[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kesk|paik 1. ruumiliselt kesk(mi)ne paik või osa; keskpunkt kui oli kesk`paiga seil, siis oli `kliiver ies ja `sinne `vasta kesk`paiga `piita siis `pandi sie mast `püstü Kuu; viseti parmas [odrakoorma] `keskele ka, et keskpaik `jälle `töusis Khk; kida on kabja kesk `paikas Mus; kesk`paikas ülal on kirise auk, ahu suu `kohtas; see oo üks laulu keskpaik Muh; [kasuka] keskpaiga kohal oli koa põõn Mih; pääva kell oli kiriku väravas, konks oli kesk`paikes; `keärbute kesk`paikes on keärbu võĺv Juu; süda põld on suure põllu pial keskpaiga koht Sim; piird piäb kesk kangass `käimä, piira keskpaik kesk kangass; kolm tala one taren, kaks `õtse piäl, üks keskpaegan; tõesel one kida kiäle keskpaegan; ku pada ki̬i̬b keskpaegass, tuleb `võõrid Kod; kumariku kaanega kerst, keskpaik on kumarik Plt; `kangal keskpaigan rike Trv; aga kari kagaril om kõllatse `äelme ja kõllane keskpaik Nõo; `panti `rauda kah. tõse sõra all `oĺli tõne pu̬u̬l, keśkpaegast `oĺli vallale Ote; tu̬u̬ kutsuti vanast kah et pekk, tu̬u̬d `üĺti et keskpaiga liha kah Har; noil oĺl tila keśkpaigah Plv
2. inimese keha keskosa a. vöökoht; rindealune Kesk`paigast pien, et võtta kohe `kääga `kinni Jõh; pitka keskpaigaga inimesel on pitk öö ase Ans; vöö oli kesk`paikas seeliku peal, `kampsuli all Mih; kase `lehta sidusid kesk`paika [ravi eesmärgil] VMr; keskpaik ehk vü̬ü̬alune Ksi b. fig kõht Ei ole `aiga valatada `muidu, keskpaik ei ole rahul Kuu; `Ongi juba keskpaik `õõnes; Nüüd on `jällä keskpaik `kindel Jõh; ega siis viga ole kui keskpaegas midagi `varju on Kad; söö, söö, saab keskpaik kõvemast Lai
3. sooli kooshoidev osa, keskmed soolikad `võetse ära ja keskpaik jääb järele Muh; `enni ariti [soolikaid] naa vana aja moodi oli, et akati neist peeniksedest soolikatest `tõmbama ja tõmmati sealt soolikade keskpaiga küllest virinal ää; nüid lõigatasse nee soolikad sealt keskpaiga küllest ää, nii et `rasva koa `külgi jääb; seal on kaks kesk`paika, üks on peenikstel soolikadel ja teine on jämedädel soolikadel; mõni üiäb soonde keskpaik, aga see pole `õige mette, need oo soolikad seal Mar
Vrd keskpaika, kesspaik, kestpaik
kitsas kitsa|s eP(ketsas g `ketsa Kär Pöi LäLo Vig, kjõtsas g `kjõtsa Khn), ‑ss eL(kitsaśs ~ kit́sass Ran Räp), `kitsas R, g `kitsa
1. kitsas, ahas; pingul ümber (riietest) `kohto `uksed on `laiad `sisse `mennä, `kitsad `vällä `tulla Lüg; `kitsa `suuga `varrukas Jõh; `luotsi juhata `laiva `kitsost `kohtist läbi Vai; saabas kurgu pεεlt kitsas, ei liha `jalga Jäm; nii kitsas värava, lammudab eina koorma εε; köök akkab `kitsaks `jääma Khk; vähike kitsas tee Kär; Sii nii kitsas, istu vähe sõnnapole Pöi; ma‿p taha neid `kitsud `riidid mette Muh; kitsas pöld Rei; ketsas `kamber Rid; kitsas riie oiab `seĺgas `tölli Var; `Kjõtsad `suapad tegäd varvastõlõ valu Khn; kitsas peenik lõng `tõmmab kokku Ris; paat́ on pikem ja `kitsam kui lootsik Nis; Jäkid `tehti `kanged `kitsad Amb; kuhi on alt kitsas, siis lääb laiemaks Sim; puuteĺje `vankrid õlid edemält `kitsad nagu rõńnid Kod; kitsas kaelus Lai; teil on kitsas `istuda Plt; `piiker on alt `kitsäm KJn; taari tõrike om üteline, pält `kitsep Hls; niidäb `kitsa kaari kui renni, ei mõesta `niitä ei Ran; `õiget ti̬i̬d es ole, kitsass rada `olli; sagar `olli `kitsamb kui põõn Nõo; katekeiste kitsass magada Ote; palitu om kitsass Krl; alt `kitsabaʔ (anumad) Rõu|| kõhn, lahja Nägü `kitsas `nindagu `kitse kiel Kuu; Nägu `kitsas kui `kitse jälg IisR; Pale nii pisikseks ja `kitsaks jäänd kut kitse sõrg Pöi; kui kõhn kitsas nägu, `ööldi et nägu nagu kitse jäĺg Lai Vrd kitseljäs, kitsev(e), kitslane1, kitsline2. raske a. vilets, vaene eläb kireldi vireldi, sie on üks `kitsas elo, ei õle inimisel süä ei jua Lüg; `Linnas läks elu `kitsast IisR; kitsas aeg, äi saa raha `kuskilt Ans; õlle tegu oo `kitsa poolt (viletsa võitu) Muh; Tööd tihatse ooletult, elu lähäb `kitsas Han; eks söömaga old kitsas küll Amb; kui inimesel ühest ja teisest asjast on `puudus, siis on `kitsad aad Koe; see on kitsas `aasta läbi elada; mul on neid `kitsaid `aegasid küllalt old Lai; ollu ka kitsass aig ja vilets Ran; nüid om karjatamine kitsass `väegä Nõo; raha `saamine oĺl `väega kitsass Rõu; kitsas käes (~ peos, kotis) puudus, kitsikus `Siemega oli kevade `kitsas käes; Jäin `laada `õhta `massä·lnikutte kätte, mis säl enamb, `kitsas käes igate pidi IisR; vili `otsas, üsna kitsas kää, p‿tεε kust seda `leiba saab Khk; täl oo ketsas käe Mar; kui suurem kitsas käe oo, siis `naabrid tulad jälle `meitele abisse Mih; tal on päris kitsas kää, põle midagi `aśja enäm Juu; inimesel on kitsas käe Koe; mul on kitsas kääs Trm; nüid om tal kitsass kotin; temäl om nõnda kitsass kähen Krk; ti̬i̬ toda tü̬ü̬d ja rubi kõigest väest, iki om kitsass käen Ran; kui mul vana `järge i̬i̬n ei oless, sis oless kitsass käen; kõigil kitsass peon, ega tõesele ei täi kõtutäit `anda Nõo; Lainas mullõ rahha, ku mul kitsas käeh oĺl Vas|| ma ole elu `aegas kitsast teerada köin; `taeva tee oo kitsas Tor b. fig töörohke nii kitsas pääv, nii kiire et ei tia, kuhu oleks `jooksnud Lai; kitsass aig (kiirus peal) Puh; aig um mul `väega kitsass Plv
3. kitsi, ihne niä sääntse˽`kitsaʔ oĺliʔ, es ńä˽panõ lat́silõ `rõivit `säĺgä es midägiʔ. `kitsa jah, es ńä˽sü̬ü̬ es midägiʔ; ma˽tiiä tedä, tu̬u̬ um `väega˽kitsass, ei˽tuu sõŕmist näeʔ Rõu; Oĺoksal om ka `veega (väga) kitsaśs ja sitanõ naanõ, ei timä käest ka naĺalt lagonõ midage `võ̭õ̭rallõ Se; kitsa käega kitsi tõ̭ńõ om `kitsa `käega, innembi lask hukka minnäʔ, a tõsõlõ ei annaʔ Urv
Vrd kitsik, kitslik
kramm1 kramm Hi(? g krami Emm) spor LäPõ, Ris Juu JMd Kad VJg I Äks Plt San Plv, kraḿm Puh Nõo Kam Urv Räp, g krammi; kramm g `krammi R(n `krammi Vai); ramm Khk Mus Vig Han Kse spor VlPõ, Rõn San, raḿm Han Mih PJg Hls Krk Puh Har , g rammi kriimustus, täke; arm; sisselõige, õnar, sälk Monel `taldrigull on juo puest `ostajess kramm siess Kuu; `kirve `krammi on jalas Vai; piab `öigu `järge rammiga (vigastusega) kala puhas ää `viskama Mus; sool nina peal kramm, üsna nagu oleks tükk pealt ära Käi; koer ammustas nönda, et krammid taga Rei; väike kramm oli `sisse `tehtud [paadi] kanale, rauast kramp keis üle Rid; Põldvään `tõmmas `piśse rammi `sisse ja nüid sõrm valutab Han; [kasuka] keskpaiga kohal oli koa põõn, pitsid, rammid `sisse lõigatud, `täkmed `sisse raiutud Mih; need on `seuksed `joosja aavad, iho on kõik `seukseid `ramma täis Pär; [härja] ikel olid nisukest, krammid olis sies jälle kus, jutt käis seal ike krammi siest ja sarve takka koa läbi Ris; kui omale ädä teed, sis kramm jäb järele, `viimaks sis arm jäb järele Juu; [puuanõu küljelaudadele] `uurame krammid `sisse [põhja kinnitamiseks]; Vähe miski asi [ihu] külge puudub, jälle krammid taga Trm; saare pakud `oĺlid kõik, aga `kirvega `oĺlid kõik raiutud ‑ ‑ mitt‿üks sae ramm ei olnd säl KJn; [puukoor] rammi `sisse tõmmanu; suidsulihal ei lüüvvä `raḿme `sisse, uisa lääve `raḿme `sisse; magatsi `pulkel olliv rammi sehen Krk; mul `olli käe pääl kasujas ja viil prõlla om tast raḿm järele Puh; taal puul om raḿm sisen, ta ei `kõlba Har; krammist või kah tõõnõ kõrd hädä tullaʔ ku must `sisse lätt Räp|| Tuleämm - - ülämine õts `raudane, suon sääl sies, kramm, `krammi vahele `torgeti üks `pieru õts Lüg; pugu lehm, kellel krammid (triibud) käivad üle Phl; üks kramm õllud obesel küĺjen, karvad ärä lähnud, nagu kriimusset Kod; küine kramm, kramm on se naha riba siin küine ääres Plt Vrd krimm2 Vt rammiline

meeste- mees-, meeste- siis `pandi `mieste`rahva `püksid pia `alla, et kes siis tuli neid `püksi ärä `võtma, sie oli siis `selle peigmies Kuu; `mieste pere on `suuremb kui `naiste pere Lüg; keik pidi meeste`rahva `riided seljas olema `martidel Jäm; Kohe nähä, et meiste rahvas ikka majas on, meiste tööd kohe `tehtud Pöi; meeste`rahva `riidel koa põõn sella taga Kul; meśte pere on eenamal olnd Vig; Meil `oĺli meśteperet vähem; Meśte`riided üksi vanutadi vanaśti, naśte`riidi ei vanutadu Hää; vahest tuleb meesterahvas `vasta, on ka paha õńn Kos; kes siis mehi jäeb `katma, mul miässe pere kõik; kui nuga kukub maha `sü̬ü̬mise ajal, tuleb naesse võõras, kahaver, miässe võõras Kod; meeśterahvass pidi olema kate`kümne viie `aastane, kui `võeti kohegi ametide Ran; ega ni̬i̬ `väega suure meste`rahva ää ei ole, neele lähäp paĺlu rõõvast; Salme küńd ja äest ja `olli kõ̭ik aig meste tü̬ü̬ pääl Nõo; Ku kikass hannaga soputass, tulõ meesteküläline Urv; meil `naisi om küländ, meestepoolist peret om enne vähä Har; ta oĺ säne `peĺgäjä meisterahvass Plv; ku meeste tü̬ü̬d oĺl, sõ̭ss tuĺl meeste`tü̬ü̬line Räp

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur