[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 2 artiklit

pahk1 pahk g paha R SaLä Kaa Vll Pöi Hi Mar Mär LäLõ PäPõ Ris HMd HJn KuuK Jä Kad Sim IisK IPõ Kod VlPõ, pahu Var Kse JõeK; n, g paha Aud PJg Hls, pahi Kod, pahe Plt, `pahka VNg Vai

1. mügarjas moodustis puul, gall `puule on pahk `külge `kasvand Jõe; läks `piibu `pahkasi `õtsima `metsäst Lüg; kasel on nisukesed `pahkad `küljes Vai; see‿o kisulik puu, terve puu üks pahk Khk; Pahast `tehti noa ja `pöikli `peasi, `reiti nuppusi ja pisiksi `vaanud Pöi; Paha kiud on segamisi, `pahka `luhkuda äi saa Emm; kasel oo pahad `külges Mär; pahk, lepäde `külges kõige `rohkem, seoksed puu munad. `kasvajaid `vaotati pahaga Var; paha ja käsn sai puude küĺlest otsitud PJg; pahad kasvavad vanemade puude `küĺges Tor; pahast tehakse `peitli päid HJn; ma lõin `kirvega paha kase küĺlest `lahti JMd; ämmal oli kaks `kaussi pahadest Kad; kasel ja lepäl one pahad nagu üks paese, `ümber`ringi on pahk ja puu kasvab ike Kod; leppadel olid suured pahad, neist `tehti puu `kaussa Lai; `pahkadest `tehti `piipa KJn; kasel kasvab‿sur kerä `vällä, `tu̬u̬re kase küllen, õigats - - paha Hls

2. paksend; paise, muhk või kärn pahk `õtsas, sie on kukkund Lüg; Püupesa nahad on kõik `pahkas Pöi; Mu `jälgade pääl oli igavene pahk Rei; loomad `kärpse `pahkasid täis Mär; Suure tööga oo kääd kõbad ja pahkas Han; pahk lõi `kurku, nüid akkab kasuma Tõs; nahk oo `pahka läind, kas `õerund ää PJg; suured pahud ajavad üles, `paised JõeK; `pahka läind, nahk läind kõvas ja paksus KJn

3. kamakas; klomp mulla pahk, kui märg maa on ja siis koevaks lähäb Mär; veri on ää `pahtund, on pahaks läind `sõnna `ühte `kohta Juu

pahk2 pahk g pahi; n, g pahi kari siäl, kos kivipahid vai rõõgud on, siäl `ankur vede piäl, `umne tüńn one näil märgiss Kod