[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

hilbakas ilbak|as Khk(‑g|as) Pöi Muh spor L KPõ, Trm Pil KJn, `i- hv R(h- Kuu), g ‑a; ilba|k g ‑ka Kod ? Puh, ‑ga Khk, ‑ku Phl Saa Kod Ote Rõn San, ‑gu Krk Krl; hilba|k Rõu Plv, g ‑ku, ‑gu Vas Se I. s
1. hrl pl kulunud või õhuke riietusese, hilp Küll sie o pand `hendäs `uhkutasa edevisse `hilbakuisse Kuu; `Söuksi ilbakid võib taal `olla, pole sellel teab kui suurt riiet `öhti; See on muidu leidi ilbakas, nii lühike Pöi; tal va ilbakad `seĺges Tor; kui tuul ni̬i̬d ilbakud seĺlast `lõhki lü̬ü̬b, siss oled `paĺla `persega Saa; no näil mõned `riided, sit́siilbakud one Kod; vii oma ilbakad aia `piäle `kuima KJn; üit́s räti ilbak; `rõõva ilbagu seĺlän Krk; tu̬u̬ kui ilbak õhukõnõ rõivass Ote; Egapäiv tüü man teet `peete `määńtset taht hilbaket; hilbakidegaʔ käü ku muni `vaenõ õ̭nnõ Se
2. mingi tükk, siil a. (riide)lapp, räbal tuul on vörgud paljasteks ilbagateks käristand Khk; sellel o ilbakas ees, tallukas taga, kes sandist `riides köivad Muh; Rüi riide siilakud ehk ilbakud takistati kas ruudulise söba või ühekarvalise villase teki külge Phl; Ilbakas lipendab, narmendab, et ta põle `nõela näinu Hää; kaśs oli pisikse ilbaka kätte soand, kül‿ta sellega `joosis ja `mäńgis nõnna et Juu; üt́s hilbak i̬i̬h, tõõnõ hilbak takah (viletsalt riides) Se b. väike tükk; riba tark pannud `papre ilbaku [haige koha] `pääle ja valu läint minema Saa; [lusikaga võitegemisel hõõrusid seni] kui ni̬d võiilbakad kõik [peti] si̬i̬st ära tulid Pil Vrd hilp
3. Kuu Hlj Khk KJn Rõnräbalais inimene, räbalapundar — spor V Eit ei annud ilbakale, taat ei pannud paĺlakale rhvl Hlj; kärisend riietega [inimest] `üitasse ilbagaks Khk; latse nigu ilbaku, seeni ku saeva `rõiva `säĺgä Rõn; käüse kui hilbak, `rõiva kakõnu säläh Se Vrd ilbukas
4. Lüg IisRkergats; kergemeelne naine — spor eP Egas külakuhas `ilbakaid ole IisR; Söuke, kis muudkut poiste poole vahib [sellist naist öeld] ‑ ‑ Oh on see üks va ilbakas Khk; nõnnagu ilbak `tõmmab siin. `kerkleb aga Kod Vrd elbakas
5. `laśsin ilbakud (jooksin) KJn II. a
1. närune, katkine hilbagu `rõiva säläh Se
2. kerglane See on meie kubja süü, ilbaka isanda süü rhvl Hlj; ilbakad tüdrukud tahvad `ringi `joosta Kos Vrd elbakas, ilvakas
ise|enese I. refl-pron (rõhutavalt)
1. (objektina) ise`ennäst `suurenda ja toist alanda Vai; ta `laskes isiennast püssiga maha Ans; `pehme [veski]kivi ta teritab iseennast koa Pöi; oled sa `teisi aidan, `aita isiennast koa Kse; On nii paha meeleolu, et ei taha isiennastki näha Hää; ma `peśsi isiennäst Saa; ega ta isi ennast koa `ilma jäta Ris; topivad ise `eńdid, ega neid `sinna vaja ole JõeK; paks mets kluasib iseenese alt ära Amb; oh sa vana pia küll, iseennast manan Lai Vrd itse|hene, ‑enese
2. (adverbiaalina) luges iseenesele Lüg; ise enese ede olemine – pole teistega segamini Khk; ma ole vähe `sitke koa iseenese `vastu Muh; teeb ise `eesele (magab) Mar; ta jähi isi`eesesse mõttesse Kul; ma `ütlesin isi`endale nüid tuleb `varsti `vihma Var; ta‿i olnd iseenesega rahul Kos; ise `eńdi `keśkis kooliõpetaja karistas, pani `püśti ja põĺvili Ann; ma tiän ise enesess et, egäl inimesel on õmad `raskused; palvetab ‑ ‑ iseenesen palub Kod; `tahtis valetata, aga `langes ise `endast ära [hirmust või ärevusest] Lai Vrd iseennaste; itse|hene, ‑enese
3. (mitmesuguseis väljendeis) i s e e n e s e p e a l iseseisvalt; omaette ise `leibas, siis oled ise enese pεεl Emm; ikke eläb ise `eese peal Mar ; i s e e n n a s t t ä i s uhke; isekas `Uhke ja iseennast täis `tõisest inimisest ei pia pali midagi Jõh; Irmus iseennast (jonni) täis laps Pöi; üksipääne, isiennast täis inimene `olla Aud; ta on nihuke `uhke, isiennast täis Juu; on ise ennast täis, ei tee teesega tegugi Pal II. det-pron ise See oo minu iseeese asi mis ma tee Kaa; Iseennast pole `ollagi, aga irm vali ääl Pöi III. poss-pron oma Selle (gripi) vastu aitas vahest kui kolm korda paljaste hammastega noatera naksasid. Muidugi ise-eese hammastega Kaa; ise `eese `viisi (omamoodi) teeb maha `jälle Mar; õpid iseenese rumaluss maha `jätmä Kod
Vrd esienese
kaljas kaljas Khk Emm Ris, g ‑e Rei Phl, kaĺlas Rid(g ‑e) Hää, g ‑i Mus, g `kalja Phl; `kaljas g ‑e Jõe Kuu, ‑i Kuu Hlj VNg Vai(‑ĺl‑), `kalja|kse, ‑sime Kuukahemastiline kahvelkuunar `Ennemi ku `kaljastest aluksed olid hakkamass, `vieti `Suome `vilja, `tuhli, `ouni ja üht toist `tarvelist Kuu; `kaljas toi vahel `silku `Joesu Vai; kalamihed parandasid kaĺjast Khk; kahemastilist sedikse `taklesega üitetse kaljasiks Mus; läksid `kaljaga merele Phl; kaĺlas on kahe mastiga suur laeb, tagumene mast pesut pikem Rid; kaĺlaslaeva `taklaś on siis, ku purjud ja topp seegled on Hää
kroot|mast grootmast `toine `masti on kruot`masti Vai; suurel laeval on krottmast, sie on laeva teine mast JõeK kroot|puri grootpuri kruot`purje `ulgu kasa pääs `lahti VNg Vrd krootseil kroot|seil grootpuri kruotseil on `kaljastel `keige `suuremb puri Jõe; tagumine puri `laevas kruotseil Hlj; `kahver oiab `rootsli ülemise otsa `püsti Mus; krootseil on keige suurem puri Phl; `krötsel on tagumene suur puri Ris krootsima `krootsima, (ta) krootsib Jäm Hi, `rootsima, (ta) rootsib Khkkäies jalgu lohistama mis te krootsite siin, vädavad `jalgu `järgi; suure `raske käimaga krootsib sedasi Jäm; mis sa rootsid, lätsid Khk; mes sa krootsid Phl

maake|vesi roostene, rauda sisaldav vesi `Maakevesi on punane ja sie paneb jalad `lohkema ka Kuu; `paljaste `jalgudega ei või `maake vie `sisse `minnä, vottab `katki Lüg; `maake vesi on `kõllakas, lõng `panti `sinne `sisse Jõh; `moake vesi on seisu vesi, mis ei juokse `kuśkille Jür; `maake viega ei või `toitu `kieta Koe; kevadete aab siit kraavist kua `alla nisukest kollast `muake vett nagu `suasta Kad; `maake vesi on suo `pialne vesi Sim; `siuke pruun vesi, `maakevesi, paha tegi küll, võt́tis kohe jalad pruuniks Plt

naskama2 `naskama(ie) nohisema `lapsed õlivad `paljaste käsidegä lume sies, nüüd `naskavad Lüg

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur