[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

lõudas lõudas, lõõdas g `lõuta

1. püünis seal talus õli `enne uńdi lõudas Trm Vrd lõuk2, lõust3
2. jääpankTrm Vrd lõugas3

maa|märk objekt rannal püüniste asukoha meelespidamiseks või merel orienteerumiseks igaüks `tiadis maa`merkide järel - - kus kohast sa oma `verku `otsisid Jõe; kaks `kindlat `merki pidi olema, maa`merki, `Liesi kabel ige sie oli `tähtis ja siis sie `Mohni majakas `jälle; kui `vergud olid meress, siis `pandi maa `mergid ka igä Kuu; maa`märgid on paar puud `päälastikku vai kohastikku, `rannas on moned `suured kived Vai; `Võrkude `juure mindi maa `märkide `järge, `märkideks olid kergu tornid, puud, metsa tukad Pöi; Kui voimalik siis panta veel risti kaks maamärgi liini, sεεl pole siis änam midagid otsimest, muudkut mine maamärkide risti kohta ja aka vörku vetma voi öngid tragima Emm; maamärgid on kaks tükki, et nad `sihti `lähtvad Rid; maamärgid kus sadamad on, märgid `pandud, et lae uduga `oskab `alla `tulla. kevadi on `kange udune ja aurune Var; maa märgi `järgi sai seda `kurssi `peetud. maa märgiss oli `kaldas mõni suur puu või elumaea Aud; aga kui maa märgid väga ligistiku on - - se‿ei anna nii iad `märki `välla HMd; mua mäŕgid one ku kala püüdäväd, siis tiäväd kos unnad one siden. üks õlema Tõnora `veski Kod; maa mäŕk - - kelle `järgi `võrke manu lätsime Ran

nakkatsi nakkatsi Lüg; nakas g -e Iis püünis, lõks nakkatsi on üks `püügi riist, `iire lõks vai `linnu lõks; nakkatsi, sie õli rebäste ja `undi lõks Lüg; Nakasega püüti jäneseid Iis

nõudma `nõudma Pal Äks Ksi, (ma) nõua(n) Pöi Muh L Ris HMd Juu Jür VJg Iis Trm VlPõ, nõvva(n) Iis MMg M(ma-inf -me) T V, nõva Khn, nõõdan Kod; `nõudama, (ma) `nõuan Lüg Jõh; `nöudma HMd, (ma) nöua Sa(`nöudama) Käi; `noudma, (ma) noua Jäm Emm Rei; `noudama, (ma) `nouan Kuu Hlj VNg Vai

1. soovi, tahtmist esitama; kohustavalt kutsuma Näväd ei `teadand kõhe parema `nõudagi, ega õld kõhe `aiga ega `julgemistki `nõudada Lüg; kirjutamist `nöuti väga vähe Pha; Akkas oma raha nüid `kohtuga `nõudma Pöi; pärijad `nõutsid oma osa Muh; ega `teenijad tema `juures seisa, ta nõuab nii paĺlu [tööd] Mär; mina ei ole sinu kääst midagi nõudn Kse; `nõudis omale `süiä Tõs; punnik akand `seltsi `nõudma, tuleb puĺli `juure `viia PJg; `kümne `aastaselt `nöuti juba `kooli HMd; sie [parun] nõund väga `pehmed `sõitu Jür; ta `nõudis nii `kõrged `inda, et äbi oleks `maksta old Amb; ega ma `tühja nõua, `sinna (katusele) ei tohi `minna JJn; `nõutku kui pailu ta tahab, ma maksan kõik, mis te nõuate Ann; oma peab kätte `nõudma VJg; nõõsid ike `üste ja tõiss; kui sedä vana ki̬i̬lt nõvvetasse, siis piäd vana ki̬i̬lt kõnelema Kod; ma akasin ka `nõudma, et `antke mulle majad tagasi Äks; temät kävväss kül ütte`puhku `nõudmen; nüid na (mõisnikud) ei `saagi änäp nõuda seast `massu inimeste käest Krk; ta nõud sedä tüdrukut, et ta tedä kätte saa Hel; rüä maa piäb kaits nädälit enne `küĺvi valmiss tettu olema, `mõisan nõvveti nii Ran; ega ma‿i oless saanu siu käest toda raha nõoda, mes käest kätte `antu Nõo; ma `saaśsi küll riigi pu̬u̬ld veedike abi, ku ma nõvvassi Rõn; no sääräst miist om vähä, kiä sullõ ilma `nõudmalda medägi and Har; timä `nõusõ viielist `kulda, a ma nõusõ umma kangast tagasi Rõu; toogõ˽lat́s kodo, last nõudass `ku̬u̬li Plv; esimi̬i̬ss `nõuśe minno `tü̬ü̬hü Räp; vot `õigut om vaea nõudaʔ; muud `palka ma‿i nõvvaʔ, ku vanaesa kastikõist Se || piltl (ära suremisest) tädä `noueti siit `vällä VNg; tedä nõuõti siist ilmast välläʔ, timä päävä `oĺli täüs Har
2. küsima a. (tungivalt) pärima ma ei tahagi selle `peale aro nõuda Mar; tu̬u̬ ei kuule kõrvust, tolle käest ei saa sääl midägi nõoda; vanast üteldi, et nõid petäb noid, kes nõvvu `nõudva nõia käest Nõo; tuĺl parun Saksamaalt ka kodo ja - - `nõudiss siss minu‿käst, et kuda si̬i̬ asi oĺl ja TMr; ku˽ma timäga kokku os saanuʔ, siss ma os timä käest `nõudanu, kuiss tu tapõluss teil sääl oĺl Har; kõigildõ tä nõusõ, et kuiss sa `vargusõ plaanidsiʔ Rõu; mis sa mu ello nõvvat Se b. (kauba eest) mis sa oma ärja eest nöuad Khk; mes tämä vakass nõõdab Kod; tuut massab niipaĺlu, kaobeldi kah ja masseti si raha `väĺlä, mes tä nõus Ran; Mes sä nõvvad neist marjust Nõo; küsü `järgi, kui paĺlo niäʔ `nõudva `vaśka i̬i̬st Plv
3. vajama; eeldama, ette nägema `Vergu lappimine - - sie nous juo omajagu osavust ja `silmä Kuu; siis tegin `neile kotlettisi ja sääl seda `sousti ka mis, kuda sie kord ja kohus `noudas ja Hlj; kõht on tühi - - kõht `nõuab `süia Lüg; kui maa `öitseb, siis pöld nöuab seemet Khk; `Pandi `rohtusi `peale ja `võeti `sisse, nõnda kudas `aigus `nõudis Pöi; [truubid] nõõdavad puhassamiss Kod; mua nõvvab `vihma MMg; koolitamin nõus ju paĺlu raha ennemält Pst; si̬i̬ tü̬ü̬ nõud `aiga, sedä ei saa ruttu tetä Krk; mia raba `linnu ja kua kangast ja ti̬i̬ kõ̭ik, mes elu nõvvap Nõo; annum om nigu ärä tuhnatedu, nõvvab puhastamist Rõn; põdrikide tegemine nõud küĺlält `vaiva Kan; ega asi nõud umma `aigu ja umma `kõrda Har; Anna iholõ, mis iho nõud Räp
4. nõutama, hankima, soetama ruudi pulmalised lεksid `järge `ruuti `nöudama Khk; nüid taris uut naist nõuda Muh; `nõudis omale uued põllutööriistad Mär; `Nõutsime ne tangud külapealt Var; kõiksugu `kraami nad `nõutsid `sisse, iad kaupmehed olid Ris; mia `mõtli iki kah omal seĺtsilist nõuda (naist võtta) Krk
5. püüniseid kontrollima ja neist kalu välja võtma kui ilm lubab, `nöutakse iga pääv. tuulega äi saa nöuda Pha; nöuame vörgud ära Vll; Mehed läksid juba omiku vara merele `mõrdi `nõudma Pöi; Siia vörkusi peab mütu korda öö sees noudmas käima Emm; särised `nõudis läbi ja siis läks `undi `nõudma; suure mõrra `nõudmist ma näind ei ole Rid; täl oo mõrrad ka meres, `köie näid vahel `nõudmas Var; ku mutid `õhta said `sisse `viidud, siis omigu vara sai `nõudma `mindud Tõs; tänä üese `meitel olid õngõd `nõutud (kalad püünistest ära varastatud); Ei või enäm elädä, kjõrbud `seüäd ää, piäb `särki `nõudma akkama nalj Khn; käisime `räime `nõudmas Hää || (ankru laskmisest) `ankrud `nõutakse sedasi siin, köis lähäb tieb sedapidi luoga ja ike et sedasi et vie juoksu järel `alla vuod HMd
6. perrä ~ taga nõudma 1. küsima, pärima mea nõusi temä käest `perrä, mis ta ti̬i̬b Trv; si̬i̬ olli siut taga `nõuden Krk; timä `tahtsõ mu˽käest kõ̭kkõ `perrä nõudaʔ, ma is kõnõla telle medägi Har; Mi̬i̬ss lät́s `pu̬u̬te ja nakaśs kaupmeehe käest `perrä `nõudma, et kost kaupmi̬i̬ss om timä vikahte `lõikamise väädse kätte saanuʔ Räp 2. igatsema, ihkama kellegä inimene one - - `aŕjund, sedä ta nõvvab taga Kod; jalapikune lavvatüḱk, aga toda nõvveti vil taka Nõo; välja nõudma 1. kätte nõudma `nõudasin oma `palga `välla Lüg; Nõua `välja, ega sa või omast osast ilma `jääja Pöi; sai sinna laenatud, tuleb `väĺla `nõuda Amb; `nõudsive `õiguse `väĺlä Pst; sa˽piat ka õks uma kuu palk `väĺlä `nõudma Har 2. küsides välja uurima nõua `väĺlä ta käest see saladus KJn

näkas näkas g näkka puuritaoline püünisTrv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur