[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

pahl1 pahl g pahla S(n pahal, pahel Emm Rei) Rid Mar Kse Han Var Khn Aud Pär varb, latt; ork, pulk a. (küpsetamiseks, kuivatamiseks vms) kala saab `pahla pistetud, puust pahl, süte pεεl ära küpsetud Jäm; lihad pannasse pahla `pεεle `kuima Khk; Pahl `tehti noorest kasest, koor `aeti peelt äe, teine ots `tehti vaheks Kaa; `metsas sai `karjas `käidud, ooletati sile pahl, lihad said `pahladega rippu `pandud Pha; Kase puust `tehti pahlad, liha `aeti pahla `peale ja kommi ede `kuima Pöi; kümmekond `tuhlimi `aetud pahla `peale ja `pandud leeme `sisse Muh; pahel `panta kalu täis Emm; pahla vei horgi `otsas `praeti liha ja kala Phl; raud `pahlade `peale [pandi] lestad sabasid pidi kokku [suitsutamisel] Rid; kui tahad `silku küpsetada ja kuevatada, sis paned pahla `otsa Kse; pahl, üks peenike puu saab `võetud ja kalad saavad peadpidi `sinna `sisse `aetud Aud b. (võrgu riputamiseks või kinnitamiseks) `söuke sur pitk pahl oli ning `riide lipp oli sii `otsas, see kutsuti vörgu änd Pha; pannasse võrk paelaga parde `külge kinni ja akatse pahla `peale `põimima Muh; Vörk aeda kahest külgist pahlade pεεle, pahl käib igast εεrmesest silmast läbi Emm; pahl oo, kellega meresse võrgud `kinni pannasse mere `põhja Mar; muti pahlad, `sioksõd ljõbõdad kepid, mis mut́ta jaoks `tehtüd Khn; võrgud pannetse `pahla, vaheda otsaga puu `aetse läbi ja pannetse sis `kuima Aud c. (harimalkade ühendamiseks) pahlad keivad malga `aukudest läbi Pöi; katuse pahl `tehta kadagast, `panta vares`kookude `oukudest läbi Emm; Arimalga ülemise otsa `sisse on nee ougud puurit, kust see pahal läbi käib Rei d. (heinteveoks) eina pahl labude vädamise `juures Jäm; pahlad `aetse labule `alla ja obu ette Muh e. (mitmesuguste esemete kinnitamiseks ja tõstmiseks) `küindla tahid keerda `ümber pahla Jäm; `küinla tahid - - pisteti pahlaga putku `sisse Pöi; maki ots `pandi pahlaga kinni; neli viis küinalt `pandi ühe pahla `peale Muh; `küinla putk ja `küinla pahlad olid vanaste Käi; takukoonal oo pahlaga `koonla laua `küĺges Var f. (muud juhud) `tuhlid karudatakse pahlaga segamine, et ep εε pöle Khk; tüki pahlad, suured tamme jurakad maa `sisse (maatükkide märkimiseks) Pha

pahl2 pahl g pahla Kul Nis Kei Juu Iis, `pahla Lüg

1. pahk pahlast `tehti vanaste `kaussi Nis; pahl kasvab nagu kägär puu `külge, `neoke ilus viirolene Juu; sel kasel on pahl küljes Iis
2. muhk, paise, punn sie `lapsest akkas `kasvama `ninda `pahla (kasvaja) `muodi; `terve nädälä suur pahl õli `õtsas Lüg; seäse pahlad nii kiheleväd Juu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur