[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

orel ore|l g -li Hlj Jõh Vai hajusalt S, Pä/orõl Khn/ VMr VJg Sim Iis Trm Pal(-e|ĺ) VlPõ(-e|ĺ) M(-e|ĺ); oler g -i Lüg Vai; oril g -a Hlj hajusalt Lä(oril|as Mär) Ha, Jä Kad; erel VNg Lüg hajusalt TaPõ, Trv Hel, õrel Lüg Trm Ksi, g -i; örel Phl, g -i Lüg(öröl) Rei(-a), -e Käi; n, g öreli, öröli VNg; (h)örül g -i Kuu; eril g -a Lüg Äks TMr, -ä TLä; õril g -a Võn Kam, -õ San(-e) Krl; pl hõrilaʔ Urv Har VId (muusikariist) Hüüs viel `paari `kerra helejäst ku hörüli vilegä Kuu; `eile ei old `köstri ka, kes oleks ereli `mängind, `naised ise `laulasivad VNg; siin kerikus õlid üvad õrelid, mida põlesivad `seie `välla; Lügänuses ei õle öröli egä `kellasi; oleri ääl on `õtsas juo, `naised venitäväd viel ikke edesi Lüg; koor`meister [on]- - oreli pεεl, tal abi ka, kes orelid tambib Jäm; `meitel oli koa üks va orel Vll; See üüte örele tallamene, mis örele löötsale tuult andes Käi; Mängib öreld nägu kukk nokiks tatti Rei; orilad üleval koori peal, `köster mängib Mar; [koolitoas] üks väike oril oli kesk tuba Vig; orelid ole kuuln ikke, kui kirikus köisi Tõs; ma‿i tahtnd surma pärast oreli ealt kuulda Tor; orila mäńg Ris; orilaid pidädä tallatama Juu; meie kirikus on jo vana oril JMd; orilad akkasid `üidma Tür; kirikus mängib iga pühapääv orel VJg; kerikus laaletasse õreliga; Kõhuksed tühjad, soolikad mängivad sees orelid piltl Trm; kuali erel one veeke, aga ike erel Kod; akkas ette panema, et ostame siiä majasse orel Vil; ää kõri ku oreli vile Trv; luterusel (luterlastel) om oreĺ Krk; täl `oĺli üits `väike eril, tollega siss mäńg ette Ran; erilä `sõkmine om rasse tü̬ü̬, toda egäüits ei mõśta tetä Nõo; ku̬u̬l`meistre `mängse õrilit Kam; ku lauluku̬u̬ŕ laul, siss õrilõ omma˽vakka Krl; `keistri `naksi jo hõrilõid `mäńgmä Har; sõkk hõrilit Plv; `kińke tuhat `ruublit hõrildõ `osta Räp; hõrilidõga laulõti Se