[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit
arjakas3 arja|kas Pha Muh, `arja- Vai, -ka
1. terav, harja omav, harjataoline ülalt `olli rapp arjakas, kus pael `sisse köis Muh
2. harjasene esite olid arjakad siad Pha
havi|rist havvõriśt maagilist jõudu omav ristikujuline luu, mis on võetud paastumaarjapäeval keedetud vana haugi peast [noota] suidsutõdi tu̬u̬ havvõ ristiga, sõ̭ss nakass kallo `võtma; ku mõ̭ni oĺl haigõ, sõ̭ss pańd havvõ risti `kaala, ku määne pallav tõbi oĺl Se
emaline a < ema
1. ema omav emäline laps, kellel one emä, ja tõene one ilma emätä Kod; imälitsõ latsõʔ Se
2. võimeline emaks saama – Vas
1. ema omav emäline laps, kellel one emä, ja tõene one ilma emätä Kod; imälitsõ latsõʔ Se
2. võimeline emaks saama – Vas
hingeline a, s < hing1
1. hinge omav; elav, elujõuline nad (millimallikad) on ikke `iŋŋelised `luomad ka Kuu; aljas o `öössine `nõiduslik asi - - ingelene asi `metses Vig; kõri oo iga ingelisel loomal Tor; mul oli täna ingeline leidus (leidsin hanepoja) Pee; sõss om maja man üit́s engelin inimen, kessi näge; ta ka engeline lu̬u̬m, ta taht süüvvä Krk; kes `seantse engelise, kel ää eńg sihen, ni̬i̬ jõvvave vi̬i̬l midägi tetä Hel; inemine um hingeline, elläi um tossuline Rõu; [poolel rasedusajal laps] om hingelinõ, heĺotass joʔ; jumalõlõ teno, hingelinõ om ~ elolinõ [laps sündides]. ku om hingelinõ, siss panda‿i inne [ristimist] `riśti `kaala Se Vrd engelik
2. elusolend; pereliige meri on tühi ja `paljas, pold `iŋŋelist (ühtki kala) ottada Kuu; mittu `engelist (looma) siis üle`talve on ka VNg; Et `näetsa niid kui pailu neid pisiksi iŋŋelisi (putukaid) sii on Krj; iŋŋelii·st põlnd kodu ku `käedi Saaremal kilupüiul - - sead olid koa ühes laeva nõnas Rid; Tarvis jälle vaadata mis õhtaks oma ingelistele (loomadele) ette anda PJg; siss on `irmus olla - - kui `teisi ingelisi es ole Saa; viis ingelist oli perekoǹdas Kos; Veski seisab. Põle sial üht ingelist liikumas Trm; sial ei ole inimese ińgelestki kodu Ksi; ta ike üit́s eńgeline om, kas lu̬u̬m vai inimene Krk; mine kae üle läve `lauta mu hingelim̆si kah Har
3. (nii ja nii mitme) liikmeline siis teil õli juo `neljä `eŋŋeline pere Lüg; `mitmeiŋŋeline pere Rei; kahe`kümne ingelene perekond Tor; viie kuue ingeline pere oli VMr; Pere õli kolme ingeline; naine, tütar ja ta ise Trm; meil om viie engeline perekond Krk; Kuvvõ-`säitsme hingelisele perrele `võete nii `umbõs ruhmiko täüś kesvä `jauha [kördi keetmiseks] Räp Vrd ingene
4. hingemaa pidaja meil om periss üit́s eńgeliste külä Puh
5. ei õle ingelist (põrmugi) `süia saanud Trm
1. hinge omav; elav, elujõuline nad (millimallikad) on ikke `iŋŋelised `luomad ka Kuu; aljas o `öössine `nõiduslik asi - - ingelene asi `metses Vig; kõri oo iga ingelisel loomal Tor; mul oli täna ingeline leidus (leidsin hanepoja) Pee; sõss om maja man üit́s engelin inimen, kessi näge; ta ka engeline lu̬u̬m, ta taht süüvvä Krk; kes `seantse engelise, kel ää eńg sihen, ni̬i̬ jõvvave vi̬i̬l midägi tetä Hel; inemine um hingeline, elläi um tossuline Rõu; [poolel rasedusajal laps] om hingelinõ, heĺotass joʔ; jumalõlõ teno, hingelinõ om ~ elolinõ [laps sündides]. ku om hingelinõ, siss panda‿i inne [ristimist] `riśti `kaala Se Vrd engelik
2. elusolend; pereliige meri on tühi ja `paljas, pold `iŋŋelist (ühtki kala) ottada Kuu; mittu `engelist (looma) siis üle`talve on ka VNg; Et `näetsa niid kui pailu neid pisiksi iŋŋelisi (putukaid) sii on Krj; iŋŋelii·st põlnd kodu ku `käedi Saaremal kilupüiul - - sead olid koa ühes laeva nõnas Rid; Tarvis jälle vaadata mis õhtaks oma ingelistele (loomadele) ette anda PJg; siss on `irmus olla - - kui `teisi ingelisi es ole Saa; viis ingelist oli perekoǹdas Kos; Veski seisab. Põle sial üht ingelist liikumas Trm; sial ei ole inimese ińgelestki kodu Ksi; ta ike üit́s eńgeline om, kas lu̬u̬m vai inimene Krk; mine kae üle läve `lauta mu hingelim̆si kah Har
3. (nii ja nii mitme) liikmeline siis teil õli juo `neljä `eŋŋeline pere Lüg; `mitmeiŋŋeline pere Rei; kahe`kümne ingelene perekond Tor; viie kuue ingeline pere oli VMr; Pere õli kolme ingeline; naine, tütar ja ta ise Trm; meil om viie engeline perekond Krk; Kuvvõ-`säitsme hingelisele perrele `võete nii `umbõs ruhmiko täüś kesvä `jauha [kördi keetmiseks] Räp Vrd ingene
4. hingemaa pidaja meil om periss üit́s eńgeliste külä Puh
5. ei õle ingelist (põrmugi) `süia saanud Trm
hinnaline a < hind
1. hinda omav; teat hinnaga mis `kartulid `maksid tänä? `mitme `innalised õlid Lüg; midä `innaline tama on ka, tama kukke Vai; see on nii odava innaline Khk; madala innalene inime Tor; selle innaline ta on, kui tahad, sis osta JMd; üte innalise mõlepe, võta esi meast sa tahat Krk; vot śjo `kaĺlihinnalinõ om, kaĺliss hind saa Se
2. hinnalt kallis, väärtuslik; hinnatav `hinnaline asi Kuu; sie on üks `innaline ammet - - sääld saab `tienidä Lüg; `oktuo·bris ikke kilud akkavad, siis nad on ikke `keige `innalisemmad Vai; lutsul om mass innaline Trv; innalitse obõsõʔ San Vrd hinnakas, innalikku
1. hinda omav; teat hinnaga mis `kartulid `maksid tänä? `mitme `innalised õlid Lüg; midä `innaline tama on ka, tama kukke Vai; see on nii odava innaline Khk; madala innalene inime Tor; selle innaline ta on, kui tahad, sis osta JMd; üte innalise mõlepe, võta esi meast sa tahat Krk; vot śjo `kaĺlihinnalinõ om, kaĺliss hind saa Se
2. hinnalt kallis, väärtuslik; hinnatav `hinnaline asi Kuu; sie on üks `innaline ammet - - sääld saab `tienidä Lüg; `oktuo·bris ikke kilud akkavad, siis nad on ikke `keige `innalisemmad Vai; lutsul om mass innaline Trv; innalitse obõsõʔ San Vrd hinnakas, innalikku
jao|meesa. osaline, osanik näe kust jaomi̬i̬s tulli; temä egäss pu̬u̬l jaomi̬i̬s man, jao saaja; sa tulet ka jaomehess, siul ei joole jo `õiguss saiaki Krk b. püüniseid mitte omav kalur, kes püüab teise püünistega, kusjuures saagi jagamisel arvestatakse paadile 1 osa (s.t jagu), püünistele 1 osa, püüdjale 1 osa – Ran Vrd jaoline
keldrelene `keldrele|ne g -se Hää Plt keldris käija; keldrit omav `keldrelene tuli. tal on `kelder, ta on `keldrelene Plt
kerki `kerki Aud Vän midagi ohtralt omav või sisaldav leem oo jahu `kerki (liiga jahune); tuule `kerki ilm Aud; täna on leem soola `kerki saand Vän Vrd kerku
kohaline2 kohali|ne Kuu Mär Kir Vän Puh/ku-/, -le|ne Vig Tor Hää Ris JMd Koe Plt, g -se
1. (talu)kohta omav suure ja `väikse kohalised Mär; `veiksed `kut́nikud, kohalesed Hää; kas ta on kohalene inime või on ta käsi`tüöline Koe; `mitme kohalene, mitu `kohta kääs Plt
2. kohalik; paikne ja siis `kutsuti sielt kohalisi Pärispä mihi [kohtusse] tunnismiheks Kuu; kohalisi on vähe siin Vän; kohalene inime - - ei `rända `ringi Tor
Vrd kohalik1
1. (talu)kohta omav suure ja `väikse kohalised Mär; `veiksed `kut́nikud, kohalesed Hää; kas ta on kohalene inime või on ta käsi`tüöline Koe; `mitme kohalene, mitu `kohta kääs Plt
2. kohalik; paikne ja siis `kutsuti sielt kohalisi Pärispä mihi [kohtusse] tunnismiheks Kuu; kohalisi on vähe siin Vän; kohalene inime - - ei `rända `ringi Tor
Vrd kohalik1
kooreline kooreli|ne JMd/kuo-/ Kod/kua-/ MMg Hls Puh, -le|ne Hää Plt KJn, `kuoreli|ne R, g -se
1. a väliskesta omav, koore või koorikuga kaetud `kuoreline leib VNg; kas sa põle `mõistnu `ku̬u̬rida, puu üsna koorelene alles Hää; kakud kahekuarelised rhvl Kod; kuuś om paksu kooreline Puh
2. a piimarasva sisaldav, koorene `ästi kooreline piim Hls Vrd koorõlik
3. s lahtine kartulipudrupirukas (ka selle täidis) – Kod MMg ku `leibä `teśti, siis `teśti kuareliss. kartuli pudro, nisojahu pihoga `sisse ja `rõõska `piimä, näpiga `suhkrut kua `juure. siis `aeti rükki leevä taenas laiali ja siis `pańti kesk kuarikod `putro, `teśti ümmärgune, serväd kergitite üles, kesspaik õli kuareline ja serväd kuarikoga; kuareliisi `ańti `talguse aal Kod
1. a väliskesta omav, koore või koorikuga kaetud `kuoreline leib VNg; kas sa põle `mõistnu `ku̬u̬rida, puu üsna koorelene alles Hää; kakud kahekuarelised rhvl Kod; kuuś om paksu kooreline Puh
2. a piimarasva sisaldav, koorene `ästi kooreline piim Hls Vrd koorõlik
3. s lahtine kartulipudrupirukas (ka selle täidis) – Kod MMg ku `leibä `teśti, siis `teśti kuareliss. kartuli pudro, nisojahu pihoga `sisse ja `rõõska `piimä, näpiga `suhkrut kua `juure. siis `aeti rükki leevä taenas laiali ja siis `pańti kesk kuarikod `putro, `teśti ümmärgune, serväd kergitite üles, kesspaik õli kuareline ja serväd kuarikoga; kuareliisi `ańti `talguse aal Kod
(-)kujuline teatud vormi, (välis)kuju omav krogudiĺ on sisaliku kujuline VNg; [piimarohi] ligemale koerputke öie kujuline Khk; kera kujuline Mär; nemad olid nii öhökojolesed, nii `ühte `plaani Juu; mõni naene on mehekujulene JMd; inimise kujuline luam VJg; räitsakas on sulama ilmaga ilusama kujuline Lai; ośsad on männakujulesed Plt || jumal lõi inimese oma näu järele, oma kujuleseks Tõs
kõver kõver Lüg IisR Pöi Muh Var Tõs Tor Hää Saa Juu Amb JJn Koe VMr Kad VJg I VlPõ Trv Hls Krk Ran Nõo TMr San, kõber L Ha Tür Plt, köver S Noa Ris, kover spor R, g -a; kõvver g kõvera TLä(`kõvver Nõo) Kam Ote San(g kõvvera); kõvõr Khn Ran Võn Krl Har, kõvvõr, -ŕ Võn Ote V, g kõvõra; `kõvvõr Nõo
I. mitte sirge
1. kaari, jõnkse, lookeid, keerde omav puud on `vändrikud, on koverad; tigu `karbid - - `kieravad kohe koveraks Jõe; `postaagi kovera `otsaga `saivad ta käde VNg; ega kõvera `vorsti saa `süia Lüg; üö`kulli on kovera nogaga Vai; `tuhli vaud nii köverad Khk; Kulbi vars oli köver kut keend siajalg Kaa; `Vardad puhas kõverad, äi tea kudas nendega kojutakse Pöi; ma‿p taha neid kõverid puid mitte Muh; Äi pane mette köverad körtgid risdati (ei tee midagi) Emm; jõgi oo sii mede koehas kõber Vig; kirjusid `koeri, kõberid `kaski, Jürisid ja Marisid oo kõige `rohkem Kse; `sirged sooned ei ole nii iad kui kõverad (veskikivil) Var; kõberad `naaskled oo `õmluse jauss Tor; kövera `noaga tehakse lusikad Ris; tugeb, kõber puu Nis; mõni on `kasvand nihuke kõber, keerd puu; pää juba soab `otsa, aga ma põle täna mitte kõverad `kõrtki teind, mitte `miśkid ei ole teind Juu; `nuaskel on kõver, kellegä `paslit paegatasse Kod; `mitmet pidi kõver [puu]; kiver kõver kus sa läät = jõgi Krk; su̬u̬ pääl om pedäjä `jäńne, kivera ja kõvera nõnda ku na‿m kasunuva Ran; paĺk om `kõvver, ei sünni `saina; usse eńg om kõverass `lännu; mõnel `olli kõvera vao, nigu sia vingeld; jalasse puu pidi olema tävveste õgu, ädä `kõrral võis tüve ots olla ütele poole kõvver; ei tohi näpuga toda nu̬u̬rd ammast puttu, muidu kasvava kõvera (viltused) `amba Nõo; siss `laulsiva ike: sirise, sirise sirbikene, kõrise kõver ravvakene TMr; kõvvõr naal Har; igävene kõuŕ, ta mõni puu um, sääne kõvvõr ja `juńtrik Rõu; tu̬u̬l oĺl `uhke kõvvõŕ piip Plv; kõvvõŕ ti̬i̬ Se || (kehaosadest) See köver jalg jääb taal egase `poole ede; Sääred kõverad kut käia vändad Pöi; isa[luik] `lindab `sirge kaelaga, emal on köver kael Noa; näpud on mul nii kõberad Kse; mul oo pöial kõber, läin `aasta jäi `vankre vahele Aud; kõ̭ik luukondi `kange ja kõvera Ran; täl jala olliva väĺläpoole, põlvist kõvera nigu sirbi jälle Nõo; mi hanil om kah armõdu `uhke kõvvõr kaal Har; mõnõl kõvvõr nõ̭na; täl oĺl koolih `kävvüh jo˽kaal kõvvõŕ; jalaʔ oĺli kõvõraʔ Vas; hüäl tsial kõ kõvvõr hand Lut || mu köver pöld (kõht) nii tühi, tahaks püsut `peale `vötmist Mus || sa ei˽saa `õkva visadaʔ, sul om kõvvõr käsi (ebatäpne) Har; kõvera käega tulema külakosti tooma `Pulma või `ju̬u̬tu ja matustel ikki `tuĺti kõvera `käega Hää; kui perenaine tuleb, on alati käsi kõver (toob midagi) Plt; või te tulede kõvere `käege siiä, `arvad et miu naisel esi süüvvä `puuduss om Krk
2. (inimesest) a. küürus, vimmas Poiss kõver kui `luogapuu IisR; köver inimene, vana `küürus inimene Jäm; ise oled kui `tuhli ide köver, aga mörra kallale tuled küll Vll; Vana on nii kõver kut kook Pöi; Pikad inimesed oo vanaduses kõberad kui kaelkoogud Han; kas ma olen nisa·ma kõver kui Eina mut́t JJn; `tuĺli `mäele, esi valust kõver TMr; säĺg om kõvvõr, tu̬u̬l om kühm sälläl Krl b. kõõrdi, viltu vaatav kõvvera siĺmage mees, vahiss `kõõrdi San; taal poisil omma˽kõvera˽silmäʔ, siiä˽kaess, sinnä näge Krl; ku jämme kabõhõnõ (rase) jänese lihha süü, saava latsõl kõvõraʔ silmäʔ Lut
3. fig mitteotsekohene, keerutav; vale; valelik Igä inimene on oma `muodi kover (igal omad vead) Kuu; `Kierutas siin oma kõvera juttuga IisR; Täma jutud on kõik kõverad naagu jänese jäljed Pöi; ära pööra `öigud köveraks Rei; ta `rääkis na köverad juttusi, tea kas ta `salgab midagi vöi Ris; `õigus `tehti kõverast VJg; teie saade nätä `saama vahet `õige ja kõvera vahel Ran; kui sina kõnelat `õiget, temä käänäp kõverass tolle sinu jutu; mes tä `kaibleb tõśte pääle, iks tõese om kõ̭ik kõvera paĺt temä om `õige Nõo; taa lät́i poiśs om nätä kõvvõr külh; usu ei maʔ su juttõ, sul omma alasi na kõvõra jutuʔ Har; ta tege kõiḱ `õigõ kõvõrast, muutku `kaege ette hinele Se || pej (naabermurdest) Nigula `rahvas, sie on kovera `kielega Jõh; kui vanemad viel elasid, siis õli siäl `uopis kõver kiel Vai
4. a. süüdi kas sinno mõistõtass kõvõrass; olõ õi sukugi kõvõragiʔ, a saiʔ süü siśse Seb. võlgu rahaga um kõvvõŕ; `tõesilõ raha olõ kõvvõŕ; vallamajalõ olõ kõvvõŕ Lut
5. (võrdlustes) Kover `nindagu paa sang Kuu; köver kut `upsa kuse rada Khk; Köver kut koogeraud Kaa; Kõver kut käia vänt Pöi; Köver juśtkut kreeka ee Emm; kõber na looga murre Nis; kõver nigu kundi kusi Ran; kõvver nigu looga paene jälle Nõo; kõvvõr om nigu lu̬u̬k Har
II. s
1. vanapagan, kurat – Se Lut
2. süüdlane ma olõ õi kõvvõr; teḱk minno kõvõrast, esi jäi `õigõst Se
Vrd kõverik
I. mitte sirge
1. kaari, jõnkse, lookeid, keerde omav puud on `vändrikud, on koverad; tigu `karbid - - `kieravad kohe koveraks Jõe; `postaagi kovera `otsaga `saivad ta käde VNg; ega kõvera `vorsti saa `süia Lüg; üö`kulli on kovera nogaga Vai; `tuhli vaud nii köverad Khk; Kulbi vars oli köver kut keend siajalg Kaa; `Vardad puhas kõverad, äi tea kudas nendega kojutakse Pöi; ma‿p taha neid kõverid puid mitte Muh; Äi pane mette köverad körtgid risdati (ei tee midagi) Emm; jõgi oo sii mede koehas kõber Vig; kirjusid `koeri, kõberid `kaski, Jürisid ja Marisid oo kõige `rohkem Kse; `sirged sooned ei ole nii iad kui kõverad (veskikivil) Var; kõberad `naaskled oo `õmluse jauss Tor; kövera `noaga tehakse lusikad Ris; tugeb, kõber puu Nis; mõni on `kasvand nihuke kõber, keerd puu; pää juba soab `otsa, aga ma põle täna mitte kõverad `kõrtki teind, mitte `miśkid ei ole teind Juu; `nuaskel on kõver, kellegä `paslit paegatasse Kod; `mitmet pidi kõver [puu]; kiver kõver kus sa läät = jõgi Krk; su̬u̬ pääl om pedäjä `jäńne, kivera ja kõvera nõnda ku na‿m kasunuva Ran; paĺk om `kõvver, ei sünni `saina; usse eńg om kõverass `lännu; mõnel `olli kõvera vao, nigu sia vingeld; jalasse puu pidi olema tävveste õgu, ädä `kõrral võis tüve ots olla ütele poole kõvver; ei tohi näpuga toda nu̬u̬rd ammast puttu, muidu kasvava kõvera (viltused) `amba Nõo; siss `laulsiva ike: sirise, sirise sirbikene, kõrise kõver ravvakene TMr; kõvvõr naal Har; igävene kõuŕ, ta mõni puu um, sääne kõvvõr ja `juńtrik Rõu; tu̬u̬l oĺl `uhke kõvvõŕ piip Plv; kõvvõŕ ti̬i̬ Se || (kehaosadest) See köver jalg jääb taal egase `poole ede; Sääred kõverad kut käia vändad Pöi; isa[luik] `lindab `sirge kaelaga, emal on köver kael Noa; näpud on mul nii kõberad Kse; mul oo pöial kõber, läin `aasta jäi `vankre vahele Aud; kõ̭ik luukondi `kange ja kõvera Ran; täl jala olliva väĺläpoole, põlvist kõvera nigu sirbi jälle Nõo; mi hanil om kah armõdu `uhke kõvvõr kaal Har; mõnõl kõvvõr nõ̭na; täl oĺl koolih `kävvüh jo˽kaal kõvvõŕ; jalaʔ oĺli kõvõraʔ Vas; hüäl tsial kõ kõvvõr hand Lut || mu köver pöld (kõht) nii tühi, tahaks püsut `peale `vötmist Mus || sa ei˽saa `õkva visadaʔ, sul om kõvvõr käsi (ebatäpne) Har; kõvera käega tulema külakosti tooma `Pulma või `ju̬u̬tu ja matustel ikki `tuĺti kõvera `käega Hää; kui perenaine tuleb, on alati käsi kõver (toob midagi) Plt; või te tulede kõvere `käege siiä, `arvad et miu naisel esi süüvvä `puuduss om Krk
2. (inimesest) a. küürus, vimmas Poiss kõver kui `luogapuu IisR; köver inimene, vana `küürus inimene Jäm; ise oled kui `tuhli ide köver, aga mörra kallale tuled küll Vll; Vana on nii kõver kut kook Pöi; Pikad inimesed oo vanaduses kõberad kui kaelkoogud Han; kas ma olen nisa·ma kõver kui Eina mut́t JJn; `tuĺli `mäele, esi valust kõver TMr; säĺg om kõvvõr, tu̬u̬l om kühm sälläl Krl b. kõõrdi, viltu vaatav kõvvera siĺmage mees, vahiss `kõõrdi San; taal poisil omma˽kõvera˽silmäʔ, siiä˽kaess, sinnä näge Krl; ku jämme kabõhõnõ (rase) jänese lihha süü, saava latsõl kõvõraʔ silmäʔ Lut
3. fig mitteotsekohene, keerutav; vale; valelik Igä inimene on oma `muodi kover (igal omad vead) Kuu; `Kierutas siin oma kõvera juttuga IisR; Täma jutud on kõik kõverad naagu jänese jäljed Pöi; ära pööra `öigud köveraks Rei; ta `rääkis na köverad juttusi, tea kas ta `salgab midagi vöi Ris; `õigus `tehti kõverast VJg; teie saade nätä `saama vahet `õige ja kõvera vahel Ran; kui sina kõnelat `õiget, temä käänäp kõverass tolle sinu jutu; mes tä `kaibleb tõśte pääle, iks tõese om kõ̭ik kõvera paĺt temä om `õige Nõo; taa lät́i poiśs om nätä kõvvõr külh; usu ei maʔ su juttõ, sul omma alasi na kõvõra jutuʔ Har; ta tege kõiḱ `õigõ kõvõrast, muutku `kaege ette hinele Se || pej (naabermurdest) Nigula `rahvas, sie on kovera `kielega Jõh; kui vanemad viel elasid, siis õli siäl `uopis kõver kiel Vai
4. a. süüdi kas sinno mõistõtass kõvõrass; olõ õi sukugi kõvõragiʔ, a saiʔ süü siśse Seb. võlgu rahaga um kõvvõŕ; `tõesilõ raha olõ kõvvõŕ; vallamajalõ olõ kõvvõŕ Lut
5. (võrdlustes) Kover `nindagu paa sang Kuu; köver kut `upsa kuse rada Khk; Köver kut koogeraud Kaa; Kõver kut käia vänt Pöi; Köver juśtkut kreeka ee Emm; kõber na looga murre Nis; kõver nigu kundi kusi Ran; kõvver nigu looga paene jälle Nõo; kõvvõr om nigu lu̬u̬k Har
II. s
1. vanapagan, kurat – Se Lut
2. süüdlane ma olõ õi kõvvõr; teḱk minno kõvõrast, esi jäi `õigõst Se
Vrd kõverik
käeline `käeline Trm Lai Nõo San Vas; `kää|line Kuu VNg Jäm Khk Sim, -lene Vll Emm(kεε-) Plt, -leine Rei
1. (liitsõna järelosana) a. käega, kätt omav Eldekεεlene inimene Emm; üte `käeline inemine San b. käelaiune mul oli `seitsme `kääline vikat, lõin paĺlu korraga Sim; `seitsme `käeline õli täitsa suur vikat juba Trm Vrd käene, käsine
2. sületäis Tuo viel üks `kääline `olgi Kuu Vrd käetäis
3. käealune, abiline – Rei Vrd käsiline
1. (liitsõna järelosana) a. käega, kätt omav Eldekεεlene inimene Emm; üte `käeline inemine San b. käelaiune mul oli `seitsme `kääline vikat, lõin paĺlu korraga Sim; `seitsme `käeline õli täitsa suur vikat juba Trm Vrd käene, käsine
2. sületäis Tuo viel üks `kääline `olgi Kuu Vrd käetäis
3. käealune, abiline – Rei Vrd käsiline
lasteline lasteli|ne g -se lastega, lapsi omav lastelised inimesed Amb
nokaline nokali|ne Jäm Kse Iis Kod Hls Puh, nokale|ne Plt, nogali|ne Kuu Vai, g -se; nokalinõ Rõu; nokalõ|ni g -sõ Krl
1. nokka omav, nokaga nokaline nokib - - nokaga Kod; kanapoig om nokaline Puh; pikä nokalõni lind Krl Vrd nokiline
2. nokatäis, väike kogus kugu (kuke) nogaline Kuu
pealine `peali|ne Mär VJg, `piali|ne Iis, `piäle|ne Tõs, g -se; `pääli|ne g -tse Krk Har
1. (hrl liitsõna järelosana) a. teat hulgast olevustest koosnev `mitme `pealine kari sul on VJg; `kümne `pääline kari Krk; pere om katõ `pääline Har b. teat laadi pead või teat hulka päid omav tänabu naa kihu`pealine otr Mär; kahe`piälene rugi `viidi `lamma käde, et lammas kaksikud toob; noored inimesed ei tohtn `süiä kahe `piälesi rugipäid, sest muedu tulavad kaksikud Tõs
2. omanik, pealik maja `pialine Iis
pereline pereli|ne g -se Saa Kod
1. pere liige Kikkal sõi laua ääres paĺt kaks perelist, teised oĺlid päeva `töölised; mede perelised oĺlid kodus kikk Saa
2. perekonda omav perelised inimesed tulevad `sinna elämä, ni̬i̬d tiäväd kõik tü̬ü̬ ärä; tahab üksinde tehä `kõiki nõnnasamma nagu perede `piäle, nõnnagu pereline inimene Kod
piiline `piili|ne Jäm Khk Muh JJn, -le|ne Rid Mar Mär Tõs KJn, g -se
1. piisid omav, kiireline, ogaline rabanduse kivi `aitab äkiste `aigustel, see oo `sõuke `piiline kivi; päe oo nii `piiline et Muh; lina sai ära `kistud ja siis ära kupardud - - `piiline pakk oli, sialt läbi `tõmmas lina `kuprad ära JJn
2. (liitsõna järelosana kanga iseloomustamisel: näitab, mitu lõnga on kudumisel soapiide vahel) ühe`piiline riie, ega sua pii vahel üks `löime löng. kot́t sai kujutud ühe`piiline Jäm; teed sa paari `piilise [kanga, siis on] kaks `lönga pii vahel Khk; kahessateist `pasmane suga `pandi siiliku `riidele `sesse, see oli pikite küit ja see oli ühö `piilene Mar
piimaline piimali|ne Jäm Vll Koe, piimä- Kod San, g -se
1. piimakas, piimarikas si‿o piimäline naene, `piimä küll; piimäline lehm Kod; memm ki̬i̬t ruvva rohulise, pudru `puhta piimälise San
2. piima omav nüid ta jo piimaline (tal on lehm, kellelt piima saab) Koe; siivälinnud ei õle piimälised (imetajad), sõõralised ja küüsilised tahavad `piimä Kod
poolene poole|ne Khk Mar Pal, puo- HJn, pua- Kod, g -se poolt ühikut omav ons see kot́t naelane vöi poolene Khk; kuu akkab kahanema, `esteks oo tä veerend kahanend, siss oo tä poolene Mar; kahe ja puolene olin HJn; ühele `tütrele ańnin `seitsmese `kanga, tõesele kolme pualese Kod; siga oli `aastane ehk poolene, kui oli vaja `aeda `panna Pal
pool|teismene pooltteist ühikut omav Ju see [laps] nüid juba kuu pool`teismene on; Kala nõu oli kaanega nõu, vakased, vaka pool`teismesed olid Pöi Vrd pool|tõiseline
pool|tõiseline pooltteist ühikut omav sain mõne naglalise ahuna ja pu̬u̬ltõeselisi, katelisi kah trehväss; [vankri] põhilaud tetti kuusest vai pedäjäst - - tolliline vai pu̬u̬ltõeseline Ran; Aholuud oĺl tett `pi̬i̬nüst toĺlilidsest vai pu̬u̬ĺtõõsõlidsest puust Rõu; toĺlilisõ lavva, katõlisõ ja pu̬u̬ltõsõlisõ lavvaʔ Plv Vrd pool|teismene
pugoline pugoli|ne g -se pugusid omav – Kod
pujaline pujali|ne g -se poegi omav viie pujaline lehm Plv
purjunõ purju|nõ g -dsõ purjeid omav, purjedega nu˽`sõiti kõ̭iḱ purjutsõidõ `laivuga Har
rahul rahul Kuu Hlj VNg Lüg Vai SaLä Kaa Pha Pöi Muh Mär Vig Kse Tor Hää Saa Kei Jür JMd Koe VMr Iis Trm Pal Äks Plt KJn Trv Hls Krk Puh Nõo, rahol Mar Vig Var
1. rahuldustundega suhtuv, rahuldustunnet omav `leplik inimine on rahul iga `asjaga Hlj; mis sinule `anneta, õle senegä rahul Lüg; ole rahul, ära räägi `söukest juttu Khk; Keigega peab rahul olema, mis jumal peele paneb Kaa; Poiss võttis naise, nüid on kodu omaga rahul Pöi; ole oma osaga rahul Muh; kas vili oo lõigatud või põllud `küntud, siis oo jo südä rahol Mar; mis ta tahab siis, et ta rahul põle Mär; ole sellega rahul, mis sul `ańti, ära nurise Saa; Nüid inimesed põle eluga rahul, nurisevad Kei; `terve pääva nägelevad ja jägelevad, ei mõesta rahul elada JMd; süda kohe rahul, kui tiad, et ta (loom) ikke `iades kätes on VMr; teeńe on kõigega rahul Pal; vägä kenä õpetaea temä oĺli, rahvas oĺli temäga rahul ja temä oĺli `rahvaga rahul KJn; söä om periss rahul Trv; si̬i̬ üits rahulik inimen, egä ütege rahul, tõine ei ole rahul kellekige Krk; vana nirssnõ̭na, millegagi ei ole rahul, `üitsegi asi ei ole tälle ää Nõo || rahule aeg rahul jätta ja magama `minna (tööst) Hää
2. rahus, rahulikult (paigal) `võtsid raudnõgesed, `tuhrasid sedä [halvatud] `külge, päält sedä õlin `selle `päeva rahul Lüg; rahul (vaikse) merega `sönna küll `aega `minna Mus; ega ma põle seisnd rahul Vig; anna kelluke minu kätte ja seisa ise rahul Jür; tema ei saa kohe rahul olla Äks
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|