĺlä mõtel Ran

2. arvama, teat arvamusel, seisukohal olema ise `mõtsin, et `väike `ülge, et kül‿ma `sellest jägu saan Jõe; mis sa `mõtled `selle `kõhta Lüg; mies `motles, et sääl on vist roda pesä; `sinne `taldrigo `pääle siis `pandi raha, ken kui `paĺjo `itse `motles (heaks arvas) Vai; ma `mötsi, äi, see pole `öige Ans; ma `mötlesi, et tuleb `vihma; ärga `mötlega, et see nenda `kerge on Khk; ma `mötli, nüid ma saa omale kassi siit Kaa; ma `mõtsi, et sa nutad; tüdrik mõteln, et lind tahab puud maha nokki Muh; ta äi `mötlend seda `ühtid, et tuul äi ae `laeva edasi Emm; ta `mötleb `teistest ikka sandisti Käi; ma `mõt́si, et sa tead seda küll Vig; ma `mõtlesin, et tat põlegi kodu Mih; miä `mõt́li, et küll sii läks ruttu Saa; `mötlesin, et maja pidi pölema Ris; puĺl akab `jälle `möirgama, `mõtsin nüid on `lahti `jälle Nis; `mõtsin, et need on uńdi silmad, et sedasi pimedas paśtavad Ann; `mõtlesin tämast `alba Iis; tämä `mõtleb, et tämä oo nõnnagu vaim Kod; me `mõt́sime, et ta sureb ära Plt; ärä mõtelge, et ma valetan, se‿on peris `õige KJn; seaksed pool saksad, mis on nat́ike `koolis käind ja siss `mõtlevad, et nad on päris saksad SJn; ki̬i̬ĺ kõnelde, aga `süämen ta `mõtles ike `kuŕja Trv; nemä olliva `ü̬ü̬se noodal olluva, mõtelnuva et tońt om noodan, aga `olli sägä Puh; ma‿s või mitte unel ka mõtelda, et sa tulet; mul `vastne aid, ma toda es `mõtlegi, et ta minu aia ärä lahup Nõo; ta mõtel, et ma es näe, `näie küll, ärä sa `mõtle, et tõõnõ om rummaĺ ja siĺmitü Võn; ma `mõtsi, et vaist läit́s `eńgüme tu‿pudõr San; hundsakut taheta eiʔ häämeelega palgata, mõtõldass, et tä ei tahaʔ ekä tü̬ü̬d tetäʔ Kan; kaśsil oĺl kuldnokk suuhn, tiä mõteĺ rot́i ollõv, pańd `maahha Rõu; tiiä es `tolmugi su˽tulõkist, mõista as mõtõldakinäʔ Vas; ma `mõõtlõži, ti lättede kalmet`aida Lei

3. kavatsema, plaanitsema `mõtsin, et lähän `verkude `juure Jõe; Sie vade hakkas järel tulema - - ja ei medeltki maha `jäädä Kuu; `mõtlen `ühte `kõhta `minna; kui akkad `miski `asja tegema, siis piad ette `mõtlema, kuda `muodi teha Lüg; inimene `mötleb küll, aga seda‿p tεε `kengid, kudas see asi `korda lεheb Khk; Seda peab ennem `mõtlema, kudas seda [maja otsa] parandada Pöi; siis es ole mõtelda kokal üht, [et] mis ma keeda Muh; ma `mötlesi `oome `veskil `menna Käi; sa `mõtle ikke ette koa, mis sa tegema akkad Mär; ma teen kuehalaba `valmis, nii ma `mõtsin Vig; `mõtle ja `arva, aga asi lähäb teist `moodi Var; Mia `mõtlõsi `õhtani kündä Khn; neil olid ikke - - nied päävad määratud, mis supp ikke ühelgi pääval oli, ega sie `mõtlemist old, et mis ma täna kiedan KuuK; täna `õhta ta ikke `sinna `mõtleb `tulla JJn; mina akkasin minema, aga ma `mõt́sin, et sedasi üppan‿nüd Koe; ei tia, kas `mõtleb õige `sõaga ää võtta teise VMr; `mõtsin ja iśsin siin sängi serväl, et ma lähän Kod; vanemad inimsed ikke `rohkem `mõtlevad ette, aga noored teevad `rohkem uisa päisa Lai; ette `mõtleja inimene, kõik - - plaanitses ära Plt; mia `mõtli, mia pane piibu `suitseme Hls; mis inimene `mõtleb, sedä jumal mõõdab Krk; temä pańd ilbukese `endäle `ümbre, mõtel `Elvä `minnä; võt́t ametist `valla ja kõnnip nii sama, ei‿tä, kudass ta `mõtleb ärä elädä; [vihm] Ei mõtlegi vist perrä jättä, tuleb nigu ua varrest Nõo; timä oĺl ka `uhkõ inemine, aga ega igäkõrd ei lähä nii, nigu sa `mõtlõt Ote; sa˽piat õks ette `mõtlõmma, kuiss sa ellä˽saat Har; mõtõĺ är˽surmadaʔ Se || lootma, soovima see tüdruk `mõtleb mehele soada Trm; tõõnõ `mõtlõss mu latsõlõ `halva Se

4. a. kujutlema en või `mõellagi, kui pali neid õli Lüg; Sedä `jõrmsad `pääva taha enäm mitte mõtõlda Khn; kohe `irmus mõtelda Äks; avva man mitu kõrd sai `käiduss ja mõtelduss, et siin nüid `puhkab nu̬u̬r poiss Ran; ime˽küll om mõtõldõ, et tütär om `aigõ ja imä om terveʔ Krl; katõsakümmend `versta pääväga vällä˽`käü˛ü, tu̬u̬ om vanal inemisel võimata, noo, mõtõldagi Har b. (millegi rõhutamiseks, esiletõstmiseks) siis ka tuli meri torm ja - - jaa‿ja `metle, siis läks viel aer `katki Kuu; `mõtle, kus õli ikke pulm, kui ia toit `tehti Lüg; ära sa `mötle, vöi muhulane Mus; `mötle, kus `orjus enne `olli (raskest tööst) Muh; `mõtle, kui paĺlo tä oo kedrand Mar; viis-kuusteistkümme lammast [tapeti] sügise ää, ja `mõtle, sial oli ikke ulk `sinkisi KuuK; neli `tuńni tuĺli, `mõ̭õ̭tle˽mõ̭ni neli `versta maad Har

mädane mäda|ne g -se Jäm Khk Pöi Mär Kse Tor Saa Koe VJg Iis Äks Lai Plt, -tse Hää; mädä|ne San, g -se Kuu VNg Vai Mar Tõs KJn, -tse Puh, `määtse Hls, `määdse Rõu; mätän(e) g `määdse Har

1. mäda sisaldav või eritav; mädaga koos sorm on mädäne Kuu; kaik kohad `oldi mädäsed, `ninda `paljo mädä `juokses `paisest Vai; `riide mädaga εε `määrind Khk; See aav on irmus, `ömber`rinki kõik mädane Pöi; ega neid vanu mädasid närakid või änam aava peale tagasi `panna Mär; tikub `siuke muhk, pit́sitab mädast vett `väĺla Hää; mädast `aava ja `paisid ravitadi ikki sia lihaga, `valge lihaga Saa; silmä om `määtse Hls; aab om mädäne, `määge ku̬u̬n San; [rebane hundile:] ala˽süü˛ü minnu põrhõllaʔ, kas sa ei näe, ku mätäne ma olõ Har; kurgu`haiguss, tu̬u̬ um latsil, kuʔ kurgu lagi tulõ kõ̭ik `määdsit `ville täüs Rõu

2. tüma, pehme mädane maa Jäm; kos on niisuke mädane ja mudane kallass, sääl on mudane põhi kah Äks; [heinamaa] teisest servast sai ilusad `eina, teine serv oli siis mädasem Lai

mädos mädo|s, mädö|s g -kse matus mädöksed on nied mattamised; `paĺjo `rahvast oli mädöksil Vai

nabe nabe g -da Mar Mär Kse KJn; n, g nabe Emm Phl Trv

1. nobe, käbe teine mees oln nabem Phl; oo üks nabe inimene Mar; ole nabe ärä `käimä Trv

2. edev, alp; rumal `paljo - - naerab, mo ema `ütles ika sedaviisi, et va nabe tüdrok Emm; on `siuke nabe või vähä aruga inime KJn

nii|palju 1. nõnda palju nii `paljo `laivo oli `pristanis Vai; seda (liha) `pandi siis niipailu `sönna `sisse, et - - keik nee supid tegi rasvaseks Jäm; `Metsas oli niipailu `marju, et `andas `korjada Kaa; matulisi `olli nii palju et Muh; naisel olnd `aega sεεl niipalju vaadata Emm; üks lasi niipaĺlu nugiseid, et `ośtis nende est talu Kul; seäl sai jo niipaelo naerda Vig; kis mööda `puĺmi köisid, nendel oli ju niipailu sokkisid `kindid Lih; Ku lüket `laśsid, `tõśtsid niipailu ette, ku rindpu̬u̬m lubas Hää; üks sui oli niipaĺlu vett, et keik laanetas Ris; `taśsisime `jälle `seĺges selle viĺla `aita, niipaelu kui tedä seält `väĺlä tuli Juu; kus siis neid inimesi niipaĺlu on sis, põle jo Pee; mul oli ikke nii`paĺlu `julgust, et tulin läbi ja `jät́sin `selle `tońdi `sinna`sammasse Rak; sial ei olnud `metsa, ei saand redelid tiha niipaĺlu Pal; niipaelu nad põle `einä saand enäm KJn; mi olemi niipaĺlu raha `massen Hel; ärä aa agu niipaĺlu `alla, aat `vänte maja palama Nõo; ja‿ss pidi sul olema niipaĺlu `kraami, et sa pidid ärä `anma kõ̭ik selle (veimedest) TMr; niipaĺlu rüä `vihke pilluti kokku, et inemisel sai säĺlätäiś Ote; maʔ ei˽saa˽nipaĺlo vinnütadaʔ, kõtt nakass halutama Plv; Rüḱi sai joʔ niipaĺlo veedüʔ Räp; võtaʔ rahha niip̀alo ku tahat Se Vrd nii|pali, nii|paljukest

2. niivõrd `aŋŋerast ja lohe ja, neid on nii`palju vähä Jõe; `seitse`kümmend ület siis oli `saadud kohe ühe `reisuga. nii`palju `palju oli neid jääl Kuu; ta on niipailu pitk, et tä‿p mahu ää Krj; `Kerblas on niipaelu väike kogodus Kir; ogarullid, ei neid `sööda `ühti, need oo niipaĺlu ogalesed Tõs; keris oli niipaelu tugeb, et tule sädemed sialt läbi ei tulnd PJg; kis teda `jõudis arida, seda einamad oli ju niipaĺlu paĺlu Nis; treipink on niipaĺlu `lihtne, ega sial midagi õppida põlegi KuuK; ta oli siis ikke niipailu vana, et ei jõund teha JJn; mina olin Kõnnu `kõrtsi reia all. mis `öömaja sial oli, ta oli niipaĺlu täis Lai; na (lambad) olliva niipaĺlu kõhnad, vill kah ei kasva Ran; avita ta jalule, ta‿m niipaĺlu nõrk Nõo; neide `luitsidega es oss saanuki länikust `süvvä, läniku olli jo niipaĺlu sügävä Ote; tu̬u̬ `võhluss (kadedus) oĺl niipaĺlo suuŕ Rõu; es jõvvaʔ kotost kaʔ rahha `kostõgi tetäʔ, kõ̭iḱ kraaḿ oĺl niipaĺlo otav́ ja raha mass oĺl kaĺliss Plv; eläjäʔ oĺli˽niipaĺlo näĺädse, et jummaĺ `hoitkoʔ Se

nilva|madu vihmauss nilvamadu - - nest saab `tehtud keige paramad öli, mis - - silma kae ära sööb Emm; See on sii üsna rammus maa, sii on nilvamadused üsna paljo Käi

nohinik nohinik nohiseja neid nohinikka one paĺjo kõhe, muko nohissavad Kod Vrd nohik

nohu nohu Vai Sa Rei Rid Mär Kse Pä Juu JMd Tür Koe VMr VJg Sim Iis Trm Plt M Puh Nõo TMr Ote San Krl Rõu Lei, noho Käi Mar Kul Vig Var Tõs Khn Ris Juu Kod Äks Lai KJn Rõu Plv Vas Se nina limaskesta põletik ninast jooseb tatti, `kange nohu Khk; keedeti sibulat piima sees, siis kuum sibula piim pidi nohu ära `kaotama Mus; Esimeseks jähi nohuse ja pärast rippi, nüid on `pitkali `oetil Pöi; kui nena `sulgos, nena nohos, siis aevastad `paljo Käi; raudrohi - - noho ja köha `vasto Mar; jäi `kangesti nohusse Mär; kui oo noho, siis ninä loriseb piäs Tõs; Sügisese aaga akkab `kergest noho Khn; nohu tuleb sui õege `õlpsaste Vän; inime aevastab ja tat́t lödiseb taga, on nohol nagu obune Juu; nohu akkab teesele `külge koa JMd; nina on nohusse jäänd Trm; köhk nõnnagu `jõrkus ja ninä õli nohon; ninä läks nohoje eelä `õsta (õhtul) Kod; mul on nii `kange noho KJn; nagu inimesel sulg, nii om eläje nohun Trv; pääle külmetämist tulep alate nohu Puh; ma avvuta kuuma `vi̬i̬ga `jalgu, [kui] ihu ligedass lääb, siss lääb nohu ärä; nii `kange nohu om, nõ̭na tilgup nigu mahla kõjo jälle Nõo; lõhmusse koore ja `äelma ti̮i̮ om kühä ja nohu `vastu Ote; täl kangõ nohu, silmist pand vett maha Krl; noho um `külge nakanuʔ Plv; `külmä olut `jõie, siss `saie nohu Lei || nalj naljaasi, köömes Ah, see asi oo mu kää nohu ää teha Kaa; See on ta käe nohu, käib paar `korda `rakturiga öle ja on `valmis Pöi Vrd nohi, nosu5, nuhu

nonn3 nońn g nońni Kos Jür Amb JMd ViK Iis, nonni Ote; nonn g nonni Jõe, `nonni Kuu Hlj Jõh; n, g `nonni VNg sõnnikujunn obuse nonnid on talvel tie peal, vareksed süövad Jõe; `Nonniest tehä neh sigule `süömist `tuhlie `hulka Kuu; obone tegi `paljo `nonni Jõh; Nońnist `tehti anedelle ka `süia Jür; ennemast `ańti sigadele `nońnisi JMd; mädand kardulid on mustad nagu nońnid Kad; `korjasin `nońni sigadelle Iis; nonni ojuva järven Ote

nudi nudi Kuu RId SaLä Kaa Vll Pöi Muh Rei Mar Mär Vig Kse Tõs Vän Tor Hää Saa Ris Hag Juu Jür HJn Jä VMr Kad VJg I Plt KJn M TLä Võn Ote San V; p nut́i VLä

1. väljaulatuvate osadeta; sile; paljas a. sarvitu või kõrvutu; ka väiksekõrvaline on `sarviega päss, on nudi päss Kuu; `ilma `sarvidetta lehm on `näutu lehm, nudi lehm Lüg; neid `lehmasi on `paljo, `kellel ei ole `sarvi, sie on muli ehk nudi Vai; nudi lehm, kellel `ültse `sarvi pole Mus; Nudi veis, see pole mitte midagi Pöi; lehem on nudi Rei; nudi lammas oo, kel põle `kõrbu Mar; nudi `kõrvadega loom, külm kõrvad ää võtnd Mär; nudi `lehma ei piä raat́ Tõs; me pidasime ikki nudi oinast Saa; nudi lehem - - niisuke ei tee teisele loomale `vaeva koa kedagi HJn; see nudi lammas, see veike `kõrvadega; päris maa`tõugu [lehmad] olid `ilma `sarvedeta, nudid JJn; nudi lammas, kel `kõrvi ei ole Kad; nudid `lammad - - vähäkene aga [kõrva] juurikid one Kod; neid nudi `lehmi `ööldi, et `piavad `anma `piima küll Lai; kel sarved, se on sarvik, kel põle, si̬i̬ on nudi KJn; nudi `oinid om küll vi̬i̬l Pst; nudil [lehmal] tule egä poja aal siĺmäkulmu pääl üits kiber Krk; töbi `kõrvuga `lamba, nu̬u̬ om nudi Ote; siihn laadan is olõki üttegi nut́i `lihmä Har; ilma sarvilda nudi lehm Rõu; meil nudi `kõrvega lammaśs Räp b. lühikeseks või paljaks pöetud Nüüd oled peris takkanudi, `oite nügitüd `hiuksed ärä Kuu; kui on `lambal vill `välla `niidettu, siis on nahk nudi Lüg; pεε leigeti päris nudiks Khk; Aadul oo seike nudi abe Kaa; Pea oli nudiks tehtud Pöi; pea nudi `otsas Muh; ku ta masinaga ära `aetas, siis ta on nudi Hää; tegi pää nudis Saa; lahen pea nudist teha Trm c. (muud juhud) obosed `talluvad õkkad maha `õtril - - `õtrad `jääväd nudist Lüg; Mäe nuki `otsas pisike nudi rohi, all kena rohi Pöi; tuulemaru `lõhkus [veskitiivad] maha, paĺlas nudi jäi JJn; piimapüt́id nudid, ilma `kõrvadeta VMr; nudi, ilma arjata kukk; sabad jääväd `si̬i̬mneterädelle `külge, neid ei ivata nudiss Kod; ni̬i̬ lõhuv ärä nudiss puha päält peedi Krk

Vrd nüdi

2. nüri, tömp; ka hädine, kehv Oli nisuke nudi olemisega `teiste `kõrvas (tagasihoidlikust inimesest) IisR; Mul oo täna oomiku seike nudi olemine, teris püsut teise ääre peel Kaa; ma lõin‿s ned kaks (sahatera) ilusti teräväks ja üks `jäigi nihuke nudi Juu; Alumine `teiva ots jäi nudiks, mitte `muasse ei sua Jür; mu mälestused on nii nudiks läind Pee; kuer on nudi sabaga Koe; nõul‿o nudi Kod; vanad [tanud], need olid nagu ilma sirmita müt́s - - nudi põrmuke pia kuhal Plt; ti̬i̬ nudi `pääge kuhi - - ärä `väege terävet tetä Krk

3. pea tule, ma suke nudi ää Muh; Ku˽ma siist vallalõ päse, sõ̭ss su˽nudi ju̬u̬sk mäest `alla ku˽`kapsta pää (ähvardus) Rõu Vrd nudu

4. asi (on) nudi 1. asi (on) korras, valmis Ühe `piendra `kaevas ülesse ja täma `mielest asi nudi IisR; ti̬i̬ ärä ja asi nudi Trv; no‿m asi nudi, n‿om kõ̭iḱ kõrran Har 2. asi (on) halb Asi oo nenda nudi, mette‿p tee, mis peaks tegema Kaa; See asi on seal majas ikka nii nudi, et seal pole mitte midagi, tühad seinad Pöi

*nugulaine pl nugulaised nõges nugulaised poletad `kässi, `paljo nugulaisi Vai

oht1 oht g ohu Kuu VNg IisR Vai Jäm Khk Vll Tor Juu HljK JMd VJg Iis Trm Trv Nõo San Krl Har Rõu Vas Se, oho Lüg Plv Lut; n, g `ohto Vai; ost g oho Kod

1. ebaõnne, õnnetuse vms võimalus ja tõenäosus kui sõda tuleb, siis on `jälle omad ohod ies Lüg; te jäite üsna `ohtu Khk; tema (vasikas) üksipäini `ohtu kardab, ei `julge `metsa `minna HljK; ku kägu `urba tuleb `kukma, siss saab `ohtu Nõo; oht oppass, näĺg `näütäss vns Plv

2. häda, vaev; mure sie on täis libu, `korja `lapsi - - `ilma‿päle `ohtu VNg; Mis ta (allakäinud inimene) sedavisi elab, ohust omale ja `teistele IisR; küll mie nägin nei `lapsiga `paljo `ohto Vai; soab `võeral moal `ohtu ja `vaeva nähä Trm; oh seda `ohtu ja ädä Trv; inemisel om suuŕ oht pääl, suuŕ murõ `pääle tulnuʔ Har; mul om sedä `ohtu kül `olnu ilmah Se; ma `ütle uma `ohto, maʔ `kaiba uma `kaihho Lut

oksikane oksika|ne KuuK VMr, `oksika|ne Hlj VNg Vai/-kai|ne/, g -se; pl ośsikadsõʔ Rõu okslik puu one `oksikane, ei lähä `lohki üväst VNg; `paljo `oksikaisi puid Vai; nisukesed oksikased puud - - talvaga lõhuti neid KuuK; lüli [puu] , sie on alt nagu tüńn ja oksikane `kangest VMr; Nu̬u̬˽rõugu kärbäʔ ot́siti `säntse ośsikadsõ˽kuusõʔ vai kadajaʔ Rõu Vrd oksikune

hoone oone g `oone S(g oone; h- g `h- Phl) L Nis Juu Tür Koe Trm Pal Ksi Plt Pil, `u̬u̬ne Hää Äks KJn Vil M T; oonõ Võn San, oonõʔ Urv Krl, g `u̬u̬nõ; hoonõʔ V(huo- Lut Kra), hoonõh Plv Vas Räp Se, g `hu̬u̬nõ; uone g `uone Ris Kei hajusalt Jä ViK, Iis Trm; n, g `uone R(h- Kuu; `ua- Jõh); uane g `uane VJg, `u̬u̬ne Kod; uõnõ g `uõnõ Khn

1. (üldisemalt:) igasugune ehitis `uonete kattussed on juba `katki Lüg; tuul ajab jää `unnikku - - kihutab `jusku `suured `uone kered üless Jõh; senel pere`miehel on `paljo `uonesi, `justku pien külä Vai; see oo `sõuksed `ooned omale üles ehitan Muh; vilets koht, põle `oonidki peal Mär; põletadi maha `viimne kui oone Vig; `Tõstama parunil oli laaśustest oone Tõs; imestasid `ooni ja ehetust, need on minu vanaema ehetud omiti Hää; rehetuba, aedad, ladu, laadad, need olid kõik kokku `ooned Nis; küll oli aga jäme inime - - sellele tee puusäŕk kui oone kohe Juu; meie uonete varjus on vähäm tuult Amb; minu isa `raius kõik nied `uoned ise üles VMr; `u̬u̬nid küll, majad, laadad, saun, keller, tõesel ei õle `üste uanet õvven Kod; ei `jõudnud mõlemid `u̬u̬nid kõrraga ehitata, teesest suvest jäi elumaja Äks; siin mitte `ühte oonet ei jäänd, kõik põlesid ää Plt; suur kivi nigu oone Vil; lagunu oonetege talu Krk; ku välk `u̬u̬nese `sissi lü̬ü̬b, siss ei ole `naĺla Hel; sääl om oonete vari, sääl ei saa sula nii ruttu tulla Ran; ärä anna `süvvä `tälle, ärä lase `endä `u̬u̬nede Nõo; ega siin üttegi oonet es ole, me tullime periss lake `taiva ala Ote; ta‿m sul ää suuŕ oonõ tettu San; padakunn tüḱiss hoonõtõ `sisse, a˽tõnõ kunn ei˽tüḱiʔ Urv; hoonõʔ mis talitusõ pääl ta om, tu̬u̬ `järgi om nimi Har; lät́si hoonõhtõ `taadõ Plv; säidse hoonõht `paĺli kõrraga arʔ Vas || tuba, kamber palav ja niisugune `lämbund `huone Kuu; sialt tuul virutas igade pidi `teisi, tõi kohe `küöki ja `uonesse Amb

2. eriotstarbega ehitis a. ait – Sa kaks oonet, teine oli vilja oone, teine oli riiete oone; mine too oonest kausiga kala Khk; oones on seinte `külges salved Mus; Kus meite oone vöti on Kaa; toidu aśjad on `oones Vll b. ruum rehetoa otsas – Hi kui rehe tuba oli, siis oli oone, sou pärand oli ja pole `ahju sees olnd end Emm; oone oli külm, sεεl pole muud tehet, kui söömakraam oli sεεl sees Käi; kui rehed olled ära pekset, läks hoones külmaks Phl c. sillakast kui `sülda `tehti, siis all oli ka oone, `palkidest oli `ümber `ringi ja kivid `veeta `sisse, et ta meres paigal seisab Emm

osaline osali|ne Kuu VNg Vai Jäm Khk Vll Pöi Muh Tor Saa Koe VJg Trm Kod Trv Puh Plv, -le|ne Mär Kse Tõs Hää Ris Plt KJn, g -se; p osalist Lut osasaaja, osanik, osavõtja saan `armu`anni osalisest VNg; sel isal on `paljo osalisi Vai; `möisa asunikud koa moa osalised Vll; jagamise `juures koa osalene Mär; mõni kümme kakskümmend osalest oli sial, kis sialt siis kala said Kse; ma sai - - õnne osaleseks Tõs; osalisel on kikke luba teha Saa; nüid one kõik osalised, kõik ühesugused osalised Kod; sina oled ikki ka siin osalene KJn; vi̬i̬l ütte osalist um vaja [kaarte mängima] Trv; kõik om siin peränduse osalise Puh; sa olõt egast paigast osaline, ei saaʔ `koskilt täüs Plv

osavus osavu|s g -se Jäm Khk Vll Pöi Käi Mär Kse Var Tõs Tor Hää Saa KuuK JMd Koe VJg Kod Plt KJn Hls Puh San, -sõ Krl, -kse Kuu Vai; osavu|ss Rõu, g -se Trv, -sõ Plv; õsavus g -e Lüg Iis Trm oskuslikkus, meisterlikkus senel puuseppal on `paljo osavust, tämä tüö on ilos Vai; see [töö] tahab osavust `saaja Khk; möne osavus nii suur, paneb imestama Vll; osavus köib ikka `tarkusega ühes, kel põle osavust, sel põle `tarkust ko mette Var; osavusega ei tee siin üksinda kedagi Saa; [voki tegemine] on nisuke `lihtne asi kua, mutku sie tüö osavus sial juures KuuK; `näitas suurt osavust ülesse JMd; tõśel ei õle `niskest õsavust näpis Trm; `sinna om `rohkemb osavust tarviss Trv; mõnele om `antu si̬i̬ osavus `kõiki tetä Puh; osavuss es avitaʔ inämb midägi, kõik um joʔ `raisku `lastu Plv

pabal1 pabal g -a Jõe Kuu Lüg Jõh HJn JJn Koe Kad VJg Trm; n, g pabala VNg Vai pabul Pabal, `oite vähikäne `tuhlis vai oun Kuu; `lambal on `piskesed pabalad, `jusku `erne iväd, `mustad Lüg; `paljo `pieni `kartoli pabalo, ei neist saa lient `kieta, ei `kuori, `viska potti `terveld Vai; pisike `lõimelõnga pabal jäi järele HJn; kõht oli nii kõva, [tulid] ainult pabalad JJn; kardulid veiked nagu pabalad VJg

padajas padaj|as g -a Jür Kod värvus a. tumesinine muss padajas piĺv ei annagi nõnna vihimä, aĺlil one vett paĺjo siden Kod b. must Pada must suitsust, eks siis akati päris `musta padajaks `üidma Jür

pagan pagan g -a Kuu RId(n pagana VNg Vai) SaLä Pha Vll Pöi Muh Rei hajusalt L KPõ, I VlPõ Trv Puh, -e Hls Krk Hel San; pakan (-ń) g pagan|a Võn Urv VId, -õ San Krl Har

1. ristimata või usust võõrdunud inimene eks `meie õlime ka paganad, nüüd õleme küll `ristitud Lüg; `ilmas on `paljo paganu Vai; nad ika jumalalapsed, teised on paganad ning ilmalapsed (lahkusulistest) Jäm; on‿s sool neid paganid palju (ristimata lastest) Khk; Lapsed on seal puhas paganad, kõik `ristimata Pöi; paganad äi käi `kerkus Rei; eks me ole koa kõik ristirahvas, ega me paganad põle Mar; läks paganate segä jumala sõna kuulutama Tõs; vanast `käiti pagani `ristimas Hää; meie maal oli enne paĺlo paganed Ris; ta on küll päris pagan, et kirikusse ei lähä JMd; mes sa kurat `kurja vannud, palu pagan jumalad Kod; paganitele koŕjatasse raha kerikus Pal; elä nigu paganide sian Trv; me maal olli pagane ja kummardive ebajumalit Hel; siin om periss paganõ San; ku kerikut ei olõʔ, siss olt nigu˽pakań inne Krl; saʔ olõt jo˽periss pakan, sinust ei˽saa muut ku `põrgu `värte pääle hü̬ü̬ĺmöl̀dri Har; nu̬u̬ʔ inemiseʔ omma pia`aegu kõik poolõʔ paganaʔ Rõu; istut nigu pakan kotoh, ei või `kerkohe minnäʔ Plv

2. kurat, saatan isad emad issandast, papad mammad paganast rhvl Hää; `poiskõsõ `üt́si, et pakań ai taga San; Ega‿s seo ilma inemiseʔ paganit ei usuʔ Urv

3. (kirumis- või rõhutava sõna ning vandumisvormelite osana:) pärgel, kurivaim, tont a. (üldiselt) pagan on nüüd `lahti (asjad on hullusti) Lüg; oh siä pagan Vai; pagan `vötku Khk; Pagana `pihta, et see (nuga) mool ää kadus Pöi; oh sa pagan, [või] ei lähe kokku Muh; pagana päralt, kui `miski asi rikki lähab Mar; pagana `pihta, sa‿i soa aru Tõs; ossa pagan Juu; oh pagan, poiss kevadi üst `lõhkus vüe ära Kad; pagana `pihta, sie nõu läks `luhta VJg; oh pagan võtass, kas obesed õtsan mua piäl Kod; pagan, kudas meelest on ää läind SJn; `ossa pimme pagan Krk; kos om turi obesel, oi sa pagan küll Hel; oh sa pagan küll, eidutit miu nii ärä Puh; pakań tedä ti̬i̬d (st keegi ei tea) Vas b. (kellegi, harvem millegi kohta) kie neid paganu söi (takjatest) VNg; ju neid paganid on ka, koes nad jähid sis (poistest) Ans; on `julgid mihi, aga see pagan oli ull`julge Khk; mis ta pagan neist ikke `soendab Tür; kas te paganad saate koju jo (lammastest) Kad; `siäski paganid pali Kod; sa pagan küll oma tegudegä KJn; kus ta pagan läits Krk; ooda˽sa˽pakan, küll ma su lupa tõnõkõŕd nii `keŕgede Har; ah sa˽pakan Lut c. (rõhutades koos sõnadega kes, mis, kus, kuhu, kust) `pietud siis neu, et mes pagan me `tiemme Kuu; minul oli `lähker ikke `kaua `alles, aga‿i tia kuhu pagan sie sai VNg; kust pagan sina `selle `leiva `vällä `võtsid Lüg; mette es tule `meele, kes pagan see vöib `olla Khk; Kes pagan ta ometi `siia juhatas Pöi; mes pagan se old, üks parun old seal Kad; kie pagan neid vanu `aśju änamb mälestab Iis; kus pagan se `oĺli, kus ta säl viinäpõletaja `oĺli KJn d. (adjektiivselt rõhutades) eks `enne oli sie pagana tüö `ühte`puhku VNg; pagana `poiga, mäni joe `randa, tegi `uvved `saapad mutta Vai; Pagana kena tüdruk Jäm; teine vihastab ning `ütleb: pagana `lontrus Khk; see oli aga üks pagana `runstük Pöi; mis pagana marjad ne oo‿s Muh; pagana ämm õma jutuga Kod e. (adverbiliselt rõhutades) tüdrukuid oli nii pagana `palju et VNg; kui pagana pailu ta seda riiet oli toond Jäm; see oo pagana ilus väärnimi Kir; pagana jumsakas poiss, küll sellel võib rammu `olla Juu; käis pagana ruttu Iis; siukst `veiksed kiisad - - need olid pagana iad Pil

paksusti paksust|i Khk Pha KJn, -e Vig Juu San, -õ San/-gs-/ Har Se; paksust Jäm Muh Kad VJg Trm Kod/-ss/ Rõu, `paksust VNg Lüg Jõh; paksost|e Mar, -õ Räp; paksost Vai/`p-/ Räp paksult a. paksu kihina paksust paned lihudist (väetist) Jäm; `ennäe, kui paksust mool võid peal oo Muh; kui - - sai paksust või tugevast `õĺga `pandud ja kõvast `kińni `siutud, sis tema (katus) `vastas nesukese kulumisele ja päävale ja kõegele Kad; tänade õli paksust lund moas Trm b. tihedasti lund sada `paksust maha VNg; `õige `paksust õli `rahvast `laadal Lüg; `turki `kaeral on `paljo `ripsi, `paksust Jõh; tihusi on `paksost `lehmi `karvo sies Vai; tulikad, eina sees nii paksusti Khk; küll aga tänä sajab paksoste `vihma Mar; pliida leer `olle nii paksuste `kärpseid täis Vig; `vaata, et ta nõnna paksusti ei küli KJn; neo ubinaʔ omma `väega paksustõ `pantuʔ Har; pihavarbolinõ aid, `väega paksustõ nu pihavarbaʔ Se c. sageli, tihti ma noorõn olli keriklik, käve kerikun paksustõ; saina kellä ahela omma lühükeseʔ, piat paksustõ üless `tõmbamma Har; ta‿m vana vasik, taalõ ma paksust ei viiʔ [süüa] Rõu; mis sä paksostõ `aelõt Räp

palju paĺju (-l-) Khk Muh Rei KuuK Amb Kad I TMr, `palju (-ĺ-) R(-o RId) Hi, paĺlu (-o), `paĺlu (-o) SaLä Vll LäPõ PJg Hää Saa Ha Amb Tür ViK Iis Äks Ksi Lai VlPõ eL(paĺo Räp), pailu, paelu (-o) Sa Mar Mär LäLõ Pä HMd Rap Juu Kos Jür JõeK Jä VMr VJg Sim Iis Trm Äks Ksi VlPõ Trv Pst Hls, paaĺu PJg HJn Amb Pil KJn SJn

I. adv 1. a. suurel määral, arvul või hulgal, rohkesti ega `ranna`rahval `paĺju liha kulund Jõe; neid (kalu) oli nii `palju, `vergud täüs vahest Kuu; kui `palju sa said `vilja Lüg; `Paĺju kisa, vähe `villa vns IisR; `paljo valu ja `vaiva on miul old Vai; lougaste sehes on pailu kalu Ans; eks sa pista sohe, mis sa sest nii pailu oiudad Mus; paelu majasid ole ehitand Pha; mool oli paĺlu `lapsi, kolmteist last Vll; kui `liiga pailu käiata, sis lihab vikat lakale Jaa; Täma on `ilmas käind ja on pailu näind ka Pöi; ää na palju võta Muh; lehem akkab `enne `poegimest `lüpsma, kui on `palju `piima Käi; `saadi nii `palju kala, et pole `kuskis `panna Phl; olavad näe paĺlu raha `teenind Rid; kui on `paĺlo pihelga `marjo, siis vanad tüdrokod saavad mehele Kul; mõja inimesel põle `lapsi, `vaesel jälle naa paelo Vig; Kus pailu ees, `sõnna kogub `juure Han; täma teab paelu `ruhkem, kui meie kõik teame Mih; rookatust olid maeadel, need panid väga paelu `vasta Tõs; `palve`tuńdisi oli sii ikke pailu Pär; ma ole tast ju paĺlu kõvem; Põle si̬i̬ pailu midagi, pailu `vi̬i̬taks obustega Hää; vanasti oli `paĺlu `uńta oln HMd; äe nii paĺlu räägi Hag; seda `külmatõbe põle siin pailu old Kos; nüid ei roovita paaĺu, niidetakse masinaga HJn; mullu oli siin `paĺlu rahet JõeK; ta on minust pailu vanem JMd; sai vanasti ikka tööd `tehtud paĺlu Tür; vanaste mõisa `tienijad kummutasivad mõisa `kruami palju aga `jõutsivad Kad; `suatis paĺlu tervikseid VJg; võt́tis pailu `viina ja suri ära Sim; paĺjo ädäläd saema Kod; nüid on jaań paĺlu (ammu) `mü̬ü̬da ja kägu ikkagi kukub Äks; ti̬i̬ pial oli paelu löga Ksi; kel `karvu paĺlu, see olema rikas Lai; ma ole padrand juba nii paelu Pil; tü̬ü̬d `oĺli paaĺu KJn; `lambit olli meil paelu Trv; `seantsit sõnu om paĺlu ja paĺlu, mis katte `mu̬u̬du ütelts Krk; siss mahub `lauta `paĺlu, kui om vaa `lamba Puh; mõnest kanast saab jäĺedä paĺlu liha; mes sä tillität siss tost rahast, mõni ärä võtab, om pahandust kui paĺlu Nõo; meil paĺlo peret es olõ, me esi käveme karjan Võn; tambi sarve olliva ka kõjo puust tettü, noid `sarvi `olli tambil iks ää paĺlu Ote; tu̬u̬ minnev `lauta `kaevõt, kas `lu̬u̬mõ paĺlu om San; ku sannan es saa˽`kävvü, oĺl `kirpõ ja `täie paĺlu Krl; konh paĺlu pinne kaŕjan om, säält lätt susi ilma `haukmada läbi kaŕja, sääl ei olõ medägi `kõrda Har; meil jäi ilosat `haina paĺlo teǵemädäʔ Rõu; su suu kõ̭gõ ju̬u̬sk, ma˽taha ai˽taad paĺlo kõ̭nõlamist Vas; nii paĺo `ańdit ańd Räp; vett lahmustass paĺlo palava `aoga Lut b. kui palju `Paĺju neid `pluomisi `süüa võib IisR; pailu puu koorm maksab Kär; Pailu kellu oo Kaa; paĺlu ube maas oo Rid; kui sügise `rehte aeg oli, paĺlo sa siis magada said Mar; Pailu sa kangast `käärisid Hää; paĺlu sol sedä raha seäl on Juu; pailu neid ilusid `ilmu tänavu on olnd Tür; Pailu sa tahad Trm; paĺlu massap Trv; paĺlu maad sul minnä om Krk; kümme ehk viis `tu̬u̬pi, paĺju `sinna `sisse lät́s TMr; paĺlo minnu latsõ omma˽`toetanuʔ Vas

2. liiga, üleliia, väga egä mets meist siit `palju `kaugel ei ole Kuu; nööp on pailu suur Jäm; paĺju täis söönd ennast Khk; innad olid palju `körged Kär; mineval `aastal oli ein `paĺlu alb Vll; `Laske maa oli pailu pitk, püśs äi võta nii `kaugele Pöi; nee naalad [on] moo jäuks `palju suured Käi; nad (kütid) lasid paĺlu `kaugelt Noa; ta oo paĺlu paks Mär; piim paelo apu, kähiseb juba Vig; Mio sõrmõtõ jaoks aeru käeasõ paelu jäme Khn; [maja on] alt pailu õenes - - või sie `suoja piab JJn; kui om paĺlu aganane vili, siss jääs kivi`siĺma `kinni, ei joose ala Ote; ńää (kartulid) es kasva iks nii ää, ku maa paĺlu liivanõ om San; ta om paĺlu rassõ Krl; ta om inne piḱk paĺlo Räp; hüä mi̬i̬śs oĺl, paĺlo hüä inemine oĺl Se

3. suurt, eriti söja `aeges - - ei saand ju `väŕvi ega nisust koa `kuśkilt paĺlu kättegid Noa; Pilutadi ka vanaśti, aga mina ei tää sellest pailu Hää; kes sedasi liht inime on, ei tää paĺlu Vil

II. pron (viitab kellegi või millegi suuremale hulgale) `naised tegite ka `kuhjasi, `paĺjud `naised tegite `kuhja Kuu; `Paĺjugi mis ta lubas, näe, ei tehend; Ega sa seda `inda saa `paĺjust `panna; Kui rikkast sai, akkas `paĺjust pidama `teisega `räekidagi IisR; see sadu tahab natuse paljuks minna Mus; Üks kannatab `seiksed sönad ää, aga teine paneb paĺluks Kaa; paljud uppusid mere Rei; Talle mõistetud ikka paĺlude asjade pärast süüd LNg; kellega sa need paĺlud üleval pead (loomadest) Mär; paelud inimesed said `peksa Vig; `Jõlmõs paelusi `aśju, mis meie näe‿mte Khn; nurjatuse `piale oo paelud `maiad PJg; arjukatel `oĺlid suured kastid - - paĺludel `oĺli seĺläs; mis sest paelust kasu on, kis ärä `raiskab KJn; mis sa nõnda paĺluge ti̬i̬t Krk; toda `uśsi olliva paĺlut nännuva Ran; `paĺludel inimestel ei olegi `kartuli Puh; ei massa paĺluss panna, ku ma aru ei saa Nõo; är˽pangu˽tu̬u̬d `paĺluss, et ma˽nii halvastõ˽kõ̭nõli Urv; Naaśte elo oĺl õ̭ks küll umajago rassõ, a tu̬u̬d panda es `väega `paĺloss õs Räp

parajasti paraja|sti Kuu Vai Khk Kaa Rei Mär Vän Hää HMd Kei Amb Koe Iis Ksi Lai KJn, -ste Hlj Lüg IisR Mar Mär Tor Ris Jür HJn KuuK JMd Koe SJn Kõp Trv Krk Puh San, -stõ Räp, -st Kuu RId Jäm Hää HMd Kad VJg Trm Kod/-ss/ Pal Lai Vil Hls

1. just praegu, just sel momendil; nüüdsama `söimme parajast Kuu; parajast tulid sel ajal, kui mul sie tüö käsis Lüg; `Joudis parajasti koju Rei; `sõtkusin parajasti `leiba Vän; ärrä tuln isi jüst parajast HMd; Parajaste me jutt sai `otsa Jür; tulidki parajaste süöma aaks JMd; `peksime parajasti `reie Iis; sain parajast saadu `vaĺmis, kui akkas sadama Lai; parajasti akas surema KJn; parajaste, ku ma lätsi, tuli vihm sadama Trv; parajastõ saimõ kokko Räp

2. sobivalt, parajalt älä juo `paljo, juo parajast Vai; `mahtusid parajasti εε Khk; kui sügise varakult `küĺmä tuli, siis - - sai `einu parajasti kätte Mär; piab parajast [naela] kabja `piirde `lööma Hää; `oskasin parajaste supile `suola panna Ris; läks parajast `jalga VJg; pange täis parajass lähäb `sisse Kod; Mehed `oĺlid eela laadalt tulles parajaste `jommis SJn

Vrd paradasti

peale `peale, `piale, `piäle hajusalt R, SaId Muh L K I, `pääle R(`päälä Lüg Jõh) Khk Krj Pha Emm Rei Hää Saa Pal Äks Kõp Vil M T hajusalt V, pääle Krk hajusalt T, V(pääleʔ), `pεεle, `peele SaLä Kär Kaa Hi, `peäle Mär Vig Tõs Juu

I. postp 1. millestki või kellestki ülespoole, kõrgemale, millegi pealispinnale; midagi katma, varjama võtta minu ka obose `pääle Lüg; `lüörikad tulevad maa `pääle `üöse Jõh; pani `sildi `ukse `pääle Vai; ronis ahju‿pele Khk; Ma pani püti pingi pεεle Kaa; Ihu `peale lõid suured mustad villid Pöi; kas‿ne (heinad) `mahtuvad veel sauna `peale Muh; keige `enne `aeda sarikad üles, siis `panta latid sarikate pääle Emm; esto pengi `peale Kul; ehmatas roosi kää `peale Mär; silla `peale `väätasse `ruusi Kse; pani pea pad́ja `peale Rap; `istusime aida trepi `peale Jür; üks `veerev kivi `olla tesele jala `peale kukkund Tür; taelaga pannakse tuld piibu `piale Koe; võta labida `piale ja vii `väĺla VMr; lapsed lükkisid pihlaka marjad lõnga `piale Iis; lu̬u̬k - - paenotatse ja `pantse obese `piäle Kod; aeda `räästaalune oli oma kolm `jalga ees‿pol, et vihm ukse `pääle ei käi Äks; meeste`rahval käesid kirjud kurted palidu `piäle; pange perse paku `piäle (istuge) KJn; sadulde `pääle `oĺli kiik [mustrid] suurelt `sissi `lastud Vil; säŕk (pikk-kuub) `aeti `talve kasuka `pääle Trv; võti korvi turja `pääle Ran; piimä `pääle `oĺli saestanu ku̬u̬rd Nõo; siss `pańti kõ̭ik vorstid sinna - - `malku‿päle [jahtuma] TMr; `jurssu tõmmassit leevä `pääle pagsembalt ku võid Ote; sild tetäss kraavi pääle, kost üle mindäss Urv; papinõ katuss om tett maja pääle Har; `väikeisi `kunnõ ma võta `piokõsõ pääle Rõu; pää pääle sattõgi, muhk om pääh ku piirak Vas || (kehaasendist:) laps `pandi seĺla `piale, siis akati `vihtuma HMd; am `eitanu küle‿päle Lei; vaśk vai vars, timä jovva‿i· vi̬i̬l jala pääle tuldaʔ Lut

2. a. osutab kohale, kuhu keegi või miski läheb vms `õsteti `ärgi `vapriku `pääle Lüg; lund `korjus joe `pääle `ninda `paljo Vai; nad läksid raba `peele Khk; Üks paat́ jεi `siia `mördade `peale Krj; pitka tee `piale inimene vötab levakoti `seltsi Vll; Mere `peale ta ää kadus Pöi; Sõnnik veeti põllu peale Vig; puät jäi rahu `piäle `kinni Var; tuli `siia vanemate `aude `piale Tõs; lubab `Tartus oma `kortne `pääle viia Saa; kui küla `piale läks, siss pani vaśk`nööpidega pintsaku `seĺga Kos; lähme `poukari `piale täna Ann; kui sie tuli ukse `piale ja kedagi `uostest `riakis, siis kohe oli kedagi viga (kaetajast) Koe; läks laia ilma `piale Trm; mine taha `kopli `piäle karjaga Kod; pane obene ette ja vii `tütred ka pidu `pääle Vil; õvve `pääle olli suur tiik kaevetu Trv; `kõnsime seenigu `sinna lagendigu `pääle; ma saadi ta jõe `vi̬i̬rde, sääld siss läits laeva `pääle Puh; ku maa om pehme vi̬i̬l ja orass `väike, siss ei tohi `laske orasse `pääle `lambit; kiivitäjä `olli küll su̬u̬ lind, aga pesä ta su̬u̬ `pääle es ti̬i̬ Nõo; läämi˽kirmaśki pääleʔ Urv; kasak `veie paaveskõid kätte, kel `kuhtu pääle tullaʔ oĺl Har; sa `lääde läbi mõtsa `vällä suurõti̬i̬ pääle Rõu; kesä pääle `veeti sitt, sinnä˽tet́ti rüǵä; lät́s matusõ pääle Vas; timä kõõ raha vii ilma‿päle Lut b. teat kaugusele, vahemaa taha `kolmesaja mietri `piale vai sedasi, siis ta (hüljes) akkas juo `tunnustama su Jõe; toru pill õli `kolme `virsta `pääle `vaiki `ilmaga ja `alle tuult `kuulla Jõh; võimata on temast (võilillest) `lahti `saada, tuul viib teda kilu`mietrite `piale VJg; nisuke mets, et `kümne sammu `piale teist inimest ei näind Ksi

3. a. osutab ametile, tööle, tegevusele isa siis sai `Mohnisse majaka `pääle Kuu; saab `suurema `ammeti (kõrgema koha) `pääle Lüg; kes pee `aerude `peele läheb Mus; läks `lihtsa töö `peale Muh; pidi ikke tänab‿sügise kroonu `peale minema, aga kodu `paerga Mär; nuor öpetaja sai nüüd koguduse `piale Ris; mies jäi `esteks kooli `piale edasi Kos; tulin `siia Müńdi `veśki `piale Pai; `ratsa väe `piale `võeti `rohkem pika `koibadega [mehi] Sim; miu esäl olli viiś `vendä, aga kikk `säädsive `endid talude‿pääle Trv; siss lätsi ma `Karksi teliskivi löövi `pääle poisiss Krk; temä läits `vaśkide `pääle Kilele; ma‿ss ole vi̬i̬l `mõisa moonami̬i̬ss ollu, siss lätsi `mõisa karja‿pääle Nõo; tedä om `säetu `mitma ameti `pääle, aga ta‿i piä Rõn; minnu saadõti kah lahingu pääle minemä Har; `hopman lät́s siss õdagu rehe mano vahi pääle Räp b. osutab tegevuse eesmärgile või iseloomule nagu vähe unestad, nii kõhe `lähväd `pilla `pääle (loomad paha peale) Lüg; Läks nina `püsti toreda elu `piale IisR; kena jutt on marras jutt, saame `marda jutu `pääle Pha; Tegi `eesele ise löpu `peale Pöi; see oli nii `raske mool `tõsta, ma elu `peale käristasin Mär; kohad läksid ostu `piale Ris; võtad elo `piäle vai tapa `piäle Kod; metsävaht oĺli lähnd `metsä, koeraga jahi `pääle Vil; mia anni vellenaesele söödä `pääle lehmä; sääl es ole nali enämb, sääl `olli joba elu ja surma `pääle `võitluss Nõo; ta om jo `ju̬u̬mise pääle löönüʔ Har; sada ajastaga tagasi lät́s kat́s jahimi̬i̬st `mõtsa kahru jahi pääle Vas; naa˽kat́s ut́ikut tulõvaʔ elo pääle jättäʔ Räp; härgvasigakõnõ jätetäss su̬u̬ pääle (suguloomaks) Lut c. osutab seisundile, millesse jõutakse nee asjad on üsna korra‿pele `saadud Khk; kui ma käima järje `peale saa, siis ma löndi ka ikke Vll; siis jähi lageda `peale, maja põles ää Muh; mia avita endä latse kõrra `pääle, mia neid `jäńni ei jätä Nõo; esä lät́s tu̬u̬ suurõ pahandusõgaʔ uĺli meele pääle Vas

4. osutab sellele, millest tingituna või ajendatuna, mille pärast midagi toimub `vahtind, et `irmus nägü on ige küll ja virutand sen `pääle siis `peili puruks Kuu; `peksä sai kõvast, `selle `pääle surigi; `tühja juttu `pääle mend `kaklema Lüg; Kui `rannast `tuodi `värsket `silku, olid `aisu `piale kõik `luomad jaul IisR; mie sene `pääle `erkasin üles Vai; ma vihastasi `söukse jutu `pεεle Khk; Suure `otsimise `peale ikka `leidis öles Pöi; tea, mis `peale tä nii suurelene oo Mar; tuliänd läind kõrsu `unkast `sisse, kõŕts akand selle `piale põlema Kul; üks lehm akkas `ambuma, selle `ambumise `piale ma läksi Kse; Kõik panid selle jutu `piäle laginal `naerma Khn; selle `peale teda söödetas, et ta kuri oleks Amb; laste jutu `piale läksin `vuatama VMr; tuleb elina `peale `välja Trm; läksivad kolme kopiku `pääle `riidlema Äks; saab nähä, mis ta selle `pääle kostab Vil; selle suure `otśmise `pääle es saa mite `ühte Trv; kuidass ma nüid `sinna saa `seantse käsu `pääle Krk; tolle jutu `pääle tõsta täl mokk üless, `süĺgä suhu Ran; susi lasnu tolle `rü̬ü̬kmise `pääle voonakese `valla Nõo; si̬i̬ jäi keeletust selle irmu `pääle TMr; temä olli ka nii nigu närvilisess jäänu tolle `murre `pääle Rõn; ma eräsi kellä eline pääleʔ üless Krl; latsõl oĺl hää mi̬i̬l kaputõidõ pääle Har; tu̬u̬ kolina pääle ma heräsi Rõu

5. osutab hulgale või üksusele, kelle või mille kohta midagi on ei ole külas `lehmi, kaks kolm `lehma on kogu küla `pääle Jõe; [isa on] `targemb viel kui mei kaheges̀te kahe `pääle kogu Kuu; `viie mehe `pääle `saimme ühe `tuobi `piima `palgaks Hlj; kaheksa pere `pääle oli ikke sie üks saun ja üks kaev oli küla `pääle VNg; kahe mehe `pääle üks nüri `kirvetükk õli Lüg; mis sest tilgast ulga `pεεle saab Khk; kolme mehe `peele oli üks paet Mus; Lehmale `pandi `kandmise `järge ikka kolm püu täit jahu jooma `peale Pöi; Nied kalad tulad `meite kahe `piäle ää jagada Khn; Neid [sorusid] lähäb neli tükki toobi `piale Tor; kahe mehe `piale `võt́sid puud maha HMd; ta `lüpsis `kümme `liitre `ümber, aga siis jät́tis neĺla `liitre `piale JJn; mina `tõmmasin `pilpad, oli viis pilbast toĺli `piale (tollipaksusest puust sai viis pilbast) VMr; karjus `võetasse mitme `piäle, mina õlin kolme pereme `piäle Kod; `rohkem `kaivagi ei ole, ku kat́s `kaivu külä pääle Võn; üt́s hopõn um külä pääle, kõ̭iḱ `tahtva˽`kündäʔ Rõu; üte viha võt́it `perre `pääle, `tu̬u̬ga paŕgeva˽kõ̭iḱ läbi Räp; tuolõ jo mass viis hõpõ `ruublit kuu pääle Lut

6. a. osutab objektile, kuhu on suunatud mingi tegevus või mõju Midä tämä `parsa `toiste `pääle Kuu; ku ta `enne varastand on, siis ikke tämä `pääle `mõella (kahtlustatakse teda); `valgus akkab `silmide `pääle Lüg; `kaibeti alande üks`toise `pääle Vai; pole `armu εga alastust teise `pεεle; nuga on rikkund, kui tä ep akka puu `pεεle Khk; Ihus juba ammu selle [maja] peale ammast Pöi; rasvane liha akkas südame `peale; äe olg sa nii kahekeelne mitte, et sa paegal teiste `peale `tühje jutta teed Muh; Ta sai moo `pεεle nii tigeks Emm; ma olen `eese venna `peale kuri LNg; vanaeit naa `uhke oma `tütre `peale Kse; Ärg jõllitan kua inimeste `piale Han; mu `piale oo ussi sõnu `luetud Tõs; ärge nurisege öhöteese `peale Juu; kõblasin `kapsad ää, akkas õlade `piale JJn; mina ei ole kellegi `piale kaevand Ann; kellegi `piäle ei õle mul luadata; si̬i̬ one armuline `vaesse `piäle Kod; vikat́ ei akka roho `piäle KJn; ta om kade tõse `pääle Trv; temä ai süü miu `pääle Krk; nakass `mõistuse `pääle Hel; kui sul ää aig, siss `mõtle miu `pääle kah; kui paĺlu `viina ju̬u̬d, siss nakab `süäme `pääle Ran; ta‿s `mõtlegi vi̬i̬l ärä koolda, mõtel iks elu `pääle Nõo; pess ki̬i̬lt tõsõ pääle ja kõnõlass hüppä juttu Har; kink pääle oĺl kaibat, nu̬u̬˽tapõti kõ̭iḱ `maahha Vas; mino `pääle kihotõdi `kurja Räp; mul häbü `vasta timmä, et maʔ timä pääle peti; pangu‿ui· `äḱli päävä pääle (päikese kätte), `lahki kuioss Se; kõik hagõva soe pääle Lut b. kallale koer äśsitakse looma `peale Vll; meil on ikke `koera old, kes on looma `piale läind JJn; ta on nisuke `vaikne ja tasane luom, ega ta kellegi `piale lähä VMr; võtatas koerad `võera inimese `piäle KJn

7. osutab sellele, mille järel või millega ühenduses midagi toimub tüö tüö `piale, `esteks oli ikke truom `selgas Hlj; võtta `süömä `pääle ka üks naps Lüg; Üks lein `leina `päälä - - sene vähäsä ajaga juba kolm `leina Jõh; Suvel tuleb üks tüö `teise `piale IisR; lased `luusse `leiba sööma `pεεle Khk; Ma sai sauna peele natikse külma Kaa; Üks vihma oog tuleb teise `peale, äi täna `tehta `väljas midagi; Ea oli, kui `õhta sööma `peale sai `peekri tääve `toari ää `juua Pöi; jütt tuleb jütu `pääle Emm; nael naela `peale tõid [tubakat] Mar; `Talbusõ rahvas `lanksid põõsastõ `alla süemä `piäle `pitkä Khn; Ku - - tühja kõhu `pääle käu kukkumist kuuled, siiś `öeldaks, et kägu petab su ära Hää; neil on pidu pidu `piale HMd; sai `süödud ja siis süöma `piale magatud viel HJn; mageda toidu `piale ma lakkusin `juua Ann; tuleb uog uo `piale [vihma] VMr; võtama `liiku selle vaeva `piäle Kod; õnnetus tuleb õnnetuse `piäle KJn; piĺl tule pikä ilu `pääle Trv; sedä (viina) ei saa söögi pääle rüübäte Krk; selle rohu `pääle käsi lääb nigu `keŕgess ja ennemb es jõvva tedä `tõsta Ran; vihmatse suve `pääle iki om `kange küĺmä talve Puh; südä `kõrbusi tolle `ju̬u̬mise `pääle, siss `tahtse aput; poja `pääle lääp lehmäl utar `paistuma Nõo; vihma pääle om näet kastõ suuŕ San; ikk tulõ ilu pääle, piĺl piḱä naaru pääle vns Krl; sü̬ü̬ḱ `kõlbass söögi pääle, lü̬ü̬ḱ ei `kõlba löögi pääle Har; `täämbä `väega helgetäss, si̬i̬ `helke `pääle saa `vihma Vas

8. millegi suhtes oskuslik, valmis, hakkamas nied siad maa`ilma `maiad akkide `pääle Jõe; oli kohe sene `pääle `petsialist - - `arstis `luomi ja VNg; rebäne on `kange `kassi lihä `pääle Lüg; Sie on `mihkel iga `asja `piale, iga tüö `piale IisR; pole vilund ösumise `pεεle Jäm; Meite poiss oo üks tüdimata inimeselaps lugemise peele Kaa; Linnud on liblikate `peale `maiad Pöi; rehenduse `piale ma oli tark Tõs; pahanduse `peale `vaĺmis Tor; Ega ta õppimise `piale põle nii tohmuke `ühtigi Kei; mul käib isu piibu `piale VJg; üvä ańd kõege aśja `piäle Kod; poiste `piale oli ta (vanatüdruk) veel imulik Plt; ta om kirjatü̬ü̬ `pääle tark Hel; jõi `viina nigu vett, täl `olli alati janu ta `pääle; miu esäl es ole aia `pääle `andi, miu esäl `olli mehitse `pääle `andi Nõo; oma kärmäss `tütruke tallitamise `pääle, aga ta‿i mõesta iluste kõnelda Rõn; ta om `väega himmukas pidu pääle Har; maʔ oĺli jo `väega vali kõ̭gõ aśa pääle; ta um `koerusõ pääle mi̬i̬ss Plv; `varblastõ pääle oĺl tu̬u̬ t́sirkhaugaśs `väega virk Vas; kusi`kuklasõʔ oma `väegaʔ mi̬i̬ `pääle Räp; mul olõ õi taa söögi pääle määnestki himmo Se

9. suunas, poole siit `läksime `otse `Aksi `saare `piale Jõe; hakkand siis `sinne tule `pääle menemä Kuu; igas `saares olid omad tuled - - eks siis pidid `tiadma, misukese tule`torni `pääle sa tahad `menna VNg; panid tikku üles, `läksid [külvates] sene tikku `pääle Lüg; Akka menema `silmalt kohe `selle `valge `korsna `piale IisR; Ait jähi tuule `peale (allatuult), see [põles maha] Pöi; loomad `joosvad mu `peale Muh; `keera vassak kää `poole, siis parema `peale Kul; siis me läksime `Sarnalt otse üle mere `Tahku `piale `väĺla Aud; tie `kierab `veśki `piale JJn; mine säält üle mäe otsekohe kase varigu `pääle Krk; `itskme toḱk `olli `püsti, siss lätsid toki mant tõese toki `pääle Ran; lase `õkva nöörilt `Peedu `pääle Nõo; ku˽ma tuulõ pääle (vastutuult) lähä, siss pand `hingamise kińniʔ Har; seo um `käütäv ti̬i̬, lätt Võro pääle Rõu; ku `jõuti ärä Imä`jõele - - sõ̭ss `laśti paĺgiʔ üte`viisi tulõma `Tarto `pääle Räp

10. osutab ajale, mille jooksul midagi toimub või millele toimumine jääb `talve `piale sai `püietud `palju `ülgei Jõe; sädimme siis sen tulemise `ninda üö `pääle Kuu; `päivä `pääle läheb maa ligasest Lüg; egä `kaiki tüöd saa edespidise `pääle jättä Vai; Katsu siis ikka koju, et sa‿b jää püme `peale Pöi; vahest läheb ilja `piale udu ära HMd; kolme nädala `piale tegin puole `mietert kangast JJn; vaname kõht oli selle aa `piale tühjaks muidugi kua läind Koe; Sellepärast püiti aegsast saana ahi ära kütta, et öö piale ei jäe Trm; iĺjaku `piäle jäeb lina `kisku Kod; kevade on lodu pial vesi, iĺjem suve `piale kaob vähemale Lai; ei saanud sel kõrral `tehtud - - jäi teese kõrra `pääle Äks; päevä `pääle tõstab tuuld Ran; veri `üibub aja‿päle, vesi ei `üibu ilmanegi Nõo; ma pia `aiksast mineme, muidu jää pimme pääle San; ku ao pääle `mõisallõ es saa es, sõ̭ss oĺl teedä, et nahk oĺl kuum Urv; kedräśs talvõ pääle mitu `punda linno arʔ Vas; kat́s `punda jõuś päävä pääle rabata Räp

11. a. osutab sellele, mille alusel, millele tuginedes midagi toimub siis olid nie `püüksed meres `luotuse `pääle Hlj; Vana usu `piale `läksin teda vana `kortli `otsima IisR; kala `püüdämine, sie on `onne `pääle Vai; ma töi oma önne `pεεle selle sae Khk; ma kae iki `lu̬u̬tuse pääle Krk; ega mehel talu es ole, mi̬i̬s `tuĺli naese `pääle; kas toda `uuri kätte `saadi - - aga kohuss `tuĺli tolle uuri `pääle Nõo b. osutab tingimusele, mille põhjal midagi toimub Vanasti sai poemehe kääst ikka rehnuki peele (järelmaksuga) toiduasju veetud Kaa; Kautsjoni peale olid mehed vangist koa - - lahti Pöi; `andis `eese koha pooleterä `peale Mar; `kaupmed `ańtsid võla `piale koa HMd; pat́sima `liitri viina `piäle Kod; om löönu käe - - toobi viina `pääle Hel

12. a. viitab sellele, millele või kellele midagi kulub või kulutatakse kahe purje `piäle lähäb kuuskümmet `arssinad [kangast] Kod; ei pane ta raha rõevaste `pääle; mes te niipaĺlu joode, pange tu̬u̬ raha paremb muu asja `pääle Nõo; kolm `nahka läit́s `väikese `kaska pääle Kan; tu̬u̬ kulut́ uma palga kõ̭gõ `tütrikõ pääle äräʔ Har; Vanast lät́s naad́õ sukkõ pääleʔ ka˽paĺlo `langa Rõu b. jaoks, tarbeks takuse `piale oli ta `liiga arv, sie kot́i suga JJn; ahvenas on `praadimise `peale kõige `kallim kala Trm; [lapse rõiva] piap avarep tegeme, kasu pääle Krk; vana kõlvatu oone - - saab tule puiess, muu asja `pääle ei `kõlba Ran; lehm olli ärä tapetu - - pulma `pääle (pulmadeks) Puh; kaĺev `olli kalliss rõõvass, mõnel `olli palitide `pääle ostetu; kes siss `peie `pääle (matusteks) õlle tegemädä jät́t Nõo; sai `ku̬u̬daʔ (koguda) vanadusõ `päivi `pääle Har

13. osutab määrale, hulgale kuu lähäb nüüd `viimase `vierandi `pääle; sügise saan `seitse`kümmend täis, akkan juo kaheksa`kümme `pääle Lüg; Sulane kaubeldi - - ikka `aasta peale Pöi; kolme`kümne `aasta `peale `pańdi [maja vanus] Mär; suviline oli suve `piale palgatud - - kas kuue kuu `piale või Lai; ma `rentsi sel kotuse viie `aaste `pääle Krk; mõni sulane tei kaoba suve `pääle - - `talve `olli prii Nõo; tu̬u̬ om kuu `pääle `leṕnö Räp; kua jätetäss talvõ‿päle, tu̬u̬ um talvõ tõbrass Lut

14. osutab sellele, kellele on miski ülesandeks, kohustuseks vms tämä `kauples oma `pääle tüö Lüg; ma vöta selle `maksmise oma `peele Khk; ma ise pole mette `mõisa `päivi oma `piale `ühtid võtnd Pöi; ikka `küntsid siis, kui - - oma `peale `võtsid Kse; tema oli leskmies, tema pani oma poja nime `piale selle koha JJn; võt́t oma‿päle süi TMr

15. osutab sellele, millele minnakse üle või on üle mindud `tuhka`päiväl oli liha `otsass - - siis läks kaluje `pääle se toit üle Kuu; `viimisel ajal `läksivad `verkude `piale üle Hlj

16. osutab seisukohale, mõttele, mis kellelgi on Misse `peale sa `mõtlesid Pöi; kas jääb siis selle `peale, et `oome tulete Mär; kudass sa onde tullit serätse mõtte `pääle Nõo; siss jäi tu̬u̬ `pääle, et kahru˽seivä pää arʔ Se

17. osutab sellele, mille või kelle kohta midagi öeldakse `protsess, sie käib enamaste `selle `pääle, kui üks `nuomitus on Lüg; koue ilma `pεεle [öeldakse:] müristab nönda‿t säädust pole Jäm; see oli siis köige alvem nimetus selle koha `piale, Tondiauk Vll; lokitei kana, `aiglase (aeglase inimese) `pääle üteldess Hel; ploud üldäss `essünü inemise pääle Lut

18. (muud juhud) Pani Kihnu `peale (kihnu keelde) `ümber Jäm; Ma pea tillehvoni `pääle (pean helistama) minema Rei; poisikesed panid kottu joosu `piale (jooksid koju) HMd; annaʔ politsei pääle üless (teavita politseid) Rõu

19. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites) Vahi, et `sulle parajal ajal politsei `kaela `piale ei tule IisR; Olid poisile naha peale annund Pöi; Pole suu pεεle kukkund Emm; Sai nina `pääle Hää; meid pannakse ühe lükke `piale, kõik, kes üle kaheksa`kümne vanad on Kei; võtab madjaka kätte, annab solle kere `peäle Juu; sai nüid otsa `piale Ksi; sa oled pää `pääle sadanu Trv; ega minagi es ole suu `pääle sadanu Ran; ku midägi seräst `asja om, siss `viskab mulle nõ̭na `pääle; ma teesi küll, aga mitte ei tule keele `pääle tu̬u̬ sõna; ütte `viisi ihub tõese `pääle ammast Nõo; siss jäi kate mõtte `pääle (kahevahele) tu asi Kam; `kitle pääle tarviss `anda Rõn; ma silmä pääle und es saaʔ Rõu

20. millestki alates Poisikesest `piale jäi teine `lömperist; Akkas `kaasas `kondama juba `kutsikast `piale IisR; `ampsest ajast `pεεle Ans; Lapsest `peale kohe `loodud töö inimene Pöi; `lambud akati jo `mihklipäst `peale `tapma Mar; valo akkas `jalgadest `peale Kul

II. prep 1. üle, rohkem kui ne pajo võsud õlid `pääle `kuuvve jala `pitkäd; ta on `pääle `viie`kümme juba Lüg; luo rehal on `piale kahe`kümne `pulga Jõh; Nisuvakk kaalub peele kolme puuda Kaa; tä `peale `aasta seal olnd juba Mar; seal oo vist `peale kolme veeriku odre Mär; mees oo jo `piale kahe`kümne `aasta surn Tõs; `piale kolme`kümne `lamma oli sui Aud; `piale kaheksa`kümne rebase olen last maha omas elus JõeK; oli `piale viiekümmet `aastat [vana] JJn; tema `maksis valla taĺlitajale ikke `piale saa˛a rubla Kad; si on iki täistüdruk, kes `piale kahe`kümne `aasta vana on Ksi; mõnele `kangale läks `piäle kahe`kümne `pasma KJn; `pääle neĺlä puuda olli jahu Krk; vi̬i̬ loimun suur ain - - ain pääle `põĺvi Ran; `pääle kate`kümne ma olli küll, ku me siiä selle tare teeḿe Nõo; sinnä˽saa pääle saa `aaśta joʔ Plv

2. kellelegi või millelegi lisaks vana`allil (hülgel) on üle kahesaja kilu - - `rasva `seljäs ja liha `piale `selle Jõe; Iest ora, `keskelt kerä, pihutäüs `pirgu `pääle `kauba = harakas Kuu; ma `keträsi ühü talbe nelikümmend `vihti `lõngu, talitus oli `peäle selle Vig; `piale peki on taigliha Kad; `pääle sinu ei ole mitte ütte, kes avitab Nõo; neli tuhat rubla ja kraam, mis mul oĺl, seo oĺl vi̬i̬l pääle kauba San

3. välja arvatud Peale lakkumise pole see mees midagi teind Pöi; Vasikõl visati kõ̭iḱ sisekund är˽pääle massa ja˽täü Rõu

4. pärast (ajaliselt) Kuu `aiga `pääle `tetrie kuherdamist tuleb peris keväjäne sue Kuu; `lombikesed ja vesi õjad on `pääle `vihma `õuves Lüg; tegima `müöblid ja - - `kõike, mis õli `tarvis, `kõike tegima `päälä `mõisatüöd Jõh; Peele paastumaarjabed veib juba löukest ootma akata Kaa; `pääle löunat akatakse `jälle `tööse Pha; `Peale lapse ta jähi `sõukseks viletsaks Pöi; nahklaṕp lennab `õhta `peale päeva `looja Muh; `sündis neli kuud `peale isa `surma Kul; `peale jõulut Tõnis läin siss isi Var; `Piäle `aigust mia mäletä enäm kedägid Khn; `piale jõulu `peeti `puĺmi PJg; `peale nuttu laps nuuksub Tor; Ti̬i̬b oma tükid läbi ja `pääle selle on inimene `jälle Hää; `alla `leerimest on plika, `peale `leerimest on tüdruk Kei; tema pani `piale pääva `luoja kardulest `võtma HJn; oraksed aĺlendavad `piale `vihma JMd; mina olin - - `loomadega väĺjas, kui enam ei old karjast, `peale `mihkli`pääva Kad; `piale matuste löönud ukse `lahti nagu `plaksti Pal; `piale `rehtesid `ańti kurgu loputist Äks; aand juttu `piale `jutluse temaga Ksi; ikke lähäb tükk `aega `piale teiste ~ `teisi Lai; mis me `piäle `lõune ette võtame KJn; si̬i̬ suvel ollive küll `pääle `jaani iluse kuuma ja kuiva ilma Hel; mõni `ütleb, et `pääle söögi piab inimene sada `sammu `kõńma Puh; `pääle `künmise `äestädäss Nõo; `kapsta ommavõ ka nüüd `arku löönüve - - pääle `vihma San; `pääle leivä teo nõstõdi vańn `külmä Rõu; ma tei `vihto nätäĺ `pääle jaani`päivä Räp; `pääle tu̬u̬ tuĺl vanami̬i̬ss Lut

III. adv 1. a. pealepoole, kõrgemale; pealispinnale, katma, katteks `kosti`pulgaga `lüüa vits `noule `peale Jõe; kattukse sarikad jo `pääle `pandud Hlj; ajab `pääle `jälle oboselle `kuorma Lüg; Sain rie `nurga `piale IisR; pane podile kaans `pääle, siis lähäb `kiirest `kiemä Vai; saa‿p `oska obusele `looka `pεεle `panna Khk; poisigesed tegavad käbast `laevasi ja panavad `paprist purjud `peele Mus; se repp on nörk, `sönna `pεεle ei tohi mette `astuda Kaa; tεma jähi laŋŋetõppe, sinised villid aade `peale Muh; pane `katla kaan `pεεle Emm; murispuud, kos `pεεle sarigad pannakse Phl; `tõmmasid paadile `purjud `peale Rid; kui see va neia pruuk oli, siis posiseti `aigele kohale `peale Mär; ennimalt ei olnd si `selda, nüid tegid sella `peäle Vig; Pane nüid `riiskad `peale, mud́u soe lähäb `väĺla Han; agu `alla, kivid `piäle, et `liivä `jõese ei ajas Tõs; Aa `tuõrilõ uus vjõts `piäle Khn; paned võid lebale `peale Aud; jää on koriste jäänu, ei või obust `pääle `aia Saa; Mehed `tõśtsid `lautas [sõnnikut] `piale Kei; kui seenad ülevel on, siis pannakse sarikad `peäle Juu; `viimaks lõid punased plekid `piale ja mädatipud `otsa (rõugetest) KuuK; Linad `lauti vette ja nótid `piale, kivid veel not́tide `piale Amb; riistale piab vitsa `piale panema, laguneb ää Ann; akkasin jala ies tulema, pärast - - teśte isa võt́tis mu `piale VMr; mis sa tast nii pilgeni panid, nüid ei lähä kuaś `piale Sim; panen vett `piäle, siis `juuksed seesäväd; vi̬i̬l`meistriga `kistasse laadad, neiss `lüätse katus `piäle Kod; `kapsad `alla, siis liha ja tangud `pääle Pal; `kampson käis särgile `piale Lai; ahi on küdend, pane kriska `peale Plt; kirjad `oĺlid `piäle `aetud KJn; mitu-setu `ku̬u̬rmad savi vidasime `pääle Vil; tuult ei ole, `purje ei ole `pääle pant Hls; keväjelt ja sügüselt `aeti ülijaḱk `pääle Krk; länikule pannid `kandme `pääle, siss said tannikse Hel; kate eluga maja, tõene kõrd `pääle tettu Ran; kui jää murenep, siss ei tohi `pääle `minnä Puh; käblikul om kummitu pesä, `pääle om `samle `pantu; sul jala küĺmetävä, kata teḱk `jalgule `pääle Nõo; kaalpuu - - ku na lühikese om, siss tuuĺ aap pangist vi̬i̬ `pääle kah Ote; jõõlõ oĺl `ü̬ü̬ga õigeʔ paksu härmä `pääle tõmmanuʔ Kan; kui sainaʔ `valmi om, siss pandass paariʔ pääleʔ Krl; rońg `piatuss egan jaaman, alasi saat pääle, kost jaamast tahat Har; maa um jämme vihmaga˽koorigu pääle `võtnuʔ Rõu; päiv madalast paist, paist `õkva˽pääle; leh́tadraga˽käänd maal ilostõ tõõsõ poolõ pääle Vas; paksõl mõrrol ummõndass vitsaʔ `pääle Se || kellelegi otsa `sõitis ühele obusega `peale Mär; ärä ajagu `pääle, kae ette Plv b. võitjaks, valitsema Mina jäin `piale sõrm`kougus IisR; minu sõna peab ikka `peale `jääma Muh; minu `õigus jäi `piale VJg; ütelgu, mes tä tahab, miu sõna jääb ike `pääle Nõo

2. kinnitab mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi tekkimist `poissil tuld `jälle siis `kange janu `pääle Kuu; uni tuleb `pääle, viab `kulmud `raskest Lüg; nutt tuleb `piale kohe, ei ole mitte kedagi IisR; `lange `aigus - - äkkiste `ihmiselle `tullo `pääle Vai; üsna irm tuleb `pεεle Khk; mul akkas uni `pεεle toppima Kär; tukk tuleb `peale Muh; mool akkas laŋŋe `aigus `peale tulema Rei; aas `tääle ühnä ermo `peale Mar; tuleb ale meel `peale Kul; neil käevad rambid `peale Vän; kirbud ammustasid ja uni ei tuld `peale Kei; Mul tuli mitu `korda paha meel `piale Amb; mul käevad aegutesed `piale JMd; langetõbi, siis inime kukub maha, kui tal sie uog `piale tuleb VMr; ikk tule periss `pääle selle valuge; siul om - - nõnda kahju, et tulep `miulgi kahju `pääle Krk; süd́ä pööriskleb, tükib osse `pääle Ran; `tuĺli vahel serände jõvvetuss `pääle, et `viska `õkva vikat maha ja istu Nõo; meil tüḱk naar `pääle TMr; ku köhä om, siss tule läpätuss `pääle, eng jää `kinni Ote; süä om nii vallu täüś, et `õkva ikk tüḱiss pääleʔ Urv; tsõdsõl tuĺl sääne `haiguss pääle, et jäi jaluldaʔ Rõu

3. osutab rünnaku, kallaletungi, surve vms suunatust; osutab kellelegi või millelegi suunduvale mõjuavaldusele (osutab ühtlasi tegevuse intensiivsusele) Härg kippu `pääle `silmäd `pöürüllä Kuu; `allikad `pressivad `pääle, vesine maa Lüg; Liha nii `räidind, et `ammas `piale ei akka IisR; nuiaga minnasse obuste `pääle, mette inimeste `pääle; see oo ää `maandund, ader ep aka ka `pääle Khk; Ma pole teedand, et teite jääras peele tuleb Kaa; jõud akkab `peale küll Muh; Väsisi εε, äga ma ikka muljusi ise pεεle (kiiresti käimisest) Emm; taha nugagi `peale akata, kus siis `ammad akkavad Mar; kui vikat ia oli, akkas `piale, siis oli `niitmene paelu `kergem kui loo `võtmene Tõs; akkas neid taga `aama ja läks `piale Kad; kõhe tungib `piale `irmsast selle aśjaga MMg; ära reśsi `maoga `pääle (lehmale) Vil; om küll kuradi lońdu, ei lää lehmäl `pääle Krk; na tungive `sinna `pääle kõvaste, midägi `vaateme Hel; meie lätsime ommuku `pääle, õdagu tagasime ärä (rünnakust) Ran; serätsele võtata peni `pääle Nõo; ku es saa ajalt `pessä toda rükä, ku tõug `pääle `litse kõvaste, siss `panti küll kuhiligu kah Ote; sügise pane mina ka ommile `pääle, et `riśtku laits ärä Rõn; muide`rahva puĺl om `hirmsa kuri, tuĺl mullõ pääle Har; `väele es suńnita pääle, et sa piät niipaĺlo tegemä Plv; `naḱsime pääle minemä, siss lät́sivä pakku Räp || (ägedast, järsust ütlemisest) Põrutas kohe `piale: kohe tuli `ahju Amb; sinä koer kärätäd vi̬i̬l emäle `piäle Kod

4. osutab mingi aja, olukorra, sündmuse saabumisele; rõhutab millegi algusmomenti ei `joudand `päiva `valges `sinne, `õhta pime tuli `pääle VNg; riidaline äär `algab `kaugelt `peele Khk; Niid tuleb jälle see püme aeg peele Kaa; öö tuleb ju `peale Pöi; see `algas juba neĺländämäl `aastal `peäle Vig; maa`mõõtmine jääb pooleli, suur sõda tuleb `peale Mih; vihm tuli nii `järsku `piale, et ei suand pesugi ää korjata JMd; `kangest akand `pikne `piale, nemad läind `sinna ulu `alla; ajame `kanga ülesse - - paneme `niide ja `suasse - - siis akkabki kudumine `piale JJn; ühel korraga akasid mõlemil (pruudi ja peigmehe) pu̬u̬l [pulmad] `piäle KJn; omme on tü̬ü̬päe, rüki`lõikus tuleb `pääle Vil; einätü̬ü̬ olli vi̬i̬l käsil, ku rüki `pääle tulli Hel; märdi `aigu iki nakass ku̬u̬l `pääle Ran; abivägi jõvvab `perrä, siss nakame `tü̬ü̬ga `pääle; `aastit om `paĺlu, `aasta litsuva `pääle; vaja `kartuld võtta, küĺm tuleb `pääle Nõo; sõ̭ss tuĺl tü̬ü̬h `käümine ja `mõisa `orjus jälle˽`pääle ja Plv; `kümnes ajastaig tuĺl `pääle Vas; Õtak tuĺl pääle, haud oĺl `kaivmadaʔ Räp

5. kellelegi kohustusena kanda, taluda; kellegi suhtes kehtivaks isale `pandi nii suur rent `piale Hlj; kes `vapriku all `suitsetas, `sellele `pandi trahv `piale VNg; ja mis `neile kõik `peale (süüks) `pańdi Aud; Tal [on] `pääle `pantud väga pailu [tööd] Hää; `orjus oli see, mis `piale `pańdi Lai; are·st oĺli kohale `pääle `pantud Vil; noele (naistele) pandass noid `süide `pääle, et üits om kurjemb kui tõene Ran; ni̬i̬ surusiva selle aia tälle `pääle, ega ta esi es taha Rõn

6. lisaks, juurde; rohkem `kaua sie varakene ikke `vasta piab, kui uut `pääle ei saa Lüg; Isegi juba täis, ei enamb oleks `tohtind `piale võtta IisR; [Ta] oo seeaasta kövasti peele vettand (kaalu tõusust) Kaa; inimesed kasuvad `pεεle, üks põli teisele Pöi; uhame aga vett `peäle, siss tä (kali) seesäb eä mahe Vig; juba kahessakümmend ühüssa täis ja kuuś kuud ju `peale Kir; `mustlised ikki `ütlesid: peremees, pane `pääle kah Saa; nüid tuleb viel tordi ind `piale JJn; ua ja `erne supile `pańdi `tangu `piale Tür; [esimene laps] ei `saandki‿vel kahe `aastasest, siis tuli `jälle teine `piale VJg; kallasin `piima paĺlu `piale, et pudru sai nõrk Pal; vanajagu rahvast `surrid ärä, noored kasusid `pääle Vil; ma vahedi obese ärä, sai viiskümmend `ru̬u̬ni `pääle; neli küünart ja üits `kortel `pääle Krk; üteldi küll et, alambit lastass `valla ja targembit tuleb `pääle (kooliõpetajatest) Ran; mõne es tahava rasvaga keedetu supile `piimä `pääle, et suṕp saap kate `maoline Nõo; liha, ku sa krammi ärä võtat, t‿om kadunu, piimägä om tõne asi, toda tulep `pääle, lehm tahab `nüssä Ote; temä olli saanu ka joba [viina], ja muku uput `pääle Rõn; panõ viiś kopikat pääle vi̬i̬ĺ, siss ma anna selle raamadu Har; viiśtõiśskümme piimä `lehmä oĺl, peenikene kari oĺl pääle Vas; tulõ mu mano, ma˽panõ `palka pääle Se

7. toidule, joogile lisana otsa kui mina õleksin lõukuer, siis `süöksin `mõisa `luomad puha `nahka, `saksad suupalast viel `pääle Lüg; Sa sööd kuivalt - - võta omiti natse piima `piale Han; õlut oli `peale rüübata Aud; viinaklaaś `enne `alla ja liha ja kardulest `piale Kei; meeste kurgud on ikke nii pisikesed, et peab röebet `peale olema Juu; teed `juues ei lähe jänu äe, võta `külma vett `piale Ann; õlut oli ikke pühade `aegu `juua `piale Tür; püśsi`rohtu `võeti `sisse jah - - vett `piale ja‿s läks `alla VMr; [söögiks oli] vahel koorega `kartulid ja kiissad - - ja apu piim `piale Lai; mia `mõtli, et si̬i̬ om vanatońt, nüid ta sü̬ü̬b rattild aena ärä ja siss sü̬ü̬b miu `pääle Nõo; mugu˽`hauksi `leibä ja˽`serpsi `ru̬u̬ga pääleʔ Rõu

8. külge särgi [tegi] ema juba `valmis, `käisid pole [veel] `pεεle `aetud Jäm; Öumpuud aavad juba öitsenupud peele Kaa; [rukkil] loob pea `peale juba Vll; mul oli konks `seinas, `sinna oli ia rät́ikud `piale `panna Kei; edimäld `aeti `amme `käistele köŕtlang `sisse - - ja `panti `värdli `pääle Nõo

9. osutab olukorrale, kus kedagi märgatakse ootamatult `Juhtusin `piale, kui nied `piened `mampslid puid varastasivad IisR; tõene johub `pääle, lähäb `kaibab ja `ommegi asi ull Nõo

10. osutab ringiliikumise lõpetatusele või kogu ala läbi käimisele Arule oo niid rink peele tehtud, aga oosid pole mette leida olnd Kaa; aap küläle kõrra `pääle, siss tuleb kodu, om kõtt tühi (isasest kassist) Nõo

11. pealegi (nõustudes); muudkui `uitas `pääle ja kamandas, ei old tüömest `ühta VNg; `olgu `pääle, võtta siis Lüg; tie `pääle `louneni tüöd Vai; vana lakub `pεεle `körtsis Ans; maga sa `pεεle, ma lähe sööda sia ära Kär; Olga niid pεεle, kudas sa pole seda näind Kaa; laps nutab ja ekib `peale, äi jää vagusi Krj; Ma liha `peale, sa tule siis `järge Pöi; Mi‿sa pääle laterdad Rei; mine `peale, ma jεεn `välja `ootama Phl; va poisid libistavad `peale tüdrikude `ümber Mar; kirjutage aga veel peale edassi, `aega oo Mär; tee aga `peale `ühte `järge Kse; jooseb `piäle `sinnä `tänna Tõs; käperdab `peale, `tehtud saa kedagi PJg; las nad isi‿päle kakelda isi`keskis, mis se mede asi on Saa; kasta ja torsuta neid `lillesi `peale HMd; mine aga `peäle, kui sa tahad Juu; `laisklevad aga `piale Amb; jooseb `peale `siia-`sinna Tür; Mõni mies konutab kõrsis `piale Sim; Kitse talus siad `ulkusivad `pääle Pal; kiub ja põeb `piäle oma jalaga KJn; kolm `päevä sadas, pihutass `pääle Trv; las ta jääp `pääle `mulle vanaduse `päiviss, si̬i̬ teḱk Puh; `tüt́rigukõnõ `erklõss pääleʔ Urv; mi‿sa alasi paugutat pääle taat kangast, tii muut kah Har; olõ õiʔ `hambit, sõ̭s pokõrdass pääle Vas; `sõitlõsõʔ pääle hobõsõgaʔ, lasõ õiʔ puhadakiʔ Se

12. (muud juhud) `Luikesi oli meres nii pailu, et mina‿s saa `öhti lugu `peale Pöi; Meri talub juba pεεle (merejää juba kannab) Emm; Ma pane ikka prillid `pääle, iga ma muidu näe Rei; `aigele tuleb õpetaja `piäle tuada (kohale kutsuda) Kod; Mesilinnu tahive ärä mińnä, me `laśsem vett, siss jäive `piale (paigale) Hls; es ole `lu̬u̬ta, et ta `pääle jäi (et ta elama jäi) Krk; mullõ tuńnist kuuś inemist pääle, kohe ma siss vi̬i̬l `päśsi; Koikkülä pu̬u̬l om mõ̭ni kotuss talusist nii lakõ, et ütte maia ei olõ sõda pääle (alles) jättünüʔ Har; hiir hopõn edimält sääne must, pääle (pärast) lätt är hiirust Lut

13. (ühendverbides) hammas hakkab peale saab jagu, tuleb toime (hrl eitusega) Sie `ristikivi on `ninda `raske, et kahe `veike `jõuga mehe `ammas `selle `piale ei akka; Sie on kaval pettis ja suli, `selle `piale ei akka `kellegi `ammas IisR; Mehed käisid `mõisaga kohut, siś `kohtu ammas akkas `pääle [mõisale] Hää; lõppu peale tegema 1. surmama `pussuga siis oli teht loppu `pääle `selle `hallile (hülgele) Kuu; see (koer) oli `kange `murdama - - `tehti löpp `peele Mus 2. ära lõpetama enamb meil ei ole midagi `rääkida, eks mei siis `tiema loppu `pääle VNg; peale ajama manguma; visalt veenma Poiss ajab `kõikse aeg `piale kui uni, muudku `osta aga tämale IisR; Nii `kangest ajas `pεεle, et ma `viimaks `vötsi Jäm; ajab `peale - - kui `mustlane Mär; `aeti ikke `piale, et riagi ja riagi Kad; `õkva une `viisi aab `pääle, anna `viina ja anna `viina Nõo; timä ai pääle, et tu̬u̬˽tälle seebi kivvi Vas; peale hakkama 1. algama; alustama muud ei `jääned ku `paĺjad `raamid `verkudelle - - [et] kust piad `pääle akkama parandama Jõe; akkasimma `pouku pesema, vara `ommigu kohe akkasimma `pääle VNg; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada Khk 2. tegema, ette võtma `Sõukse loomaga pole koa midagi `peale akata, kes ise ennast ää imeb (lehmast) Pöi; nende õnnetumatega põld küll `miśkid `piale akata VMr; nüid ei mõessa `kostki `piäle akada Kod; mis ma `pääle akka tage Krk; ilmatu suur talu, nüid olna ärä `laotedu kõ̭ik, nüid ei ole sääl midägi `pääle nakata Nõo 3. mõjuma, mõju, toimet avaldama `pannasse `suola [riidevärvile], et siis akkab üväst `pääle Lüg; suitsetati nendega `pöldusi - - teise inimese kuri silm ep aka `pεεle [siis] Jäm; peale käima 1. manguma; visalt veenma tuleb, siss käib ku `mustlane `pääle, iks anna ja anna Nõo; kõ̭ik käesivä `pääle, et - - ega sa esi ka enämb nu̬u̬ŕ ei ole ja nii sai mina mihele Rõn; ta käi ike `pääle, taht, et ma temä nõu `järgi pia tegeme Hel; üt́s poiss oĺl, tu̬u̬ käve ku hull pääle, et tulõ˽mullõ naasõss Rõu; ma - - nakka pääle `käümä, [et] massa mullõ arʔ Se 2. survet avaldama perele käisin kõvaste `piale (nõudsin töö tegemist), ei soand siss `keegi `armu Kos

peen peen g `peene S(n, g `peene) L(n, g `peene Kse) HMd Kei Hag Juu Kos Pee Trm Pal Lai Plt Pil; pien g `piene R Ris HaId Jä ViK Iis MMg; peenes g `peene Khk; pi̬i̬n g piäne Kod; pl `pi̬i̬neʔ Krl; komp peenem KJn SJn Vil Trv, peenemb Trv Ran(-ń-) TMr Ote Rõn San Plv, peenemp Hls Kam/-ń-/, peenep Krk, peeneb Rõu Lei/-ie-/

1. väikese läbi- (ning ümber)mõõduga, peenike a. (pikkadest esemetest ja moodustitest; ka kehast ja kehaosadest) `tääglid on niisugused kalad, neil on teravad `piigid `küljes, mis on `piened kui `noela `otsad Jõe; ilus linane pien `kaŋŋas Kuu; `Saksama `lambaid `niideta vaid kakskerd `aastas, aga neil on üvä pien `villa VNg; kui vili paks (tihe) on, siis on kõrs pien ja terä vilets; Sie nuor mies on pien `justku kasuga `varrugas Lüg; Lat́tid `piened kui `piitsa `varred, mis `aeda sa neist tied IisR; `taĺja - - vissist `ümber, `tömbas nönda rinnad `punni ning köhust `peeneks Jäm; kas sool peenemad `puuri pole; tüdruk oli nii peenes ning pitk Khk; Sõja ajal ma tegi naistele kuue `oakisi, `peenest roadist tegi; Kena `ratsa obu oli, `peene kerega Pöi; luuad teeme jämematest `okstest, vihad peenematest; see `olli kena `peeni kaelaga obu Muh; `Peened `lönga kerida ikka viiuliga, muidu leigab kεε `sisse Emm; vöökoht on `peene koht Käi; Ma töi metsast kanadele püutäie `peened `rohtu Rei; `lihtimise saag oo `kangeste `peene ammastega Mär; lühemäd linad‿o peenema `kiuga Vig; naestelinad, need `soeti `peene arja peal PJg; Esimene tallevill - - ni̬i̬d `oĺlid `seuksed `pehmemad, peenemad ka Hää; ai, lõng läks `liiga `peeneks Juu; üle kahe ruumi`mietri mul on `pieneid `aabi HJn; uherd on jämedam, vinnal on `pienem JõeK; `piene `süidega puu on mitu `korda pienem kui jämeda `süidega Amb; lõngad kedrasin ma `äśte `piened JJn; nõmme rohud, need on `veiksed, `äśti `piene `lehtedega VMr; ta on kole piente `jalgadega mies VJg; vaheköis on peenem ja edeköis, mis irre taga, on kõige peenem Trm; padrikus on suuremaid ja jämedamaid [puid] ka ulgas, tihnik on peenem, kas või sõrme jämedused Lai; tala on peenem kui aamtala SJn; mis peenema `pakla, neist kedräti peenemat `lõnga Trv; kabel lää kana`seĺgä, ku tõine ki̬i̬l peenep, tõine jämmep Krk; peenembä aena jaoss `olli paksembad rehäd Ran; `ańti - - nisuke ame `seĺga, mis alt oĺl jäme ja siiani oĺl peenemb TMr; `pi̬i̬neʔ soolikuʔ Krl; [naistesärgil] peeneb oĺl mäeots ja jämehep oĺl alaots, keśkkihäst saaniʔ Rõu; d́ämmebä [lina] ligenži vareba, pieneba ligenži `kaugõba Lei b. kitsas või väike, ka tihe, kribuline (hrl tasapinnalistest moodustistest) maa `tuulega on vähä `pienem meri (lainetus on väiksem) Kuu; Ligidalt on [riie] `piene `tripsuline, `iemalt `aĺlikas must, ühetasane IisR; Mo silmad äi selida änam `peened `kirja Emm; mõni riie on `peene triibulene Juu; paksud kulmud, teised olid `peened Lai c. kogult, pindalalt, mahult väike nüüd on `pienemb `raamat Kuu; `Kumbeli nenal old pien maja VNg; [kevadel on] `kõige `pienemb vesi Lüg; sääl oli üks pien `metsä toppi; `piened `lapsed `immod emä `nännä; `saapad on `piened; `paljo `pieni `poigi Vai; peen pere ~ rahvas lapsed, järeltulijad mies `rääkis, et sul pidi olema piend peret (laps sündinud) Kuu; `Sinne on ka juba piend peret tuld Jõh; paĺlu teil neid peenet rahvast on Juu

2. ühesugustest pisikestest osistest koosnev, ka osisest endast `sarjaga viel `tuulasimma, `teine pisemb [sari] oli siis `jälle `piene; läks piend `suola `tuoma VNg; tuleb nii `piend `vihma Lüg; `Piened `kartulid olivad sigadelle; Sie suvi `jäivad kõik `marjad `pienest IisR; kahel puol on `pienemäd `silmäd [võrgul], siis kala `uio `sinne `piene `silmä `sisse; nii `piened `elmed nagu `erneteräd Vai; näri ammastega `peeneks Khk; `saia tehjakse peendest jahudest Vll; kanal‿o leespugu, see jahvab kõik `peeneks Muh; Söölu jähu seest keed `välja, `peene kee vöib `seale `anda Emm; pudeliga tegime jämed `soola `peeneks, ega siis pole `peened `soola oln Phl; ussi`erned oo tillolilloksed `peened Mar; kui ta (muld) ei läind `eäste `peenemäs, siis `ańti `ruĺli Mär; peenemadest [jahudest] keedeti suppi Aud; vahest oli rukist vähä, siis - - `süödi pienematki rukist Amb; [tuulamisel] pand reialuse väravad `kinni‿s `peened aganad jäänd `sisse Pee; maśsina peksetud põhud olid `luomadelle paremad `anda - - tema on pienemb VMr; apuoblikas - - pikergused lehed, `piened punased marjad IisK; liha `lõikan õege `peenest `vürhvlist Pal; lina`si̬i̬mnel oĺlid peenemad sarjad SJn; `turslak om vähemp kurn, peeneped `sü̬ü̬ki aias säält läbi, et tükü `sisse ei jää Hls; aŕk ader olna paremb, tennä maa peenembäss Ran; kõge peeńemp akan - - tu̬u̬ olli tolmakan Kam; peenel(e) (kõhulahtisusest) kui saab lihä, siis on tagumine õts `pienel Lüg; Värsk (värske liha) tegi mu vist `pienele; Vahel panid `õllele kedägi `ulka, [siis] võttas `pulmalised `pienele Jõh; peen leib püülileib peenikse rugi levad, `peene leib, `köömled `pandi `sisse Pha; kodune `peene leib, see oli ia küll; `toodi `peene leivad meil teha, et paremad teeme HMd; `aeti õlut `keema ja peent `leiba `tehti sisse Kei; küll ma tahan pient `leiba JMd; oĺli vahel annud siis sel poesikselle kah sedä peenemad `leibä Vil

3. oskust, täpsust nõudev; detailne, täpne ooletab koore päält ära, peenem töö on `voolimene Vll; käsi`öövel, sii on peenema ööveldamese jaos Var; siis suab seda [vokiratta] `pöida akatud sial `treima, sie [on] kõige pienem `treimine KuuK; tislar tegi peenemaid `töösi VJg; kui on peenem töö käsil - - nigu õmmelda, [siis öeldi:] täna on ia `valge ilm, akka `tööle Lai

4. kvaliteetne, väärtuslik a. suursugune, noobel, kõrgemasse, esinduslikumasse kihti kuuluv; sellele kihile omane mina‿i taha `niskeste inimistega `rääki `jusku oppetaja, ta on ikke `pienemb, mina‿i `oska `rääki VNg; ikke tulevad nagu `pienemad sõnad vahele; läks `linna, õli kuu aja õppimas, tuli tagasi, nii pien `preili Lüg; Ema ei taht sugugi, et pueg `piene `naise võttab, sie ei `mõista jo talutüöd teha ja `kohta pidada IisR; linna inimene räägib peenest keelt Khk; nüid‿o `peenemad `seltsi `sead, arjassead kaduvad nüid ää Jaa; abikaasa oo koa nii peenem sõna Mär; kis mõisa ümmer olid `tienimas, nied `rääkisid ika peenemad kielt Hag; mehed `kańtsid kirikus ehk `niukse pienema koha pial pot́i sinised sukad Jür; `piene jutuga tüdruk VJg; kes `piened, ega nied `rasket tüöd ei tie, `uitavad mapid `kainlas Sim; võis `olla peenem ametnik, kas valla kirjutaja või Lai; unsakas on - - `veikse kooliaridusega, teeb ennast peenemaks, kui ta on Plt; peenepe rahvass ja arit inimese kõnelev kirja `järgi Krk; kui tulluva peenembät külälised, `panti aenad `sängi Ran; juba na arinase peenemba moodu `järgi Ote; pedäśs must ka lugu kiḱk peenembe inemese, kes sääl `ümbruskunnan oĺlive San b. paremast materjalist, luksuslik nüüd on kaik niisugused `piened `toidud Kuu; `Kõigile `täideti `klaasid `piene `viinaga Lüg; Eks `nuorelt inime `arva, et kui mies on `piente `riietega - - siis polegi enamb muud vaja IisR; `piened `riided Ris; pienemale nagu naesse`rahva `suapile kua ei tarvita [tökatit] MMg; `tahtsid `saada peenemäd linnariiet KJn

5. hele, kõrge (häälest, helist) `uitamine‿o `peene äälega Khk; Üks vigat pläriseb naa kut vana pann, teina teeb peened εεld Emm; reägib nii `peene eälegä Juu

6. vähene; vähese väärtusega eks piend raha pidand olema Hlj; sene `piene `palgaga ei saa `süüa ega `juua Vai

Vrd peenü

peet1 peet (-t́) Jäm Khk Kaa Vll Pöi Muh Rei hajusalt Lä, Tõs Tor Saa Juu Sim Trm Pal Lai Plt, pi̬i̬t (-t́) Hää Kod/g piädi/ KJn SJn Vil M Puh Nõo Kam Ote hajusalt V, g peedi; piet (-t́) g piedi Ris Tür Koe IisK Iis, `piedi Lüg IisR Vai/n `pieti/

1. juurvili; selle söödav juurikas `suhkru`piedid, `kellest `siirupi `keidäväd, `tõised on punased `piedid vai `süömä `piedid Lüg; meil `piedagi `luoma `pietisi `paljo maas Vai; peedid `kasvavad pali pεεl Khk; `meitel koa `peetisi moas Vll; piigu (põrsas) akkas peedi `lehti nosima Muh; peab arvendama `peeta Mar; `peetisi tehasse liha `kõrva Mär; peediga söödetse sigu Saa; inimese `peetisi [lehmad] ei taha, aga looma `peetisi, nende `lehti nad pistavad Juu; piab `pieti minema Tür; tegime paĺju `pietisi maha IisK; siäl one näid mädu `pi̬i̬tä Kod; neid `peetisi kasvatatasse `suhkrust Pal; suurt `peeti keeda nigu uńdi liha (kaua) Lai; `pi̬i̬ta on parem korista kui porgandid Vil; kas teil tänavu `pi̬i̬te mahan om kah Trv; peedi ka alle `kündmede Krk; vahi, kos sa vahid, a memmel om iki kõige ilusamba peedi Puh; `väimiss toona `endä esä emä pu̬u̬ld `pi̬i̬test `aetut siirupit Nõo; peedi om `sääntse `väikse, vesiaina ai `pääle nigu `kaska Ote; meil omma˽suurõ˽peediʔ, nu̬u̬˽päiv`aigu `ki̬i̬seʔ Krl; mõ̭nõl lehmäl ollõv `hamba arʔ `murdunu˽`pi̬i̬tegaʔ, `pi̬i̬te jürreh Rõu; `valgõ omaʔ eläjä peediʔ, verevä oma `hińdäle süvväʔ Räp; kaŕuss laśk kaŕa `pi̬i̬t́e Se

2. peedivein, peedikas Saad sa mulle rubla anda, tahaks pudeli peeti osta Kaa; Võtaksime - - öhe pisikse peedi ka ää Pöi

peo n, g peo (pio, piu, peu) Muh L hajusalt Ha, JJn Pai Pee Koe Iis Ksi Lai VlPõ eL(pöü Lei), püu (püo, pöo) S LNg Mar Lih Kse Han Mih Tõs Aud Ris JJn Koe Pil, pihu R(piho Vai) Mär Juu HJn KuuK Amb Koe ViK I(piho Kod); pihk g pihu Sim hajusalt TaPõ; sisseü `peiu, -o T V, `piiu M Ran Rõn San Har, pühu Rei

1. a. pihk, käelaba sisemine külg `Lapjavars ottand pihusse `suured ragud Kuu; kes toppis `surnuka läbi, aga sie `viskas `toisest `otsast `toise, pihu oli `vastas VNg; `marja `põõsad `kasvasivad täis `ninda, et `tõsta õks üles ja pihuga `temma Lüg; Siis kõik paa `ümbär ja pihudega `putru suhu ajama Jõh; pihod on kipped Vai; uugaluugid - - `püitsime neid ikka püu sedasi sooja `veega Jäm; vötad kamalaga, kui sa kahe `püuga vötad Krj; Pane püu `alla, ma pane [herned] püu `peale Pöi; siis sülitatse `peose ja õerutse `õndla augu `sooni Muh; labigute varred `peavad siled olema, muidu `aevad püud puhas puruks Käi; Anna oma käsi mo pühu Rei; nad (tedred) tulevad vahest ońnile nii ligi, et veta `peoga ta `kińni Noa; obune võttis peo pealt `leiba Mär; kui oli kiriklik - - taĺlitus taĺlitud, siis sai alles `peimes oma pruudi kää `peosse Lih; ea pea poisil - - tal justkui viśsati `piuga Kse; ründad oo siäl, kus piu akkab Tõs; tämä noeṕn selle raha siält omalõ pio; pulmad ikka üsa `pioga `katsu juba (väga lähedal) Khn; tee peo `lahti, `näita, mis sul on Saa; üks mies tuli, pio oli vaśkraha täis Kei; ega sial siis nuge ega `kahvrid ega laual kedagist põld‿s, kämmelda `pioga, ku‿sa tahad Hag; `näĺkjas `neoke ermos libe, kui ta `peosse puudub Juu; rakud võtab `pihku, kui midagi teha HJn; `liianiga `piusse ka `anti [koolis] Amb; piu oli kohe kõva, krobe `preśsimisest JJn; `vähki `püiti kua tulega, siis pühuga `püiti Koe; köit ei tohi läbi pihu `lasta `juosta. kui ta läbi pihu juokseb, siis on pihu nahk läind VMr; leivamurikas enesel pihus ja pistab aga `pialegi Kad; pihk süveleb, suab raha; oiśs nagu piho piäl (hellalt, hoolikalt) Kod; kui odra oli lühike, siis `kistud pihuga Pal; `ahmis nii`mu̬u̬du, kui `pihku vähe läks Ksi; oli `taskus mõni `kompeki ivake, `mulle `ańdis iga kord pihusse Plt; sigadelle siis - - `kartulid tambiti sekka ja, püo oli si mõet ikke Pil; sa olet nenda rõõmuss, ku [oleks] lind sulle `piiu sittun Trv; miul kaduśs, nindagu `peoge (jäljetult) `võeti ärä Krk; peon om eluju̬u̬n, `rõivavarn, söögilaud Ran; karuuhak `suskab, ei saa mitte `peiu võtta, nii terävä nõgla om Nõo; noore `kapstalehe lõiguti väidsega peenikesess, siss - - `peie vahel pidi näid `õ̭õ̭rma ja pitsitämä Ote; taa lat́s˽om ku ellävhõpõ, ei püüsü˽peon ei pütün Kan; kikass om `väega kuri, tu̬u̬ ei mõista peo päält võtta, tu̬u̬ `t́sankass peo naha `kat́ski Har; olõ õs `aigu jüvvägi võttaʔ, käpäśsi õ̭nnõ `uibu alt paaŕ ubinat `peio Rõu; ma hoia iks `võt́mõ peohn, ku ma tõsõ tarõ mano ka lää Plv; ku jummaĺ uma pio kińni˽pitsitäss, siss um kõ̭iḱ otsah (põuast); nõgõsõli̬i̬ḿ võt́t nigu `pioga˽täi ärʔ Vas; katõ sammu pääle hõ̭it üte pio siemend Lut b. (sisekohakäänetes adverbilaadselt) kätte; käes; käest Näe, `pihku `saime suliku IisR; vöttas püksid `püuse Khk; See oo rohkem seike püust püuse kaup, ega sellest suurt äi räägita Kaa; pisike öitses oli pöos Jaa; Kelles see sant mood korra juba on, see vaadab ikka, kus aga midagid `püusse saaks (varastajast) Rei; kebadi `ańti vikat peoss (et niitma hakata) Ris; `ot́sisin ja `ot́sisin, mitte `kuskilt `pihku ei akand Sim; mena jäin üksinda `peosse Vil; jäness ju̬u̬sk `linna, sõss om koeral peon Krk; ega mul enämb `lämmä vere `tilka es ole, et nüid ma olen peon Ran; mes sä laabit tost pääst, `juusse jo esiki laheda, kaḿm ütte `viisi peon Nõo; ma˽mäńge `kaartõ, muidu lät́s kõ̭iḱ välläʔ, a˽pot́i `soldańn jäi `piiu Har c. piltl `surma pesita pihus (on väga lähedal) VNg; `estest `mülläs `suurest, tegi `viina iga päiv, aga nüüd on `pienike pihus (vaesus majas) Lüg; Mõni on pidand elu aig pihust suhu elama Jõh; Poiss läheb kole `väenikust, pian tal `kõrvad `pihku `võtma IisR; Anna üsna püuga muistust pεhe Emm; nutt peos kohe (kohe hakkab nutma), ku vähä puudud Mär; `mõtlesin isi `piusse (endamisi) Hää; ei ole ees kellegil `aasta jägu, söövad piust suhu Ann; temä võlet́s miul suu `sisse, mis periss `peoge kaian (silmnähtavalt) võle om Krk; sa piät iks `peoga (suure vaevaga) `ti̬i̬ńmä Ran; läits joodikule mehele, nüid kõnnib siĺmä peon (nutta tihkudes); `nüidsel aal om kõ̭igil kitsass peon (vaesus majas), ega tõesele ei täi kõtutäit `anda Nõo; muide vana oĺl ka hinge `piiu võttanu (ära surnud); võta süä `piiu (julgus kokku) ja mine läbi mõtsa Har; siih um nimä elänü niisama piost `suuhhe (tagavaradeta) ńapu `vaihhelt Vas; mul om no jo süä peoh (tunnen hirmu), maʔ nii `peĺgä Se

2. käelaba pikkusmõõduna änamasti site oli kahe peo `laiune Mih; kuus ja seetse pihu on vikat́, sedasi mõedavad Äks; Kui löe pikkus - - on ühessa või kümme peo, siss on see mehele paras SJn; ri̬i̬ `kõrguse mõõt olli paiel ja `risti peo Krk; kas si̬i̬ mõni vikat om, neli peo pikk ja `si̬i̬gi om `õkva otsan Puh; vikadi vaŕs pulga mant ütesä `piiu piḱk ja vikat́ säidse `piiu piḱk om kõ̭kõ `parhrap `niitmise vikat́ Har

3. kinda peopesa kattev osa; ka kindalaba `Kinda pihu lähäb ikke `enne `katki kui päält Jõh; `kinda vaŕs, püu, sörmed Jäm; püu inaraks kulund Khk; siis sai aketud püu kuduma Kär; `Kinda püu on, mis ää kulub Pöi; `kinda pöo jääb seetsi‿pole `jälle, väljap̀ol‿o selg Muh; Kendä peod oo päris ää kulund, aa ette kendäle uued peod Mar; `kinda piu on siitmoalt, kus pöial akkab Hag; nii laiaks, kui sie kinnas taheti, sätiti sie pihu siis KuuK; `peidla auk `lasta `sisse - - siis tied pihu edasi Sim; kui pihu jägu `tehtud saab, siis tuleb veike sõŕm teha Lai; `kindit sai kah nii kodada, kui tagumane ots `olli terve - - i̬i̬st peo lagunu, võesid vana veere `külge kodada `vastse `kinda Ran; `kinda peo [on] rusik`kińdil Plv

4. linapeo kaks pihu sai `korraga `kuondla teha VNg; kisuta üles ja `pannasse pihud kokko Lüg; viis ehk kuus pihu ehk kui `paljo `kiegi tahab `panna, kokko `kierada, siis `ongi lina `nuustik Jõh; püud pannaste akk`jalga Jäm; pingi `pεεle `pandud see püu ning siis sai nuiaga `sönna `pihta `pandud (linakupardamisest) Kär; kui linad‿o ää `kistud, pannasse kümme püud kogu, see‿o kerajas Mus; pärast ligu pannasse linad tokki, kolm peo kokku Muh; metu peod sa `päävas kisud Kul; need‿o parajad piud, mis `sõrmede vahele mahub Vig; kõige `este olid niukst lõugetid, kaks ammast oli teise sees, se peo oli seal vahel Lih; [linad] `tehti `piudese ja siis `viidi merese liguma Tõs; peo köidetse `kińni, `võetse kuus-seitse linavart - - kugartega ots ülesse, juurikud `alla Saa; pihule `jälle `tõmma `ümber side, pihud `siuti kubusse Amb; iga peu oli `kińni `seutud, kolmkümmend peu sai `koosse `panna Pai; linad `kiśti kätega ja pihud `pańdi `püśti Sim; pihud `tehti nigu käe varred, selle sama pihu küĺjest `võeti side, köideti pihu `kińni Trm; vanass lina `pańti `suuri pihuje Kod; mitt‿üks peo ei ole linu enäm KJn; talupoisil `olli kolmsada pihu linu `aada SJn; tuhat peo sai iki ärä kakut [päevas] Trv; ku ää lina, sõ̭ss kolm aarakut võta ja `ommigi peo kähen Krk; väegä `suuri `peosit es tetä, es ligune ärä Ran; lina`kakjale `masti `peode pääld raha Nõo; kura `käega tsusassit peo sinnä [kolgitsa] vahele, siss ää `käega sangutit üless-`alla Ote; ku suuŕ peo oĺl, sõrmõ `vaihõ pidit kõ̭iḱ täüs `põimma Plv; edimält ma tei `väega `suuri peia, peräst `naksi tegemä `säntsit ku tõõsõki Räp; ku om käüdet, sõ̭ss om pöü Lei

pidama1 pidama, (ma) pea(n), pia(n) R eP(pidan I) Trv Lei Lut; pidämä Kuu Lüg(-mäie) Vai hajusalt eP((ma) peän Mar Vig Tõs Juu, pidän Kod; pedä- KJn), eL(pedä-), pidäm(e) M San Krl(pedä-), (ma) piä(n), pia(n)

1. midagi või kedagi kusagil või mingis olukorras hoidma kilud `suolati kohe ära, kilu enam riim`suolas ei `piatud Kuu; on viel `leibä nattukese, sie viel piab tädä elos Lüg; ega meid `jõude ei `piatud Jõh; külä mehed pidäsiväd `rüssi joes Vai; under`taĺje pidas rinnad änam koos Jäm; mihed `rautavad obust ning naised pidavad `jalga; ma‿s räägi seda mette kellelegid, pidasi nönda oma tεεda Khk; asjad peab `kordas pidama, et alati vötta oleks; meest `peetakse sönast, `ärga sarvest, obust ohjast vns Vll; kore kondiga obu ai pea liha peal, lihab lahjaks Jaa; Meri meite elu sihes pidaja oli, maa pole sii midagi annund Pöi; kes sui ää sureb, seda `võigid `rohkem kodu pidada kut kolm `päeva, lehk tuleb taha Muh; `arki pidama, `panta pεε `alla ja jälad öles (tiritammist) Emm; suuremad paadid `peeti meres `ankru peal Phl; `kaupmes annab ikke tagasi, egä‿s tä `eesele pea; kuda ma neid üksipäni `silmäs saa pidada, `lapsi ja `loomi Mar; jo mo silmad nii `peeti, et ma neid ei näind Mär; kaks õde oo surn, kolmas minemäs, tiä kui kaua mind `peetse Var; Ää pidäg külmä jõlmaga ikka ust päräni Khn; `surnuid ei pia koa rahu (halvustab) Aud; peab oma mõttes, ei räägi paelu Tor; piab `enge sehes rohudega Hää; kelik piab `vankre ku̬u̬s Saa; [leetrihaige] `piati pimedas, siis ei rikkun `silma HMd; mõned `piavad alati seda `viina kodo, `loomadelle [rohuks] Juu; nemad `korjasid kohe sügise seda aput `piima - - ja külma kääs pidand seda KuuK; linad, mis me ära kupardasime, viisime jõkke likku, kaksteist `pääva `pieti lius Amb; sui pala muidugi, või jo `jalgu `riides pidada Ann; perul obusel `pietakse ikke suurauad suus VMr; mes sa `inda pidäd, lahe `natke odavamass, siis õssetasse kõhe Kod; teinekord oli keelatud, et ei tohi edasi `riakida - - aga kus teine ei jõud pidada, lobises `väĺja ikke Lai; selle pudruge ma `piagi `ende `enge sehen Krk; piä kõrva `valla, ku ma sedä `asja seĺlate Hel; kud́ass käsi käänäb, nõnda piht piäb, [st] merätse langa ti̬i̬d, nii ta sul kannatab Ran; näĺlän `peetu lehmä piim om lahi; `vaŕgil om ka‿kke ädä, ei `peetä neid rahu `koskil Nõo; vanast olli puu anuma, nu̬u̬ `tahtseva kõrran pidädä, siss `oĺli piim ää Rõn; ta ei peä midägi sisen, ossendes San; Nahk pedä `su̬u̬ni koon, liha ei olõkiʔ Urv; naidõ sammu `hainuga piat õks lehmäl elu sisen pedämä; miist sõnast `peetaksõ, `härgä sarvõst `veetaksõ vns Har; mia kuulõt, tu̬u̬ piä˽`hindäle Rõu; susi sü̬ü̬ hoiõdu aśaʔ, pini piḱält `peedüʔ vns Vas; ma˽`peie tu̬u̬d `malka nii `kõvva peoh kui Räp; tiiä‿i kui hoit, kui peo pääl pidägi (hellitamisest) Se; üte `käega pidä, `tõõsõga `lõikass Lei; latsõʔ `veikeseʔ pidäväʔ künnelt kua joʔ, `lätväʔ patalõ Lut

2. säilitama, alal hoidma; mitte loobuma, millestki kinni pidama `lapsest `saadik - - `täüdüs sie rand puhas `olla ja mina ka nüd igä pidin sen `puhta Kuu; nie one kaik sanagad inimesed, `neie sanad `jäävata `pietavast VNg; `luoma `kõhta `jällä on `säädos `pietod, sügise `miskese ma tappan ehk `miskese järäle jättän; kel ia pia, sie piab `mieles kõik `asjad Lüg; monikaine obone pidä tied Vai; kes es pea nönda seda `kurssi, lükkas parre maha Ans; pea ikka `piiri ka; jövad sa `köiki `asju `meeles pidada, mis `soole räägitase Khk; ma usu, et ta oma söna peab, nönda kut ta lubas Vll; mei pole pidand sest (keelust) persetki Emm; kuda isä oo teind, siis lapsed ikke pidavad sedä `pruuki Mar; kuer ei pidand `jäĺgi, `kaotas kääst ää; ei mõesta parajust pidada Mär; `kohto `siädust tuleb pidada Tõs; pidasid ikka oma `tõotust Tor; ma pian oma sõna Hää; ei pia saladust, reagib kõik `väĺla Nis; pidage `mieles, mis te olete vanematest näind ja õppind; millest see tuleb, et ei mõista `piiri pidada Kei; `enne akkasid `kangesti vene `usku - - soab nähä, kas te peate ka oma `usku Juu; nied on merepüü `riistade märgid, kõik talud neist ei pea (ei kasuta) JõeK; obune ei pia tied Koe; pudrupia, mis sie kua mieles piab VJg; täl ei õle `õiged `motso egä aru, piäb jo `piiri pidämä õma jutuga; tämä‿o miälen pidäjä, tämä ilman ära ei uneta, sõna pidäjä Kod; joodik on nisuke lakard, ei pia `korda, perekond on söömata Plt; karja koer paelu ei piä `jäĺgi; ei `märkä aru pidädä, ju̬u̬ liias täis ennäst KJn; temä peab `kangeste `puhtust Trv; ta tõot́ küll, aga es pia sõna Hls; ka (kas) nemä `mõnda kellä `aiga `piave (tegutsevad, millal juhtub) Krk; me rahvas `väege pedävä `usku Hel; mia jõvva siss `kõ̭iki meelen pedädä, pää `onte maakerä ei ole; ei ole naśterahvast, kes majan kõrra piap Puh; esäd es ole, aga mia pedäsi kõva kari, miä es lase poesil koheki `ulku ei minnä sedäsi uĺa pääle Nõo; noorõn, ku esi vi̬i̬l ollit lat́s, siss - - es tiiä meelen pidädä toda vanaaja ello Võn; ku `tärminil ei massa, siss nõvvetes `sissi, kui `tärmini ei pia San; ta ei piä omma sõnna Krl; nu̬u̬ ei mõista `piiri petäʔ `ju̬u̬misel, siss joova henne hulluss; hobõsõl om hää meelen pedämine, kos ta lätt, sääl tulõ ta tagasi kah ilma eśsümäldä Har; tallõ pinile võtaʔ malk ja ub́lota nii, et ta meeleh pidä Räp; tark inemine, kes pidä kõigilõ `õigut (on õiglane) Se; kea pidä hüvvä süänd, tu̬u̬ iks sańdilõ and Lut

3. midagi või kedagi tagasi hoidma, ohjeldama Pea `leuad, kui `jouad Kuu; nied akkasivad `ninda `naurama seda lugu, et ei saa `nauru pidadagi Lüg; lapsed vahel `itlevad ikka: akkame tött pidama (st proovima, kes kauem naeru suudab pidada) Khk; Kui see jutujärje käde saab, see‿p saa ju ennast änam pidama Kaa; Pea ette vahest eese mokk moas koa Pöi; kas sa pead oma lõuad Muh; ei jõua `eese kätt pidada, `kerge `kääga, kohe lööb Mär; ää räägi änäm, piä suu Tõs; mis sa `tühja porised, pia parem enese mokk vaga Hag; suulas inimene ei pea suud Amb; ei suand ma ennäss mitte pidädä, kõnelesin `väĺjä Kod; kui se suslamoor aga oma suu piab, et ta `mulle `viina müis Lai; mia olli tubli poiśs, et nevä mut es pea Hls; laku perset ja piä lõvva Ran; temä es pia kust Puh; mis sa alasi larmidset, pia suuʔ Krl; ta vana tabakõnõ ei pia külh üttegi varast Har; Ei˽taad poissi piä˽`päitse ei˽paelaʔ, ta tege miä esi˽hääss `arvass Rõu; raha piät kõ̭gõ käḱüśsih olõma - - egass taa ribah lukukõnõ midä piä eiʔ Vas

4. a. kestvamalt ühes kohas või ühesugusena püsima; vastu pidama, kestma talust `viidi üks ärg `moisa `künni`ärjast, ei jäänd pidama, tuli aga `ohta koju Hlj; niit vilets, sie `õmblus ei pia, akkab `purguma; lumi sadas ja sulas kõhe `vällä, aga `vaata puu `pääle jäi pidämäie Lüg; see katus oo juba kakssada `aastad pidand Khk; Sukasääred oo alles üsna pidajad, peab uied peed otsa jätkama Kaa; Ega `oasta sai oma täätud jägu köit `tehtud, mis see köis siis pidas, mõned `oastad Pöi; ega see riie pea kedagi, õhuke lirts Mär; kui uus aid `valmis `tehti, see pidas kümme `aastad Var; Iäd laevad pidäsid kakskümmen `aastad, kud́as puud olid Khn; Ega hobu ei via, kui lu̬u̬k ei pia vns Hää; loom lähäb, egä tal kusagil pidämest põle Juu; arv sukk on `kuotud, on aga kokku ämmeldatud, ega sie pia kedagi JõeK; kas juurte koŕv pidas `rohkem kui `vitste koŕv Amb; `teibad ei tahand kudagi `muasse pidama `jääda VMr; lai lumi jääb maha, jääb tee `piale `paika pidama Lai; eläjä jooseva `kiini, ku kiini väĺlän, ega sõss eläjä enämb ei pea Trv; jää om `seante kore, pudeve, ega ta ei oole `seante, et ta pidä vi̬i̬l midägi Krk; Viisu˽nõgluti vi̬i̬l alt `ahtakõ̭isi `niidsigaʔ ärʔ, sõ̭ss nimä˽sai˽kõvõmba ja˽pei˽kavvõmb Rõu || jätkuma Kae˽vanast mõtsan puid pidi, es sõss kiä `halva puud kodu tu̬u̬ õs; Ji̬i̬hn neid pidi, alasi oĺl sul `väŕski kala võttaʔ Rõu b. (hrl impersonaalselt ilmastikust) üks nädäl`päiväd pidi kagu `tuuli Kuu; piass nüid pidama jumal `kuiva, et saab ein `tehtud Lüg; kui `ilma piab, siss läheme Kihelkonnale Khk; Möllas ette mütu pääva ühtejoomi lund, täna ilm jähi ometi püsut pidama Kaa; On puud sügise kaua roheltsed ja `lehtes, siis peab `pitka sügist, talvet pole nii pea tulemas Pöi; nüid akatasse rukid `lõikama, kui `kuiva `ilma peab Muh; peab kõva talvet, ei annagi külm järäle Mär; Sellekorra piäb pitkält palavi `jõlmu Khn; nii kalgid ilmad peab iga päev JõeK; kui oli põud, kuiv võt́tis viĺja ära - - vaest pidas mitu kuud `kuiva Trm; ei ta nüid vist sadama akka, pidab taheda Lai; ku ta iki nõnda väärt ti̬i̬d piass, et puu är saass vedäde Krk; seräst vagust `ilma ta piḱäld ei piä Ran; mõnikõrd piäp `talve kavva `kuiva `küĺmä Kam; seeni `aoni pedi hüvvi hainategemise `ilmu Har; ma sõ̭ss lää, kui jummal `ilmu pidä Plv

5. pidurdatuks, paigal püsivaks, peatatuks tegema või saama; mitte järele andma Kova `vuoga `ankurid igäkerd ei pea Kuu; [laev] `puutus `pohja, ei jäänd pidama VNg; tõkked ees, vesi jäeb pidama Muh; kui `kutsar saand obosid pidada mette, siis ta võt́tis isi ohad `peosse LNg; Mia sua `minnä küll, kedägi põlõ pidämes Khn; lehm läind põegiti tee `peale ette ja autu põle saand pidada, sõitnd kohe `otsa Vän; uśs pidi kolmande viiru `peale pidama `jääma Jür; `siuti narsuga `kińni, võt́tis vere pidama Amb; meie puĺl pani `juoksu meie kääst, ei jäksand teda pidada JJn; jät́tis ühe turba jägu alt `leikamatta, et vesi jäi `sinna pidama, et `piale ei tuld Rak; jäi pidäme `sinna, oksa `külgi jäi pidäme Krk; piä piä piä, las ma esi paenuta `endä üless Nõo

6. mitteläbilaskev olema (hrl vedeliku ja soojuse kohta) juhtnahast `saapad olid üväd, ise pidasivata vetta VNg; ku `terva [saabastele] `paljo paned‿s piä `suoja enämb, `lähtö jää Vai; Paet äi pea vett, see tuleb pidajaks tiha Jäm; kiha puńn äp pia `inge, pane närts `ümber Khk; Jöulu ölle tegemine oo ukse ees, oome paneme törred-tannid liguse, et nad pidama jääksid Kaa; Tuul uhistab roami ja loasi vahelt läbi, äi tea mis `sooja see peab Pöi; uks arvaks kuind ja kulund juba, ei pea tuult Mär; pooĺ`viltu saavad [harjapealsed õled] `säetud, et ta `vihma koa peab Mih; `sõuke rät́ik pias koa, mis ikke ko `küĺmä pidas ja tuult pidas Aud; `saapad pidavad vett Ris; puussepp - - lihib kaks `lauda nii, et ta vett peab Jür; maja ullem kui sara, ei pia tuult ega `vihma Koe; tünni põhi ei pia `ästi, `imbib aga vähä`uaval vett `välja Kad; kui ärä `kuinud on [puunõu], siis ei pidä, vi̬i̬ likko `oito - - siis pidäb Kod; kõva vanutus `oĺli, pidäs `vihma ka Vil; sann ei pia `lõunu, aken om `valla Krk; si̬i̬ ei pia `vihma, si̬i̬ rõuk ei `kõlba kohekile Hel; ku kõrralik kolmjalg om, siss ta piäb vett küll Nõo; `piśtü katusõʔ ei piäʔ `vihma ei lummõ Urv; annom ei piäʔ `piimä Vas

7. midagi või kedagi enda kasutuses või käsutuses hoidma a. (omandist, ärist vms) `saari ajal üks mies pidas seda vabrikut Hlj; `kuoliõppetaja pidi maad ka, suvel tegi maatüöd, `talvel `jälle pidi `kuoli `lastele Lüg; pidäs `puodi siin Vai; mo vanamad pidasid ühe teise mihega maid kogu (koos) Jäm; siis oli paar `vörsta `eemal, koes ta `koltrit pidas Khk; inimesed peavad jo maid pidama, teisit nad ei saa Mar; ma pidasin sel ajal vana `kõrtsu Mär; sai talu pidädä, oli rübelemest ja `tõmmamest Vig; läheb moade `piäle, akkab maid pidämä Tõs; mees oli söjas, ela nella lapsega - - ja pia siis `kohta HMd; nüid enäm `peetä nii paelu `metsäsi Juu; vend pidas `trahterid VJg; sulased ja neet́sikud õlid mul, õlin talu pidäjä Kod; akasin vekest `põldu pidama Plt; naine pidä pess ütsinti kotust Krk; mina olen kavva `põldu pidänu Ran; nemä saeva talust `valla, nemä‿s ole põllumehe, es jõvva talu pedädä Nõo; esi ma olen ka `veskit pidanu Võn; niä˽pet́ti taad kotust kümme `aastaga Krl; ku˽ma vi̬i̬l `poiskõsõ t́surakõnõ oĺli, siss `naksi jo maad pedämä Har; kes alośt elämist, tu̬u̬d üteldi, et `puustusõ pidäjä (asunikust) Räp b. (koduloomadest) kaheteis`kümme vakkama oli oma `einamad, `palju `sellega sai `luomi pida, ühe `lehma, obuse, paar `lammast VNg; `naaburi pittä `pallo `anni Vai; pidasime viis veist ning kaks obust Khk; sa tahad `lehma pidada, neist eindest saa ju lammaskit `süia mette Pha; siit inimesed pidavad vähe emisid Pöi; nee on ühed kuivad maad, `aitavad alvemad `viljasi küll pidada Emm; `valgid `lammud `peetässe ike änam Vig; Ku `rohkem anisi `pi̬i̬ti, siśs anikõredest `teh́ti kera alused - - `kuivi `erni `pańti `sisse, kõrisesid ilusti Hää; `piasid `ärgi, ärg oli kõvem `viama kui obune Ris; nii `vaene küla, et ei `jõutud `lehmi pidada Jür; peab mesilasi teise tüö kõrval Amb; millega ma seda põrsast viel pian VMr; ma õlen näid küll pidänud, punasid ja `vaĺgid ja kõŕbobesid; kukke pideti kellä asemel Kod; ku kodujänessid akati pidama, siis akati läkiläkit tegema Lai; ta ei jõua enäm `lu̬u̬ma pidädä KJn; mis sest vanast `oinast `peetas‿sis Vil; ku tõise kätte mesilinnu pidäde annab, siss kuri silm käüb üle Hls; si̬i̬ om üit́s obene, kedä võit pidäde, terve ja iluss Krk; me siin `paŕtse es pia, pardsi tahava vett Puh; ma‿le lammast pedänu ja ole pügänu kah; kos rikass peremi̬i̬s `olli, kes `ańne pedäss, sinna märdisandi lätsivä märdi ani `sü̬ü̬mä Nõo; kuuś `lehmä oĺl iks ilmast `ilma, taluinemise `kit́si es `piävä Ote; paaŕ kuud pidäsi `lehmä, ai tu̬u̬ liha täüś ja jäl˽möi ärʔ Urv; maal ei saa õ̭ks tõisildõ elläʔ, piat iks eläjeid pedämä Har; saa ai˽kannu pitäʔ, külä pini˽`koŕjasõ˽kanaʔ arʔ Vas; talvõl pia aiʔ üt́tegiʔ `leh́mä Se c. (inimestest) enamb ei saand `kiegi `tienija pida Hlj; egä kaik pere`miehed `eiväd piä sulaisi Vai; `mandril oli ikka teist `moodi kohe, sääl olid `jöukamad, perenaised pidasid `teenijad Krj; `suilene ja `aastapoiss, kuidas killegil `jäksu pidada oli neid Rid; ei mette jõun sulast pidada Aud; mõni peäb ike sulast koa Juu; ta pidas kaks sulast ja siis tal oli neli tüdrukud Pee; no mina olen neid `möldrid siin ära seitse tükki pidanud Äks; temä esi ei jõvva tetä, siss ta piap `poissi pidäme Krk; nu̬u̬ õ̭ks pet́ti `ti̬i̬ndreid Har; peiʔ `oŕju, muidugu manitsiʔ ja käsi˽`tõisi Vas d. (mingis ametis teenimisest, teenistuskohal olemisest) pidä `tiisleri `ammeti ja tie kaik tüö, midä ede tulo Vai; ega ta seda ametid omitegi saa `peetud Mär; `Vaesõmad lapsõd pidäsid ikka karjatsõ amõtid Khn; peab talitaja ametid Ris; ei pia `kohta - - ühest teenistusest läheb `teise Ann; mitte `üstegi ammetid ei pidä Kod; elukutset võib igaüks pidada Lai; tüḱk elu`aiga sai sedä ammadit peet Krk; kes temä ametit tiiäb, mes tä piäb Nõo; üttegi tü̬ü̬`kohta timä es piä Ote; mis ammat́ sullõ andass, tu̬u̬d piat sa˽ka ausadõ pedämä Har; saa‿i tast pussagust ütegi ammõdi pidäjät Rõu e. (muud juhud) rebäne piäb pesä `metsäs Lüg; `seitsme jalane süllabu ikka `peetse Muh; ei me muu nime pial tend küll ei pidand Hää; mõned `peavad kolme õlmaga rüsasid Trm; aja`lehte ta ei piä, raamandut ei loe, tõste seldsin ta ei käi Hel; tegijä tedä ei taha, `ostja ei saa, pedäjä ei tiiä täst midägi = surnu kirst Nõo

8. (põllukultuuride kasvatamisest) `piavad vel `paergustki sääl linu maas Hlj; suvirukkid, neid pidäsin minägi `ennemäst Lüg; `kaeru sii es `peetagid maas, sii olid odrad `rohkem Ans; `mütmed `seltsi `tuhlid - - punase koorega pole pidand Pha; meie ei pea εnam upesid maas Muh; nee on ühed kuivad maad, `aitavad alvemad `viljasi küll pidada Emm; nääd talve rukit ei pea Mar; paĺlu sa `otre ja linu maas pead ka Mär; sii pool ikke `peetse `rohkem porgandid Aud; `piasid `ärgi, ärg oli kõvem `viama kui obune Ris; `läät́sid `pieti ka KuuK; tema pidas tubakaid omal Ann; `püili sai küll, mõisad pidasid nisu muas irmus pailu Pai; neid (kartuleid) `pieti süöma jäust `aedades Rak; vanass pideti paĺju `õtru; mina pidän ube ja `ermid egä `uassa maan Kod; `ennevanast on `peetud kanepid Lai; ma ei `piagi ääp uba Krk; nigu nakati `kartuli `rohkemb pidämä, katte näĺg kah Ran; ma pidäsi türgi `kaara - - tu̬u̬ oĺl kõvemb Kam; mi˽pet́ti kańõpit Krl; `tatrekko `peetäss `meh́tsede peräst Räp

9. (riietusesemete kandmisest; ka ära, kulunuks kandmisest) neid pikke `säärega `tossu ma ei ole pidänd Kuu; `nuored ei pia `särki VNg; nied on juba `pietud `riided Lüg; ame on sie, midä `toisi `riidi all `pieti Vai; tal oli pool`peetud kuub üll Khk; nee `riided oo juba ää `peetud, vanaks `kistud Muh; meie `peame ikke veel linasid `säŕka Mär; viisad, venelased pidavad neid Lih; mina pidasin koa lapselt öhe kuue ära Mih; `peetud jaḱk, künnäsnukad juba `katki Tõs; Nüüd pidäväd enämiste kõik `suapu; Rikkad suavad `siidi ning samõtid pidädä (neist valmistatud rõivaid kanda) Khn; linased särgid on pidada Hää; `pastli `kingi vahel mõned `arva pidasivad KuuK; ära pia oma uut `kleiti ära JMd; ennemalt vanal aal `pieti pikki kasukaid kua VMr; ma pidän sedä jakki egä `päävi; `suapad juba vanad, ärä pidetud Kod; viisk rajakas visati aa `jäärde või `tulle, kui ta ära oli `peetud, vanaks läind Lai; ma pidässi siu kuvve ärä Trv; mul oli paĺlu `ammid, aga nüid om kikk ärä peet Hls; kolme`kõrdise lõngast paks - - sukk, egä päe pidäde Krk; mõnel `oĺli rõevass kavva säĺlän, läits pidämisega näd́sele Ran; villast om kahju egäpäiv pedädä, ta `trot́sub ärä Nõo; pajo koorist `koeti koton pidädä viisu, lõhmusskoorist `koeti `keŕkon kävvä Võn; mul om külländ `rõivit, ma ei jõvva är pidädegi San; noʔ omma jälle na `vahtsõ `rõiva `kat́ski peed́ü Har; vinne `saapaʔ, vanaesä pidi noid `saapit Rõu; ma olõ õi˽`saĺli pidänüʔ, mu˽pää mõista ai˽`saĺli pitäʔ Vas; mul ommaʔ vi̬i̬l viisoʔ - - linadsõ viisoʔ, `höste teiʔ, kavva peiʔ Se; kumak, `sääńtsit `hammit `peeti Lut

10. a. mingit tegevust, toimingut sooritama, läbi viima siel `pieti `riidu ja `pekseti üht toist VNg; ega `iestlane sõda pidand - - `sakslased ja venelased ikke pidivad Lüg; siin `selle `kõrtsi `juures `piati ka `laada Jõh; pappi akkas `jutlust pidämä Vai; mönikord taluperete `juures - - `peetaste `palve`tundi Jäm; jänese `jahti `peetasse jo; `metsas `peeti kivi `ääres `pillerid Khk; enne `peeti si vallamajas ka kohut Vll; Õpetaja käis ikka seal teenistust pidamas Pöi; nad oo `sõuksed `muistsed inimesed ja pidavad `kuntsa ikka veel Muh; tä akab seäl kõnet pidämä Vig; kui `laata `peetse, jo siäl laadalesi oo Tõs; poisid akkaśt kisa pidama ja koerad `joosid ehmatades `välla siis HMd; peäb `vahti pidama, et `võeraid - - läbi ei lähä Hag; mõni targa `peaga ei ökita, `puŕjus `peaga nagu võtab sõna pidama HJn; üks saunamies käis siin karjas ja tema siis pidas ka nisukest `kuńtsi - - tema ei taht, et `riede loomad `lahti `lastakse Amb; sial peres `pietasse lina ropsi `talguid Koe; mul on tuld siin `suuri `võitluisi pidada VMr; si̬i̬ õli `lahke sõnaga õpetaja ja pidäs ilosass `jutluss; lapsed pidäväd `niskess pillarid Kod; pidas pika eebistli Lai; `muistsed inimesed pidäsid `paastu küll KJn; enne sõda `peeti palvet koolimajaden, kun kiriku kaven olli; temä pidäśs neid `kuńtse egät, mis pidäd ańds; pidäsim egä `õhtu `simmanit Krk; üits `äste lõvvakass naene lännu sinna kõne`tu̬u̬li ja pedänu kõnet; Soel `peeti egä nädäli pits`palli Nõo; `uskligu˽pet́ti siin `palvõtuńni Krl; ku˽sa olõt opõtaja ammadi pääle löönüʔ, siss pia˽ka rahvalõ tubliʔ jutusõ; kolm `päivä `peeti tu̬u̬d `jahti Har; esä pidi `taĺgit kah, kivividämise `taĺgit; pidi mitu `aastat tu̬u̬d pillak̀aari Rõu; imä maśs raha [ära], siss jäi `oksju̬u̬ń pidämäldäʔ Vas; `maakõ `sü̬ü̬mä - - kaŕalatsõ õks pidävä tuud `mängu Se; `pallust `peetäss kerikuh, kalmõhtõ pääl, kotoh kaʔ `peetäss Lut b. mingit sündmust pühitsema või tähistama `enne `piati `pulmi mittu `pääva Jõe; pidasima ikke `joulubud ka VNg; `mihkeli`päiväst `keideti olut ja `juodi `viina ja `pieti pühä Vai; `peeti suured joodud Jäm; möned pidasid veel `lühtri `pεεva, `küinla pεε oli ennem Khk; `pulmi, neid sai `peetud ikka nenda tali`pölves Krj; öö läbi `peeti `lähkri `joomi Muh; tegid suur `reeda tööd, ei pidand sedä `ühti Mar; ta peab tänabu oma süńni`pääva, lähme koa Mär; `õhta pruudi poolt pulmalesed läksid tagassi ja pidasid seal edassi `pulma Vig; kui kosjad juba `peetud ja kord juba kirikust maja kuulutud, siss läks ruut oma lähäma sugulaste `poole PJg; `piati `suuri pidusi HMd; `moarja `pääva naesed pidasid Jür; nad tahavad juani pääval `pulmi pidada JMd; ülestõusmise pühad - - `pieti kolm püha ikke `uhkelt ära VMr; `kutsuta kõik sugulased ja tuttavad kokku matukse pidu pidama Rak; si̬i̬ õli rikas pulm, kaks `päävä pideti Kod; siäl `peetässe varusid KJn; siin `peetse üte`puhku pidusid Hls; kutsuti suguseĺts kokku peiet pidäme Krk; kes kõ̭ik pühä piäb, si̬i̬ kõ̭ik näĺlä näeb vns Nõo; peni `aeleb, pida `pulmi (jooksuajast) Ote; `peie tuleva iks üitskõrd pidädä, pidägu siss mahajääjä, kudass na tahava Rõn; oĺli˽`puhtõ˽`peedüʔ, oĺl t́siga tapõt Har; timä `väega˽suurõ pido pidi, kõ̭iḱ sugulasõ˽kut́s kokko Vas c. (arutlemisest, kaalutlemisest vms) ei tia, mida `plaani sie pidab Hlj; siis `piämö pojaga kahekes̀te nou Vai; keisid koos aru pidamas, kuidas karjamate `aidu jägada Khk; isto maha ja pea aro Emm; ma piä ikka `plaani, kas mia lähä, mis `asja mia tie Khn; `peavad `ühte aru, mis nüid tiha tuleb Hää; naesed pidan oma`keskes nõu Ris; mes kurjavaemu `kompalid näd pidäväd Kod; saivad `kaldasse `väĺla, sial `puhkasid obusid tükk `aega, siis pidasivad aru Plt; `piäme üits ümärik nõu, siss lääme Hel; pidänuva oma`keskel nii aru ja toda`viisi `jätnuvagi Ran; ulganiste ku̬u̬n, siss pedäsivä sääl `kahja Nõo; `peimi tan `plaani, et kuiss timand na `kartoli saavavõ `võetuss San; `Mõisnigu˽pidänüväʔ nõu kokku Urv; ma˽pia õks arru pedämä uma elu üle Har; siss `peeti salanõu kokko, `ańti valitsusõlõ tiidäʔ Rõu; nu̬u̬˽peivä˽`plaani, et kost raha saasiʔ Vas; naʔ pidäväʔ tsõõrikot nõvvo nüüd esi `hińdä `keśkel ku̬u̬h Räp; seĺdsiga peiʔ `märku Se

11. tööd mitte tehes, süües, puhates või muidu tavalisest erinevalt aega veetma nämäd piid sidä videlikku - - `neljäs`päivä `ehtut ja Kuu; `Mõisas `puhketundi ei `piatud, a küläs `pieti ikke Jõh; `lehmäd pidiväd `lounet, magasivad Vai; rugid leigeti ühe valuga ära, ilma vahet pidamata Khk; pidasid `öhta natuke `aega löbu, tansiti; teised panid ennast magama, ma läksi külase viderikku pidama Vll; ma pea koa oma `lõunakorra ää; es kedrata mitte, es kojota `võrka koa mitte, lapsed köisid vidust pidamas Muh; nõrjotan muedo sii, tee kedägist - - peän `laiskust Mar; Öhekorra `oĺli, meie tüdrikud pidasim kõik ämarikuaega Hää; mis vihma püha sa pidasid, põle ju `vihma sadandki; sai ikke videvikku `peetud, reägiti kodo`käijatest ja Juu; lehmad pidasid keskommikud, magasid ja mäletsesivad JJn; `peeti ikke omikupealist ja `lõõnapealist koa Tür; võtab just nagu `tatra`veśki, pia õige vähä vahet; karjus peab süema`korda VJg; `tuiskas vahet pidamata Pal; `õhtaline on `peetud Lai; nüid pia `laiskust või ti̬i̬ mis tahat Krk; talul `oĺli kuus last, kõik suured laste karjad, kes pidäsivä `naĺla Ran; eläjä pidäsivä sü̬ü̬m`aiga kellä ütessä `aigu Puh; ku kikass kiŕg, siss pedäss tüḱk `aiga vahet; õtak tuleb, siss lää `sängi videvikku pedämä Nõo; ku ämärik tulõ, siss `lat́skõsõ nakassõ `vesperit pidämä Võn; olõ õi˽`haigõ, ma˽pia nisama `laiskust ennedä; see hopõn om see päävä vedänü ilma `vaihje pedämälda Har; ti̬i̬˽tü̬ü̬d tü̬ü̬`aigu, piä illo ilo`aigu Rõu; meil ka vaia õdag är˽pitäʔ Vas; lätt ütte kokko illo pidämä Räp; vigurinõ mi̬i̬śs, mõist `naĺja pitäʔ Se; `kärpse pedava lõunõt nalj Lei

12. hoolitsema, hooldama, ülal pidama piab oma pere iest muret Lüg; Kes on iast ualt pidand, siis `mitmed on saand ka kolm`kümmä `kartuli senest pesast Jõh; kasupoeg piab paramini oolt kut oma poeg Khk; on ikke muret `peetud looma eest Kär; öheksa `poega `ollid, katsu pidada Phl; need ikka pidavad vanadest muret Rid; Obo `raskõ pidädä, aga üsä iä kua, ku‿ta omas käest võtta ond Khn; ta peab minu iest varu, `uolitseb JõeK; vaest last siis sedasi `pietakse KuuK; ta sai lapsest piast küll `iaste `pietud JJn; tema (kits) ia `kerge pidada Ann; pia ise varu, muidu jäed iljaks Kad; `töökas mees, küll tema oolt piab, et perekond toidetud saab Lai; piat u̬u̬lt ja muret pidäme, kust jälle `laude saa; sääl talul peets peret `äste Krk; kui mia es oles siss temä käe i̬i̬st `u̬u̬lt pidänu, siss oless ta üte `käega `ollu Puh; võõrass vanainime `olli, aga ta pedäss ja sü̬ü̬t tedä Nõo; sõ̭sar - - ütel, et mina tidä ei saa pedäde San; seo maa no˽joud teid `kõ̭iki petäʔ, `mustlaisi ja `vendläisi; hopõn taht õks häste pedämist, siss ta om illuss Har; poig oĺl, a jovva as essä pitäʔ Vas; palo oĺl pidämäldäʔ (üles harimata) Se

13. mingis püsivamas füüsilises või psüühilises seisundis olema, mingeid suhteid omama nied pidand `sõprust kahekes̀te jo mittu `aastad Hlj; tie asi `selgest, mida sedavisi viha piad VNg; `naine piab `poigadega `sehvti, ei tie vanast `asjagi Lüg; Mina `kauva `vimma ei pia IisR; sai siis moo `pεεle vihaseks ning peab viha täna päävani Khk; see üks paha inimene, mis `sõprust sellega maksab pidada Mar; Mõni mies piäb `kahtõ naist Khn; tüdrek akkab `sehvti pidama poisiga JõeK; mina ei õle elopääväd `lit́sinud egä liiderlikko pidänud Kod; oora täkk - - ühe naiste`rahva teeb `puhtaks, siis akkab teist pidama Plt; si̬i̬ om mitu mi̬i̬st är pidänu, jääss iki üle; mia pikält viha ei pia, mia `ütle ärä rips ja raps Krk; pidäsiva `sõprust Ran; Luke külän `olli üits tõese mehe naene, sis‿ta pedäss tollega `plaani (kurameeris); lepime ärä, ega mia viha pedädä ei taha Nõo; tu̬u̬ om `säärne naanõ, tu̬u̬ pedä `kõ̭ikõga˽`sehvti Har; timä oĺl ńaost must ku maa, nii pahandust pidi (väga pahane oli) Vas; ta om üt́s mõistlik mi̬i̬ss, kellega `sõprust võib pitäʔ; ta pidä nii kavva murõht timä üle ja murõhtass `perrä `väega kavva `aigo Räp; muni tahasi mitund naist kõrraga pitäʔ; timä pidi tu̬u̬ `vaesõ `pääle `võhluist; häbeĺäne tütäŕlat́s, pidä õ̭ks häṕü‿vil Se || teat elu elama pean nüid üksi lese `põlve pidama Mär; oi põlvõkõisi, mis‿säl `peetüss sai Plv

14. kellestki või millestki mingisugusel arvamusel olema, arvama, oletama (hrl translatiiviga) `Narri ei `piedä miheks egä `kiiska kalaks Kuu; `ennemast `pieti äbist, kui `viina võttas Lüg; `Nendel oli `keike küll, ei pidaned `paĺjust `raiskada IisR; ma es lausu midad, ma pidasi see nairuks Khk; oli ee simajas riie küll, aga ma pidasi `kalliks Mus; varast sa‿p vöi ju kudad `moodi oma vääriliseks pidada Vll; Kuidas kiskid paramaks peab Emm; neĺläba `õhtod `peeti ikke εnämäks kui `teisi `õhtosi Mar; sõrasilm, sedä oost `peetässe alamass Vig; Mia‿mtõ põlõ muedu vana, mia sio vanaks `pietüd (sina pead mind vanaks) Khn; ta peab ennast ei tea ku `uhkeks ja suureks Hää; `enne vanad inimesed `peasid ikke väga `kaĺliks toomabä `öhtu Ris; sõpra tuleb ikke `armsaks pidada Juu; nääri`pääva `peeti pühaks, siis ei `tehtud kedagi Ann; seda `pieti alvast, kes külast `kruami `ot́sis VMr; ta ei pea enamb ema emast VJg; mõni pidäb ennäss enämäss, `uhked et jumal `oitku Kod; `mihkli`pääva pidati pool pühast Lai; ta peab mind narriks Plt; pidä tõnetõist `kaĺliss Trv; nemä piav mut rumaless Krk; saeva iki nohelda inimese küll, sinu es `peetägi inimesess Ran; sa piat miu nigu lolliss, et kitat miu Nõo; maa tü̬ü̬d `peeti iks kõege alambass ja mustõmbass Kam; ei täüʔ andaʔ, `paĺluss pedä Urv; saa ei taast `põrsa `ostjat, ta pedi `henda `kaĺliss Har; sedä `päivä `peetäss pühäst Plv; tu̬u̬d pei ma˽külʔ `immess, et `mińti mu liha`tõrdu mano Vas; olõʔ esi˽täüs mi̬i̬ss ja piäʔ tõist kah mehest; mis `särtsest `ausast pitäʔ, igävene keĺm Räp; inemise vaim om sääne, et tä pidä hinnäst alandlikuss Se

15. hoolima, lugu pidama, (kõrgelt) hindama (hrl elatiiviga) ei tia, mis ta enesest `oite pidab Hlj; Ei mina tia tast pidada kedagi IisR; `toisest pidi lugo, aa `toisist `poegist ei midägi Vai; `Püskust peksist ma äi pea ja ära tappa sa äi tohi Jäm; lammas äi pia raadist midaid (poeb traataiast läbi) Khk; inimene epitab ennast, peab ennast lugu Vll; paneme küll lippusi üles, aga nendest nad (kajakad) ei pea midagid Phl; need pea `kiigi moost Mih; ma `piagi `seukstest `pulmest kedagi Tõs; rikkamad ja `peenemad inimesed - - mis `endast ka `rohkem pidasid Juu; teda ei `võetud kui kommetid, temast `pieti lugu JJn; ei mina pidand tańsist kedagi VMr; `võõra naesega akkad elämä, õma naesess ei pidä `aśja Kod; lirvandist ei `peeta lugu Ksi; need käsi`töölised olid nigu `uhked, pidasivad `endast `rohkem Lai; kis vaśtik on, egä sellest kedägi lugu `pi̬i̬tä KJn; ta ei `kulle emät ja emäst ei pia lugugi Krk; vahi, kos om minijäss, piäb ämmäst lugu Puh; olliva ilusa `tüt́rigu ja iluste `rõivil kah ja `uhke vaemuga, kes `mõistsiva `endäst lugu pidädä Nõo; pidäväʔ `ińdäst errä Urv; vanast `pi̬i̬ti iks külä`rahvast ka `kõrda Rõu; ta om tõõśõst `rohkõmp ülemb ja ülembäst peedäss lugu Räp; minnu `nakri, ku ma maaki̬i̬lt `aste pidi Lei

16. kinni pidama 1. kinni või alles, alal hoidma; mitte läbi laskma kahe`korvane `tuober oli, `augud olid, sield sai `kinni pidädä Kuu; kui `rasked `asja `tõstad, siis pida `enge `kinni Lüg; `Kohta `kinni ei pia, iga `aasta `uuvel kohal IisR; ahilaga `piedä `lehmä `kinni Vai; Pea silmad kinni Jäm; odrad `pandi köverasse pölve `pεεle, pölvega `peeti `kinni Khk; pεε ep pea εnam `kinni Mus; Pea omal param pool suud kinni Emm; obu pöle teed `kinni pidand (ei läinud õiget teed pidi) Rei; ei anna `palka kätte, peab palga `kinni Mar; ta peab oma usu `kinni, ei lähä `teise `usku Mär; ei pea `kinni, mis soole räägitud Aud; `lõika `seia `väike õnar `sisse, piab nööri paramini `kinni Nis; larmitseb edasi, ei pia enese suud `kińni Hag; se on ea `turdund nõu, nüid ta peab vett `kińni küll Juu; liivakas maa taŕvitab `rohkem sõńnikud, laseb `rohkem läbi, ei pia sõńniku `jõudu `kińni Sim; ma õlin nõnna vagasess, et `inge pidäsin `kińni Kod; pia suu `kinni - - mis sa niipalju lobised Ksi; pia mul obest `kinni raasike Trv; pia ki̬i̬ĺ `kinni, õpati latsel; katuss ju̬u̬sk läbi, ei pia ääp `vihma `kinni Krk; ei jõvva perset `kinni pidädä - - laseb `pi̬i̬ru; mina ei `julge kõnelda, pidäsi suu `kinni Ran; sann ei pia `lõunu `kinni, `päälmätse puu om ärä mädänenu Nõo; potil iki mõra sehen, egä ta enämb `kinni es pia sula`rasva Ote; tu̬u̬ ei saa kätt kinni petä, kiä om arinu [lööma] San; pia minust kińniʔ, muud́u satat mahaʔ; meil om vastanõ ahu uśs, ta pedä `lämmä kińniʔ Har; ilmahn elleh umma uh́aʔ mul hinnäst kińni˽pitäʔ (oskan end ohjeldada) Rõu; pei `hõngu kinniʔ Plv; `lühkü piimäga lihm hüä kavva pidä kiniʔ nissa Lut 2. peatuma või peatama `krahvi`proua õld üleväl ja `karjus, et pia `kinni ja pia `kinni Jõh; pidäs obose `kinni ja jäi `vahtima Vai; kui taheti `kinni pidada, siis muusutati, ärg jäi `seisma Ans; pea `kinni, ma tule Muh; ma pea ta `kinni, kus ta lähäb Rid; pidän voki `kińni Kod; ku lait́s iku u̬u̬ sehen om, ega ta `äḱselt ei saa jo `kinni pidäde Krk; pia‿nd `kinni onde, paĺlu sa sest `vaśkast tahat Nõo; tanh poodi iihn pia saʔ hopõn kińniʔ Har; vastu pidama püsima, kestma; taluma Küll se lehm `räisäb `pääle `selle `paulale - - kas pidäb ka tänäse `päivägi `vasta Kuu; pia ikke mõni `aasta viel `vasta Lüg; see katuse nukk - - on `päärgud ikka köva `vastu pidama veel Ans; kore puu on suure `süiga, pεε midad `vastu mette Khk; sel aal oli terased‿vel, mis `vastu pidasid Pöi; kaua ne pätid `vastu pidavad Muh; veetöbi, see peab kaua `vastu, on pitkaleine `aigus Käi; mineb`aastased rukkid oo ikke `vasta pidand Mär; et sa `vasta piad, olekuga ja panekuga Hää; suudan `vasto pidada Ris; sie on ikke viart puu, piab `vasta Amb; kõva `sü̬ü̬mine, sü̬ü̬d suppi ja liha, siis pidäd `vasta Kod; visad `vasta pidama KJn; si̬i̬ tü̬ü̬ mul küll `vastu‿i pia Krk; `ü̬ü̬sess `panti viis likku, siss ta pedäss kavvemb `vasta Nõo; tuĺl mäest `alla minnäʔ, hobõsõrõibõʔ is pia `vasta, pańd `lõhkma Har; ma olõ kimmäss `vasta pidämä, ma ei˽`nõrku vi̬i̬l Rõu; tõõńe inemine pidä iks `rohkõmp `vasta Räp; välja pidama 1. välja kannatama, vastu pidama pia ikke `leinaaig `vällä, ärä `enne mehele mine Lüg; keik on `väĺla `peetud, surm pole pεεl akkand Jäm; naised lapsed ei pidand merd `välja, need oksendasid Ans; Jaen tegi nii pailu, kut ihu `väĺla pidas Khk; kuda so seĺg `väĺja peab, et sa üht `jooni köögakil oled Vll; kudas tuuling töös on, vat sedaviti peab kivi `välja Pöi; kõlba ei sul põrhõld mihele minnäʔ, pedänü õ̭ks uma läsä vai leinaaig välläʔ Har 2. ära kulutama ne on jo kaik `vällä `pietu `riided Vai; `rõivaʔ omma kõ̭iḱ vällä˽`peetüʔ, no ei olõ medägi `säĺgä pandaʔ Har; ülal ~ üles ~ üleval ~ ülevan ~ ülevel ~ üleven ~ üllen pidama 1. (majanduslikult) hoolitsema, hooldama; elatama sina õlesid `auvas õld juo, aga minä õlen su üles pidänd Lüg; Poisid jo täismehed, a ikke viel isa ülevel pidada IisR; egä kaik ei `oska `luomi üles pidä Vai; üks mees `jõudis sada, kakssada `mõrda ülal pidada Rid; sääl `peeti `ästi üles Hää; emä peäb `poega üleväl Juu; küla rahvas pidas oma kulul `vaesid üleval Tür; omal `miski kodu - - ei old, sis ta käis pere perelt, sai sedasi üless `peetud Kad; `meister ti̬i̬b ka nõnda, kuda tämädä üleväl pidetässe Kod; sääl peets sut ilusti üleven, sut võets `äste `vastu Krk; tu̬u̬ pojatütär pedänä oma meheemä `väega `ausade ülevän Nõo; ma olõ seeni `aoni hennest `ülhen pedänüʔ uma `kümne sõrmõgaʔ Har 2. alal, alles hoidma `teie `piata oma `ammeti ülevel, `ausast ja `viksist Lüg; kadrid ja mardid `peeti ülal Mus; ta peab ikke neid vanu `viisisi veel üleval Mär; elukõnõ om õks üless `peetü Har 3. käituma poiss pidas ennast nii alvasti ülal Khk; kena inimene, `oskab ennast `easti ülal pidada Vll; kuda sa nii rumalaste ennast üleval pead Mär; pidas ennast ilusast üleval Lai; väega kaarik poiss om, piäb `endä iluste ülevän Nõo; sa˽piaʔ ka iks hennest noorõ poisi `mu̬u̬du `ülhlen Har

pihu1 pihu Kuu RId SaId Muh Käi Rei Phl L(pehu Var Tõs) Ris Kei Juu Koe VJg Trm Kod Plt KJn M TLä Kam San Har, piho Vai Plv Se, pühu Sa Rei

1. puru, raas, kübe, piisk senes `riistas on `paljo pihosi Vai; Pisike luu pihu läks kala süües `kurku, mitte ää äi tule Pöi; meri oo tasane nagu piima püt́t, põle `ühtegi `laine pihu näha peal Muh; Rapuda jahu kotist see viimane pühu ka `välja; too `riided `ouest ää, vihma pihu juba käib Rei; kakand oo vähike mere pihu Rid; näd‿o kõik nälläs, kui `ühtes `kohtas üks pehu oo Var; oma `silmis sa‿i näe `palki, teese `silmis näed pehu Tõs; tuli mõne pihu `vihma; siss põlnu mitte üks jää pihu änam merel Hää; tuleb `paĺlalt pihu, see ei võta `tolmu ka `kińni (uduvihmast); vesi ei ole puhas, `musta pihu ojub sees Saa; pihu ja puru silmad täis Plt; `ühtegi pihu põle kuknd ulgal aal KJn; mõni pihu om `vihma tullu Trv; rüä pihu läits `amme `sisse, siss kipe ja valuss Krk; üits pihu põrmuke jahu jääb vi̬i̬l Puh; pihuks (ja ~ ning) puruks ~ põrmuks puruks, sodiks; maatasa; olematuks `Leikus `uue `riide kohe pihuks ja `permuks Kuu; ärä `tahtus teha minu pihust ja `permust VNg; `pikne õli lüönd puu pihust ja purust Lüg; `tassi `langes pihost ja purust Vai; Aknakruut́ löödi pühuks pörmuks Jäm; ta lubas keik pühuks ning pörmuks teha Khk; teeb keik pihuks puruks Mär; tä südä oli täis, lõi `akna pihus ja põrmus Tõs; tien sind pihuks ja põrmuks Koe; peksab kõik pihust ja põrmust VJg; ma tapi ta ninda peeniksess ku pihu, ma tei ta pihuss ja puruss Krk; kõ̭ik `taĺdrigu ja tassi - - tu̬u̬ läits kõ̭ik pihuss ja puruss Nõo; ku˽ma su kińni˽võta, ma lü̬ü̬ su pihuss ja põrmuss Har

2. aganad `peened pühud [antakse] sigadele Jäm; ännavili on `kougemal ning tükkis `kougel on pühud Ans; rihe `aaga `aeti pühusid vilja pεεlt εε; üks pere `tampis pühusid leeva sega, kut see nälg aeg oli Khk; kes pihusi akkab `kanma Pha; pihu soab hobustele ning sigadele `antud Vll; `Vilja olnd nii vähe, pühusi `pandud jätkuks `juure Pöi; üten pihudege om na (terad) ärä jahvadet Trv; pihu lää ala tuule; `väike tuul, ei `puhka pihugi `vällä si̬i̬st Krk

3. a. väheke, natuke Ehk sa saaksid mulle pihu odraseemet lainata, mul nappis ää; See oo saepakuks pihu peenlane Kaa; selle pihu pärast maksa `minnagid; Kui - - `päike pühu `kõrgemast akkab läbi `käima, nõnda on kikitiits sii ja laulab Pöi; ühe pihu lase `viina `alla ja kohe oo param Muh b. (eitavalt) mitte sugugi, üldsegi mitte, natukestki (ka ühenduses sõnaga põrm) `viina äi ole änam pühugid `järge Khk; sii pole `aega mitte pühu, iga pää töös Kaa; sa‿p nää pihugid änam Jaa; va `kiusaja, äi anna pihugid rahu; mool pole mette pihugid `meeles, millas‿se ilmasöda oli Käi; Ma‿p saa pühugid aru; Pole sest pihu-`pörmugid tääda, mis jüttusid ta räägib; Ma äi mäleda pihu ega `pörmu, kus `kohta ma `vetmed pani; sene körvaga ma kuule mette pihu `pörmu Rei; nee äi karda pihu pörm Phl; ei ma põle sest pihu ega `põrmu kuulnd Mär; Kõik läks ära - - pihugi ei jäänu, ei `nahka ega `karva Hää; ta ei täü mitti pihu ka anda Krk

4. väga, üli- Sinu kartul on ju nii pihupeenike, neid ei söö siadki Kul; Kui sa tahad `piimä `oida, siis piäb pihukuiv püt́t olema, päevä käes ärä kuevatud KJn; lõng pihu peenike ku põrm Trv; apu kurgi om pihu soolatse Pst; mes õige pihu peeniksed olliva, nu̬u̬ siss `anti sigadele (kartulitest) Ran; pihu peenikse agana `tüksevä `siĺmä minemä Kam; kui ~ nagu pihu ja põrmu väga palju Neid sippuku oli `nuodas `jusku pihu ja `permu Kuu; mehi `tulli nagu pihu ja `põrmu Muh; inimeisa kuos nägo pihu ja `põrmu Trm; eläjäd on kõik `siäski ja `parma täis nõnnagu pihu ja `põrmu Kod; rahvast ku pihu ja `põrmu kokku tullu Krk; siss `oĺli sääl nigu pihu ja `põrmu toda rahvast, tiĺlukesi ja `suuri Ran

piisama `piisama Khk Emm Jür JõeK, `piiskama Muh Phl Var Tõs/-ämä, da-inf -ätä/ PJg Nis Koe Kad VJg Sim Kod Ksi KJn, da-inf piisata; `piisama, da-inf `piisada hajusalt R

1. jätkuma, küllalt olema tulemme `ehtule, `piisab küll tänäsest tüöst Kuu; senest `leiväst ei `piisa `kuigi `kauast Vai; neist öundest `piisas leeme jäuks Khk; see leib `piiska mitte kunnikskid Muh; tä jõud ei `piiskä tä `vastu Tõs; `ańtsin loomale jahu, ei se piisand `talle mette kedagi Nis; ehk `piisab viel `omsestki sest leivast VJg

2. kestma, vastu pidama see katus ei `piiskan kauem ku kümme `aastad Var; Ei sehukse raiskamise ette piiska kellegi raha PJg; leib ei `piisa ette, lapsed süevad pailu `leiba VJg; ei selle käen `piisa kedägi `vassa, kes one `niske robotaja - - purossab paĺjo; egä tämäl ei `piisa `ükski asi ette, kas tä sü̬ü̬b ehk ju̬u̬b kõrraga ärä Kod

3. kõlbama, sobima `talle ei `piiska `ükski toit Nis; ei sest mehest minule `piisa, sie on minust nigelam JõeK; si̬i̬ mi̬i̬s ei `piisa minu i̬i̬s Ksi

piiuma `piiuma manguma midä siä `piiud nii `paljo, egä miä `siule ei `anna; mia `piiun, ehk ikke saan Vai

pikkaraine, pikkarane pikkarai|ne Vai, pikkara|ne Kuu, g -se väike Tittenesä oli küll pikkarane, aga vahi messugune mies peräst tuli Kuu; pojonkaisel on pikkaraine `parda; sääl oli `paljo pikkaraisi `künki; maa murelaised on pikkaraised punased Vai Vrd pikkuraine

pohmelu `pohmelu VNg Vai(-o) pohmelus `eile join `paljo `viina, tänä pääd kivistä ja on `pohmelo; kaik `miehed on `pohmelus Vai Vrd pohmelä

pressima `preśsima (-ss-), (ma) preśsi(n) (-ss-) Jäm Khk Kaa hajusalt L K(-mä KJn), I(-mä Kod), `pressin R(-mä Kuu, -maie Lüg); `preśmä, (ma) preśsi (-ss-) T V(-me Krl); tn `preśmine Pst; `prässima, (ma) prässi Hi; `reśsima, (ma) reśsi(n) Aud Tor KJn Vil; `ressima Khk Vll Pöi Muh, `reś|ma Trv, -me Krk Hls, (ma) ressi

1. tugevasti suruma, vajutama, lükkama `Pressi hüäst `suitsukalad `korvis kogu Kuu; pia kolo jääb `uimasest vahest, `suoned `pressivad pähä Jõh; sai küll `juure juo, aga [jää] `pressis oboes lodast Vai; Keedet `seenid prässidi `riidest koti sees, siis sooladi püti `sisse, jätedi `talveks Rei; pressi varvast, litsu aga takka (jookse kiiresti minema) piltl Kse; Sojad lebad oo ühüteise pial kooruksed `lahti `pressin Han; Nii lai ku suga, nii lai piab kangas olema, siss ta‿i lõhu suga ära, ei pressi äärdest kokku Hää; parmudel nendel on teravad nokad, preśsib `sulle `sisse ja siis ta kipetab ja kiheleb Ris; `Esteks lapati linapihu pihu `sisse kägarasse ja preśsiti kõvasti kokku Amb; ommiku ei ole nii `preśsimist rongile JJn; linnakse jahud ära `kieta, siis ära `pressida sõredast `riidest läbi, et kesi `ulka ei soa Kad; siäl õli rahvass paĺjo, `irmsass preśsiväd ja piigissäväd Kod; preśsid ennast teesele `kangeste ligi Pil; siul om jo `päevi paĺlu, ni̬i̬ päevä om jo sut maha `ressin (vanadusest) piltl Krk; sa‿let paĺlu otseti, veri pressib otsa `sisse, siss nakab pää valutama Nõo; pańnin vikati talle (ussile) kaala varre pääle, `naksin tedä `preśmä KodT; om sääräne pomp, mia vi̬i̬ üless preśs Har; võid oĺl pant kohegi anomahe kińniʔ ja är˽preśsit ilosahe Vas

2. a. pressi abil suruma sie `pressi `linnaksi VNg; mii vaha pressidasse pressi all `puhtaks Khk; Nüid ressitakse juba põhud einad kogu Pöi; õbepaber oli pial ja rupl oli `piale `sesse preśsitud (šokolaadist) Jür; `einu koa pressitakse Iis; nigu `uudismaal jääb maa koredass, siss pressivä raudtruĺlega kokku Ran; Rukkõ pääleʔ oĺli˽`säntse lilli˽vai kirä˽preśsidüʔ (suurrätist) Rõu b. (aurutades) triikima, volte sisse töötlema press`rauaga ikke `pressitasse Lüg; poiss pressib oma `püksa Khk; siis akkasid tüdrikud siilikumi `ressima Muh; Omakujut `riidest `püksi peab tiheli `prässima Rei; kui riie oo uhotud, siis märg riie pressitasse ää leiba `ahjus Mar; kangas sai `ruĺli `aetud ja kivi `alla `pandud, see `reśsis tä siis `sirgu Aud; kui pintsak `vaĺmis on, siss preśsitakse nõnna, et klot́s on all ja `preśsimise padi pial Kos; Sooja leivaga sai kõik krooked maha preśsida Amb; `enne meie `vaaĺsime, vabrikus preśsitässe `kangid KJn; rätsep ärä reśs, sõss om ku linnan ressit kunagi Krk; kui ärä oĺl vanutedu, siss pressiti Kam; `rõivid preśsitess märjä räbäle läbi Krl; tu̬u̬ rõivass um vabrikun nii`viisi preśsitü, et umma˽krundsu˽seehn Rõu

3. pingutades midagi tegema Oo kange mees tööd pressima, äga tema vastu naljalt äi jöva küll Kaa; Arvas, et obusega ei sua nii ruttu edasi, siis pressis jala minna Trm; Kõndis pia moas - - muudku aga pressis nõnnagu massin MMg

4. survet avaldama `Mõisnikud `pressisid taluinimeste kääst igasugu `maksu ja sööma`ainid Han

5. peale pressima 1. peale suruma siin inimisi `ninda pali, ei `pääse läbi, `pressivad `pääle kõhe Lüg; nii `kangesti oli täis inimesi, `preśsisid üksteese `peale Mär; vahest sulaga vesi pressib jões ülevalt `kangeste `piale, siis sie vie paisutus kangutab jäe ülesse Kad; (lehmale:) ära reśsi `maoga `pääle Vil 2. survet avaldama, peale käima Suvel kui `kiiremäd tüöd `uotamas olid ja `pääle `pressisid, ei `joudand igä päiv `kammila `verkujega `aiga `vietä Kuu; kell kaks `öösi `aeti rehele, poisikestele `preśsisid `piale peremies ja perenaene Kos; Kui ta mõnda asja tõese käest endäle imustab, siss ta pressib pääle nii kavva kui kätte saab Nõo; pääle`preśjä, kes ei jätäʔ `järǵi, mutku piät `ostma Räp; välja pressima 1. välja suruma lätte su̬u̬ń, kost vesi `vällä preśs Rõu 2. survestades midagi saama ta `pressis uudist `välja Khk; sunniviisil `pressis `väĺla raha ja `ehte`asju Vig; palga preśsib ikke `väĺla Lai; siss `tulli tõene serände tark jälle, jälle `preśse `rahva käest raha `väĺlä Nõo

pristan `pristan g -i Jõh Vai; `prista|ń Vas, g -ńni Võn; `priista|ń(n) g -ni Kod Se, -ńni Trm; n, g `priistani Vai; `pristal g -i VNg Jõh sadam `laiva tule külega `pristali `juure VNg; `paljo `laivo oli `pristanis Vai; `priistani `aetasse `venned Kod; ma oĺli laáva pääl `kapten - - `päivä ma `puhksi `pristańni majan (sadamahoones) Võn; `priistań, kohe laivaʔ `saisma jäiʔ Se

prussakas prussak|as g -a Jõh/`p-/ Mar Mär Kir Kse Tõs Hää Ris HJn JMd Koe Kad Rak IisK Iis Plt; `prüssä|gäs g -kä Kuu; prusagas VNg; prussa|k Rid, g -ka Lüg/`p-/ Trm Vil, -ga Jäm Emm Rei, -ku Kod T V(-gu); prusa|k Kuu, prusa|ka VNg Vai, g -ga; russak|as g -a Sa(-g|as Khk) Muh Kse Han Aud PJg Vän Tor KJn; russa|k Kõp, g -ka KJn, -ga Khk, -ku Trv Hls Krk(-gu) (putukas) oli viel [miinis] sedä `kollast `väävli old, sie old `jälle `prüssäkä rohi. `temba `ahju `pääle moned `kriipsud, kus `prüssäkäd olid ja siis olid kohe kadunned Kuu; `prussakad on vase `karva, `üellasse: vask`mundri mies Lüg; russagad oo sehantsed niglad loomad, `lähtvad toidu ning piima `sisse Khk; nendel oli üsna mustaks russakid Krj; Oli russakaid nii palju, et köögi lagi ja liidi postid läikisid Pöi; kanad oo naa `nälgas prussakate järele Mar; Elab nagu russakas rao vahel PJg; `raske oo russakid suretada Tor; mede maja on prussakatest tühi Hää; `kiĺka ja prussakaid, neid `raipeid on `linnas küll HJn; prussakad lõpevad suure külma kätte ära JMd; prussakaid meil ei õle, aga kilgid laulavad jah ahju sies IisK; prussakid seenä vahel paĺjo Kod; russakad tükiväd söögi `sisse KJn; russakide `vastu ei oleki `rohtu Trv; ku alli savige om ahi tett, mitte üits russak ei ole Krk; `kulleb nigu prussak saenaprao vahel Ran; noorel kuul ei ole ää taret lubjata, siss teḱkub prussakit ja lutikit Nõo; kõllane kriit `oĺli, tõmmati tedä t́siira-viira ahju küĺle pääle, kos lämmi, kos prussaku `väĺlä tulliva Rõn; maja vundameńt ka alustõdi hääl pääväl ja vana `kuuga, et siss es lü̬ü̬ naid prussakiid Har; nüüt elä ma siin nigu prussak `lahkmõh Plv Vrd pruss4

põhi|laud põhjalaud Magand ülemisel naril ja - - `langend oma nari pohi`laudujega kuos `tütrigu `pääle Kuu; obosel akkas - - `vankri põhi`lauad `kintu `käimä Lüg; all on rataste pöhilaud, kaks `pööna all, mis täda koos `oidvad, et ta εε‿p lagu (vankrist) Khk; Palja pöhilava peel oo sant istumine, säh, pane pöhukot́t ikka perse ala ka Kaa; Põhilauad olid [voodil] ää repetand, läksid `katki ja olidki parandal Pöi; [pulmas] `aeti see noorik sõnna asemele `katsuma, kas põhilavad `seisvad all Muh; Pöhilaud on tehet kolmest neljast louast, mis on altpoold pöönadega kokku naeludat (vankrist) Emm; Mo `voodi pöhilauad on vähe `lahtist `vöitu, vahel kukkuvad maha, kui ma ennast `pööra Rei; [kiige] põhilaud oli nii madal, et sa võid maast siia `peäle `istuda Mär; magamese asemed olid puust, puu otsaesine oli ja puu põhilaud oli Kse; Mia sai kiige põhelavaga pähä Khn; Ku obusel `vankre põhelaud `kontsa käib, kudas ta sis kihutab Hää; pohilaud on `vankre pohjaks Ris; sängi põhilauad kukkusid alt ära JMd; ma lähän täna põhi`lauda (pruuti) `vaatama nalj Sim; Põhilauad õlid enamast piku `säńgi `pandud - - et magamisega on `pehmem ase kui `ristipidi `laudadega põhi Trm; kes magasiss paĺjo `viĺjä seid, neid `üeldi magasi põhilaud Kod; kel paks saag, siis seda `naersid, et see nigu `vankri põhilaud Lai; piab ikke ia lai laud olema, kui sa kahest lavvast saad põhilavva Äks; ää, ku põhilaud ütest lavvast om Trv; kui [paadi] põhilaud valmiss, siss pannin kaarid põhja `küĺge Ran; `juvva täis inimene, ta `keŕkusi jo sõeduga üless ja satte põhilavva pääle tagasi Puh; rataste põhilavva putteva kondi `küĺge, siss obene läits nigu `tulle jälle Nõo; `pańti ette otslaud ja `taade otslaud ja põhilaud kah, siss `oĺli `vankri `vaĺmi Ote

1. adj päevane ühe `päiväline tüö Vai; kes kolm talvet oli kenasti `koolis käind, sai kahe päävaliseks (hakkas kaks päeva nädalas koolis käima) Pha; nelä pääväline, nelä päävä vannuʔ Räp

2. subst päeviline moned vottavad `paljo `päivälisi, ei `joua `üksi tüöd teha Vai; päävaline on `pöldus tööl Rei; mõesa päävälesi, neid oli paelu Vig; mõesas pidime päävatõusu aal olema mõesa‿jures, kui `tüöle läksime, päävaliseks Kad; päävalisele maksetasse `päävade iest `palka Iis; päävaline, sellele sai kaks `krooni `päävas ja sursakas `viina söögi `alla Lai; om päävälene, timä ei olõʔ sääl elonik Räp

raadu `raadu Lüg Jõh, `raado Vai vilets, armetu (olend) `raadu pime ei `saagi `poigi; sie ei `kõlba lihast tappada, on `jusku `raadu Lüg; midä sie vana `raado ka `ninda `paljo `räägid; `raado `poiga, ei taha `süvvä Vai

raha|kopikas raha, rahanatuke `andand kogu rahakobika ära Kuu; sääl pidi viel omal olema raha`kopkas, et `läksid `tahteri ja said süa vähä Lüg; ku `pulmad lõppesivad, siis akketi `ämmä `põlle lappima, ämm `istus sääl, põll ies, ja siis viseti ikke neid rahakoppikaid Jõh; `paljo sedä void `täidis siis omale `süiä, ku rahakobeka `kuski et saand Vai; kui sool ikka rahakopik `taskus, siis pole äda midad Khk; Eks rahakopkas kolvab igaühele ää Han; `kerjust `seisvad sial, palusid omal rahakopikast Ris; sai ikke seda rahakopikast korjatud Rap; mina viin oma rahakopikad `Paide JJn; ei old rahakopikut `tienida Kad; sa `priiskad kõik joogi `pääle selle raha`koṕka Puh; kodo`viijä iks nuiaśs tu̬u̬d rahha, a rahakoṕik oĺl meil ar˽pant Vas; Rahakopkas kuʔ tulinõ hüdsi karmanih (ajab kulutama) Se