[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

jalakas1 jala|kas g -ka R(n -kass Kuu; n -ka VNg Vai) spor Sa, Emm Phl L(g -ku Saa) K I; jala|gas Käi, g -ka, -ku Kuu, -ga Vai Khk; jala|k Khk, g -ka Vll Kod Lai Kõp TLä TMr, -ga Mus; jalag g -a Ans; jäla|kas Emm(n -k, g -ga, -ka) Käi puu (Ulmus scabra) `Kalvi `kalda all `kasva jalaku VNg; jalakast teha rie jalaksi Vai; jalagakoorest `tehti vikardi`vitsu Ans; obuse loogad teevad jalakast, paeost ja künnap̀ust Vän; jalaka look Trm Vrd jalajapuu, jalajas, jalakapuu, jalangas

kärbas1 kärbas Mus Phl JJn ViK IPõ, `kärbas VNg IisR, g `kärpa
1. oksatüügastega puu; tugipuu; toestik suvivilja või heina kuivatamiseks `kaerad panima `kärpa `piale. kaks `niisukest pikka `otsa puud oli ja siis `jälle sie poig puu, neid oli kolm vai kuda `tahtas `kärpast teha VNg; rüstik pannasse `kärpa `pεεle `kuivama Mus; `tehti suured pikkad [rõugud] ja siis arjati kärbastega ära nii kui ned tua akkid `pańdi kaks tükki `vastamisi `piale. nagu nüüd on põllul eina redelid. nied ülesse ja‿ss `pańdi `õĺgi `sinna arja `piale ka ja siis nied `kärpad `pańdi sis `piale Rak; kärbas, raami `muadi, kus vili `panna. vili, vikid, einad, ärjapead `panna `kärpasse VJg; kärbas `tehti kuusest, `jääti õksa töngad `külge; kärbaste `piale `pańdi vili. `löödi kolm kärbast `vastamiisi, pialt siduti kokku; `varda `ümber `lü̬ü̬di kolm ehk neli kärbast - - õts õli raiutud, lõid mua `sisse, sidusid `õkstega `kińni, mõned panid vitsaga, mõned naeltega; `kärpad õlid `õkslikud kuuse ladvad; ku `erne `sarda akati tegema, `pańdi `kärpad ritta, `õkste `piale lat́id Trm; kuhja `kärpad Lai || tõkkepuu `kärpad `pandud `tiele ette, kui ei `lassa läbi VJg; ära mine sialt, kärbas on ees; silla kärbas (sillamaksu kogumiseks) Trm Vrd kärbäts
2. kärbisel asetsev suvivilja või põlluheina hunnik Ühe `kärpa paneb `kõrraga `piale, `rohkem ei mahugi IisR; odrad `niitsime `kaarde maha, ajasime kokku ja panime `kärpasse JJn; niidetud vili, sie `pańdi muidugi `auna, `kärpasse `jälle; mõned `kärpad on viel väilal VMr; anguga sai kuared kokku `kantud ja `kärpa `pandud Sim
3. löe alaossa kinnitatud raod, nn vikatiluud vikati löö `külge `seoti kärbas, kas paeost ehk kasest - - siis `niitis `puhtamast, lõi eina kokku, kaaru `piale kõik; kärbas õli üle jala pikk, kahe aruline või kolme; mina põle `kärpaga `rohkem niitnd kui ühe korra Trm
4. varsa okaspäitsed (imemise takistamiseks) kärbas on varsal nina pial Trm Vrd kärbast, kärvas(i)
Vrd kärbis, kärp1, kärvast(i)

mühin mühin Krk, g -a Lüg IisR Jäm Khk Vll Pöi Muh Vig Kse Tor Hää Ris Juu IPõ Plt Pil KJn Trv, -ä Kuu Mar Juu Kod Puh Har Rõu; n, g mühina VNg Vai; mühen Tõs(mö-) Khn PJg, mühün VJg Har, g -a; mühhin g mühinõ Krl müha, kohin on `kuulla suur mühina VNg; Sie jo `uhkust kole täis, pani saba `kierus, mühin taga `müöda IisR; mere kuhas sajab `vihma, suur saju mühin keib εε Khk; Tuul on vali, mets mühinad kohinad täis, kuule midagi Pöi; `talve `tuiskab suure mühinaga Muh; [vesi läheb] paesost alla mis mühin taga Vig; Pahen ning mühen tuli metsäst Khn; Kas sa kuulsid väĺlas köies suurt mühenad PJg; mere mühin ei käi kätte (ei kosta) Juu; küll oli mühünad, kui pilve tuli VJg; küll tuul mühises sial `korstnas, nii `irmus mühin oli, et ei saa kohe magada Lai; üks kohin ja mühin kõrvus, ei kuule kedagi Plt; tulli suur kohin ja mühin, akasive uluma puu puha Krk; ma kuuli suurt mühinät Puh; sis ommaʔ `ümbre puu nigu mühün `ümbre ossa (mesilaste pereheitmisest) Har

painard painard Emm JõeK Sim Trm Pal Äks Ksi Lai Plt KJn Vil Ran, paenard Pöi Mär Vig Nis Hag JMd VJg Sim Kod MMg Ksi Lai VlPõ(n paenardi Plt), g -i; paenar|t g -di Mär Plt, -ti JJn Koe

1. ree kodaraid ühendav põikpuu ajasin täna ree paenardi `kat́ki Mär; vanasti olid suanil kua paenardid, nüid änam põle, nüid on pakud Hag; igal reel on neli paenardit, ja kui on suured reed, siis on ka viis Ksi; ma ise olen teind painardid - - tegin saare puust - - õhukesest `aatud pind - - see keedetasse padas `pehmest, siis painutatasse `ümber kodara Lai; vanal aal painutati kõik ree painardid puust Plt; sebäd tulevad kodarate `otsa, kui painardid on peäl KJn

2. vikati painutatud käepide lüsi `tehti kuusest - - painardid [olid] paeost `tehtud Sim; Painardiga lüsi õli sellepoolest parem, et painardid sai igaüks oma käe järel seada Trm; painardid on nisuksed kõverad, mis käivad `ümber lüe, `seotasse `kinni nööriga, sialt siis `oitasse `kinni Ksi; `tehti lüsile paenardi `küĺge Plt; Paenardiga - - on parem `säädä, lase nöörist `lahti ja pane, kud́as paras on KJn || ise noor inimene, aga nõnna kõveras käib, nigu va painard Lai

3. painik looga painard Emm; painardi peal painutata `vitsu JõeK

4. puunõu perenaisel oli sur anetiib kääs, see `jälle `pühkis ikka ühe sure sõela `sisse või paenardi `sisse sialt laua pialt sis selle raha (teat pulmakombest) Pöi

Vrd painald, painand