[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

jahked löövi alused on `kamre küĺles `kińdi, `siuksed `jahked teesed Hää
kaaded pl `kaaded, `kaadjad (alus)püksid alumaised on `kaaded ja `päälimäised on `pöksüd; `naised `pessod `kaadesi Vai
kaake `kaake k-tähe kujuline pilutikand – Krk
kaakel `kaak|el g ‑li
1. kahe õngega tursapüügiriist – Mus
2. vankri teljepaku küljes olev puu – Mus

maa|aed vesiaed `räimirüsäd olid `suured igä - - sie maa`aidagi joba `täüdüb üks kuus `süldä `korge `olla. kala `lähteb pikki maa`aida `enne `sinne `ketsie vahele, maa`aia ots `lähteb `randa kohe `kinni Kuu; mei `ütlesima maa-aed. sie läks `sinne kask`paika rüsa ja siis kahepuolt kalad `läksivad `sisse VNg; siis kui sie kala tulo maa`aia `ääre, siis `lähtogi maa`aia `müöda edesi [ringaeda] Vai

maage1 maage IisK Ksi, g `maake Amb/-oa-/ Koe VJg Äks Lai Plt KJn; `maage g `maake Kuu Lüg IisR; muage g `muake JMd Kad VJg; n, g maage VNg/`m-/ Iis Trm(-oa-) Lai, muage Kod; maage- Jür KuuK Sim maakevesi Kaik soo `augud on `metsäs - - `maaget täüs, et punavad kohe Kuu; jões `maage `korjab kivede `külge ja tieb libedast Lüg; `Einam tüma igalt puolt, `astud `piale‿s mulinal ajab `maaget ülesse IisR; nisukesed maage `karva teised (põdrad) KuuK; `muakega `värvisid naised `eńdile `musti sielikuid; muage süeb jalad `kat́ki, kui kaua sies `olla JMd; `seisva vie `piale lüeb `muake kord `piale, nisuke ull kollane ja sinakas Kad; muage - - `niske punane kõrd vede piäl, nagu ruasse, `sinna pane linad likku, siis rikub kiudu ärä Kod; kost si maage tuleb, ikke maa sehest Äks; kus einamal maaget palju, sial jalad `auduvad ära Ksi; maage sööb jalad ära eina ajal, paks nagu väŕv akkab `jalgade `külge Lai; `seisval veel on maage pial, rohelene maage Plt Vrd maagates, maak1

maak1 maak g maage Kod/-ua-/ Lai(g -i); moak Juu, g moag|e Trm, -a Pil; n, g `maake Hlj Lüg Jõh IisR; `maaki g `maagi Vai; seesü `maakes Plt maakevesi `maakega `värviti `ennemalt `villu `mustaks Hlj; `maake - - sie tieb jalad `aigest küll Lüg; ajab `maaget `vällä IisR; `maaki on nii `kange, et süöb jalad lihale Vai; põhjatu sügäv vesi, muagega koon ku eläjäs - - `riided ti̬i̬b ukka si muak Kod; maak `paŕkis kõik `riided ära, tegi pruunist Lai; vesi [on]- - `maakes Plt Vrd maage1

maake1 maak1

maake2 maakene2

maakene2 `maake|ne San/-kõne/, g -se Koe Iis Trm/-oa-/ KJn Puh Har/-nõ g -sõ/; `maake Hää, maak Krk, g `maakse; p `maakest VNg dem < maa `kümme `ektari oli seda `maakest, kolm `ektari oli `poldu ja VNg; ilus kodu `maake Hää; sääl olli `keŕge mõtsa `maakse, suurt `viĺlä es saa; muud muret ei oole, ku ma ärä lää, et mu maak maha jää Krk; meil om peris ää `maakene Puh; mul olli `väikõne `maakõne kähen San; ku˽saʔ `maakõsõ ostat nigu maʔ ośti, kas sa lasõt sääl tõsõl pääl elläʔ ilma massuldaʔ Har

maaker `maak|er Krj, g -ri Jäm Mar valmistaja, meister `maaker, kes `loulusid osab panna - - kes neid teeb (laulumeistrist) Jäm

naagel `naag|el g -li Mus Pöi Rei Mar Khn/n -g|õl/ JõeK, -le Emm Käi Hää, `naakli Kuu, `naageli VNg(n `naageli); naagl g `naag|li Pöi, -le Phl; `naakel Hlj puit- või teraspulk naagelpingis Pane vall `naaklisse `kinni Kuu; venel `onvatta `naagelid `otse `puordis `kinni VNg; `naagli pulgad, nee oo sääl `vantide vahel Mus; sebi see vaĺl `naagli `otsa Pöi; ega tross `panta `naaglesse Emm; Lae ehitäkse kasõ `oksõga ää, pannaksõ püstü rellingä `külge `naagli `aukõssõ Khn; `naagle raud on maśti võru küĺles Hää; vallid on `puhtis ja panna `naaglite `kaela JõeK

naakel naagel

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur