[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

pagan pagan g -a Kuu RId(n pagana VNg Vai) SaLä Pha Vll Pöi Muh Rei hajusalt L KPõ, I VlPõ Trv Puh, -e Hls Krk Hel San; pakan (-ń) g pagan|a Võn Urv VId, -õ San Krl Har

1. ristimata või usust võõrdunud inimene eks `meie õlime ka paganad, nüüd õleme küll `ristitud Lüg; `ilmas on `paljo paganu Vai; nad ika jumalalapsed, teised on paganad ning ilmalapsed (lahkusulistest) Jäm; on‿s sool neid paganid palju (ristimata lastest) Khk; Lapsed on seal puhas paganad, kõik `ristimata Pöi; paganad äi käi `kerkus Rei; eks me ole koa kõik ristirahvas, ega me paganad põle Mar; läks paganate segä jumala sõna kuulutama Tõs; vanast `käiti pagani `ristimas Hää; meie maal oli enne paĺlo paganed Ris; ta on küll päris pagan, et kirikusse ei lähä JMd; mes sa kurat `kurja vannud, palu pagan jumalad Kod; paganitele koŕjatasse raha kerikus Pal; elä nigu paganide sian Trv; me maal olli pagane ja kummardive ebajumalit Hel; siin om periss paganõ San; ku kerikut ei olõʔ, siss olt nigu˽pakań inne Krl; saʔ olõt jo˽periss pakan, sinust ei˽saa muut ku `põrgu `värte pääle hü̬ü̬ĺmöl̀dri Har; nu̬u̬ʔ inemiseʔ omma pia`aegu kõik poolõʔ paganaʔ Rõu; istut nigu pakan kotoh, ei või `kerkohe minnäʔ Plv

2. kurat, saatan isad emad issandast, papad mammad paganast rhvl Hää; `poiskõsõ `üt́si, et pakań ai taga San; Ega‿s seo ilma inemiseʔ paganit ei usuʔ Urv

3. (kirumis- või rõhutava sõna ning vandumisvormelite osana:) pärgel, kurivaim, tont a. (üldiselt) pagan on nüüd `lahti (asjad on hullusti) Lüg; oh siä pagan Vai; pagan `vötku Khk; Pagana `pihta, et see (nuga) mool ää kadus Pöi; oh sa pagan, [või] ei lähe kokku Muh; pagana päralt, kui `miski asi rikki lähab Mar; pagana `pihta, sa‿i soa aru Tõs; ossa pagan Juu; oh pagan, poiss kevadi üst `lõhkus vüe ära Kad; pagana `pihta, sie nõu läks `luhta VJg; oh pagan võtass, kas obesed õtsan mua piäl Kod; pagan, kudas meelest on ää läind SJn; `ossa pimme pagan Krk; kos om turi obesel, oi sa pagan küll Hel; oh sa pagan küll, eidutit miu nii ärä Puh; pakań tedä ti̬i̬d (st keegi ei tea) Vas b. (kellegi, harvem millegi kohta) kie neid paganu söi (takjatest) VNg; ju neid paganid on ka, koes nad jähid sis (poistest) Ans; on `julgid mihi, aga see pagan oli ull`julge Khk; mis ta pagan neist ikke `soendab Tür; kas te paganad saate koju jo (lammastest) Kad; `siäski paganid pali Kod; sa pagan küll oma tegudegä KJn; kus ta pagan läits Krk; ooda˽sa˽pakan, küll ma su lupa tõnõkõŕd nii `keŕgede Har; ah sa˽pakan Lut c. (rõhutades koos sõnadega kes, mis, kus, kuhu, kust) `pietud siis neu, et mes pagan me `tiemme Kuu; minul oli `lähker ikke `kaua `alles, aga‿i tia kuhu pagan sie sai VNg; kust pagan sina `selle `leiva `vällä `võtsid Lüg; mette es tule `meele, kes pagan see vöib `olla Khk; Kes pagan ta ometi `siia juhatas Pöi; mes pagan se old, üks parun old seal Kad; kie pagan neid vanu `aśju änamb mälestab Iis; kus pagan se `oĺli, kus ta säl viinäpõletaja `oĺli KJn d. (adjektiivselt rõhutades) eks `enne oli sie pagana tüö `ühte`puhku VNg; pagana `poiga, mäni joe `randa, tegi `uvved `saapad mutta Vai; Pagana kena tüdruk Jäm; teine vihastab ning `ütleb: pagana `lontrus Khk; see oli aga üks pagana `runstük Pöi; mis pagana marjad ne oo‿s Muh; pagana ämm õma jutuga Kod e. (adverbiliselt rõhutades) tüdrukuid oli nii pagana `palju et VNg; kui pagana pailu ta seda riiet oli toond Jäm; see oo pagana ilus väärnimi Kir; pagana jumsakas poiss, küll sellel võib rammu `olla Juu; käis pagana ruttu Iis; siukst `veiksed kiisad - - need olid pagana iad Pil