[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

orikas1 orik|as g -a Lüg IisR Vai/-g|as/ SaId Muh hajusalt L KPõ, Iis Trm Plt; ori|k Saa TMr Urv, g -ka Lüg Iis Äks KJn Trv, -ga Khk Hi, -ku Kod Hls Hel TLä Ote Rõn San Kan Har Rõu, -gu Kuu SaLä Krl Rõu Vas Se Lei Lut, -ko Plv Räp; ori|ka g -ga VNg; oori|k Trm Kõp Vil Hls Hel, g -ka Pal Trv, -ku Krk(-gu); oŕk Võn Kam San Lut Kra, g `oŕku Rõn kohitsetud kult kui `kulti enamb ei `pruugida, siis `leigada origast VNg; sie on `ninda must nagu orikas Lüg; orik karjub `lautas Khk; Virutab magada kut vana orikas Kaa; ennem ta‿o ups, munad `vöetse ää, siis‿o orikas Jaa; Orikas võtab ennem rammu kut va emis Pöi; must orik `nurkas, `ingab ega arjase vaheld = saunaahi Emm; Oled sa mei origad näind, mei orik kadus ää Rei; pista põrsas kot́ti, kui pakutakse, ära orikast `ootama jää, muidu võib olla jääd ilma ka Kul; suured `aastased orikad - - kissi kuldi liha tahab, `põrsast peäst saab ää lõegata Vig; orikad kasuvad rammusase Tõs; viis orikale `süia Tor; orika raibe `tõngund aias öhe `peenra segamine Juu; Orikana teda pietama, muidu - - jäi lihale ikka kuĺdi ais ja mekk küĺge Jür; meil on kolm orikast JMd; mudane nagu orikas VJg; `nuuman ära selle orika Iis; kas kellägä orikud ei nähnud (öeld mitte teretajale) Kod; ei tapa vi̬i̬l orikad, anname vi̬i̬l `süiä KJn; oorik `oĺli `enne paelu `veiksem Vil; `pääle `lõikamise, sõss om na oorigu Krk; meil olli tänavu kaits emmist ja kolm orikut ärä tappa Hel; orik lääb `porri pöherdämä Puh; siakarjuss sai `massu emmiste ja orikide pääld Nõo; vana oŕk kannap `põhku, ilma läävä alvale Kam; oŕk ei saa `moĺdi kusta, `oŕkul om kusemine kõtu all Rõn; orikulõ piät sü̬ü̬k ette `viimä Har; kui kuĺdi ärʔ om lõigatuʔ, siss kutsutass orikost Plv; pahr, ku paudiʔ ussõ om lõigat, sõ̭ss saa orik Lei || sõim Sa kurati vana orikas Pöi

orikas2 orik|as Krj Muh, g -a Tõs jõululeib Menes peres siis küpsetati veel - - `söuke orikas ka - - lapsed söid äe Krj; siis `pandi orikas vilja `salve, nii kava kut kevade külima `mendi, siis `anti obustele Muh