Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
raag1 raag JJn Iis Pil Krk Vas, g rao Mär Kir Var Tõs PJg Vän Tor Ris Nis Plt KJn Vil Trv Kan Urv, rau Kuu Vig Kse Amb IisK Trm, raa Lüg Jõh IisR S Rid Mar Mih Hää Saa Ran Puh San Har Rõu; roag g roa Pöi Juu HJn JMd; ruag Kod, g rua Vll Khn VJg; `raaga g raa VNg Vai; n, g raa Hls; g rao Koe, rau Juu Jür
1. peenike (lehtedeta, kuiv) oks, vitsake Mis neist `paarist `kolmest raust toid, eks tuond `rohkemb Kuu; [lüpsiku] torupesemise raad, mittu `oksa `pandi `rinna ja `tommadi torust läbi VNg; pane vähekene `raagu `alla Lüg; teil on kaig `oue risone ja `raago täis Vai; ma too kasest `raagu ning anna `soole Khk; `lambad söid lehed pεεlt ää ja raad üksköik kus ää pöledeti Mus; Sügise oli üks suurem töö ikka raa raiumine Kaa; Pisike roag jähi jala ede, käńts maha, `sõuke on see vana inimese asi Pöi; nee oo nii raad, neist ep `soagid `vihtu (väheste lehtedega kaseokstest) Muh; korjadaks raad ära, mis tuul puu pεεld maha ajand Käi; nende `raagega on ea tuld tehä Mar; `peened raod põlevad `iäste, aavad paja ruttu `keemä Tõs; Kõik ruad korjatakse kua muast ää põlõtamise näljägä Khn; laps oli `raade `sisse `rõõvad seĺlast ära `lõhkunu Hää; `paĺlad raod järel Ris; paras `raagudest piutäis oli, sellega siis `anti [ihunuhtlust] Nis; raud kua nii `aprad, lähväd kat́ti Juu; mädand raud kukuvad ise puudest maha Amb; eenamoalt korjatakse road ää JMd; ma tahan rua võtta ja `anda `sulle VJg; kanname `kuivand `raagusi metsast Iis; leinakased, raag on peenike ja leht on `veike Vil; puu `raage põrmand täis Puh; hao oss vai raag, tu̬u̬ tulõ üt́s `vällä Kan; Ku˽kägu tulõ `raagu, saa raha Urv; `kõokõsõst raag Har || (ootest) ma söi `raagu `alla; äi raatsi `raagu palju `süia Phl
2. roots; vars `vaarikad, nied on juo nüüd raal kõik Lüg; [Marja] `korjajuid on iga mättä jaust mittu inimest - - `paljad raad vaid [järel] Jõh; kui kauemini pöllal piad, siis `paljad raad jäävad nisudest `järge Khk; `soostra raod Var; ussid [kapsal] lehed kõik ää söön, `paljad raod veel järel Tõs; sellega ei pühi änam kedagi, see va raag mud́u Nis; uśs sõi `kapsad raoks ää Koe; meil on `kapsad viletsad, uśsid sööväd ärä kiik, nigu raod Vil; maŕdika om `kapstalihe nii välläʔ söönüʔ, et `paĺla raa om `perrä `jäänüʔ Har
raag2 raag Jõh Rei Phl; `raaga g raa VNg Vai; roag Muh, g roa Pöi; raa g raea Hää; n, g raa Jõe Kuu Hlj Khk Pha Rei Phl Rid, rua Khn purjelaeva masti külge kinnitatud põikpuu, raa `raagadega laev Hlj; tuul `painas raa `katki VNg; kahe `mastiga prigi, molembis `mastis `oldi raad Vai; puri sai `ümber raa keritud Pha; kuunerid on kahe mastiga ja `teises `mastis on raad. mõnel on viis `raaga Rid; raead oĺlid peal ja, madrused peavad `sinna ronima Hää
raag3 raag Hls Krk, g raa Nõo Võn V paju, remmelgas vanast istutõdi noid `raaga ilopuuss, raaʔ umma˽`säärtside `valgidõ `lehtigaʔ Plv; ü̬ü̬kuĺl `undass raah Vas; suurõʔ pikäʔ puuʔ järve veereh, nu̬u̬ ommaʔ raaʔ Räp; sanna takah illoss raag Se
raag4 raag Pöi/-oa-/, g raa Lüg Jäm Khk Kär Kaa Krj Hi Rid Mar Mär Nis Trm
1. mitmesuguse otstarbega varras lukku raag on sie, mis läheb `võtme `augu `sisse `võtme `õtsas; [hiire] `lõksul on raag sies, raa `õtsas on leib, lähäb `süöma, vinn `annab järele ja tappab `vällä Lüg; raavast püssi raag Khk; uikoda (süstik), raag keis seal sees, raag keis pillist läbi, siis `jooksis Kär; Oki `kurkus oli roag, kus peal ui `aeti Pöi; pool `panta raa `pääle Rei; lukol oo raag, kus sa `võtme `sesse `turkad Mar; võt́i on seest õõnes, luku raag lähäb `võtme `sisse Nis
2. niievarb vm kangaspuude osa raad, mis `sölmedest läbi pistetasse, koes `kaela akatasse kuduma; nopitasse sölmed raa `kaela ning alt saku küljest tulad nöörid `sölmide vahele [kanga alustamisel] Khk; Niie roag on `sirge, sile ööveldud kepp Pöi
3. kaevukook `kaivo `posti pääl on vinn, `vinna `õtsas raag, raa `õtsas on nokk, kus `õtsas pang käib Lüg; kaju vibu, raa on vibu `otsas Jäm
4. a. osuti `kellal on kaks `raaga, suur raag, pisikene raag Lüg; `kumpassi raad Rid b. pendel kellal oo koa raag - - see, mis tiksob Mar
raag5 raag Kul, g raa hajusalt R, ViK Iis; n, g `raaga VNg Vai(g raa) (pool)toores `raaga `karduli `anneda `luomale Kuu; `leivad jäid raaks Hlj; raalt `tassitasse [murakaid] `vällä, ei lase `küpsest `mennä; raast nahast `pastlid, kui `saavad `märjast, siis on `pehmed, `kuivavad, siis on kõvad kui `kondid Lüg; `marjad on `alles raad IisR; süet, arimatta maa - - sie on raag maa VMr; va raag pudru, ei seda süe `kuergi mette Sim; raa `viega ei kiedetud [kapsaid] Iis
raag6 raaǵ pasknäär – Har
veebiliides
@ veebihaldur