[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
kõlistama kõlistama u Jõh, Pöi Muh L Hag Juu Kos JMd Kad VJg IPõ Ksi VlPõ M(-em[e]) TLä Ote Har(-mma) Plv, -õme San, -õmõ Krl; kölistama spor Sa, Hi Ris; kelist|ama Hlj VNg Jõh IisR, -amma, -ämmä Lüg Vai
1. kõlisema panema, kõlinat tekitama pikk kepp, `selle `otsas kott ja `kellad olivad `külles, siis iga `pingi vahel käis [vöörmünder kirikus raha korjates] kelistamas Hlj; kell `kulbi `külge ja siis kelistas, [korjas pulmas] `ämmäle `kulbi raha IisR; mis sa neid `marku kölistad kui sool `rohkem pole Khk; kevade kui oli aketud `loomi `väĺja `laskema, siis oli `kellasi kölistud Mus; kiriku `kella kõlistadass Hää; sääl kõlistse kuĺlusid, pannas obest saani ette Saa; `enne oli `mõisas kell - - köögitüdruk kõlistas, siis tulid `lõunelle Juu; kõlistand `võt́metega Kad; pulmas muud põld kui `luaside kõlistamene Plt; mõness talul olli adra nina üless pant, sõss kõlistide sääl (anti märku tööle minekuks ja töölt tulekuks) Krk; suurdel taludel kõlistadass `sü̬ü̬mä Puh; poisiʔ kõlistõsõʔ pudõliid ja olle `klaasõ Krl; paṕi kot́ti raputõdass - - tu̬u̬l `säärtse kuĺlusõkõsõ manh - - tu̬u̬d kõlisti `vü̬ü̬lmeldri Har || kõlistab `naerda, [öeld] kui `äśti eledast naeravad VJg; kassi kõlistase `raudu, künni `raudu (karjuvad kevadel künniajal) Ote || fig lööma, virutama Ta oli selle `ööse kahe pere `aknad `sisse kõlistand; Nii kauva `vahtis `pääle, kut kipu lauad (hambad) `sisse kõlistati, siis `mõistis ää `tulla Pöi Vrd kilistama
2. u telefoniga helistama siis kõlistas Pagari `mõisa‿t `mõisi `ütles isale et `tulgu nüüd raha võttama Jõh; Koolimajas oli üksi kõnepunkt, sealt sai siis üksi kõlista Pöi; Ole miheks, kölista korra `Kärdele Rei; arstile mennässe kõlistama Mar; Sõita ei õle vaja, `linna võib kõlistata Trm; Kõlist Karla siiä Nõo
Vrd kõllima2
3. fig (kuulujutu levitamisest, laimamisest) kelistab `rääkida; mida sa kelistad minuda üle `mai·lma ja `räägid mind Lüg; on va küla kell, käib `mööda küla `kellasi kõlistamas Juu; kes seda juba kõlistas Lai; las na kelläde ja kõliste Krk
4. (läbi) puhuma tuul kölistab nönda läbi ete, et sa üsna tunned Jäm; tuul kölistab maa nii kuivaks, keik kuhad εε kölistand Khk; Täna kölistab vinget pöhi tuult puhuda Kaa; tuul kölistab elud ää (puhub majad külmaks); tuul kölistab inimese läbi Rei || külmast kahjustama külm kõlistan kõik vilja ää - - võtab ää kõik vilja Tõs
5. kui mättad jo püsut `paljad, ne (hobused) olid einamaal kölistand (toitu otsinud) Rei
1. kõlisema panema, kõlinat tekitama pikk kepp, `selle `otsas kott ja `kellad olivad `külles, siis iga `pingi vahel käis [vöörmünder kirikus raha korjates] kelistamas Hlj; kell `kulbi `külge ja siis kelistas, [korjas pulmas] `ämmäle `kulbi raha IisR; mis sa neid `marku kölistad kui sool `rohkem pole Khk; kevade kui oli aketud `loomi `väĺja `laskema, siis oli `kellasi kölistud Mus; kiriku `kella kõlistadass Hää; sääl kõlistse kuĺlusid, pannas obest saani ette Saa; `enne oli `mõisas kell - - köögitüdruk kõlistas, siis tulid `lõunelle Juu; kõlistand `võt́metega Kad; pulmas muud põld kui `luaside kõlistamene Plt; mõness talul olli adra nina üless pant, sõss kõlistide sääl (anti märku tööle minekuks ja töölt tulekuks) Krk; suurdel taludel kõlistadass `sü̬ü̬mä Puh; poisiʔ kõlistõsõʔ pudõliid ja olle `klaasõ Krl; paṕi kot́ti raputõdass - - tu̬u̬l `säärtse kuĺlusõkõsõ manh - - tu̬u̬d kõlisti `vü̬ü̬lmeldri Har || kõlistab `naerda, [öeld] kui `äśti eledast naeravad VJg; kassi kõlistase `raudu, künni `raudu (karjuvad kevadel künniajal) Ote || fig lööma, virutama Ta oli selle `ööse kahe pere `aknad `sisse kõlistand; Nii kauva `vahtis `pääle, kut kipu lauad (hambad) `sisse kõlistati, siis `mõistis ää `tulla Pöi Vrd kilistama
2. u telefoniga helistama siis kõlistas Pagari `mõisa‿t `mõisi `ütles isale et `tulgu nüüd raha võttama Jõh; Koolimajas oli üksi kõnepunkt, sealt sai siis üksi kõlista Pöi; Ole miheks, kölista korra `Kärdele Rei; arstile mennässe kõlistama Mar; Sõita ei õle vaja, `linna võib kõlistata Trm; Kõlist Karla siiä Nõo
Vrd kõllima2
3. fig (kuulujutu levitamisest, laimamisest) kelistab `rääkida; mida sa kelistad minuda üle `mai·lma ja `räägid mind Lüg; on va küla kell, käib `mööda küla `kellasi kõlistamas Juu; kes seda juba kõlistas Lai; las na kelläde ja kõliste Krk
4. (läbi) puhuma tuul kölistab nönda läbi ete, et sa üsna tunned Jäm; tuul kölistab maa nii kuivaks, keik kuhad εε kölistand Khk; Täna kölistab vinget pöhi tuult puhuda Kaa; tuul kölistab elud ää (puhub majad külmaks); tuul kölistab inimese läbi Rei || külmast kahjustama külm kõlistan kõik vilja ää - - võtab ää kõik vilja Tõs
5. kui mättad jo püsut `paljad, ne (hobused) olid einamaal kölistand (toitu otsinud) Rei
köödsitämä köödsitämä küürutama sa jo köödsität, ütte `viisi küüräkeli (kive korjates) Ran
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|