[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

jao|meesa.  osaline, osanik näe kust jaomi̬i̬s tulli; temä egäss pu̬u̬l jaomi̬i̬s man, jao saaja; sa tulet ka jaomehess, siul ei joole jo `õiguss saiaki Krk b.  püüniseid mitte omav kalur, kes püüab teise püünistega, kusjuures saagi jagamisel arvestatakse paadile 1 osa (s.t jagu), püünistele 1 osa, püüdjale 1 osaRan Vrd jaoline
kaha1 kaha Jõe Hlj VNg IisR eP M T Plv Räp
I. 1. lusika, kulbi, piibu jms laiem õõnes osa vanast oli suure kahaga `piipusid Krj; kui vaŕs lusikal ää lähäb, siis jääb paĺlas kaha järele Kse; kula oli, järsk kõvera konksuga kaha, kellega tõstetse Var; vanasti olid suured kivi kahaga ja `vandusega piibud Tõs; Minu vanaisal oli kahe kahaga lusikas, pulmas käia, naĺla teha Amb; lusika kahaga suab pada `kaapida JMd; (torupilli) kahad on puust `treitud, kollakad karva viel. paremalle puale `külge jäävad nie kahad; sie vüö on kahade külge `kinni pandud Kad; suure kahaga lusikas Pil; piibu kaha `sissi `panti tubak Pst || oherdi raudosa õõnes lusikakujuline ots, ivaKhn Vän Tor
2. reha pea ehk pealispuuSa Muh rehe rehal on kaha lühem kut loo rehal Kär; Ma `raiusi omale ulga kaha puid `kuima. Saare kahad on tugevad Krj; Kaha puudeks oli `sitke kasetüü Pöi
3. labida laba, lehtL labida kaha täis `mulda Kse || (vanast labidast) labida kaha oo `nurkas. kaha oo kulun labidas Tõs
4. õnge kaha vasest plaadike õngenööri küljes konksu läheduses kalade juurdemeelitamiseksLai
Vrd kaba1, kahv1
II. 1. kahv, võrkkott peam kalade tõstmiseks ja vähipüügiks; vähinatt kahaga võtavad jääaugust jää `välja Iis; kahaga tõstetasse kala `välja; luobib kahaga kalad kas `saani vai `jäätuse `peale Trm; kaha on kellega kalu pü̬ü̬däväd. nagu pot́i aŕk. võrk nagu kaŕsi suupael. kahad oo vähjä ja kala pü̬ü̬gi jaoss; kahaga tõssetasse korejed `väĺjä `suismess; tü̬ü̬d tuleb `juure ku kahaga. nõnna paĺju Kod; vähil käisivad, siis iki kahad ja udilad Lai; kahaga luha pääld `võeti kalu, `lü̬ü̬di kalale `pääle; lättest `tuĺli `väŕske vesi, sinna kala tulliva nigu `õhku `ot́sma, sai kahaga `väĺlä `tõsta Ran; vähe kaha Võn; suuŕ kala mis rabõlõs, tu̬u̬ `võetas kahaga Räp Vrd kahv1
2. tihe tindinooda pära või mõrrakujulise püünise viimane soppKod Ran mes `tińta `pü̬ü̬tässe, on kaha. ta nõnna `tihke nõõlaga kudotud, juśko terä kot́t Kod
kala|tõke püünis kala tõke `tehtaks jõkke, et kalad mõrrast `mü̬ü̬da ei lähe Hää
katsuma `katsu|ma R(-maie Lüg, -o- Jõh Vai), eP(-o- Käi L), -me Hls, katsuma u Se, `katsma L Kod MMg Pal VlPõ, katsma San(da-inf `katsu); (ma) katsu(n) eP(-on Rid Ris), `katsun R(-on Lüg Jõh Vai)
1. (midagi teha) püüdma; üritama `katsuma kodo `saada `enne ku `pilkane pimedus tuleb Lüg; ma oli nii tuline nobe, `katsusi seda tööd `valmis; vana oli `viskand tale (läbi jää kukkunule), suure nööri suu ede, `käskind ammastega `kinni `katsuda; piab ämariku kammul koju `katsuma Khk; Ma ette üsna joosi, et oleksi sind käde katsund, aga met‿äi jöva su järge Kaa; Kui linnud `lendvad merelt ää `moale, siis katsu `püüsed `välja, tuult `tormi tuleb; Oled sa `särge `katsumas käind, kas võtab juba [õnge]4 Pöi; ma katsu oma päevad läbi aada nurisemata Muh; äŕjäd `katsvad puselda Rid; `katske mu `viia `sinna õue `kööki Tõs; `Katskõ viksemini sõoda, suamõ rutõmini ää Khn; isa oli `enne `tüölene, pärast siis `katsus kudagi talu `peale Pee; inimestele piab ikke `katsuma `vasta `tulla VMr; mis viga `allavett ujuda, aga katsu ülessevett kua Kad; õlid `katsnud aeda lage keŕgitätä Kod || fig Vaada, poiss akkab kasu poolest juba isa käde katsuma; Juula oo ju otse pümevana inimene, ju see juba sadant käde katsub Kaa; üheksakümmend katsub käde (saab 90-aastaseks) Kär
2. proovima, katsetama a. millegi sobivust, tugevust vm proovima [Rätsep] `traageld tügüd kogu ja siis hakkas `riiet `selgä `katsuma Kuu; `maandlevad, `katsuvad `rammu Khk; kõik ohud ja rohud said ää katsutud Pöi; Mei akkasime Juhaniga `joudu `katsuma – Juhan pani mind seliti Rei; misuke vikat se `lõikab `eäste, eks minge `katske `metses Vig; kiige all `pistsid mehed ikka rinnad kokku, `katsid, kiś tugevam oo Han; ma olen koa laadal `õnne `katsund, lükkasin õnne ratast Juu; seemet katsuti kua, `enne kui külvati, eks see õld kua idandamine Trm; `tehti kand, siis akati `pöida tegema ja katsuti `jalga, kui pikk tuleb Lai; kaalu(sid) katsuma lutsu viskamaKhk Mus lapsed `katsuvad `kaalusid. kivi lueb miduks `kaalusid on Khk; katsume mitu `kaalu `lesti saame. mitu `korda [kivi] vett mööda edasi läks, niimitu `kaalu sai `lesti Mus; kanapenni katsuma liisku võtma akkame kana`peńni `katsuma Juu b. proovima, maitsma ma sai juba uudist `leiba `katsu Muh; Tulgõ mede õlut kua `katsma Khn; teesel pääval läks ruut seda (kosjaviina) oma `naabri inimestele pakkuma: `katske kosja `viina koa PJg; katsu suppi, mis ta on, kas soolane või mage Kei c. kogema, läbi elama olen kõik `katsumesed ää `katsund juba, põle mul `keegi asi `katsumata Juu; näd ei usu, aga mina õlen `katsund [painajat] Kod d. (üle) kontrollima; mõõtma õppetaja käis `kuoli `katsumas; `silla `kupjas, sie õli kie tied `vasta võttas ja `katsus et tie ia õli Lüg; kraadiga katsode [palavikku] Käi; lugemise poolest `katsuma Rei; siis `algas laulu õpimine - - siis tuli läbi`katsumine üksaabalt Mih; köisi vere `rõhku `katsumas Aud; `õptaja tuli `lapsi `katsma; `õptaja käis `katsman, `küśsi kõik selle õppuse läbi, mes talvel õled `õpnud; sillasaks kat́s teed, kaks kõrd katsuti teed Kod; ennemalt `käidi `lapsi `katsmas kodo. kuul`meister tuli kodo ja kat́s Pal || läbi arutama või kaaluma katsun asja `enne läbi kui omast võtan VJg e. ennustama [kui] aeg igavaks läks, `aksid arjaga (peaharjaga) naĺlaks tegema, arjaga `katsuma; akkame raamaduga `katsuma `jälle Jäm; tüdrukud `katsusid oma kengädega, kas mehele saab Tõs; lasen kaardid `väĺla `panna, lasen `katsuda, kas tuleb see asi `välla mis ma tahan Juu; oli üks vana mies, sie `arkudega `katsus (püüdis avastada haiguse põhjust) Jür; katsume `arpu (teeme kunsti, nõidust, kui midagi on kadunud) Sim
3. vaatama; järele vaatamaR Jäm Khk Phl Rak MMg Ksi Plt KJn `amba `kirjast `katsuta obuse vanudust; küll ma `katsun sene järele; lähän `katsuma, mida vili tieb VNg; `mustlane `katsub kätt, `ütleb kas saad mehele jo; `tohter `katsub läbi, kus viga on Lüg; `katso midä siä viel et taha; `enne `käidi `pulmi `katsomas, ne olivad lappulised; `katso kui `pallo `kello on; mie `läksin `rüssi `katsoma `joele Vai || külastama; katsikul käima `nurga naist `käidi `katsumas Hlj; `lähme titte emädä `katsuma; Taruma sant tuleb Savala `santi `katsuma Lüg; `saare `rahvas `käiväd `ülge käppäga titte `katsomas Vai
4. hankima, otsima, muretsema `kaasamies oli `pruudi vend. ku `venda ei õld, siis pidi küläst `katsuma; minä õlen `ninda `õõnes, et `katsuge `süiä `kiirest, süön vai `undi `vällä Lüg; katsu minule kua üks vana`pualne vagane [naine] Kod; kui ära osteti talud, siis iga üks `katsus `endale karjusse Pal
5. imperatiivivormid hüüdsõnalises funktsioonis (väljendavad ähvardust) `katsu et `välja saad VNg; `Katsugu oma päid `jalgu sii ligi piiris veel näidata Pöi; katsu kas sa tohid võtta, eks me nää Juu; `katska et teie siit `väljä suata Kod; etse-katsu; katsu-katsu; katsu ette KJn || katsu `aśja nüid, kelle pärast ta `nutma akkab Tor
6. puudutama; käega kompama koer äb kannada kui vööras katsub Khk; `mõistlik mõestab ise, rumal katsub käpuga Mar; tule katsu, mu pää on pala Hää; venind sooned, ei või `katsu Tür; tä ei jätä `üstegi ońni ust `katsmata, ei `üstegi `riita (vargast); ma tulen kõhe `käega katsun `meskene si̬i̬ riie one Kod; ei ole mina teda (kassi) `katsu saand Lai; käega (~ käpaga ~ peoga) katsuda ligi; ilmne Kui kalad vee peal pesevad, on vihm `käega `katsuda Pöi; pulmad ikka üsä `pioga `katsu juba Khn; see on nii ligidal, et katsu käpuga Juu; see on jo `kääga `katsuda vale Plt || fig ma `itlesi `kohtes sii, ma‿p‿katsu käpuga ka seda juttu änd (ei usu) Khk; tüdrukuid (~ naisterahvast ~ tütarlapsi) katsuma ehal käima ta läks tütar`lapsi `katsuma Ris; ku ma noor mees olin sai küla pial `ulkuda ja `napsi võtta ja tüdrukuid `katsuda Hag
7. kalapüünist tühjendama Ta läks juba poolest ööst kodust minema, et mõrdu katsuda Mar; `mõrda tühendama või `mõrda `katsuma Lih || püünisest kalu varastama [vanamees] ikka vahest kεis `räimi `katsumas Khk; võrgud on ärä katsutud. lähäb järvele ja löiäd, et kalu on `võetud võrguss Kod; kis pagan neid `mõrdu `katsus, kus sedä tääb. üks `katsja `saadi ükskord küll kätte Vil
8. millegi peale mõjumaHi Akkas kondi pεεle katsuma [raske töö] Emm; se katsub mu koti (rahakoti) `pääle; see (pimedas lugemine) katsub su `silme `piale; see (kõrge vererõhk) katsob `kangest südame `pääle Rei
klubi2 n, g (k)lubi spor Sa(g lubja Jäm) Rid a.  püünise või ankru tähis vörgu märgi lubi. ülal `otsas on tut́t, olga kalsust ähk oksast. all `otsas on kivi. ning siis sääl kes`paikas on sihand suur paks laava tükk, ähk ümarune kahe jala pitkune ruĺl. see on siis märgi lubi, see ojab märgi otse `püsti Khk; `keskja köve `otsas oo lubi `kinni Mus; Klubi on `ankrumärk, kinnitakse `ankru `külge, klubi on kas korgist või puust Pöi b.  võrgukäba, puust ujuk lubi, mis aina pεεl on. lubid tehasse `kergemast puust Khk; Selise peal olid puu tükid, nee olid nooda lubid Pöi c.  vender pitk puu, `keskel köis `ümber, köve teine ots laeva küĺjes, klubiks `üitaste Jäm
Vrd klobi
kulli|pea fig
1. jõulukräss õle `peadest tehasse kulli pea; kulli pea tegid lapsed jõuluks mäŋŋiks; kulli peal o õled `tuhli `sisse torgit Muh
2. „suur ja valesti tehtud sõlm püünistesMõni tegi `jälle kullipea `sisse, pärast äi soand `lahti kudagi Pöi
lappama lappa|ma, -da, (ma) -n R(-maie Lüg; da-inf lappa Vai; tud-part labatu Kuu VNg; imps pr labada Vai, ipf labati Kuu Vai); lappama, lapata, (ma) lappa(n) Var spor KPõ, Iis Ran; lappame Trv
1. kätega vaheldumisi haarates a. aasadena, järkudena kokku sebima või koost lahti harutama `tombasid kuppu `paati ja siis lappasid `õŋŋed üles `pohjast Jõe; `Liini nüör tuli ka kerd `kerrald `kasti lappada; `vergud lappada ega `nuota ei lappada; olid `vergud kala täüs, siis lappati `este kohe `lahti, siis hagati vast kalu `puistama; siis labati nie `vergud `sinne korendalle Kuu; lappa köis ära ja pane `naela `otsa rippuma; `mollid `kutsuta, kuhu [püünised] `saivad `sisse lappatud Hlj; lappa köis `kinni `rongi; `kaŋŋas tahab lappada pakkult `vällä Lüg; ku `kaŋŋass `kuutud, saab lappatud alumise pakku päält `välja; lappan `kaŋŋast `seina päält maha Jõh; `nuora labati; `kaŋŋas on keväde `päivä kääs `pliekimas, `ehta labada kokko ja `tuuva tuppa Vai; tule `aita mul `võrku lapata Kei; akkan köit lappama JõeK; kangas lapatud VMr; lappa kangas moast ää Kad; nooda perä lappame `tohlu Trv; võrk lapatass `venne veere pääle, sääld lastass `siśse Ran || fig `Särki lappama (suguühtest) Khn b. (püüniseid) üle vaatama siis nemad lappasid `verku üle ja mina vedasin iest `välja Jõe; `seisev `nootasi `käidakse lappamas Var; Ja teisest äärest akataks kakuami lina `võtma - - mehed lappavad, ku lapatud on - - siś akkavad `räimi `väĺla `tõstma selle viimatse sopi si̬i̬st Hää c. jõnkshaaval tõmbama `Pääle `päivä `vieru loppu lappati paat köüt `müöde `vergu rivi `juure; `Nuored siis - - akkasid siit menemä lappades, kättegä nii`muodi siit üles `masti - - kättegä nii`muodi rippud ja siis lappad Kuu
Vrd kaplama2, labama3
2. (kaenlasse) kokku kahmama, suruma Eks `kääline asetati sidemele maha ja hakkati maast `jälle siis lappama uut `käälist `õlgi Kuu; vottasimma `luogu ja siis lappasima keik `niisukesed `suured `süüli`täied VNg; [heina] `seljändäsed lappati kokko Lüg; `Kierandasest lappati rehaga omale suur topp `eini `selga - - sie `pandi `jällä `saadu `päälä Jõh; Esteks lapati linapihu pihu `sisse kägarasse Amb; lappasid seilatäie [heinu], siis panid suadu `sisse VMr; rehaga lapati lapatust, vat niisukest uńnikud Rak || `einu lappama, sie on `einu kaarutama VMr
3. lehitsema Küll nämäd `ühdinesä näid (raamatuid) siis valatelid, kaik lehekülid läbi lappaess Kuu; `kester lappas vaid `raamatu, mina lugesin oma lugemist VNg; midä senest `raamadost alalde `sirvid ja lappad Vai; lapsed lappavad ruamatud küll, aga ei taha lugeda Kad
4. fig a. (liikumisest) Poiss `leikas `pussuga `sorme, no küll hakkas vade verd lappama Kuu; Egä õld siis vie `kindlaid `saapaid minega `käie, `vaide lappa `pastlidega ja `viiskodega Lüg b. (lobisemisest) Vade ega‿sse `Liena `muudgu `vielligi lappas sanu suust `väljä Kuu; küll tema lappas seda juttu, ei tuld `otsa ega tuld Kad Vrd klappama, labama2
Vrd lappima2
lappamis(e)|paat lappa|mise- Khn(-mis-), -mese- Aud paat, millega käidi püüniseid tühjendamas Meie saemõ lappamise puadi ning kakuami puadi täve `räimi Khn Vrd lapa2, lapakas1, lappaja, lappajapaat
lask lask g lasu Kuu Pöi Rei JõeK; n, g `lasku VNg Vai
1. (sisse)laskmine, püüniste paigaldamine No `vergu lasule `täüdü igä `mennä; Lasul `olles tuli äge `iilituul, `kummus `paadi; `Joulukalu `püüdäjäd olid `tulled lasult; `Koidu lask (koidikul merre lastud võrgud); Enämb ei `käüdüd `huomigu `laskuell Kuu || fig loomus, saak ühest lasust sain viis `tündrit `silgukala Hlj Vrd lasi1
2. tulistamine, küttimine `ülge lasu on oige `raske tüö JõeK || püssipauk `Lasku kaks käis omiku sealt metsa poolt Pöi Vrd lasek
3. lahtipäästmine, järeleandmine Nüd `Aadu taip, tegi `koui (purjesoodi) lasud `oitegi `hüästi Kuu
laust1 laust g lausta Jäm(lou-) Jaa Rap Kad püünis a. rotilõks puust roti laustad; Rot́t oli `lousta läind Jäm; rot́t läind lausta vahele Jaa b. (uluki püüdmiseks) undi laustad Jaa; eks‿ned laustad võind `õlla nied, kuhu `pańdi süet `sisse ja siis `suadi uńt kätte Kad
Vrd lauss1
lepitüss leṕitüss (püünise osa) vanast `püüti naid püvekeisi. `pańti äägeĺ nurmõ pääle üless, sõ̭ss `pańti sinna˽midägi˽teŕri ja ägli all oĺl uśs vai laud. sääl oĺl säänä leṕitüss, ku tu̬u̬ `küĺge putatu, nii sattõ äägeĺ pääle. nii jäi mitu püvve alaʔ Rõu
lina lina üld (le- , ljõ- Khn; p linna eL)
1. lina (Linum usitatissimum) lina on jo `kupras ja `valmis; `Iuksed ku vieligu linad (valged) Lüg; Kui linu `sueti, siis sai juba iad pient takku IisR; `linno `ropsida luist `vällä Vai; linu katkudaste pärdi ajal, kui alumised lehed akvad mustaks minema Jäm; sii pole rahvas selle linaga nii üheskoos mette (ei kasvata lina) Khk; Linu `peeti vanasti egas peres moas, ilma linata‿s soa läbi, riiet `tahtis ega üks; kõva `kiuga ja `karmed linad kut roat Pöi; linad o see `aasta ühna tõbised, vaksa `pitkised; mu selg läks `aigeks, kui me linas `ollime (lina katkusime) Muh; linad veel otst ära `aemata (kupardamata) Emm; vanad inimesed üsna `joosid, [käisid] pikka linu `joosmas. mida pikem külas käik sul oli, seda pikemad linad pidid tulema Noa; tuul `peksis lenad üsna leeba laaba maha Mar; varasel linal o `sitke ja `pehme kiud; mõned o läbi luised linad Vig; meres [leotatud] lena oli `valge, maavees oli lena must Han; linad on `aetud kui linad olid likku ära `pandud PJg; lina nönna ära kierotan ennast, rohi `ümmer `kasvan Ris; linad saavad lõugutud, siis ropsitakse, keige `viimne on sugemene Kei; lina `ütlevad ikke, et `seistes läheb siidiks, vill läheb sitaks JJn; nied linad piaks küll `kerged `aada olema, nied on `iasti `liotud Koe; kui `kangad jo `taevas on, siis mine lina `külvama, `neskesed `valged viirud on `taevas VMr; lina pidi õlema nii tüma, et võt́id pihu, lõid vasta vett, õli kiud `lahti, vaest kaks kolm nädalid õlid lius Trm; tuomik eelitsäb, nüid piäb lina tegemä Kod; mis ia lina, ei anna paĺlu takku Lai; talupoisil `oĺli kolmsada pihu linu `aada SJn; Ku ää sikke lina olliv, läits vähemp kokku, ku luise ja pudeve lina olliv, tulli enämp `paklid Hls; siantse lina, mis jala pääl ärä kujunu, ni̬i̬ lääve punatses ku rebäse; [kui] jäness ju̬u̬sk `linna, sõss om koeral peon Krk; kõ̭ik ma‿i·lm linu täis, ja kõ̭ik pidit sa `kakma, linadest tu̬u̬ raha`saamine `oĺli Ran; õdagu tule rii alt `linnu `aamast ärä, mine perenasele appi `karja tallitama Puh; kes es viisi kedrätä, siss üteldi et: villa vanuva sul vakka ja lina kuluva `kursti; lina `oĺli nigu siid, nigu `läikusiva kõ̭iḱ nu̬u̬ kivvu Nõo; nakatanu luu `oĺle nigu üits pragi, ta‿s anna `väĺlä lina seest, sa ti̬i̬ vai `tõrva Võn; neide suńnikige om paĺlu tü̬ü̬d, `põrgu tü̬ü̬ niide `linnuge San, ma˽`suie iilä linnu, nuil linul oĺl paĺlu `kuivi `kuplu, oĺl rassõ sukiʔ Har; kui kõhn lina oĺl, tu̬u̬d ańd iks `õkva keerotõdaʔ Plv; ku järvest tõmmati linnu `vällä, tu̬u̬ oĺl `väega˽ĺambunõ tü̬ü̬, siss kat́s küllä `haiśsiʔ Vas; mi esä käve `Riiga linnugaʔ Se
2. (linasest) riidest ese `vuodi pääl on ka lina, `enne sie õli palakas Lüg; `Ennemast õli `niisikene lina - - lina `õtsad õlivad `siutud `ümbär piha, `sieme õli sääl sies, siis säält võttas pihuga ja `viskas Jõh; surilina, mis `surnu pεεl on. `pεεlmine lina on param ning kenam, alumine lina keige odavam, alvem Jäm; alumine lina o koti peal, see, misse peal sa magad, `pealmine lina o teki all Muh; aseme linu kujuda Rei; üks lena `võeti `sauna `juure (kaasa) Mar; pane linad laua `piäle Tõs; siss jäi nii vagusass, et lina es `liikunu Hää; kui pesid, siis `võtsid `valge lina `ümmer, et kuevatada Hag; Linadele `tehti ennemal aal ike pilupalistus piaotsi Amb; linad õlid kahe niiega, `liiga paksud saavad neĺja niiega Trm; vanass pruut ańd `ańdid. peiu emäle pidi teki ja lina `anma Kod; mul olid kõik `toimsed linad Pal; kaśsikäpad `tehti lina, magamese lina `serva Plt; `sängi `panti pikäd õled, aga lina es ole Ran; temä ei lase linat `säńgi panna, villatse teki pääl makab Nõo; puhass lina lavva pääl, sõ̭ss um `puhta `andõ˽kah Plv; peretütär `istse peelde ette ja nakaśs `hindäle veime vaka jaoss linno kudama Räp || Siis oli meri linas, kui `vaikne oli Khk
3. võrgulina; võrgulinast kalapüünis (ka püüniste osa) kiluvergud ja `räimevergud, ned on ühe linaga vergud Jõe; lina `tampsata seli `külge VNg; nüid juba toovad linasi koa `mõrdade jaoks Muh; silgu võrgud olid sada lina Rid; `endised mut́id põlõ aśjad kedägid, va jämedäd puraskid, ljõnad nao naestõ põllõd Khn; ku `liibis lina väga põnevel on, sis kala lööb põnks tagasi; käis linaga viidikid `püidmas; `ruĺla püiame linaga Vän; talvenooda linad on viisteist `sülda `kõrged Trm; vana võrk, saab muti linass Ran
4. naise peakate naine `leinas meest kahe linaga; kui oli leina lina, siis olid mustad, muidu punased pailad; punane lina pεεs, siis just kut kana änd `püsti; leerilastel ning `pruutidel on linad olnd Jäm || pruudi kaelaehe pruudil olid linad `kaelas, üsna `valged olid, otsad olid kirjutud, värvitud villast löŋŋad Jäm Vrd linik1
looguss1 loogu|ss g -sse TLä Kam, -s(s)õ Krl Har(-sa) Rõu Se Lut/-uo-/ (lookjas) puuvarb a. vits vikativarre küljes kui looguss pääl, pühib kaari nii `puhtas, nigu tare põrmand; looguss `lü̬ü̬di peenikeste `nakluga vikati varre `küĺge ehk `laśti mulgud varre `siśse Ran; ku rügä niideti, siss `pańti vikatile looguss `küĺge Nõo; looguss oĺl paio vai peenüksest kõovitsast, tu̬u̬l üt́s ots oĺl vikahti kandsu man, tõõnõ oĺl vikahti varrõ külen looga `mu̬u̬du, `riśti vikahti terägaʔ Rõu b. reeraam; reeraami põikpuu loogusse - - kõvera puu sinnä [reele] tahutsedu `risti, kelle `küĺge varva lüvväss Kam; `ku̬u̬rmõid pandass sinna loogustõ pääle, puu `ku̬u̬rmaʔ ja hao `ku̬u̬rmaʔ Har; ośti `paĺja rii, vaja loogusõʔ esiʔ pääle tetäʔ Se c. püünise vibu Loogussõss paańutõdi mõ̭ni kassuv puu vai köüdeti toorass oŕs tõõsõ puu `küĺge - - nagu˽kits vai jäness `trehvü silmusõst läbi minemä, looguss tõmmaśs silmusõ kokko Rõu d. kalapüünise pand simbi, mõrra, kriisi luoguss Lut e. korvi ribivits korvil om loogussed, nońde `pääle palmitsedass vitsad Ran
Vrd loogutus, look1
loom3 loom S Rid Mar Kse PäPõ, lu̬u̬m Hää KJn Trv San Se, g looma; luom g luoma Muh Ris HMd JõeK Koe Kad, `luoma Jõe Kuu Hlj; luõm g luõma Khn noodatäis; noodaveo kord; noodavedamise koht Iga üks `raius oma kuhal omale `luoma [jäässe] ja siis vedas [noota] Jõe; sie oli rikkas kala luom, siis akkati `ütlema Rottemani ait; Sulavie vai rand`nuoda luom oli lühükäne, sadakond samu Kuu; `tömbavad ühe looma εε, lähvad `teisse `kohta `jälle; Vanasti es ole nee loomad käsitsi nii `kerged tömmata `ühtid Khk; panime nooda `sisse, `tömbasime ühe looma Krj; kolm neli `looma sai ka `päävas `vεεtud, kuda kala `saaki oli Pha; Oli loom määl, jägati kalad lasudeks, nii pailu lasusi `tehti kui pailu oli nooda jägusi Pöi; me `ollime looma sihes ja `roplesime viidikud `võrku Muh; `noota `veedags looma `viisi Käi; üks aenuke loom `päävas, kui meri tühi Rid; tulge silgude `järgi - - üks loom `kinni `püitud ja `mäele `toodud Tõs; tegime puär `luõma, `lutsa oli küll Khn; öhe loomaga `saadi metu `puuta kalu Aud; `pringel `oĺli sääl siis nõnda pailu `vähkrenu, et terve nooda lu̬u̬m `oĺli verd täis Hää; üks kord meres eidetud, üks luom `tehtud Ris; igal luomal piab neli `märki olema HMd; kahe luoma pial oli kalu, mujal mitte `ühtegi Koe; `lasti siis puaŕ `luoma kua minu õnne `piale ja sain kalu kua Kad; minnässe `järve, tehässe `lu̬u̬ma KJn; kõege `rohkemp kalu olli edimesen loomussen, tõesed loomad ollive vähembe Trv; lääme `tõmbamõ arʔ tu̬u̬ looma vai kat́s Se || noot, püünis laseme looma `sisse Vll; eedame looma `merre ja akkame `tõmbama Muh Vrd loomus3
lõks1 lõks Rõn, g lõks|u Pöi Muh L Nis Kei Juu Kos JMd Koe VJg I Äks Plt Puh TMr Võn San, -o Mar Mih SJn, -i Hää Saa Ran Nõo Kam Krl Har, lõgsi Ran Ote, `lõksu Lüg IisR; lõḱs g lõksi Vil M V(lõḱsi Räp), lõgsi Nõo San/-u/ Rõu; löks g löksu Jäm Khk Vll Hi LNg Ris; loks g `loksu Kuu VNg; n, g `loksu VNg Vai
1. püünis `loksuga saab [hiired] ärä `püüetüd Kuu; rot́t lihab `löksu Vll; Ta (rändrott) ramp on nii tark, ta `lõksu äi lähe Pöi; enne `ollid lausad, siis `lõksa ei oln Muh; Varemini on püütud leski löksuga (mesilastest) Käi; nüüd rot́t jähi `lõkso `jälle Mar; Suur rot́t oli `aitõs lõksu vahõlõ läin Khn; tõhul piab ka lõks olema Hää; lõuk oli teist `moodi kui lõks Nis; mõni `ütleb rebase lõksud, mõni rauad Juu; iir jääb `lõksu, kuuled, et plaks käib, onegi juba lõksun; lõks one kaśsi (kasti) `mu̬u̬du, uks eden Kod; ma `võt́sin lõksuga `kinni kaks [tuhkrut] Lai; kos muti rada läib, raa `pääle paned lõksi Hls; nüid om ta (hiir) `lõksi pant, ei saa `valla änäp Krk; `väikse roti, ni̬i̬ lähvä lõgsi vahele Nõo; `tuhkrut püvvetas ka ravvadega ja lõksudega Võn; rot́t vii iire lõgsu ärʔ, ku˽suuŕ rot́t om San; meil `poiskõsõ `püündävä püv́vi lõksuga kińniʔ Har; `mükrõ `häötedi `lõksõgaʔ; mul um hüä lõḱs, nigu hiiŕ liigahut, nii um plõḱs Rõu || mõni inemõni püünd tõsele alasi `lõksi ette pandaʔ Har Vrd klõks1
2. fig täbar olukord, jänn see jähi üsna `lõksu oma `tööga Muh; jäin üsna `lõksu oma tegemisega Tor; ta ei osand ennast `väĺla `reäkida `ühti, jäi ikke `lõksu Juu; ma jäen `lõksu tänä, ei suand `õigel aal [minema] Kod
3. sulgemis-, kinnitusvahend; näpits `Lõksuga `pannakse luom `kinni, lõks läeb `rõnga `külge IisR; lõks `olli [lehmal] kurgu alt `lahti läin Muh; [unna] ots lähäb lõksu vahelt `lahti, nöör saab lapitud ja `jälle `lõksu pandud Rid; panevad ussi lõksu vahele Kse; Ohjadel olid lõksud otstes, neid oli kergem suulise rõngaste külge panna kui siduda Han; `riidepoomil oli ammasratas ja see lõks käis `sinna `piale Tõs; pesu lõksudega `kinni Aud; rihaluse esimised värabad olid lõksuga Nis; ohja arule lõks `otsa ja pannal `küĺge, mud́u lähäb `lahti Kos; kahearulene lõḱs, `senna pisteti kase pi̬i̬rg `jälle vahele Vil; lõksige pańds uisa kutsi raudsikide `sissi; lõksi ja tangi olli [kohitsejal] kaalan rihmag puha Krk; [ahju] sehelmätsel ussel om lõks, mes lääb raami `taade, oiab `kinni Ran; kui `äḱle tet́ti, `pańti pihi `pisti, lõksi vastamiisi kokku, sinnä `pääle nakati `laudu `panma Kam; ku ohiliku `suitsõ `rõnga külist vallalõ võtat, sõ̭ss tu̬u̬ om tu̬u̬ lõḱs Räp
4. nibu; kida kõrva lõks one si̬i̬, mes vaŕjuss one eden Kod; mõnel olna keele all `väike - - lõks Ran

lõudas lõudas, lõõdas g `lõuta

1. püünis seal talus õli `enne uńdi lõudas Trm Vrd lõuk2, lõust3
2. jääpankTrm Vrd lõugas3

maa|märk objekt rannal püüniste asukoha meelespidamiseks või merel orienteerumiseks igaüks `tiadis maa`merkide järel - - kus kohast sa oma `verku `otsisid Jõe; kaks `kindlat `merki pidi olema, maa`merki, `Liesi kabel ige sie oli `tähtis ja siis sie `Mohni majakas `jälle; kui `vergud olid meress, siis `pandi maa `mergid ka igä Kuu; maa`märgid on paar puud `päälastikku vai kohastikku, `rannas on moned `suured kived Vai; `Võrkude `juure mindi maa `märkide `järge, `märkideks olid kergu tornid, puud, metsa tukad Pöi; Kui voimalik siis panta veel risti kaks maamärgi liini, sεεl pole siis änam midagid otsimest, muudkut mine maamärkide risti kohta ja aka vörku vetma voi öngid tragima Emm; maamärgid on kaks tükki, et nad `sihti `lähtvad Rid; maamärgid kus sadamad on, märgid `pandud, et lae uduga `oskab `alla `tulla. kevadi on `kange udune ja aurune Var; maa märgi `järgi sai seda `kurssi `peetud. maa märgiss oli `kaldas mõni suur puu või elumaea Aud; aga kui maa märgid väga ligistiku on - - se‿ei anna nii iad `märki `välla HMd; mua mäŕgid one ku kala püüdäväd, siis tiäväd kos unnad one siden. üks õlema Tõnora `veski Kod; maa mäŕk - - kelle `järgi `võrke manu lätsime Ran

nakkatsi nakkatsi Lüg; nakas g -e Iis püünis, lõks nakkatsi on üks `püügi riist, `iire lõks vai `linnu lõks; nakkatsi, sie õli rebäste ja `undi lõks Lüg; Nakasega püüti jäneseid Iis

nõudma `nõudma Pal Äks Ksi, (ma) nõua(n) Pöi Muh L Ris HMd Juu Jür VJg Iis Trm VlPõ, nõvva(n) Iis MMg M(ma-inf -me) T V, nõva Khn, nõõdan Kod; `nõudama, (ma) `nõuan Lüg Jõh; `nöudma HMd, (ma) nöua Sa(`nöudama) Käi; `noudma, (ma) noua Jäm Emm Rei; `noudama, (ma) `nouan Kuu Hlj VNg Vai

1. soovi, tahtmist esitama; kohustavalt kutsuma Näväd ei `teadand kõhe parema `nõudagi, ega õld kõhe `aiga ega `julgemistki `nõudada Lüg; kirjutamist `nöuti väga vähe Pha; Akkas oma raha nüid `kohtuga `nõudma Pöi; pärijad `nõutsid oma osa Muh; ega `teenijad tema `juures seisa, ta nõuab nii paĺlu [tööd] Mär; mina ei ole sinu kääst midagi nõudn Kse; `nõudis omale `süiä Tõs; punnik akand `seltsi `nõudma, tuleb puĺli `juure `viia PJg; `kümne `aastaselt `nöuti juba `kooli HMd; sie [parun] nõund väga `pehmed `sõitu Jür; ta `nõudis nii `kõrged `inda, et äbi oleks `maksta old Amb; ega ma `tühja nõua, `sinna (katusele) ei tohi `minna JJn; `nõutku kui pailu ta tahab, ma maksan kõik, mis te nõuate Ann; oma peab kätte `nõudma VJg; nõõsid ike `üste ja tõiss; kui sedä vana ki̬i̬lt nõvvetasse, siis piäd vana ki̬i̬lt kõnelema Kod; ma akasin ka `nõudma, et `antke mulle majad tagasi Äks; temät kävväss kül ütte`puhku `nõudmen; nüid na (mõisnikud) ei `saagi änäp nõuda seast `massu inimeste käest Krk; ta nõud sedä tüdrukut, et ta tedä kätte saa Hel; rüä maa piäb kaits nädälit enne `küĺvi valmiss tettu olema, `mõisan nõvveti nii Ran; ega ma‿i oless saanu siu käest toda raha nõoda, mes käest kätte `antu Nõo; ma `saaśsi küll riigi pu̬u̬ld veedike abi, ku ma nõvvassi Rõn; no sääräst miist om vähä, kiä sullõ ilma `nõudmalda medägi and Har; timä `nõusõ viielist `kulda, a ma nõusõ umma kangast tagasi Rõu; toogõ˽lat́s kodo, last nõudass `ku̬u̬li Plv; esimi̬i̬ss `nõuśe minno `tü̬ü̬hü Räp; vot `õigut om vaea nõudaʔ; muud `palka ma‿i nõvvaʔ, ku vanaesa kastikõist Se || piltl (ära suremisest) tädä `noueti siit `vällä VNg; tedä nõuõti siist ilmast välläʔ, timä päävä `oĺli täüs Har
2. küsima a. (tungivalt) pärima ma ei tahagi selle `peale aro nõuda Mar; tu̬u̬ ei kuule kõrvust, tolle käest ei saa sääl midägi nõoda; vanast üteldi, et nõid petäb noid, kes nõvvu `nõudva nõia käest Nõo; tuĺl parun Saksamaalt ka kodo ja - - `nõudiss siss minu‿käst, et kuda si̬i̬ asi oĺl ja TMr; ku˽ma timäga kokku os saanuʔ, siss ma os timä käest `nõudanu, kuiss tu tapõluss teil sääl oĺl Har; kõigildõ tä nõusõ, et kuiss sa `vargusõ plaanidsiʔ Rõu; mis sa mu ello nõvvat Se b. (kauba eest) mis sa oma ärja eest nöuad Khk; mes tämä vakass nõõdab Kod; tuut massab niipaĺlu, kaobeldi kah ja masseti si raha `väĺlä, mes tä nõus Ran; Mes sä nõvvad neist marjust Nõo; küsü `järgi, kui paĺlo niäʔ `nõudva `vaśka i̬i̬st Plv
3. vajama; eeldama, ette nägema `Vergu lappimine - - sie nous juo omajagu osavust ja `silmä Kuu; siis tegin `neile kotlettisi ja sääl seda `sousti ka mis, kuda sie kord ja kohus `noudas ja Hlj; kõht on tühi - - kõht `nõuab `süia Lüg; kui maa `öitseb, siis pöld nöuab seemet Khk; `Pandi `rohtusi `peale ja `võeti `sisse, nõnda kudas `aigus `nõudis Pöi; [truubid] nõõdavad puhassamiss Kod; mua nõvvab `vihma MMg; koolitamin nõus ju paĺlu raha ennemält Pst; si̬i̬ tü̬ü̬ nõud `aiga, sedä ei saa ruttu tetä Krk; mia raba `linnu ja kua kangast ja ti̬i̬ kõ̭ik, mes elu nõvvap Nõo; annum om nigu ärä tuhnatedu, nõvvab puhastamist Rõn; põdrikide tegemine nõud küĺlält `vaiva Kan; ega asi nõud umma `aigu ja umma `kõrda Har; Anna iholõ, mis iho nõud Räp
4. nõutama, hankima, soetama ruudi pulmalised lεksid `järge `ruuti `nöudama Khk; nüid taris uut naist nõuda Muh; `nõudis omale uued põllutööriistad Mär; `Nõutsime ne tangud külapealt Var; kõiksugu `kraami nad `nõutsid `sisse, iad kaupmehed olid Ris; mia `mõtli iki kah omal seĺtsilist nõuda (naist võtta) Krk
5. püüniseid kontrollima ja neist kalu välja võtma kui ilm lubab, `nöutakse iga pääv. tuulega äi saa nöuda Pha; nöuame vörgud ära Vll; Mehed läksid juba omiku vara merele `mõrdi `nõudma Pöi; Siia vörkusi peab mütu korda öö sees noudmas käima Emm; särised `nõudis läbi ja siis läks `undi `nõudma; suure mõrra `nõudmist ma näind ei ole Rid; täl oo mõrrad ka meres, `köie näid vahel `nõudmas Var; ku mutid `õhta said `sisse `viidud, siis omigu vara sai `nõudma `mindud Tõs; tänä üese `meitel olid õngõd `nõutud (kalad püünistest ära varastatud); Ei või enäm elädä, kjõrbud `seüäd ää, piäb `särki `nõudma akkama nalj Khn; käisime `räime `nõudmas Hää || (ankru laskmisest) `ankrud `nõutakse sedasi siin, köis lähäb tieb sedapidi luoga ja ike et sedasi et vie juoksu järel `alla vuod HMd
6. perrä ~ taga nõudma 1. küsima, pärima mea nõusi temä käest `perrä, mis ta ti̬i̬b Trv; si̬i̬ olli siut taga `nõuden Krk; timä `tahtsõ mu˽käest kõ̭kkõ `perrä nõudaʔ, ma is kõnõla telle medägi Har; Mi̬i̬ss lät́s `pu̬u̬te ja nakaśs kaupmeehe käest `perrä `nõudma, et kost kaupmi̬i̬ss om timä vikahte `lõikamise väädse kätte saanuʔ Räp 2. igatsema, ihkama kellegä inimene one - - `aŕjund, sedä ta nõvvab taga Kod; jalapikune lavvatüḱk, aga toda nõvveti vil taka Nõo; välja nõudma 1. kätte nõudma `nõudasin oma `palga `välla Lüg; Nõua `välja, ega sa või omast osast ilma `jääja Pöi; sai sinna laenatud, tuleb `väĺla `nõuda Amb; `nõudsive `õiguse `väĺlä Pst; sa˽piat ka õks uma kuu palk `väĺlä `nõudma Har 2. küsides välja uurima nõua `väĺlä ta käest see saladus KJn

näkas näkas g näkka puuritaoline püünisTrv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur